EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ
Rigden Aunapuu
KOHANDUV DISAIN ehk RESPONSIVE
DESIGN
Referaat
IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid
Tallinn 2016
SISUKORD
1. KOHANDUVA DISAINI RAAMISTIKUD ...................................................................................... 4
1.1
Bootstrap raamistik .................................................................................................... 5
2. KOHANDUVA VEEBIDISAINI AJALUGU ..................................................................................... 6
Spellcheck Flipchart Tahvli õigekirja kontroll Pilt Töönupu nimi inglise keeles Töönupu nimi eesti keeles Teacher Lock Õpetaja lukk Web Browser Veebibrauser Search Resources on Promethean Otsi ressursse Promethean Planetist Planet Promethean Planet Promethean Planet XY Origin Pööre ümber punkti Design Mode Disain Design Mode Settings Disaini seaded ExpressPoll ExpressPoll Start/Stop Flipchart Vote Alusta/peata tahvli hääletus Follow-on Question Järgnev küsimus Pause Vote Hääletuse peatamine Remove Question Küsimuse eemaldamine Questions on Current Page Küsimused jooksvale lehele
1 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE LÕPUTÖÖ Juhendaja: Pärnu 2013 2 Sisukord Lühendite loetelu ja sõnastik.......................................................................4 Sissejuhatus................................................................................................. 6 1.Analüüs..................................................................................................... 7 1.2 Idamaine Tantsutrupp Hessa..............................................................7 1.3 Probleemi kirjeldus.....................................................................
5) Usaldust tekitav ja ettevõtte kaubamärki ning tegevust toetav 6) Autentse ja täpse sisuga, keeleliselt korrektne 7) Avaneb ja reageerib kiiresti kasutaja tegevustele 7. Millised on kodulehe loomise erinevad etapid(tööd) kuni kodulehe avamiseni Internetis? 1) Ärieesmärgi püstitus 2) Uuringud ja analüüs 3) Meeskonna valik 4) Nõuete koostamine 5) Keskkonna modelleerimine (infoarhitektuur, andmebaasid, navigatsioon, kasutusjuhud jne) 6) Loovlahendus ja disain 7) Disaini lahtilõikamine 8) Keskkonna tehniline teostamine (programmeerimine, andmebaasid, disaini liidestamine, testimine, viimistlemine, lansseerimine) Eristatakse kuute peamist etappi: 1) Analüüs - Kirjeldatakse ära praegune lähtepunkt, kogutakse infot nii klientidelt kui ka ettevõtte töötajatelt. 2) Planeerimine - Vastavalt analüüsile planeeritakse arendustööd, tükeldatakse tegevus etappideks, koostatakse arendusprojekt
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
Brooksi artiklis "No Silver Bullet" öeldakse, et ... Tarkvara ei lahenda maailma suuri probleeme Püssifirma Remington oli esimene kirjutusmasinate tootja Elektriautod võtavad kokkuvõttes rohkem voolu, kui diislid Tarkvara ehitamine läheks oluliselt kiiremaks, kui tehnoloogia oleks parem Tarkvara ehitamise keerukus tuleneb probleemide sisulisest keerukusest – see asi, mis sa pead ehitama ongi keeruline. Reevesi artiklis "What is software design" öeldakse, et ... • Tarkvara disain tehakse enne ja alles seejärel kirjutatakse lähtekood • Tarkvara lähtekood ongi software design • Mitte mingit tarkvara disaini tegelikult ei ole • Ilus disain on parim müügiargument • Ainult objekt-orienteeritud tarkvara on korralikult disainitud Mis on neist kõige vabam ehk vähem piirav litsents? MS Office - nope AGPL – kui võtad ja paned veebiteenusesse, siis pead ka kogu veebilehe panema AGPLiks. MIT – ka üsna vähe piirav GPL Free in free software is like ..
Brooksi artiklis "No Silver Bullet" öeldakse, et ... Tarkvara ei lahenda maailma suuri probleeme Püssifirma Remington oli esimene kirjutusmasinate tootja Elektriautod võtavad kokkuvõttes rohkem voolu, kui diislid Tarkvara ehitamine läheks oluliselt kiiremaks, kui tehnoloogia oleks parem Tarkvara ehitamise keerukus tuleneb probleemide sisulisest keerukusest – see asi, mis sa pead ehitama ongi keeruline. Reevesi artiklis "What is software design" öeldakse, et ... Tarkvara disain tehakse enne ja alles seejärel kirjutatakse lähtekood Tarkvara lähtekood ongi software design Mitte mingit tarkvara disaini tegelikult ei ole Ilus disain on parim müügiargument Ainult objekt-orienteeritud tarkvara on korralikult disainitud Mis on neist kõige vabam ehk vähem piirav litsents? MS Office - nope AGPL – kui võtad ja paned veebiteenusesse, siis pead ka kogu veebilehe panema AGPLiks. MIT – ka üsna vähe piirav GPL Free in free software is like ..
Kõik kommentaarid