Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Millised on peamised veebilehtede trendid?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
disain, animatsioon, animatsiooni, disainer, veebileht, disainerid, lameda, veebilehed, kerimine, material, logo, veebilehtede, login, menüü, kerida, kaartide, sujuv, fotosid, kasutajakogemus, nutiseadmete, visuaalselt, layout, kohese, skaalaga, sobiks, navigatsioon, kohalduv, minimalism, font, seadmetes, ikoone, fotograafi, klient, veebidisainEESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Rigden Aunapuu KOHANDUV DISAIN ehk RESPONSIVE DESIGN Referaat IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid Tallinn 2016 SISUKORD 1. KOHANDUVA DISAINI RAAMISTIKUD ...................................................................................... 4 1.1 Bootstrap raamistik .................................................................................................... 5 2. KOHANDUVA VEEBIDISAINI AJALUGU .........
0 ja 2.0 ei ole olemas. Tegemist on ühe ja sama keskkonnaga ning evolutsioon on igas valdkonnas, nagu looduseski, pidev protsess. Sellele vaatamata võib siiski eristada teatavaid funktsionaalseid ja kontseptuaalseid täiendusi, mida võib lugeda Web 2.0 ajajärgu alguseks: 2 Folksonoomia teke - informatsiooni vaba klassifitseerimine Rikas kasutajakogemus - veebilehed on dünaamilised ning nende toimimist saab külastaja juhtida Külastaja kaasamine - info liikumine on muutunud kahesuunaliseks, külastaja kaasatakse veebisisu loomise protsessi Pikk saba - erinevate spetsiifiliste toodete summaarsed müügimahud on vähemalt sama suured üksikute hitt-toodete omad ning isegi ületavad neid Usaldamine - veebis olevad kaastööd on maailmale avalikud ning valmis taaskasutamiseks
Interneti-faile ning blokeerida juurdepääsu sobimatule materjalile. Klõpsake nuppu Start, käsku Juhtpaneel, linki Võrgu- ja Interneti-ühendused ning linki Internetisuvandid. Interneti-suvandites saate muuta Internet Exploreri sätteid, kuid mitte muude veebibrauserite sätteid. Veebisaidi lisamine lemmikute loendisse Kui leiate veebisaite või -lehti, mis teile meeldivad, saate need lisada oma lemmikute loendisse, kust neid on hiljem lihtne leida. Leidke ja kuvage veebileht, mille soovite lemmikute loendisse lisada. Klõpsake Internet Exploreris menüü Lemmikud käsku Lisa kausta Lemmikud. Nimetage veebileht dialoogiboksis Lisa kausta Lemmikud ümber või jätke nimi samaks ning klõpsake nuppu OK. Veebileht lisatakse lemmikute loendisse ja kuvatakse, kui klõpsate menüüd Lemmikud. 15 Hiljuti külastatud veebilehe otsimine Klõpsake Internet Exploreri tööriistaribal nuppu Ajalugu
Rapla Vesiroosi Gümnaasium SOTSIAALMEEDIA Arvestuslik töö Koostas: Marten Merila Klass: 10MÜ Juhendaja: Kersti Luik Rapla 2015 SISSEJUHATUS Sotsiaalvõrgustike kasutajate üha suurenev kogukond ja voogmeedia on olnud ajendiks uute toodete ja teenuste arendamisel digiTV valdkonnas, sest Internetist kättesaadav multimeedia on piisavalt mõjuvõimas, et televisiooni vaatajaskond veebi suunata. Interneti kättesaadavus ei ole tänaseks enam probleem ja see on saanud osaks meie igapäevaelust. Seetõttu on sotsiaalmeedia rakendused saavutanud olulise rolli digiTV arendusprojektides. Teema valikul sai määravaks autori varasem töökogemus digiTV valdkonnas ja isiklikud huvid digiTV arenguvõimaluste vastu. Teema aktuaalsust põhjendab asjaolu, et digitaaltelevisiooni ja sotsiaalmeedia rakendustega integreeritud lahendused on saanud lähiaastatel suure arenguhoo ning on
lehtede loomisel kiirendavad koodi kirjutamist lõpetades alustatud sõnu, kontrollivad jooksvalt süntaksit ning aitavad HTMLi loomisel. Üheks selliseks abivahendiks on Visual Studio. Ehkki palja "rumala" tekstiredaktoriga kirjutamisel on eeliseks lihtsus, siis nt Visual Studio Web Developer Expressiga on lootus ka algajal nõnda läbi saada, et ta paljudesse menüüdesse ära ei upu. Põhivõimalused Lihtsa veebilehestiku loomine HTML keele abil Esimene veebileht Kõige lihtsam veebirakendus koosneb ühest lehest. Veebilehtede levinumaks keeleks on HTML, mida veebilehitsejad mõistavad lugeda ning loetud teksti põhjal kasutajale lehe ette kuvada. Mitmete veebitehnoloogiate (ASP.NET, Java servlet, PHP, Python ...) tulemusena lehitsejasse saadetav tekst on ikkagi ,,puhas" HTML, nii et osava peitmise korral ei pruugi veebisaidi vaatajal kuidagi võimalik olla kindlaks teha, millise tehnoloogia abil vastav lehestik on kokku pandud
...........................................................................13 2. Realisatsioon......................................................................................... 14 2.1 Veebisaidi vaadete loomine..............................................................14 2.1.1 Läbivad elemendid.....................................................................14 2.2 Avaleht „Meist“................................................................................. 16 2.3 Veebileht „Huvitavat“.......................................................................17 2.3.1 Vasakpoolne menüüriba.............................................................18 2.4 Veebileht „Galerii“............................................................................ 19 2.5 Veebileht „Trennid“...........................................................................19 2.5.1 Kalender..............................................................................
1.4. Veebisait Veebisait ehk sait on veebilehtede kogum, mis sisaldab teksti, pilte, videoid, või helifaile. See asub vähemalt ühes veebiserveris, kuhu pääseb võrgu internetiaadressi abil. Veebi moodustavad kõik veebisaidid, millel on avalik ligipääs. Veebisait hõlmab tavaliselt veebilehti. Kõige olulisem veebisait, mis veebilehel olema peab, on esileht. Veebileht on dokument, mis on enamasti kirjutatud tavalises kirjas ja mille vormistamisel on järgitud veebilehe reegleid. Veebileht võib sisaldada elemente teistelt veebisaitidelt. Veebilehtedele pääseb ligi hüperteksti edastusprotokolli kaudu, mille info võib olla salastatud, et tagada suuremat turvalisust ja privaatsust veebilehtede kuvamisel. Veebisaidi lehtedele pääseb tavaliselt ligi lihtsa internetiaadressi kaudu. Internetiaadressid moodustavad veebilehtedest astmelise süsteemi ja hüperlingid abistavad kasutajal saidil liikuda.
..................................................362 Mustri skaleerimine..................................................................................363 Ülesanne 14.............................................................................................365 18 - Photoshop - Pintslid (Ülesanne 15)...................................................378 Ülesanne 15.............................................................................................388 19 - Photoshop - Animatsioon ja video (Ülesanne 16)..............................405 1 Ülesanne 16.............................................................................................417 Kellele kursus on suunatud Selle kursuse eesmärgiks on olla abimeheks kõigile arvutigraafika õppijatele. Eelkõige on mõeldud kasutajaid, kes teevad just esimesi samme ja tahavad läheneda asjale rohkem paktiliselt
kommertskasutuseks o tasuta, tasulised, renditavad o Jaotuskanalite alusel: ainuõigusega jaotamine või vaba jaotusega. 33. Loetle olulisemaid tarkvarateenuste funktsionaalseid valdkondi. Kontoritarkvara Kommunikatsioon Grupivara, kaugtöö, intranet, kalender, tööülesanded, dokumendi vahetus Projektijuhtimine (ressursside planeerimine, arvestus, meeskonnad) Teadmusjuhtimine (blogid, Wiki, FAQ, foorumid) Veebileht ERP (ettevõtte ressursside planeerimine) 34. Selgita erinevaid veebiinfosüsteemide tasemeid. staatiline info tagasiside vormid ja administreeritavad lehed (CMS) teiste andmebaasidega seotud/laoinfo reaalajas müügiprotsess reaalajas (e-Business, e-Commerce) võrgustumine 35. Millega tegeleb CRM tarkvarateenus, peamised funktsioonid? Turunduse ja kliendihaldusega Funktsioonid: o müügiedendamine o müügijuhtimine
7. Millised on kodulehe loomise erinevad etapid(tööd) kuni kodulehe avamiseni Internetis? Eristatakse kuute peamist etappi: Analüüs Kirjeldatakse ära praegune lähtepunkt, kogutakse infot nii klientidelt kui ka ettevõtte töötajatelt. Planeerimine Vastavalt analüüsile planeeritakse arendustööd, tükeldatakse tegevus etappideks, koostatakse arendusprojekt ning määratakse projektiga seotud ressursid. Disain Koostöös disainiteenust osutava ettevõttega koostatakse esmane struktuur ning kujunduslik makett. Samuti tegeletakse kodulehekülje sisu loomisega ning funktsionaalsuse täpsustamisega. Arendus Kodulehekülje disaini alusel programmeerimistööde tellimine. Kodulehe testimine, sellele info sisestamine ning terviklikkuse ja kujunduse kontrollimine. Juurutamine Kodulehe Internetis avaldamine, koostöös arendajatega vigade ja ebakõlade lahendamine
0 ja Veeb 2.0-i. Mis on peamised erinevused? Paljud ettevõtjad (näiteks riskikapitalist Joi Ito) on väitnud, et mingit Veeb 1.0 ja 2.0 ei ole olemas. Tegemist on ühe ja sama keskkonnaga ning evolutsioon on igas valdkonnas, nagu looduseski, pidev protsess. Sellele vaatamata võib siiski eristada teatavaid funktsionaalseid ja kontseptuaalseid täiendusi, mida võib lugeda Web 2.0 ajajärgu alguseks: Folksonoomia teke - informatsiooni vaba klassifitseerimine Rikas kasutajakogemus - veebilehed on dünaamilised ning nende toimimist saab külastaja juhtida Külastaja kaasamine - info liikumine on muutunud kahesuunaliseks, külastaja kaasatakse veebisisu loomise protsessi Pikk saba - erinevate spetsiifiliste toodete summaarsed müügimahud on vähemalt sama suured üksikute hitt-toodete omad ning isegi ületavad neid Usaldamine - veebis olevad kaastööd on maailmale avalikud ning valmis taaskasutamiseks
lubaduse andmine, lubaduse täitmine, konkurentsis püsimine, konkurentidest ette jõudmine. (Sihilikult on jäetud välja ―saada tarbija ostma‖ – seda seetõttu, et kaudselt on see igasuguse turundustegevuse eesmärk, kuid blogosfääris tuleb müüki tehes olla väga ettevaatlik.) 23 4.1. Koduleht 4.1.1. Mis on koduleht? Koduleht ehk kodulehekülg ehk veebileht on organisatsiooni kodu internetis – umbes nagu kontor või esinduspood reaalses maailmas. Kodulehekülg on tänapäeval organisatsioonile ja/või kaubamärgile peaaegu kohustuslik – eriti noorema põlvkonna puhul esineb suhtumist “kui sind ei ole internetis, ei ole sind olemas”. Igal juhul lisab kodulehekülg – eriti kui see on hästi teostatud – usaldusväärsust ning garanteerib, et suurem hulk huvilisi ja potentsiaalseid kliente leiab tee
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m
General Motors'i poolt IBM 701 suurarvutile varasel 1950ndal, see opsüsteem kandis nime GM-NAA I/O. Teine generatsioon(1955-1965) Transistorid ja perioodiline süsteem 7 Transistoride kasutuselevõtt, 1950ndate aastate keskel, muutis radikaalselt arvuteid. Arvutid muutusid piisavalt usaldusväärseteks, nendega oli võimalik juba kasulikku tööd teha. Esimest korda eristati disainerid, ülesehitajaid, operaatoreid, programmeerijaid ja hooldus personali. Neid arvuteid kutsuti spetsiaalselt suurarvutiteks, neil oli oma konditsioneeriga ruum. Seda said endale lubada vaid üksikud suured korporatsioonid , valitsused või ülikoolid, kuna see läks maksma mitmeid miljoneid. Et töö toimiks pidi programmeerija kirjutama programmi paberile (FORTRAIN või assembleri keeles) ja siis alles perfokaardile. Siis viis kaardipaki
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
- Ei ole üldiselt samaväärselt kuritahtlikud kui arvutiviirused - Adware abistab popup reklaamide kuvamisel - Spyware kogub kasutaja kohta kasutaja teadmata informatsiooni · Keystrokeloggers logivad kasutaja klahvivajutused, salvestavad internetikasutuse ajalugu · Screenscrappers salvestavad muutused ekraanipildis ,,filmina" - Spamware kasutab arvutit spämmi edastamiseks - Cookies informatsioon, mille külastatud veebilehed salvestavad kasutaja arvutisse. · Tracking cookies jälgib tegevust veebilehel, külastatud linke, ajakulu SCADA rünnakud - Supervisory Controland Data Acquisition (SCADA) arvutisüsteemid, mis jälgivad ja kontrollivad suuremahulisi tööstuslikke protsesse (nt tuumaelektrijaamad, reoveepuhastid) - SCADA süsteemid koosnevad paljudest sensoritest, peaarvutist ja sidevahenditest.
Otse tekstile rakendatavate visuaalsete efektide (nt sära, peegelduse ja varjude) abil on võimalik luua dünaamilisi tiitellehti ja pealkirju. Sobib hästi õpilastööde vormistamiseks. PowerPointiga saab luua esitlusi millele lisatud pilte ja videosid on võimalik redigeerida otse esitluses. Videoklippidele saab lisada mitmesuguseid huvitavaid effekte. OneNote2010 programm on mõeldud märkmete tegemiseks. Ühe hiireklõpsuga saab lingitud märkmete funktsiooni abil veebilehed jms märkmikku salvestada. Excel 2010 programmi abil saab tabelitele ja andmetele lisada värvilisi diegramme ja graafikuid. Seda programmi on tavakasutajal lihtne kasutada. Windows Live SkyDrive'i abil saab vastloodud dokumendid mugavalt internetti üles laadida ning edaspidi pääseb neile juurde enamike veebibrauserite kaudu 1.2 MS Office Kodu ja äri 2010 Sellel paketil on rohkem rakendusi ja tööriistu kui eelpool kirjeldatud ,,Kodu ja kool" paketil,
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Sooviti automatiseerida töölt-tööle siirdamine. Sellega loodi esimene opsüsteem General Motors’i poolt IBM 701 suurarvutile varasel 1950ndal, see opsüsteem kandis nime GM-NAA I/O. Teine generatsioon(1955-1965) Transistorid ja perioodiline süsteem Transistoride kasutuselevõtt, 1950ndate aastate keskel, muutis radikaalselt arvuteid. Arvutid muutusid piisavalt usaldusväärseteks, nendega oli võimalik juba kasulikku tööd teha. Esimest korda eristati disainerid, ülesehitajaid, operaatoreid, programmeerijaid ja hooldus personali. Neid arvuteid kutsuti spetsiaalselt suurarvutiteks, neil oli oma konditsioneeriga ruum. Seda said endale lubada vaid üksikud suured korporatsioonid , valitsused või ülikoolid, kuna see läks maksma mitmeid miljoneid. Et töö toimiks pidi programmeerija kirjutama programmi paberile (FORTRAIN või assembleri keeles) ja siis alles perfokaardile. Siis viis kaardipaki
General Motors'i poolt IBM 701 suurarvutile varasel 1950ndal, see opsüsteem kandis nime GM-NAA I/O. 11 Teine generatsioon(1955-1965) Transistorid ja perioodiline süsteem Transistoride kasutuselevõtt, 1950ndate aastate keskel, muutis radikaalselt arvuteid. Arvutid muutusid piisavalt usaldusväärseteks, nendega oli võimalik juba kasulikku tööd teha. Esimest korda eristati disainerid, ülesehitajaid, operaatoreid, programmeerijaid ja hooldus personali. Neid arvuteid kutsuti spetsiaalselt suurarvutiteks, neil oli oma konditsioneeriga ruum. Seda said endale lubada vaid üksikud suured korporatsioonid , valitsused või ülikoolid, kuna see läks maksma mitmeid miljoneid. Et töö toimiks pidi programmeerija kirjutama programmi paberile (FORTRAIN või assembleri keeles) ja siis alles perfokaardile. Siis viis kaardipaki
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cy
oma elus arvutit kasutanud. Mittekasutajateks osutusid üle 44 aastased ja samuti ka pered, kellel oli madalam elatustase ehk siis nad lihtsalt ei olnud suutelised endale arvutit või interneti ühendust lubama. (Faktum ja Ariko 2006) Koolinoored ja internet Eestis on laialdaselt levinud ka E-Kool. (vt. lisa 5) See on veebipõhine kogukond, kuhu õpetajad märgivad kogu kooliga seonduva. Seda saavad kasutada nii õpetajad-õpilased, kui ka lapsevanemad. Paljudel koolidel on ka oma enda veebilehed, kuhu nagu E-Kooligi saavad õpilased sisse logida ja ennast koolieluga kursis hoida. Tänu õppetöö osalisele üleviimisele internetti on nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks muutunud paljud kohustused nagu näiteks uurimistöö õigeaegne üleandmine palju lihtsamaks. Õppimine ja kasutamine Arvutikursuste kõrval on sagedasemateks teadmiste omandamise viisideks tegevuse käigus õppimine ja lähedastelt abi küsimine. Arvutialaseid raamatuid nii tihti iseõppimiseks ei kasutata
0) . Nimelt Windows NT 3.x, mitu I / O juht allsüsteeme, näiteks video ja trükkimine, olid user- mode alamsüsteemides. Windows NT 4, video, serveri ja printeri spuuleri allsüsteemide lisati kernel. Windows NT esimene GUI oli tugevasti mõjutanud (ja programmiliselt kooskõlas), et alates Windows 3.1, Windows NT 4 kasutajaliides oli ümber kujundatud, et viia see täiesti uus Windows 95 , liikudes Program Manager , et Start menüü / Taskbar disain. NTFS , journaled, turvaline failisüsteem loodi NT. Windows NT võimaldab ka teiste asennattavaa failisüsteeme, ja versioonid 3.1 ja 3,51, NT võiks paigaldada ka DOS's FAT või OS / 2's HPFS failisüsteeme. Uuemad versioonid võiks paigaldada FAT32 partitsiooni, et valida juhtudel, sealhulgas Vista versioonides. Windows Vista ja Windows 7 nõuavad FAT32 partitsiooni boot EFI põhinev süsteem. 1.5.1.Arendamine
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
Käsitletavad teemad Alustame ülevaatest, mis on dünaamiline koduleht ning mis rolli mängib siin PHP. Seejärel kuulub suurem osa ajast just PHP'le, kus alustame muutujatest ja massiividest ja seome selle kõik andmebaasiga MySql. Hetkel on plaanis siduda tugevamalt ka OOP lähenemine, aga vaatame kuidas läheb. Peamine eesmärk on luua dünaamiline koduleht, mis on hallatav läbi administraatori liidese. Kasulikud lingid Panen siia kirja mõningad eesti keelsed veebilehed, kust võib veel abi saada: http://minitorn.tlu.ee/~jaagup http://www.php.ee http://phpcenter.eu/opetused.php http://study.risk.ee/prog/php/ http://www.visionpri.eu Mis edasi? Varu aega ja kannatust ning soovitan ära teha kõik harjutused. Jõudu tööle! 02 - PHP - Mis on PHP? Teemad Veebiserver Staatiline ja dünaamiline veebileht Mis on PHP? PHP ajalugu PHP süntaks ja kommentaarid
01 - PHP ja MySQL - Sissejuhatus Teemad Sissejuhatus Mis on MySQL Mis on SQL Andmebaasi haldamine Sissejuhatus Millega ma nüüd jälle hakkama sain? Nimelt otsustasin vana php mooduli lüüa vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
Test on uuring, katse või proov võimekuse, kasutuskõlblikkuse, standardile või nõuetele vastavuse või vigade kindlakstegemiseks. TESTING e. testimine tähendab kvaliteedikontrolli (tahtlik, efektiivne ja optimaalne vigade otsimine) Testimine põhineb riskianalüüsil. Me ei suuda identifitseerida kõiki riske. Riskianalüüs näitab, kui palju testida ja millele keskenduda. Testimine vähendab riske, mitte ei kõrvalda neid. Analüüs, planeerimine ja disain on olulised. Testi eesmärgid peavad olema määratletud ja arusaadavad, seotud lõppkasutaja vajadustega. Ehk siis – Vastavalt riskianalüüsile koostatakse ka testimiseks acceptance kriteeriumid ja testitakse vastu neid. Testimine vähendab riske. Protsess: - Koosta nimekiri prioriteetsetest riskidest. - Vii läbi testimine, mis käsitleb iga riski. - Riskide kadumise ja uute riskide tekkimise käigus muuda vajadusel testimise tööjaotust, et keskenduda jooksvatele tulemustele
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2
2006: 96). Christianseni sõnade kohaselt võimaldab ratastool inimesel istuda, liikuda, suhelda, töötada ja olla seal kus inimene tahab olla ning teha seda mida ta tahab teha (Christiansen, 2005: 12). 11 Paljudel juhtudel on ratastool kohandatud kliendi spetsiifilistele vajadustele. Näiteks ratastoolid, mis on mõeldud eakatele, peaksid olema suunatud stabiilsusele, vähesele energiakulule ja kukkumiste vältimisele. Ratastooli disain põhineb järgnevatel faktoritel: · biomehhaanilised analüüsid antropomeetriliste mõõtmiste põhjal; · füüsiliselt funkstioneeriv (Franklin jt. 2006: 65-66). Võttes arvesse neid faktoreid tagab ratastool lihtsama käsitlemise, mugavuse ja tõstab iseseisvust igapäeva tegevuste tegemisel. Otsustamine, milline on parim ratastool, hõlmab hindamist järgnevate asjade omavahelisest sobimisest - kliendi keha kontuurid,
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
annaabi.ee 
