sammas laeni, tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Ernst- sammas laeni, tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Ernst- sammas laeni, tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Ernst- sammas laeni, tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Ernst- grotesk purustava militarismi üle. Tzara; Duchamp-nn grotesk purustava militarismi üle. Tzara; Duchamp-nn grotesk purustava militarismi üle. Tzara; Duchamp-nn grotesk purustava militarismi üle. Tzara; Duchamp-nn Ready- made- valmis objekti eksponeerimine Ready- made- valmis objekti eksponeerimine Ready- made- valmis objekti eksponeerimine Ready- made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. ,,purskkaev"-pissuaar, andis esemele uue kunstiteosena. ,,purskkaev"-pissuaar, andis esemele uue kunstiteosena. ,,purskkaev"-pissuaar, andis esemele uue kunstiteosena
Riigikaitseõpe koolis vajalik või mitte Riigikaitse on õppeaine, kus saadakse ülevaade relva-ja riviõppest ja esmaabi osutamisest . Lisaks sellele käsitletakse ainetundides tänapäeva julgeoleku-ja kaitsepoliitikat ning õpetatakse kaitsejõudude ülesehitust. Kindlasti ei propageeri riigikaitseõpetus militarismi. Aine on tihedalt seotud paljude teiste ainetega nagu näiteks ajaloo, kodanikuõpetuse, geograafia ja kehalise kasvatusega. Selle aine muudab põnevamaks praktilise töö olemasolu, mitte raamatu otsast lõpuni kuivalt läbi töötamine. Praktilisteks töödeks on relvaõpe ja riigikaitselaager, peale nende pakuvad huvi ka ekskursioonid väeosadesse. Mõnes mõttes arvan , et ainet peaks õppima nii poisid kui ka tüdrukud. Iga kodanik peaks
5)bruitism-esemete üheagne kakofooniline kokkumäng 6)imponeeris juhuslikkus maalis ja skulptuuris 7)programmiks oli selle puudumine Esin: J(hans) Arp(zürich)- tegi puust kujundeid, kolaazid rebitud paberist F.Picabia(newyork)- maal, reprod tehnilistest joonistustest, esemed ,,Tuletikunaine" G.Grosz(berl)- dadaistlik fotomontaaz K.Schwittwrs(hannover)-"maalile" lisatud esemed(nöörijup,võrkaiatükid) M.Ernst(kölnis) grotesk purustava militarismi üle T.Tzara(pariis); M.Duchamp(newyork)- nn Ready-made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. Pissuaar ,,Purskkaev", ,,Mona Lisa". Tekkimine: Zürichis, I ms ajendil, ühiskonna , kultuuri, luule ja kunsti totaalne eitamine METAFÜÜSILINE e veristlik sürrealism 1920ndad Itaalias. Eesm: jäädvustada eseme olemasolu,salapära,ajatus. Isel: 1)Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kell, ajatuid
Kindlasti suurendab ka noormeeste kaitsetahet ajateenistus, mille pikkuseks on 8 või 11 kuud. Kas valikaine „Riigikaitse alused“ on piisav riigi kaitseks? Riigikaitse on õppeaine, kus saadakse ülevaade relva-ja riviõppest ja esmaabi osutamisest . Lisaks sellele käsitletakse ainetundides tänapäeva julgeoleku-ja kaitsepoliitikat ning õpetatakse kaitsejõudude ülesehitust. Kindlasti ei propageeri riigikaitseõpetus militarismi. Aine on tihedalt seotud paljude teiste ainetega nagu näiteks ajaloo, kodanikuõpetuse, geograafia ja kehalise kasvatusega. Selle aine muudab põnevamaks praktilise töö olemasolu, mitte raamatu otsast lõpuni kuivalt läbi töötamine. Praktilisteks töödeks on relvaõpe ja riigikaitselaager, peale nende pakuvad huvi ka ekskursioonid väeosadesse. Mõnes mõttes arvan , et ainet peaks õppima nii poisid kui ka tüdrukud. Iga kodanik peaks
kaotamine, eemaldamine 3) Stalingradi lahingu tähtsus- Saksamaa murde lahing, GER kapituleerus ehk andis alla 4) Sõja ajal toimunud konverentsid (Teheran, Jalta, Potsdam)- Teheran 1943, 18nov 1dets, Churchilli poolt korraldatud, ootuseks oli avada teine rinne Normandis; Jalta 1945 nov, otsusteks oli purustada GER, kokkulepped euroopa jagamisest, sõjakurjategiad kohtu ette; Potsdam 17. juuli 2.aug 1945, otsusteks olid natsismi ja militarismi likvideerimine, ja 4D poliitika. 5) Isikud: a) Jossif Stalin b) Adolf Hitler c) Churchill d) Truman e) Roosevelt 6) Jaapani pommitamine (Hiroshima, Nagasaki)- Jaapanile esitati tingimusteta ultimaatum kapituleerumiseks, 2 aatom pommi viskamine jaapanile (6.aug ja 9.aug Hiroshimale ja Nagasakile) 7) Aastaarvud: a) Sõja algus- 1.sept.1939 b) Suure Isamaasõja algus- 1942 c) Pearl Harbouri pommitamine- 1941 7.Dets
juhuslikult paberi rebimisest tekkinud tükkidest, Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), ajakiri ,,391". Ray Schwitters- ,,maalile" lisatud esemed: nöörijupid, võrkaiatükid. Schwitteri sammas, iga päev lisati sellele uusi elust pärit asjakesi: sigar, trammipilet, lõpuks kasvas sammas laeni, tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Max Ernst- grotesk purustava militarismi üle Tzara; Duchamp-nn Ready- made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. ,,purskkaev"-pissuaar, andis esemele uue tähenduse."Mona Lisa" repro sellele juurde joonistatud vurrude ja kikkhabemega. SÜRREALISM (kõrgem reaalsus) 1920-1930. kunsti- ja kirjandusvool Pariisis I MS järgne Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Alateadlikke jõude püüti vabastada otsese spontaansuse ja juhuse
rahukonverentsil rahulepingutega kehtestatud uud poliitiline süsteem. Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest, kaotas kõik meretagused alad, kehtestati saksamaa relvajõudude ülempiir, keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu. Võeti vastu otsus luua RAHVASTELIIT( pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisi rahumeelselt lahendada. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks. Säilitati pingekolded Euroopas ning Saksamaa militarismi alused. 21. Rahvasteliit - Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa 22. reparatsioonid – sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõjakaotanud riigipoolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid
Kujutab üksikasjalikult esimesena ühiskonna madalat poolt, põhjakihti. Rabelais nägi inimelu peaaegu ainult materiaalse ja bioloogilisena. Peateos "Gangantua ja Pantagruel". Oli munk, õppis arstiteadust, oli arst ja suhtles humanistlike ringkondadega. Materialistlik ja vabameelne elukäsitlus. Kasutab ohtralt rahvalikku rämedat kõnepruuki. Looduse alus on kehalisus, sugulisus. Groteski suur kasutaja + mäng keelega. Tegelased hiiglastest kuningad. Fanaatilise militarismi paroodia. Kelmiromaan realistliku romaani esimene etapp. Omamoodi rüütliromaanide paroodiaks. Iroonia nende idealismile. Ajalooline konkreetsus, antakse edasi minajutustusena, peategelase autobiograafia, tõepärase mulje jätmine on tähtis, enamasti räägitakse noorukiea seiklustest, ühiskonna väärnähtuste kriitika. Cervantesel oli seiklusrikas elu. Värvati sõjaväkke ja jäi sõjas halvatuks. Langes mereröövlite
Postmodernism väljendab pessimismi ka ühiskonna arengu ratsionaalsuse ning loogilisuse suhtes. Georg Simmel-esimene modernismi sotsioloog. Huvitus selles, kuidas muudab uuelaadne keskkond inimese elustiili ja indiviide- ühiskonna suhtlemisskeemi. Jan Baudrillard- postmodernismi teoreetik. Authony Giddens- tunnistab, et nüüdisühiskond kätkeb endast nelja tõsist riski (võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof)
Ühiskond 1. Põhijooned. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. 2. Võimalikud ilmingud. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika 1.Põhijooned. Dikatatuur: määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku huvide allutamine ühiskonna/riigi huvidele. Keskvalitsuse kontroll kohalike omavalitsuste üle. Ametiühingute ja streikide keelustamine. Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine
· rahvusliku ühtsuse eelistamise klassi- ja sotsiaalsest staatusest tulenevatele huvidele ning rahvuse puhastamise võõrastest ja kosmopoliitsetest mõjudest. Rahvus on siin määratletud ühe või mitme järgmise tunnuse alusel: Ühine keel, religioon, päritolu ja/või ajalooline mälu. Oma eesmärkide saavutamiseks peavad neofasistid oluliseks distsipliini ja karmikäelist juhtimist. Neofasismi tunnustena on loetletud ka: militarismi, majanduslikku korporatismi, vastuseisu vasakpoolsetele ideoloogiatele nagu kommunism ja sotsialism, kollektivismi, riigi ülistamist, toetust autokraatsele valitsemisvormile ja juhikultust. Kõik need jooned omistatakse reeglina juba klassikalisele ehk traditsioonilisele fasismile. Ka tänapäeval eksisteerib maailma riikides neofasistlikke liikumisi, mille ideoloogia rajaneb rohkemal või vähemal määral traditsioonilisel fasismil
VÕIMUTAHE Teistest kõrgem on vaid üks motiiv ja see motiiv on võimutahe. Sellele mõistele rajab Nietzsche oma maailmaseletuse. Võimutahe on kosmiline printsiip, mis toimib kogu reaalsuses mitte ainult inimeses. Ehkki Nietzsche ülistab tahteinimese jõudu, jõud on üks Nietzsche lemmikmõisted, ja ehkki ta kirjeldan võimutahet kombekohaselt taltsutamatu, vägivaldse ja halastamatuna, ei ole ta heroism mingi mehise militarismi, mingi ebaintelligentse tooruse ülistus. See on koht, kus Nietszchet tavaliselt valesti tõlgendatakse. Nietzsche eesmärk on kirjeldada ideaalset, iseseisvat, sõltumatut, uut loovat inimest. Tema eesmärk on kujutada inimest, kes loob oma elu ilma Jumalata, ilma väljaspoolt antud käskude, korralduste ja moraalikoodeksita. Nietzsche pole ratsionalist ega ka irratsionalist. Mõistatusel on oma koht ühena võimutahte vahenditest
Kooli nimi Sinu nimi IX c klass BENITO MUSSOLINI Referaat Juhendaja: õp nimi Tallinn 2008 Sissejuhatus: Viimastel aastatel on nähtud ja kuuldud, kuidas eestlastele ekslikult fasismi pähe määritakse, mis seostub paljuski Benito Mussoliniga. Paljud inimesed ei mõista fasismi tegelikku tähendust. Teatmeteosed defineerivad fasismi kui juhikultust, militarismi ja rassismi propageerivat poliitilist voolu, mis sai oma äärmusliku vormi Itaalias ja Saksamaal. Tänapäeval jaguneb itaallaste arvamus Mussolinist enamasti kahte gruppi: ühed arvavad, et Mussolini oli kurjategija, ühiskonna saast, ehkki ta tegi mõningaid üksikuid asju, mis ei olnudki nii kohutavad (mõningane sotsiaalabi, teatud riigitöökohad - aga see oli nagunii juba tekkiv trend), siis on olemas see teine pool, kes arvab, et
Kogudes ,,Sadamad ja saared" (Tartu 1936) ning ,,Ringkäik" (Tartu 1937) domineerivad koduste mõtiskluste kõrval välisreiside muljeid. Vabadussõda ülistavas poeemis ,,Noored partisandid" (Post., nov.-dets. 1935 Tartu 1935) ja mõnedes lühiluuletustes ilmneb mööndumisi ametlikule tellimusele. (Kruus 1995 : 562) Kogudes ,,Valgus ja varjud" (Tartu 1939) on II maailmasõja algus heitnud äreva ja sünge värvingu juhtluuletustele, autor astub välja militarismi ja fasismi vastu, humoristlik ja uljas Sütiste on siin muutunud raskemeelseks ja järelemõtlikuks. Looduskirjeldusi ühendavad värvikate miljööpiltidega ja irooniliste mõttevälgatustega puskinlikus neljajalalises jambis kirjutatud lüürilised poeemid ,, Meri ja mets", ,,Tuhas ja tules" , ,,Lääs ja ida" , ,,Viljad ja veed" ning ,,Tartu ja Tallinn" jäid autoril raamatuna avaldmata, viimane ka lõpetamata. Selles
lahingumöllus muutuvad väärtushinnangud nulliks. Progressiivne intelligents nägi raamatus ajastu südametunnistust, mis tõstab häält sõja vastu. Seepärast pole juhus, et Remarque´i kaitsjate hulgas oli palju kirjanikke, kes olid ka ise kirjutanud sõjavastaseid teoseid. Nad arvasid, et rahuaade on kõige teravam relv peadtõstva fasismi vastu, ja uskusid, et uue sõja ärahoidmiseks piisab üksnes sõjakoleduste näitamisest. Remarque´i patsifistlik hoiak on seotud vihaga militarismi esindajate vastu. Nii maksavad Bäumer ja tema kaaslased vahetult enne rindele minekut kätte kapral Himmelstobile, kes oli neid õppusel alandanud. Mida siis vastandab Remarque sõjakoledustele? Kas on elus üldse veel helgeid jõude, millele võiksid toetuda tema tegelased? Nende mõtted ja tunded on kaugel kõigest, mis võiks neil lasta kokku puutuda poliitilise ja sotsiaalse maailmaga. Remarque´i veendumuste kohaselt on poliitika alati halb, tuues inimestele häda ja viletsust, ta
Riigipäevahoone Reichstag. 1884-1894 itaalia renessanss arhitekt Paul Waleot. Sai kannatada 1933.a. tulekahjus, 1945.a. pommitamisel. 1957-71 rekonstrueeriti ilma kuplita. Esimene parlamendiistung toimus taas 1990.a. Kupli ehitas uuesti üles inglise arhitekt sir Norman Foster. See avati 1999.a. aprillis, on klaasist ja 40m kõrgune. Neue Wache 1816-17 arhitekt Karl Friedrich Schinkel (1781-1841), oli kuninga vahtkonna peakorter. 1960.a. muudeti fasismi ja militarismi ohvrite mälestusmärgiks. Altes Museum 1822-28 arhitekt K.F. Schinkel. Vanuselt teine muuseum Saksamaal. Avati taas 1966.a. Keskne kuppelsaal on ehitatud Rooma Pantheoni eeskujul. Berliini teatrimaja Müncheni glüptoteek München - Isari Ateena (kunsti- ja kultuurikeskus). 1816-30 Leo von Klenze. propüleed Antikensammlungen MÕISTED: apoteoos - Vana-Kreekas ja Roomas esivanemate, kangelaste jt. jumalikustamine ja sellega ühenduses olev kombetalitus
Kelmiromaan- XVIs keskel Hisp. Euroopa vanim "Tormese Lazarillo elukäik, tema õnnelikud ja õnnetud juhtumised" (1554), ilmus anonüümselt. Kelmiromaan paistab silma ajaloolise konkreetsuse poolest ning see kujutab enamasti ajaloolist kaasaega; minajutustus. Esseistika. Erasmus Rotterdamist (1469-1536) kirj palju reisikirju; ,,Narruse kiitus" inspiratsioon hiliskeskaja laialt levinud narrikirjandusest; 1516 avaldas Uue Testamendi ladinakeelse uustõlke, kritiseerib militarismi ja türanniat; Usalduslikud kõnelused (1519). Thomas More (1478 1535) Sündis Londonis, õppis Oxfordis; kuulsaim teos lad.k "Utoopia", kirjutatud reisimälestuste vormis; Utoopia saar, ük rajaneb demokraatial, mille liikmed on võrdsed. François Rabelais (u. 1494 1553) peateos "Gargantua ja Pantagruel" (4 osa 15321552), mis oli ühiskonnakriitiline ning satiiriline. Draama. Commedia dell`arte- kunstikomöödia; tek 16.s keskel, avaldas suurt mõju
Valitsejad peaksid kuulma heidikuid ja äärerühmi, mitte rahulolevat keskklassi. Tohutu valiku tõttu kultuur fragmentaarne ja kultuuritarbimine eklektiline. Tarbimise totaalsuse tõttu ähmastuvad piirid töö- ja puhkeaja vahel, argielus ähmastuvad ka piirid reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus (nt Jean Baudrillard). Anthony Giddens´i mõõdukam teooria nüüdisühiskond kätkeb endas nelja tõsist riski: võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof. Klassikalised maailmareligioonid ja uued humanistlikud liikumised on siiski alles, tegeledes reaalsete probleemidega (keskkonnakaitse ja võitlus vaesuse vähendamiseks). Tarbimine pole siiski üldhõlmav, sissetulekute tase paneb piirid peale. POSTMODERNISM Modernism: · kontseptuaalne · kirjanduslikkus · uue loomine · relativism
Riiki kolonisatsioon. 140 miljoni „üleliigseid inimesi“ ning narkootikume hävitamine; Lääne-Euroopa demokraarlikke riikide likvideerimine ning nende alluvus Saksamaale; Maailma vallutamine ja valitsemine. Agressiivsuse ettekäändeks – NSVL-st rünnaku oht. NSVL eesmärgid, mis selgusid sõja käigus: Sotsialistliku ideede ja riigi vabaduse kaitsmine, fašismi ja militarismi likvideerimine Euroopa riikide fašismist vabastamine Demokratlikke ja sotsialistlikke valitsustega riike loomine naabermaades Joonis 3. Svastika ehk haakrist 6 Sõja käik I periood, september 1939 – juuni 1941 II MS sündmusi võib jagada neljaks perioodiks. Sõjalised eeldused algasid veel 1938
1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksamaa sõjaväe suuruse piiramine 4) Reparatsioonide maksmine kohustus Pariisi rahukonverentsi tähtsus: 1. Sõlmiti rahulepinguid ja lõpetati 1 maailmasõda täielikult 2. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks 3. Säilitati pingekolded Euroopas ning Saksamaa militarismi alused. 1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; 2) kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; 3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; 4) Vene revolutsioonid; 5) uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. 6) revansistlikemeeleolude levik Saksamaal 7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le;
autarkia, sõjatööstuse arendamine. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku huvide allutamine ühiskonna/riigi huvidele. Keskvalitsuse kontroll kohalike omavalitsuste üle. Ametiühingute ja streikide keelustamine. Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine. Salapolitsei ja teiste repressiivsete organite tähtsus. Mõjuvõimsate
· Faktiline okupatsiooni algas alles kolm nädalat pärast Jaapani kapituleerumist. Potsdami konverentsi ajal avaldatud deklaratsioonis andsid USA, Suurbritannia ja Hiina lubaduse demilitariseerida ja demokratiseerida Jaapani. Selle deklaratsiooniga ühines 1945. aasta augustis ka NSV Liit. USA okupatsioonipoliitikat Jaapanis hakkas kujundama ja juhtima senine liitlasjõudude ülemjuhataja Vaiksel ookeanil, USA kindral Douglas MacArthur. Tema tegevuse peasuunad olid militarismi likvideerimine, liberaalse loomuga konstitutsiooni kavandamine ja majanduse taastamine. Esialgu teostas MacArthur oma poliitikat otseste korralduste abil, ajuti isegi autokraatlikult, hiljem üha enam soovituste teel valitsusele. Okupatsiooni esimestel kuudel demobiliseeriti Jaapani mitmemiljonilised relvajõud ning saadeti laiali kõik militaristlikud ja marurahvuslikud organisatsioonid. Nende organisatsioonide peamised tegelased ja võimsamate tööstusettevõtete juhid kõrvaldati
Poolale kuulunud Ukraina ja Valgevene läänealasid. 3. Nõukogude Liit kohustus paar kuud pärast Saksamaa kapituleerumist astuma sõtta Jaapani vastu. 4. Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette 5. Deklaratsioon vabastatud Euroopa kohta, mis tähendas seda, et osapooled leppisid kokku käituda territooriumidel, mis jäi nende võimu alla oma suva järgi. Potsdam ikonverents 17. juuli– 2. aug. 1945 Osalesid: Churchill/Attlee, Stalin, Truman Potsdami kokkulepe: 1. natsismi ja militarismi likvideerimine – 4 D poliitika: demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine 2. Saksamaa jagamine4 okupatsioonitsooniks. Saksamaa jagati 4ks okupatsioonitsooniks: Briti, Prantsuse, USA ja Nõukogude omaks .Samuti ka Berliini linn jagati 4ks okupatsioonisektoriks. 3. Liitlaste Kontrollnõukogule alluvate võimuorganite ametissemääramine; 4. kontroll tööstuse üle, reparatsioonid. 5
rahvusliku ühtsuse eelistamise klassi- ja sotsiaalsest staatusest tulenevatele huvidele ning rahvuse puhastamise võõrastest ja kosmopoliitsetest mõjudest. Rahvus on siin määratletud ühe või mitme järgmise tunnuse alusel: Ühine keel, religioon, päritolu ja/või ajalooline mälu. Oma eesmärkide saavutamiseks peavad neofasistid oluliseks distsipliini ja karmikäelist juhtimist. Neofasismi tunnustena on loetletud ka: militarismi, majanduslikku korporatismi, vastuseisu vasakpoolsetele ideoloogiatele nagu kommunism ja sotsialism, kollektivismi, riigi ülistamist, toetust autokraatsele valitsemisvormile ja juhikultust. Kõik need jooned omistatakse reeglina juba klassikalisele ehk traditsioonilisele fasismile. Ka tänapäeval eksisteerib maailma riikides neofasistlikke liikumisi, mille ideoloogia rajaneb rohkemal või vähemal määral traditsioonilisel fasismil
· Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine · Salapolitsei ja repressiivsete organite tähtsus · Tsensuur · Liidrit ümbritsev isikukultus · Koonduslaagrid, hukkamised · Ulatuslik propaganda · Majanduses valitsus kontrollib kõike; majandus teenib ideoloogia eesmärke (nt sõjatööstuse arendamine) · Valitsus jälgib inimeste igapäevaelu · Haridus kui propaganda vahend · Vaba aja riiklik reguleerimine, militarismi austamine · Riik kontrollib kogu kultuurisfääri 7. Diktatuur Itaalia näitel: Mussolini võimuletuleku põhjused, Mussolini sise-, välis- ja majanduspoliitika Itaalia oli I MS kandnud raskeid kaotusi ja seetõttu pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Olukorda teravdasid majanduslikud raskused ning kasvav tööpuudus, mille alla kannatasid eriti sõjast tagasi pöördunud noored mehed. Rahulolematust
sügavused ausalt nähtavale kistud: pole võimatu, et iga inimese alateadvuses peitub samasugust seksuaalset agressiivsust, loomulikkust ja hävituskirge nagu Stephundis. Samasugune ausus kehtib ka sotsiaalse lavastuse kohta: Harry Halleri võõrandumise kaudu näitab Hesse 20. aastate väikekodanluse sovinismi ja eneseimetlust. Tähtsaim kodanluse esindaja teoses on professor, kes kehastab enesega rahulolu ja militarismi kombinatsioon, mis oli Hessele eriti vastukarva. Just konflikt professoriga tõukab Harry Halleri lõplikult kodanlikust lahti ütlema. Kuna Hesse ise paranes hingehaavadest tänu Jungi psühhoanalüüsile, veetakse ka kangelase vaim läbi piinavate teraapiate: uuritakse tema alateadvust, äratatakse tema uinunud meeled ja tundlikkus praktilise seksuaalteraapia, tantsuteraapia, muusika ja isegi psühhodeelsete droogi tekitatud kogemuste abil
ajalugu ja asend. Ainult neil loomulikel alustel püsiv ideoloogia saab haarata rahva hulki, nagu defensiivne rahvuslik ideoloogia C. R. Jakobsoni ajal. Või nagu marksistlik ideoloogia on haaranud tööliskonda linnades. Kas saab aga väikerahvast kanda muu ideoloogia kui just laiemaid kihte innustav ideoloogia! Ideoloogia aluseid lähemalt vaadeldes märgime esiteks väikerahva hüvesid ja pahesid. Suurrahvaste haiguste suhtes — militarismi, imperialismi, messianismi —, mis neid tõukavad vägivallale teiste vastu (vallutamised, asumaad, vähe- musrahvuste tagakiusamine), kõigi nende järeldustega, — oleme meie immuunsed. See-eest on aga meie rahvuslik kandepind igas mõttes liiga kitsas. See sunnibki meid eriti arvestama rahva sotsiaalset struktuuri, ning need ülesanded rahvusliku kultuuri ja ideoloogia alal, mis suurrahvastel on jäänud teatud kitsamate eliit-kihtide (nagu aadel) kanda, veeretama laiematele
Alates 19sajandist võib eristada nelja konservatiivset voolu: · Liberaalne E.Burke (1729-1797), Benjamin Constant (1767 1830) · Romantiline tekkis 19saj alguses Saksamaal · Kontrrevolutsiooniline teoloogilised motiivid tugevad · Reaalpoliitiline kujunes 19saj teises pooles, Otto von Bismarck (1815 1898) Faism Faism (it fascimo, ld fascia side, liit, vitsakimp) juhikultust, militarismi ja rassismi propageeriv poliitiline ideoloogia. Nimetus pärineb Itaalias 1919 aastal tekkinud sotsiaalse suunitlusega radikaalsest natsionalistlikust liikumisest. Rajajad Benito Mussolini, Georges Sorel jt. Ehkki fasism pöörab tähelepanu sotsiaalsete probleemide lahendamisele, iseloomustab teda põlgus võrdsusideede, egalitarismi vastu, kus inimesi ei peeta oma füüsiliste ja vaimsete omaduste poolest üheväärseks. Eliidi hulgast tõusevad esile inimesed, kellel on
samuti naljatleb liigse fanaatilise looduse idealiseerimise, nagu tema ajal kombeks oli. Looduse alus on kehalisus, sugulisus. · Groteski suur kasutaja + mäng keelega. Sellessuhtes on ta eelkäija James Joyce-ile. · Tegelasteks hiiglastest kuningad, nimed joomise-söömise-janu sümboolikaga. Gargantua küll sul on suur suu; Pantagruel kõikeneelaja. · ,,Nalja viluks" pr. K ,,par ris" · Fanaatilise militarismi paroodia, teadmiste ammendamatuse tõdemine, palju sümboleid filosoofilises allegoorias, usk maisesse loodusesse ja looduse headusesse. Kelmiromaan · Realistliku romaani esimene etapp. Pikaresk (hisp. Keeles kelm). Omamoodi rüütliromaanide paroodiaks. Iroonia nende idealismile. · Ajalooline konkreetsus (vastupidiselt rüütliromaanide ajatusele), kaasaega kujutavad, uusaegne kaasajaromaan. · Antakse edasi minajutustusena tavaliselt, peategelase autobiograafia
aasta valitses Moskva-meelne kommunistlik reziim. Pärast Saksamaa kapituleerumist 1945. aasta mais jagasid võitjad endise Kolmanda riigi territooriumi neljaks okupatsioonitsooniks. Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA, Suurbritannia või Prantsuse sõjaväeadministratsioon, ida- tsoonis aga võimutses Nõukogude sõjaväeline juhtkond. Okupeeritud alade üldjuhtimine läks üle kontrollnõukogule, kuhu kuulusid kõigi nelja poole esindajad. Võitjate Saksamaa-poliitika eesmärgiks oli militarismi ja natsismi väljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Saksamaa LV välispoliitilist kurssi 1950.-1960. aastail iseloomustas tihe koostöö USA ja teiste lääneriikidega. K. Adenauer (Saksa Liitvabariigi kantsler) ei nõustunud Stalini ettepanekuga rajada kahest Saksa riigist üks neutraalne riik. Saksa LV astus NATO-sse ja muutus selle tähtsaimaks liikmeks Euroopas. Suhetes Ida-Euroopaga säilisid aga pinged. Üheks pingeallikaks oli Saksa DV.
2. aristokraatia- targemate võim; targemate võim 3. oligarhia- võimul on rikkamad; rikkamate võim 4. timokraatia- võimul on tugevamad; tugevate võim 5. türannia- Kreeka diktatuud, võim kuulub ebaseaduslikult võimu haaranud diktaatorile 6. demokraatia- rahva võim Platon leidid, et kaks esimest on sobilikud, teistel suured puudused. Oligarhia puudus- raha ei anna mõistust, raha tekitab himu ja ahnust. Timokraatia puudus- kalduvus militarismi, liigne sõjakus. Türannia puuduseks- kasvatab demagoogiat ning populismi (apelleerimist rahva tahtele). Demokraatia puuduseks- et rahvale meeldivad liialused, meeletused, seega see ei sobi. Platon on Antiikaja autoritest/mõtlejatest tegelenud ka Atlantise ehk selle kadunud mandri probleemiga. Atlantis kadus 1 ööpäevaga, plahvatuse järel merre vajunud võimas, rikas ja imeline maa ja riik. Platon paigutas Atlantist on Vahemerre, veel on paigutatud seda Atlandi ookeani,
Antisemitism juudiviha ja juudi rahva diskrimineerimisega seotud aktsioonid. Üks äärmusliku sovinismi ja rahvusliku sallimatuse avaldumise vorme. Hitlerliku Saksamaa riiklikuks poliitikaks oli juutide massiline füüsiline hävitamine (holokaust). Mõisted Fasism:Sõna ´fasism¡ tuleneb ladinakeelest sõnast fascia, mis tähendab sidet, liitu ja ka vitsakimpu. Teatmeteosed defineerivad fasismi kui juhikultust, militarismi ja rassismi propageerivat poliitilist voolu, mis omandas äärmusliku vormi Itaalias (193245) ja Saksamaal (193345). Apartheid: afrikaani keeles eraldatus, lahutamine. Lõuna Aafrika valitsuse ametlik doktriin suhtumises mitteeurooplastesse institutsionaliseeritud rassism. 1973 aastal kuulutas ÜRO konventsioon apartheidi rahvusvaheliseks kuriteoks Rassismi ja ksenofoobia ajalugu Maailmas on üks sagedastest isiku diskrimineerimise põhjustest
aasta valitses Moskva-meelne kommunistlik reziim. Pärast Saksamaa kapituleerumist 1945. aasta mais jagasid võitjad endise Kolmanda riigi territooriumi neljaks okupatsioonitsooniks. Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA, Suurbritannia või Prantsuse sõjaväeadministratsioon, ida- tsoonis aga võimutses Nõukogude sõjaväeline juhtkond. Okupeeritud alade üldjuhtimine läks üle kontrollnõukogule, kuhu kuulusid kõigi nelja poole esindajad. Võitjate Saksamaa-poliitika eesmärgiks oli militarismi ja natsismi väljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Saksamaa LV välispoliitilist kurssi 1950.-1960. aastail iseloomustas tihe koostöö USA ja teiste lääneriikidega. K. Adenauer (Saksa Liitvabariigi kantsler) ei nõustunud Stalini ettepanekuga rajada kahest Saksa riigist üks neutraalne riik. Saksa LV astus NATO-sse ja muutus selle tähtsaimaks liikmeks Euroopas. Suhetes Ida-Euroopaga säilisid aga pinged. Üheks pingeallikaks oli Saksa DV.
aasta valitses Moskva-meelne kommunistlik režiim. Pärast Saksamaa kapituleerumist 1945. aasta mais jagasid võitjad endise Kolmanda riigi territooriumi neljaks okupatsioonitsooniks. Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA, Suurbritannia või Prantsuse sõjaväeadministratsioon, ida- tsoonis aga võimutses Nõukogude sõjaväeline juhtkond. Okupeeritud alade üldjuhtimine läks üle kontrollnõukogule, kuhu kuulusid kõigi nelja poole esindajad. Võitjate Saksamaa-poliitika eesmärgiks oli militarismi ja natsismi väljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Saksamaa LV välispoliitilist kurssi 1950.-1960. aastail iseloomustas tihe koostöö USA ja teiste lääneriikidega. K. Adenauer (Saksa Liitvabariigi kantsler) ei nõustunud Stalini ettepanekuga rajada kahest Saksa riigist üks neutraalne riik. Saksa LV astus NATO-sse ja muutus selle tähtsaimaks liikmeks Euroopas. Suhetes Ida-Euroopaga säilisid aga pinged. Üheks pingeallikaks oli Saksa DV.
aasta valitses Moskva-meelne kommunistlik reziim. Pärast Saksamaa kapituleerumist 1945. aasta mais jagasid võitjad endise Kolmanda riigi territooriumi neljaks okupatsioonitsooniks. Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA, Suurbritannia või Prantsuse sõjaväeadministratsioon, ida- tsoonis aga võimutses Nõukogude sõjaväeline juhtkond. Okupeeritud alade üldjuhtimine läks üle kontrollnõukogule, kuhu kuulusid kõigi nelja poole esindajad. Võitjate Saksamaa-poliitika eesmärgiks oli militarismi ja natsismi väljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Saksamaa LV välispoliitilist kurssi 1950.-1960. aastail iseloomustas tihe koostöö USA ja teiste lääneriikidega. K. Adenauer (Saksa Liitvabariigi kantsler) ei nõustunud Stalini ettepanekuga rajada kahest Saksa riigist üks neutraalne riik. Saksa LV astus NATO-sse ja muutus selle tähtsaimaks liikmeks Euroopas. Suhetes Ida-Euroopaga säilisid aga pinged. Üheks pingeallikaks oli Saksa DV.
· Tagantjärele tunnistatud ebastabiilseks perioodiks · Rahvusriikluse arengu kulminatsioon. Natsionalism, mida peeti esialgu veel üsnagi loomulikuks. Kuigi perioodi lõpul sai selgeks, et on vaja natsionalismi tasakaalustavat jõudu Enesemääramise põhimõte levib koloniaalmaadesse · Demokraatia kriis. Autoritarismi võidukäik. · Kommunismi peeti üldiselt suuremaks ohuks kui Hitleri natsionaalsotsialismi või Mussolini agressiivset militarismi · Euroopa riikide suhetes keskne võitlus "Versailles' pärandi" revideerimise. Rahulolematu oli ka Nõukogude Liit. Endised liitlased hakkasid tundma samuti, et Saksamaale on liiga tehtud ning läksid järeleandmiste teele. · Perioodi lõppu iseloomustab Saksamaa takistamatu taasrelvastumine ja agressiooni algus naabrite suhtes, millele üritati esialgu vaadata läbi sõrmede · 1930
jagasid G.W. Leibniz, C. De Montesquieu, J.J. Rousseau, I. Kant, viimane töötas välja Euroopa föderatsiooni loomise plaani, sinna kuulunuksid demokraatlikud riigid. Victor Hugo nägi ühineva Euroopa liikmena ka Venemaad. 1767. a kirjutas Eestimaa aadlik Jacob Heinrich von Lilienfeld raamatu "Uus riigiehitus", kus tegi ettepaneku luua Euroopa riikide liit, mis peab tooma igavese ja pöördumatu rahu. Ta toetas ka eesti talupoegade vabastamist pärisorjusest, kritiseeris absolutismi ja militarismi. Napoleonist Hitlerini oli Euroopa ühendamise idee ka vallutuste õigustuseks. Napoleoni lüüasaamise järel toimunud Viini kongressil loodi esimene rahvusvaheline organisatsioon: Reini Jõe Komisjon, mis pidi koordineerima Reini jõe laevatamist ja tegutseb ka praegu Strasbourgis Reini Jõe Navigatsiooni Keskkomisjoni nime all. 1859. a lõi Solferino lahinguväljal kümneid tuhandeid haavadesse surnud haavadesse surnud sõdureid näinud sveitslane H
W. Leibniz, C. De Montesquieu, J.J. Rousseau, I. Kant, viimane töötas välja Euroopa föderatsiooni loomise plaani, sinna kuulunuksid demokraatlikud riigid. Victor Hugo nägi ühineva Euroopa liikmena ka Venemaad. 1767. a kirjutas Eestimaa aadlik Jacob Heinrich von Lilienfeld raamatu "Uus riigiehitus", kus tegi ettepaneku luua Euroopa riikide liit, mis peab tooma igavese ja pöördumatu rahu. Ta toetas ka eesti talupoegade vabastamist pärisorjusest, kritiseeris absolutismi ja militarismi. Napoleonist Hitlerini oli Euroopa ühendamise idee ka vallutuste õigustuseks. Napoleoni lüüasaamise järel toimunud Viini kongressil loodi esimene rahvusvaheline organisatsioon: Reini Jõe Komisjon, mis pidi koordineerima Reini jõe laevatamist ja tegutseb ka praegu Strasbourgis Reini Jõe Navigatsiooni Keskkomisjoni nime all. 1859. a lõi Solferino lahinguväljal kümneid tuhandeid haavadesse surnud haavadesse surnud sõdureid näinud sveitslane H
Prantsusmaa. Ühinemine käis läbi kolme sõja: Taani, Austria, Prantsusmaaga. Otto oligi tõeline ühendaja, oli Preisimaa kantsler 1862-90, ühendatud pea- ja välisminister. Otto von Bismarck (1815-1898) pärines kõrgema maaaadli hulgast. Ta oli äärmiselt konservatiivne, Saksamaad ei teinud seepärast et oli uuendusmeelne, vaid seepärast et oli vanameelne. Oli luterliku töömoraaliga ehtne Preisi junkur, kes oli sisestanud ,,preislikud voorused": enesedistsipliini, militarismi ja Preisimaa riigi kõikehõlmava prioriteedi. Rahvusideoloogia ja rahvusaade oli tema jaoks teisejärguline, põhiline oli see et oleks keegi keda üheskoos vihata Prantsusmaa. Bismarck oli eelkõige tugev reaalpoliitik ja oskuslik poliitiline manipuleerija. Bismarcki sisepoliitika 1871-90 Tal oli vaja riiki konsolideerida. Ta leidis et on teatud institutsioonid mis riiki halvavad. Eesmärgiks oli sisemise tugevuse (integratsiooni) saavutamine uues rahvusriigis
W. Leibniz, C. De Montesquieu, J.J. Rousseau, I. Kant, viimane töötas välja Euroopa föderatsiooni loomise plaani, sinna kuulunuksid demokraatlikud riigid. Victor Hugo nägi ühineva Euroopa liikmena ka Venemaad. 1767. a kirjutas Eestimaa aadlik Jacob Heinrich von Lilienfeld raamatu "Uus riigiehitus", kus tegi ettepaneku luua Euroopa riikide liit, mis peab tooma igavese ja pöördumatu rahu. Ta toetas ka eesti talupoegade vabastamist pärisorjusest, kritiseeris absolutismi ja militarismi. Napoleonist Hitlerini oli Euroopa ühendamise idee ka vallutuste õigustuseks. Napoleoni lüüasaamise järel toimunud Viini kongressil loodi esimene rahvusvaheline organisatsioon: Reini Jõe Komisjon, mis pidi koordineerima Reini jõe laevatamist ja tegutseb ka praegu Strasbourgis Reini Jõe Navigatsiooni Keskkomisjoni nime all. 1859. a lõi Solferino lahinguväljal kümneid tuhandeid haavadesse surnud haavadesse surnud sõdureid näinud sveitslane H
kaitsejõududes. Selles mitmekesisuses väljendubki riigikaitse kui eri eluvald- kondadega tihedalt seotud terviku olemus. Meie ajal on tähtsal kohal rahvusva- heline riigikaitsekoostöö. Nii pole rii- gi kaitsmine pelgalt nende inimeste asi, kes oma igapäevaelus kannavad vormi, vaid iga kodaniku hool, ent ka kohustus, mille väljundiks ei pruugigi ilmtingimata olla just teenistus kait- seväes või kaasalöömine Kaitseliidu ridades. Riigikaitseõpetuse eesmärk pole propageerida militarismi. Tead- mised ja oskused, kuidas vajaduse korral kaitsta oma riiki, on parim ta- gatis, et neid oskusi pole tegelikkuses kunagi vaja rakendada. Nende igale kodanikule vajalike esmaste riigikait- Riigikaitseõpik aastast 2003 seteadmiste ja -oskuste kujundamine ja arendamine ning mõtlemisainese Paraku pole üht autorit ja õpiku välja- andmine igaühe rollist riigi kaitses andmise innustunud eestvedajat aja- ongi selle õpiku peamised eesmärgid
annaabi.ee 
