Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Millisena Te kujutate ette Eestit 20 aasta pärast?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arvas, lisas, küsitluse, reformierakond, palgalõhe, lahkuvad, võõrtööjõud, murelikult, vastaja, kirjaoskusKindlasti on aga abort igale naisele traagika, mis võib suuresti mõjutada paarisuhet ning ka hilisemat elu. Erika Kruup isiklikult ei poolda aborti, vaid rõhutab ennetusele. Meedia võiks teismelistele rohkem infot anda, kas või noorte nõustamiskabinettide olemasolust. Koolides peaks noori rohkem valgustama rasedusvastastest vahendidest. Abort on tõsine protseduur, mitte kaitsevahend rasedusele! 3.2. Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta Tegime küsitluse Jõhvi Gümnaasiumi 11-12 klassi õpilastega. Valisime selle vanusegrupi vastama, sest arvame, et nende jaoks võib nimetatud teema kõige aktuaalsem olla. Küsitlusele vastas 88 noort, võrdselt 44 neidu ja samapalju noormehi. Selgus, et kõik tüdrukud teadsid, mis on abort, kuid sõnastasid seda erinevalt. 33 vastanut pakkus, et abort on raseduse katkestamine. Vähem aga pakuti lapse tapmine, loote eemaldamine emakast, sündimata lapsest loobumine, tahtlik sünnitus, sündimata lapse surm,
muuhulgas ka see, mis mõnikord on mõningase vägivallaga seotud, võib vaatajaid mõjutada. Kuidas tunnetavad seda mõju 11.klassi õpilased, kuigi selge on, et nende multifilmide vaatamise kõrgajad on jäänud aastate taha. Kas lapsepõlves kogetu omab mingit mõju ka gümnaasiumis õppides? Kuidas ühised lemmikangelased mõjutavad jututeemat või käitumismalle? Nendele küsimusele vastuse saamiseks viisime läbi küsitluse 2012. aasta kevadel. Panime küsimustiku internetti ja palusime enda kooli 11.klassi õpilastel küsimustele vastata. Meie küsimustiku täitis ära kolmkümmend neli õpilast. Kasutasime kvantitatiivset uurimismeetodit, sest seda peetakse üldiselt kõige lihtsamaks avaliku arvamuse kogumise viisiks – see võimaldab võrdlemisi lühikese aja jooksul esitada ühesugused küsimused suurele vastajate hulgale, saadud vastuseid on võimalik arvuliselt tõlgendada.
seadustamise vastu. Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti inimesed selles osas sallimatud.(Eesti Päevaleht 2003) Meie uurime Eesti noorte arvamust homoseksuaalide kooselu kohta. Noortelt pole otseselt selle teema kohta oma arvamust küsitud ja meile on noorte arvamus sama tähtis kui teiste oma. Küsitlusega saame noorte arvamuse homeseksuaalide kooselu, lapsendamise, abielu ja üldise arvamuse homoseksuaalide kohta Eestis. Küsitluse tulemuse analüüsi põhjal põhinebki meie uurimustöö. Küsitluse ise viisime läbi interneti keskkonnas. Infoallikateks olid meediavõrgud Eesti Päevaleht ja Postimees. Täname ka juhendajat Kaarel Rundut, kes andis vajalikku informatsiooni ja motivatsiooni. Mitteabieluline kooselu: Justiitsministeerium (JM) avaldas 2009.a suvel mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüsi, edastades selle arvamuste avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks
. 19 2.8 Nõustamiskabinetid suitsetamisest loobumiseks ………………………... 20 2.9 Perearstikeskused ………………………………………….……………… 21 3. UURING SUITSETAMISHARJUMUSTE KOHTA PLASTONE OÜ TÖÖTAJATE SEAS ……………………………………….………..…… 22 3.1 Uurimistöö metoodika ja valim ………...……………………………....... 22 3.2 Küsitluse tulemuste analüüs ………………………………………………23 KOKKUVÕTE ………………...……………………………………………... 31 KASUTATUD ALLIKAD …..………………...……………………….…..... 32 LISAD Lisa 1 Läbiviidud küsitluse näidis ………………………………………….. 34 Lisa 2 Intervjuu Allen Carr Eesti esindaja Henry Jakobsoniga ………….. 37
Kohtusime kuulsa Collins osalenud ligi 60 veedetud aja vähesust. filminäitlejannaga filmis, lisaks hulgaliselt külalisena teleshowdes tema kodusel ja teleseriaalides, millest aiapeol ja saime ka tuntuim on ,,Dünastia", eksklusiivse kus ta kehastas ühte intervjuu peategelastest Alexist, kellega ta iseloomult Joan Henrietta Collins, sarnaneb päriseluski. kes on sündinud 23. Esimestes filmides peeti mail enne Teist Nüüd sooviks naine teda lihtsalt Maailmasõda, kuid ei elada rahus oma viienda järjekordseks ilusaks soovi täpset sünniaastat abikaasa Percy
2.2 Küsitlus Ühiskondliku ja poliitilise aktiivsuse uurimiseks kasutati individuaalandmeid, mida koguti veebikeskkonnas Surveymonkey.com. Koostati ankeet pealkirjaga Valimisaktiivsuse küsitlus. Vaatluse alla võeti küllaltki laia sihtgrupp. Ainukeseks nõudmiseks vanusele oli vähemalt täisealisus. Alustuseks teostati proovitesti autorite sõprade peal, kellel paluti vastata küsimustikule. Nende tagasiside oli küllaltki positiivne, kuid tuli ka kriitikat teatud küsitluse punktide kohta. Võeti nõu kuulda ning kohandati küsimusi, lähtudes inimeste soovitustest. Pärast seda korrati katseuuringut ning lasti uuesti inimestel vastata küsimustele. Seekord jäädi ankeediga rahule. Valminud küsitlusankeedi link laeti üles veebipõhisesse suhtluskeskkonda facebook.com ning paluti kõigil vastata küsimustikule. 7 2.3 Vaatlus
ja teatakse sataniste kui kindla välimuse ja iseloomuga inimesi. Nende riietuses on peamised rõhutatud värvid punane ning must. Neid seostatakse salaalkoholi ja narkootikumide müümise ja tarvitamisega. Satanismi ja satanistide vastu on võideldud ajast, mil nad hakkasid levima. Kasutan oma uurimistöö informatsiooni allikaks internetiavarusi, sest raamatukogudes on kahjuks satanismi kohta nukralt vähe informatsiooni. Samuti viin läbi ühe küsitluse internetis eFormulari leheküljel. Eformulari lehekülje koos küsitlusega panin üles kolmele erinevale leheküljele: www.perefoorum.ee, www.lapsemure.ee ja www.rocknroll.ee . Küsitlus oli üleval 12.11.11 - 12.12.11. Käesoleva uurimistöö mõte on uurida 69 informandi vastuste põhjal, kuidas nad kujutavad ette sataniste ja kui turvaliselt nad tunnevad end seoses satanismiga. Samuti on minu eesmärk uurida, kas on levinud mingi kindel ettekujutus satanismist. Minu
.11 2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta?............................................................................12 2.6. Millised väärtused vajaksid üldse kaitset?...................................................................12 2.7. Eesmärgid hariduse mõistmiseks.................................................................................12 2.8. Väljakutsed, mis seisavad Eesti hariduse ees...............................................................12 3.3. Küsitluse analüüs..............................................................................................................14 3.1. Koolis käimise eesmärgid.............................................................................................14 3.2. Õppimise eesmärgid.....................................................................................................15 3.3. Sõprade olulisus...........................................................................................
Vabariigi presidenti, tahtsid loovtöö autorid uurida, mida ja kui palju n-ö tavainimesed (sealhulgas koolinoored) tänapäeval Meri kohta teavad. Sellel põhjusel koostasid töö autorid küsitluse, milles kontrolliti vastajate teadmisi mitme Meri eluloolise fakti kohta. 3 Antud uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade Lennart Meri eluloost ja tegevusest eelkõige poliitikuna. Samuti on töös analüüsitud korraldatud küsitluse tulemusi, et siis pakkuda soovitusi Meri legendi kindlamaks jäädvustamiseks. Töö koosneb kolmest suuremast peatükist. Esimeses peatükis käsitletakse Meri elu kuni 1988. aastani: tema noorusaastaid, haridust ja kultuurilist tegevust. Teine peatükk peatub tema poliitilisel karjääril ja ühiskondlikul tegevusel, sealhulgas Meri tegevusel presidendina. Kolmandas peatükis on analüüsitud küsitluse tulemusi. Töö lõpus on kaks lisa esimeses
kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab. Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi nende suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse. Selleks viisime läbi küsitluse ning oma töösse tõime saadud andmed sektordiagrammidena. 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS Selleks, et välja selgitada koolikaaslaste soovid koolile ja õppetööle ning nende informeeritust kooli eeskirjadest ja reeglitest, viisime läbi Põllu õppekorpuse keskkooli baasil õppijate seas küsitluse
......................................................................................9 1.10 Oskustööliste vähesus Eestis...........................................................................................10 1.11 Saksamaale muret tegevad asjaolud Eestis..................................................................... 11 2 Uuringu läbiviimine Saksa firmades............................................................................................. 12 2.1 Autori küsitluse eesmärk .................................................................................................12 2.2 Küsitluse tulemused.......................................................................................................... 12 2.3 Küsitluse järeldus..............................................................................................................15 3 Menerga Eesti OÜ.................................................................................................
Uuring viidi läbi 27.12.2010-09.01.2011 interneti keskkonna www.connect.ee vahendusel (küsimustiku täpne aadress: www.connect.ee/uuring/226937237/ ). Nimetatud uuringus oli kokku 56 küsimust, millele vastasid 24 inimest. Vastajate vanus jäi vahemikku 18-40. 1. IGAPÄEVASED OSTUHARJUMUSED 1.1. Toidukaupluste külastamise sagedus 24-st vastajast üle poole käivad poes mõned korrad nädalas ning 6 inimest igapäevaselt. Paar korda kuus külastab kauplust vaid 1 inimene. 1 vastaja valis variandi muu, kus täienduseks lisas, et käib kaupluses 4-6 korda nädalas, mille võib liigitada nii mõned korrad nädalas ja samas ka pea igapäevase poes käogu alla. Võttes võrdluseks viimase Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt läbiviidud ,,Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2009" (tulemused avaldatud aprill 2010), näeme, et ka seal on vähemuses igapäevaste toiduostude tegijad ning enamuses külastatakse kauplust 2-3 korda nädalas
Pea iga meie mõtet, ideed tunnet anname edasi liigutuste abil. Sageli ei panda seda ise tähelegi. Autori eesmärk oligi teada saada, kui palju teavad Kuressaare Gümnaasiumi õpilased kehakeele lugemisest ning kasutamisest. 3.1 Uuringu iseloomustus Küsitlus viidi läbi Kuressaare Gümnaasiumi (edaspidi KG) kahes kümnendas klassis. Vastajateks olid 16 17 aastased õpilased. Autor on valinud küsitluse valimiks mugava valimi, sest viib küsitlust läbi oma koolis, enamvähem enda vanuseliste õpilaste seas. Küsitlusele vastas kokku 60 õpilast, kellest tüdrukuid oli 34 ja poisse 26. Uuringu meetodiks oli ankeet, mida oli võimalik täita paberkandjal (vaata Lisa 1 Ankeet). 3.1.1 Uuringu analüüs Ankeet on koostatud erineva kehakeele kirjanduse abil. Küsimustele, mis on kokku pandud
individuaalselt. Andmete analüüsis kasutatavad graafikud olid koostatud MS Excel'is. 22 4. ANDMETE ANALÜÜS 4.1. Sugu ja vanus Küsimustiku alguses märkisid vastajad ema soo ja vanuse. Vastajate hulgas oli 58 meest ja ülejäänud 42 vastajat olid naised (Joonis 6.). Enamuse vastajatest olid vanuses 18-28 (43 vastajat), vanuses 29-39 (34 vastajat), 16 vanuses 40-50, 6 vanuses 51-60 ning üks vastaja oli üle 60 aasta vana (Joonis 7.). Joonis 6. Sugu Joonis 7. Vanus 4.2. Vastanute rahulolu seoses elektrihinnaga Järgmisena oli uuritud inimeste rahulolu seoses elektrihinnaga. Küsimus oli nelja hindepalli süsteemis, hindepallile 1 vastas ,,ei ole rahul" ja hindepallile 4 vastas ,,väga rahul". 26 vastajat ei olnud üldse rahul praeguse elektrihinnaga ja vaid 8 oli väga rahul praegu pakutava elektrihinnaga. 39 vastajat hindasid enda rahulolu hindele ,,2" ning 27 hindele ,,3"
Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaa
vaenlased. Ka siis, kui suhtluspartneri küsimus või väide tekitab viha või agressiivsust, vaadatakse talle pikalt otsa. Kehtib seaduspära, et vestluskaaslasele vaadatakse otsa rohkem kuulamise kui kõnelemise ajal. (3 [9. aprill. 2011]) 10 4.Uurimus 4.1 Metoodika Viisin läbi küsitluse (lisa 1) 7.-8. klasside Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilaste seas, et välja selgitada kui hästi oskavad nad ära tunda ja põhjendada inimeste emotsioone vaadeldes ainult nende nägu ning kehahoiakut. Kokku vastas 32 tüdrukut ning 16 poissi. Hüpoteesiks on , et teismeliste noorte vahel ei esine soolisi erinevus kehakeele lugemisel. 4.2 Tulemused ja analüüs Esimeses ülesandes palusin õpilastel selgitada, mis on kehakeel
tähtsaks peavad, miks nad üldse veganlus viljelevad ja mis on põhjused ning miks ei viljele ja mis on selle põhjused. Veel analüüsin põhjuseid mis tooks õpilasi omnivooride toidule tagasi ja kust üldse saavad tänapäeval noored veganluse kohta informatsiooni. 2.1 Uurimistöö metoodika Käesolev töö on empiiriline uurimustöö. Uurimuse läbiviimiseks kasutasin kvantitatiivsetmeetodit - küsitlust (Vt Lisa 1). Küsitluse koostamiseks kasutasin Google Forms keskkonda. Küsimustik sisaldab küsimusi veganluse kohta. Nende küsimustega soovisin teada saada noorte põhjusi käsitletava teema kohta. Küsitluses olid enamik vastaja arvamuse kohta, nendele tuli vastus valida erinevatest valikuvariantidest ja kahele tuli vastajal ise vastus kirjutada. Ning kaks küsimus oli nende enda kohta. Küsimustikule said vastata Põlva ja Valga Gümnaasiumi õpilased. Küsitluse edastasin
Joogina soovitatakse kestvusalade jaoks välja töötatud spordijooke. 3 MATERJALI JA METOODIKA TUTVUSTUS Uurimuse esimene pool on läbi viidud veebipõhiselt Google Drive-s, kus koostasin lihtsa ja üheselt arusaadava küsimustiku, ning saatsin info selle kohta gümnaasiumi meili listi oktoobri alguses. Kokku vastati mu küsitlusele gümnaasiumi osas 103 korda, kuid kuna 3 küsitlusele vastanud olid täitnud ankeedi vigaselt, ei kasutanud neid 3 vastaja andmeid ning sain lõppkokkuvõttes 100 vastajat. Küsimusi kokku oli 12 millest pooled olid valikvastustega küsimused, 4 olid lühivastustega küsimused ning 2 avatud vastustega küsimused. Uurimuse teine pool on läbi viidud paberkandja kujul, lihtsa küsimustiku vormis. Küsitlusele vastasid 6nda ja 8nda klassi õpilased. Küsimustik oli sama, mis gümnaasiumi osal. Kokku vastati mu küsimustikule põhikooli osas 59-le küsimustikule, kuid kuna 9 neist
Kas saab teisiti kui imestusega vaadata, kuidas IRLi vapiloom Mart Laar muudab protesti Tiibetis toimuva ülekohtu ja vägivalla vastu kindlakäeliselt kommunismi kuritegelikuks kuulutamise populistlikuks pasunakooriks? Loomulikult pole kommunismi ideede kriminaalseks kuulutamisel midagi pistmist olukorra parandamisega Tiibetis viimase puhul peaks eesmärgiks olema eelkõige dalai laama ja Hiina valitsuse vahelise dialoogi taasalustamine ja selle toetamine. Samas on nii Reformierakond kui IRL hiinlastega äriajamise idee peaarhitektid. Alles hiljuti võis ajalehtedest lugeda uhkustamist, kuidas Eestisse on meelitatud üks Hiina suursadam ning et peagi hakkame me punakapitalismi verist kaupa Venemaale transiiditama. See siinsest teemast veidi hälbiv näide iseloomustab hästi Eesti poliitilise elu argipäeva: põhimõttelageda häältepüüdmise nimel seisavad poliitmehed hammas hamba, silm silma vastu. Neil ei olegi aega probleemide tegelikku olemusse süveneda
.....................23 12. LISA 2. Jumalaema kiriku kuplid.........................................................................24 13. LISA 3. Jumalaema Uinumise kiriku sisevaade...................................................25 14. LISA 4. Kloostri ülemad läbi aegade....................................................................26 15. LISA 5. Püha kojad ja austatud ikoonid...............................................................27 16. LISA 6. Uurimistöö küsimused ja küsitluse kokkuvõte.......................................28 . Legendi varjantide loetelu 19. LISA 7. Kuremäel ilmus Jumalaema....................................................................31 2 20. LISA 8. 300 aastat tagasi......................................................................................32 21. LISA 9. Umbes 300 aastat tagasi..........................................................................33 22
vajaduste rahuldamisvõimaluste puudumine mõjub organismile häirivalt, nende rahuldamine toob aga kaasa heaolutunde (Kidron 2001: 107). Sellest tulenevalt ilmneb ka seos motivatsiooniga – vajadus kutsubki esile erilise seisundi – motivatsiooni. Vajaduse rahuldamisel kaob motivatsioonile pinge ning tekivad positiivsed emotsioonid (Bachmann 2003: 75). Ameerika psühholoog Abraham Maslow mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia. Maslow arvas, et indiviidi vajadused alluvad kindlale loogikale (Adair 2006: 29). Miks inimesed üleüldse töötavad? Nad töötavad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada. Suurem osa meie palgast kulub iseenda ja pere füsioloogiliste baasvajaduste rahuldamiseks. Niipea kui inimesel on piisavalt süüa ja juua, niipea kui on koht kus magada, kerkivad inimese südamesse teised vajadused: inimesed hakkad huvi tundma
2.2.2. Biomassienergia tulevik Eestis 14 2.3. Hüdroenergia Eestis 14 2.3.1. Hüdroenergia eelised Eestis 14 2 2.3.2. Hüdroenergia tulevik Eestis 15 3. KÜSITLUS 15 3.1. Küsitluste vastuste analüüs 15 3.2. Küsitluse kokkuvõte 19 KOKKUVÕTE 20 KASUTATUD KIRJANDUS 21 LISAD 22 Lisa 1. Tuuleenergia Eestis 2012.a. 22 Lisa 2. Eestis töötavad hüdroelektrijaamad 2008. aasta alguse seisuga. 23 Lisa 3
küsitluse. Viimases, neljandas peatükis toon ülevaate selle kohta kuidas on Arvo Pärti erinevates meediaväljaannetes esindatud. Lisades uurimistöö lõpus on toodud pildid Arvo Pärdi nooruspõlvest, inimestest ning kohtadest, mis on temaga seotud. Loomulikult ka erinevad artiklid Arvo Pärdi kohta. Töö panin kokku Arvo Pärdi koolikaaslaste mälestuste ning raamatute ja ajaleheartiklite põhjal. Lisaks koostasin küsitluse. Suurim raskus oli see, et puudus materjal Rakveres elatud aastate kohta. 3 4 1 ELU JA LOOMING 1.1 Lapsepõlv ja koolitee Arvo Pärt on sündinud 11. Novembril 1935. Aastal Paides. ,,Paide on üks väike linn, mis asub Eesti keskosas ning mis ei ole väga palju muutunud sellest ajast, kui mina seda mäletan. Elu kulges seal rahulikult ja lihtsalt," on Arvo Pärt Paide kohta öelnud.[9,lk 19] 3-aastaselt kolis Pärt Rakverre, kus ta 1945
Ave Uudmäe ja Thea Rumberg. Nõu ja jõuga aitas ankeedi parendamisele kaasa Jüri Kruusvall. Uurimisprojekti teostamisel osales palju inimesi. Nii ankeedi koostamisel kui projekti elluviimisel oli oluline roll kanda SA REC Estonia töötajatel, eelkõige Heidi Hansonil. Ankeedi koostamisele aitasid kaasa Tarmo Pauklin (Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse liige), Madis Kõrvits (Tallinna Keskkonnaamet, juhataja asetäitja). Kokku küsitleti 2001.a. 607 inimest. Küsitluse viis läbi ja valimi moodustas TNS Emor. TNS Emor omnibuss-tüüpi uuringute valim moodustatakse isekaaluvana, st et kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi. Valimi territoriaalse mudeli aluseks olid jooksvad rahvastikuandmed seisuga 01.01.2000. Kokku küsitleti Tallinnas iga Omnibuss-küsitlusega 152 inimest. Andmestik koguti seega 5 järjestikulise küsitluse käigus ajavahemikus august – november 2000
Samuti huvitas meid, kuivõrd noored on teadlikud selliste jookide mõjust nende kehale ja psüühikale. Hüpoteesiks seadsime, et noorukid vanuses 12-18 aastat pole teadlikud energiajookide kahjulikkusest ja tarvitavad neid seetõttu liigselt. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kui suur hulk noorukeid tarbib energiajooke ning mis põhjustel nad seda teevad. Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste abiga on koostatud ülevaade nende kokkupuudetest energiajookidega. Uurimus koostati küsitluse põhjal, millele vastas 65 õpilast. Kas noored on teadlikud kõrvalmõjudest, miks juuakse ja mis marki jooke tarvitatakse just neile küsimustele leidsime vastused. Esimene peatükk seletab, mis on energiajook, mida see sisaldab ja miks neid tarvitatakse. Teises peatükis on tähelepanu pööratud energijookide mõjule inimkehale ja nende tarvitamisega kaasnevatele kõrvalmõjudele. Kolmandas peatükis antakse ülevaade teostatud uuringust ja selle tulemustest.
Minu teine eesmärk on teada saada, mis Tšernobõlis tegelikult toimus ja kuidas olid seotud eestlased Tšernobõliga. Selle teada saamiseks kohtusin erinevatel aegadel viie Eesti mehega, kes olid sunnitud Tšernobõli „kordusõppustele“ minema. Tegin nende kõigiga intervjuu ja hiljem analüüsin neid oma töös. Minu kolmas eesmärk on teada saada, kui paljud teavad, mis oli üldse Tšernobõli katastroof ja, mis nende arvates seal toimus. Selleks koostasin interneti küsitluse, millele vastanud on vanuses 16- 57 aastat ning mille tulemusi ma hiljem oma töös analüüsin. 3 TŠERNOBÕLI KATASTROOF Tšernobõli tuumakatastroof, mis leidis aset Tšernobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986, plahvatas tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes
Marino oli paar päeva kadunud ja ta abikaasa sõimas sõpru. Tuli välja, et Marino oli jõudnud kuhugi Lätti ning magas külakalmistul haudade vahel. Kolhoosnik oli ta autoga Eesti piirile toonud. Eero käis ja nautis kunstilisi objekte linna lähedal. Tal endal oli saatja aadress, kuid puudus saaja aadress. (This is about luuletused) 2 (August Kask) Räägitakse juustest. 3 (Maurer) Räägib linnast ja selle ajaloost + vabaplaneeringuga Mustamäest. 4 (Laura) Räägitakse Laurast. Ta arvas, et Eesti on liiga hall ja roheline. Talle meeldis, kui mehel oli kollane portfell. Kunagi oli tal mees, kuid siis nad läksid lahku. Laura kolis tädi juurde. Pärnus - poiss käis paar korda Laural külas, tutvustas teda lavatöölisele (Sven) ja siis tüdines Laurast. Svenile meeldis laura, ronis Laura aknast sisse ja võttis ta süütuse. Laura mõtles, et tal on nüüd mees. Kuu aja pärast tuli välja, et Laura oli rase. Mees sai pahaseks,
katsumatutesse avarustesse kolinud. Esimene internetiühendus Eestis Kuidas ja millal Eestisse täpselt internet jõudis, on veidi ebaselge, kuid teada on, et 1992. aastal käivitati Tallinnast Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist ja Tartust Eesti Biokeskusest esimesed kaks interneti püsiühendus punkti. Alguses võimatuna, veidi ulmelisenagi tundunud idee, hakkas tasapisi levima, vallutades kogu Eesti. Perioodil 3-18 mai 2006.a viis Faktum & Ariko OÜ läbi küsitluse, mille peamiseks eesmärgiks oli uurida elanike Interneti kasutamist aga ka digitaalkommunikatsiooni valdkonda laiemalt. Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti 16-64 aastased elanikud, kokku 897 040 inimest. Planeeritud valimi suurus oli 1000 elanikku. Kokku küsitleti uuringu käigus 993 vastajat. Küsitlus viidi läbi personaalintervjuudena ning küsitluse käigus kasutati vastajate valikuks lähteaadress. Küsitleti antud aadressil alaliselt elavatest hetkel kodus olevatest 16-64 aastastest
.........................................................19 7.Autori uuring...................................................................................................................................20 8.Uurimustöö kasside kohta...............................................................................................................21 8.1 Uuringu metoodika ja valim....................................................................................................21 8.1.1. Küsitluse tulemuste analüüs............................................................................................21 Kokkuvõte..........................................................................................................................................34 Kasutatud materjalid...........................................................................................................................36 Lisa.....................................................................................
.......................20 4.5 Vanemate perekonnaseisu seos lapse arusaamadega......................................................21 4.6 Õpilaste soov abielluda..................................................................................................22 4.7 „Jah“ vastanud õpilaste abiellumise vanuse määr..........................................................23 4.8 Küsitlusele vastanute eluvaldkondade tähtsustamise tulemused....................................23 4.9 Küsitluse tulemused omasooliste abielu pooldamise kohta...........................................24 4.10 Õpilaste arvamus Eestis omasooliste abielu lubamise suhtes......................................25 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................27 Das Resümee.............................................................................................................................28 LISAD......................
hulka inimesi ning veebikeskkonnas sai seda kiirelt teha. Küsitlus viidi Loo Keskkooli gümnasistide seas läbi interneti vahendusel, kasutades selleks Google Docs keskkonda. Internetis läbi viidud küsitlusele oli võimalik vastata ajavahemikul 2.-16. detsember 2016. Küsimustik koosnes 16 küsimusest, millest 13 olid valikvastustega ning 3 vabateksti väljaga. Ankeet oli anonüümne ning autor kasutas saadud tulemusi üldistatud kujul. Küsitluse küsimused ja ette antud vastuse variandid olid koostatud teoreetilise materjali põhjal. Andmete analüüsimiseks ning jooniste tegemiseks kasutas autor Microsoft Word 2016 ja Microsoft Office Excel 2016 andmetöötlusprogramme. 3.2. Valim Andmete kogumiseks kasutati küsitlust ja eesmärgistatud valimit. Küsitluses osalejad valiti selle alusel, kes õpib praegu gümnaasiumi astmes ning on nõus ja valmis küsitluses olevatele küsimustele vastama
eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus ( vastused ei ole alati õiged vasatakse huupi; ei saa kõiki küsitluslehti tagasi ), kuid üldjuhul annavad nad ammendavaid tulemusi vajalikul tasemel. Küsitlusmeetodi puhul tuleb esmajärjekorras püstitada ja fikseerida selle uuringu eesmärk ja seejärel koostada küsimused.
17 põhjalikku ettevalmistust. Üsna vähe oli 2009. Aastal neid töötajaid, kes arvasid, et nende töö eeldab tegelikult kõrgemat haridustaset. Valdav enamik töötajaid hindas oma hariduse ja tööülesanded kooskõlas olevateks. Samas ilmnesid olulised erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste hinnangutes töö ja hariduse kooskõlale. On räägitud sellest, et Eestis eksisteerib palgalõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. ETU andmete järgi oli eestlastest ja mitte-eestlastest töötajate keskmine palk 1995.aastani ligikaudu võrdne. Edaspidi saavutasid eestlased eelise, mis püsib praeguseni. Murettekitav on, et noored vene rahvusest töötajad ei suuda teenida eestlasest eakaaslastega võrreldavat palka. See näitab, et muulaste madalate sissetulekute põhjus ei ole nõukogudeaegsetes liinitöötajates, vaid mujal. Üks
annaabi.ee 
