profisspordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport.. Sport Tippsport sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. Tervisesport liikumisharrastuse alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Organismis toimub alati minimaalne laktaadi produktsioon, mida tuntakse puhkeoleku laktaadina 0,8 mmooli/l (0,5 1,5). Laktaat Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest
· Organismi taastumiskiiruse hindamine pärast võistlust- või treeningkoormusi. · 1. Kehalise töövõime hindamine biokeemiliste meetoditega vastupidavusala sportlastel Biokeemiline materjal - *lihas *Veri *Uriin *Sülg *Higi * Juuksed * Mikrodialüüs Vere parameetrid - *Hemoglobiin (Hgb) *Hematokrit (Hct) *Vereplasma maht* Erütrotsüütide hulk * Lümfotsüüdid ja immunoglobuliinid * Leukotsüütide hulk * Antikehad jt. meditsiinilised näitajad Metaboliidid - * Laktaat (piimhappe)* Uurea * 3-metüülhistidiin (3-MeHis) * Ammoonium * Kusihape * Kreatiin ja kreatiniin Substraadid - * Glükoos * Vabad rasvhapped ja glütserool * Kolesterool (VLDL, LDL, HDL) * Kreatiinfosfaat * ATP, ADP, AMP, IMP * Vabad aminohapped (türosiin, alaniin, glutamiin)* Hargnenud ahelaga aminohapped (leutsiin) Hormoonid - *Adrenaliin ja noradrenaliin * Testosteroon * Lutropiin * Kasvuhormoon e. Somatotropiin * IGF-1, IGF-2
Aeroobsete mehhanismide töölerakendumine on suhteliselt aeglane, võtab aega 3-5 minutit. (Jürimäe, Mäestu 2011) 1.2.2. Anaeroobne energiatootmine Kui töö intensiivsus on nii kõrge, et aeroobne energiatootmine ei suuda organismi energiaga varustada, lülitub tööle anaeroobne energiatootmismehhanism. Anaeroobset tööd suudab organism teha kordades vähem kui aeroobset, sest energeetiliselt on anaeroobne tootmine ebaökonoomne: täielikult aeroobsel koormusel saab 1 moolist glükoosist 38 mooli ATP-d, täielikult anaeroobsel koormusel aga ainult 2 mooli ATP-d. (Jürimäe, Mäestu 2011) Murdmaasuusatamises vastutavad töövõime eest siiski peamiselt aeroobsed energiatootmis- mehhanismid. Mitte kunagi, ka kõige kõrgemate intensiivsuste juures, ei kasutata täielikult ainult anaeroobset tootmist, aeroobse tootmise osakaal on näiteks 100 meetri jooksus väga väike, umbes 10%. (Ibid) Vastavalt võistluspingutuse kestusele kasutatakse aeroobset ja
sporditeemalist kirjandust ja teisi meedia väljaandeid. Meie eesmärgiks oli uurida välja mis tähendab termin vastupidavus ning milline on üks vastupidavustreening, mida see sisaldab ning milline on selle treeningu ülesehitus. Vastupidavustreeningu osas tõime välja mõningaid harjutusi mis aitavad arendada sportlase vastupidavust ning ning millejaoks on need harjutused mõeldud. Kokkuvõtteks võib öelda et see töö täiendas meie enda teadmisi mis tulevad meile spordis väga kasuks ja et vastupidavust peaksid treenima ka harrastussportlased mitte ainult tipus olevad sportlased. 3 Summary In our research program, we are investigating endurance training. We examined how endurance training takes place and how it's carried out. We chose this topic because we participate in sporting activities ourselves and this new knowledge can contribute to our development in our own personal lives, as well as it helps and contributes to the work we do
VEDELIK JA SPORT Vedeliku tähtsus · Organismis on vedelikku 50 70% kehamassist · Inimene kaotab vedelikku uriiniga higistamisega kopsude kaudu naha kaudu · Keskmiselt vajab mees 2800ml ja naine 2000ml vedelikku päevas · Keskmise intensiivsusega lihastööl kaotame 0,5 1,0 liitrit tunnis, intensiivsel koormusel ligi 3 l. Organismis vedelikku ca 60% · Elu on võimalik ilma hapniku ja valguseta, kuid mitte ilma veeta · Vedelikul ja soolasisaldusel tihe seos · Veesisaldus on erinev eri vanuses ja sooliselt Vastsündinu 0.75 l/kg Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg Mees 0,53, naine 0,46 l/kg Kehavedelik jaotub · 1. Intravasaalne ruum Vereplasma, vastab 5% kehakaalust · 2. Interstitsiaalne ruum Rakuvaheruum, vastab 15% kehakaalust · 3. intertsellulaarne ruum
Sportlikule treeningule iseloomulikud printsiibid: Suunitlus maksimaalsele tulemusele, süvendatud spetsialisatsioon ja individualiseerimine. Üldise ja spetsiaalse ettevalmistuse ühtsus. Treeningprotsessi pidevus. Seos järk-järgulisuse ja tendentsi vahel äärmisteks koormusteks. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeningu protsessi tsüklilisus. Treeningu koormuse doseerimine: Treenitus ja selle näitajad: treenitud tekib süstemaatilise treeningu tulemusena. treenitus on kõrge töövõime seisund, mis on saavutatud kehaliste harjutuste tulemusel. Treenituse avaldused: Organismi energiavarude ja funktsionaalsete võimete kasv. Spetsiifiliste liigutusvilumiste kujunemine. Organismi talitluse ökonomiseerimine Võime organismi funktsioonide ja ressursside kiireks ja ulatuslikuks mobiliseerimiseks.
Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi
glükogeen maksas, laktoos piimas jne). Neist saavad taimtoidulised loomad põhiosa eluks vajaminevast energiast ja neist moodustuvad keha- ning piimarasv ja piimasuhkur 3. RASV - on energiakandjaks põhiliselt loomsetes söötades (vahel ka taimsetes, N: õli päevalilleseemnetes, pähklites jne). Rasv on väga energiarikas ja loomad katavad energiatarbe selle arvel väga hõlpsasti. Rasva puuduseks on see, et ta imendub ja talletatakse organismis, ilma et ta täielikult laguneks. Seetõttu kandub söödas oleva rasva lõhn, maitse ja konsistents kergesti üle toodangule, N: kalalõhn ja -maitse sealihale. Kui lehmale söödetakse suurel hulgal kaerajahu, maisi ja mõnda õlikooki, siis muutub või pehmeks 4. MINERAALELEMENDID - praegu tuntakse 21 elutegevuseks hädavajalikku mineraalelementi. 1* Neid mineraalelemente, mille sisaldust söötades ja kehaainetes mõõdetakse grammides
haigused, neerupealise patoloogia, rasked elektrolüütide häired, kõrge vererõhu raskem staadium, südameinfarkt. Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust (suitsetamine, toitumisharjumused), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal nädalas kuni 3500 kcal nädalas. Oluline KA juures on aeroobne treening, mille sagedus 3-5 korda nädalas. Äkksurmad spordis: Äkksurm on mittetraumaatiline surm, mille korral ohver kaotab teadvuse lühikese aja jooksul pärast ootamatute haigusjuhtude tekkimist. Äkksurma sagedus 0,1%-0,2 % aastas. Spordiga tegelemise ajal äkksurma oht mitmekordne, eriti 35-64 aastaste vähe liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel. Suhteliselt harvad kuni 40 aastaste seas. 35-40 aastate seas äkksurm seotud
võime hapniku kasutada • Näitab mitu liitrit hapnikku minutis inimene on võimeline tarbima • Sõltub keha massist – suhtnäitaja 30-40 ml/min/kg / > 60 ml/min/kg Absoluutnäitaja tavainimesel: 25ml/min/kg Kerge vastupidavustreeninguga inimesle (jalgpall): 50-70 ml/min/kg Suure vastupidavustreeninguga (suusataja): 90... ml/min/kg • Minuti hapnikutarbimise suutlikkuse absoluutnäitaja treenitud inimesel: 4-5L ja treenimata inimesel: 2-3L • Mitokondrite hulgast sõltub palju suudab rakk endaga hapniku siduda. 11. Aeroobne lävi. • Energiatoomine toimub aeroobse glükolüüsi teel süsivesikutest ja rasvadest • Laktaadi (piimhappe ) kontsentratsioon veres on alla 2 mmol/l vere kohta • Südame löögisagedus 120 – 130 x min • Rasvapõletus – allpool aeroobset läve töötades 12. Aneroobne lävi.
Vahur Ööpik .................5 TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77
4. Kui suur on sooline erinevus vere hemoglobiinisisalduses ja millest see tuleneb? Hemoglobiini kontsentratsioon on naistel keskmiselt 10–15% väiksem kui meestel. Hemoglobiini suhteliselt madala taseme peamiseks põhjuseks naistel võrreldes meestega peetakse naiste madalat testosteroonitaset. 5. Võrrelge naise ja mehe südame talitlust iseloomustavaid peamisi parameetreid võrdse suhtelise intensiivsusega kehalisel tööl. Võrdse absoluutse intensiivsusega submaksimaalsel koormusel (nt 50 W veloergomeetril) on naisel südame löögisagedus suurem kui mehel, südame minutimaht aga mehe omaga praktiliselt võrdne. Seega naisel kompenseerib südame suurem löögisagedus väiksema löögimahu. Seevastu võrdse suhtelise intensiivsusega koormuse (nt 60% VO2max) puhul on naise ja mehe südame löögisagedus sarnane, kuid naise südame löögi- ja minutimahud jäävad mehe vastavatele näitajatele märgatavalt alla. Kehalisel tööl saavutatav maksimaalne minutimaht
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
nälgimise ajal) · positiivne- lämmastiku omastamine ületab eritamise (haiguste paranemisfaas ja kasvueas) Valkude AV hormonaalne regulatsioon: kasvuhormooni, meessuguhormoonide, insuliini, türeoidhormoonide ja glükokortikoidide mõju. 1. kasvuhormoon- toime anaboolne (stimuleerib valkude sünteesi). Normaalne vaimne argeng ja norm keha proportsioonid. 2. türeoidhormoon- kiirendav valkude AV, ebanormaalne türeoidide produktsioon lapseeas- kehaproportsioonid normist väljas , vaimne areng pärsitud. 3. meessuguhormoonid- anaboolne toime (suurendab koevalkude sünteesi) testosteroon- eelkõige lihaskoes valgusünteesi stimuleeriv toime. 4. insuliin- stim valgusünteesi. Stim aminohapete transportimist verest rakkudesse, maksarakkudesse muudab valgusünteesi intensiivsemaks, stim mRNA sünteesi rakkudes.
lipaase. See loob tingimuse lipiidide efektiivseks seedimiseks. d) pankrease nõrega saabub peensoolde pro-kolipaas(valk), millest trüpsiini toimel saadakse aktiivne ko- lipaas. See fikseerib pankrease lipaasi toidurasvade pinnale ja aktiveerib seda ensüümi. Ko-lipaasi ja pankrease lipaasi kompleks omab lipiidide seedimises võtmepositsiooni. Triglütseriidide (neutraalrasvade) seedimine neid hüdrolüüsib pankrease lipaas, tekivad 2-monoglütseriidid ja vabad rasvhaped. Põhiosa nendest imendub mitsellides, mingi kogus lõhustatakse ka glütserooliks ning rasvhappeks. Pankrease lipaas on triglütseriidide seedimise põhiensüüm. Ta hüdrolüüsib eelistatult pika ahelaga rasvhapeid sisaldavaid triglütseriide. Mingi kogus triglütseriide jääb hüdrolüüsimata ja imendumata. Fosfolipiidide seedimine toidus olevaid fosfolipiidid (vähe) lõhustavad pankreasenõre fosfolipaasid. Need lõhustavad toidufosfolipiidid rasvhapeteks, fosfatiidhappeks jt komponentideks.
Laktaadi teke lihastes puhkeseisundis ja kehalisel tööl ja selle kasutamine erinevates kudedes. Tervetel inimestel glükoositase töö ajal muutub vähekauakestval tööl arteriaalne glükoosi kontsentratsioon langeb, on kurnatuse märgiks. Seevastu laktaadi konsentratsioon veres, olenevalt pingutusest ja selle kestusest väga erinev (9,10). See sõltub laktaadi produktsiooni ulatusest anaeroobselt töötavates lihastes ja tema eliminatsiooni kiirusest. Laktaat lammutatakse või töötatakse ümber mittetöötavas skeletilihases, rasvkoes, maksas, neerus ja südamelihases. Puhkeolekus on lac 1 mmol/l, raskel tööl 15 mmol/ (max väärtused). Pika kestusega raskel tööl langeb laktaadi kontsentratsioon peale esialgset tõusu uuesti. SV AV regulatsioon NS kaudu: Bernard "suhkrutorge"; vere glükoositaseme tõus stressisituatsioonis (stardieelne seisund) ?????´KNS-I rakud katavad oma suured energiavarud
TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine.
mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO2 sisalduse järgi veres. 12.Hingamise muutused kehalisel tööl. 1) Kopsude minutiventilatsiooni tõus – O2 vajadus suureneb -> kopsude ventilatsioon peab tõusma -> suureneb maht ja sagedus. Max hingamise maht on inimese kopsumaht; sagedus võib tõusta 50 korrani/min. Kopsude maximaalne ventilatsioon: treenimata inimesel (80-100 l/min) ja treenitud (150- 200 l/min) 2) Vere hapnikumahtuvuse tõus – paraneb aeroobsel tööl 3) maksimaalne hapniku tarbimine – kui palju inimene suudab max hapnikku omastada (ml/min iga keha kg kohta) 4) Anaeroobne lävi (4mmol/l; 160-175 lööki/min pulsisagedusel töötades) – näitab, millal lõpeb organismis O2 tootmisel põhinev töö. Tõeline püsiseisund – selline töö intensiivsus, kus O2 vajadus minutis ei ületa O2 lage ja organismi hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal.
happelise maonõrega distaalses maoosas. Peensooles jätkub SV-te seedim peensoole ensüümide toimel. Toidus leiduvad SV-d, mida inimese seedetrakt suudab lagundada, lammutatakse seedetrakti vastavate ensüümide poolt monosahhariidideni, eelkõige glükoosiks, kuid vähem ka laktoosiks ja fruktoosiks. SV-d saavad imenduda üksnes monosahhariididena peensoolest verre ja kantakse laiali kudedesse ning maksa. SV- te seedimise lõpp-produkt on glükoos, galaktoos imendub sama mehhanismiga nagu glükoos ja fruktoos imendub passiivselt. Verega maksa jõudnud monosahh muundatakse glükoosiks, mis on peamine süsivesikuline ühend, mis inimese AV-s toimib. Toitumise järgselt, mil glükoosi tase veres tõuseb, intensiivistub nii maksas kui lihastes glükoosist glükogeeni sünteesimine ja ladestam. See toimub kõhunäärme hormooni insuliini mõjul, mille kontsentr suurenem kaasneb alati glükoositaseme tõusuga ringlevas veres.
1mm3 veres on 5 miljonit punaliblet, neist igas 20 miljonit hemoglobiini molekuli. Punalible kuju vajalik efektiivseks gaasivahetuseks. Sirbi-kujuline aneemia – verelible vale kujuga (põhjustab ummistusi), sest viga aminohappes. 4) Neljandat järku (kvaternaarne) – kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi. Ehk suuremate molekulide teke väiksemate struktuuride ühinemisel funktsionaalsuse saavutamiseks. *Denaturatsioon – valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel), kus soojusenergia toime nõrgad sidemed katkevad, aga peptiidsidemed mitte. *Renaturatsioon – kõrgemat järku struktuuride taastamine. Toimub, kui denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud. Ensüümid On valgud, (s.t. omadus sõltub pärilikust infost) mis suurendavad keemilise reaktsiooni tõenäosust Klassid: 1
HEA KEHALINE VORM Treeneri keha on tema töövahend. Aeroobikatreeningu eripäraks on see, et treeneril tuleb kõikides tundides ise aktiivselt kaasa liikuda – juhendada energiliselt, näidata perfektselt harjutusi ette ning sooritada neid koos rühmaga. Uurimuste tulemusena on selgitatud, et treeneri koormus võib olla kuni kolm korda suurem võrreldes treeningul osalejaga. See eeldab, et aeroobikatreener: • on terve väljanägemisega ja tasakaalustatult arenenud lihaskonnaga (sirge rüht, treenitud keha); • on ise suuteline sooritama seda, mida õpetab, st täiuslikult demonstreerima kõiki tunnis tehtavaid harjutusi; • on eeskujuks teistele oma tervisliku eluviisi ja õige toitumisega; • on tulnud tundi väljapuhanult ning riietub alati korrektselt ja esteetiliselt; • võimaldab endale piisavalt puhkust, et hoida ära liigsest koormusest tekkida võivat tüdimust, väsimust, stressi ning kroonilisi vigastusi.
Vere temperatuuril alla 25° C hakkab verevool kiirenema ja külmutatud koht hakkab soojenema. Seega ei tohiks jääkotti vigastatud kohas hoida kauem kui 30-60 minutit. Külmaravi kasutatakse sageli ka tugi-liikumisaparaadi krooniliste haiguste (artroos, kontraktuur) raviks. Lokaalne külmaravi sobib: · Ägedate liigese-lihaspõletike · Värskete traumade ja põletuste raviks · Operatsiooni järgsed tursed ja valud Jäävann Aitab taastuda kiiremini, vähendab lihasvalu ja kangust pärast intensiivset treeningperioodi või võistlust ning aitab hoiduda vigastustest. Paljud tippjooksjad kasutavad jäävanni taastumise kiirendamiseks. Jäävanni teooria on seotud faktiga, et intensiivne treening põhjustab lihaskiududes mikrotraumasid. 12-48 tundi pärast kahjustust reageerib keha sellele hakates parandama kahjustusi. Jäävanni abil stimuleeritakse lihasraku aktiivsust aidates taastada kahjustusi ja
uriinina. Osa jääkaineid eritatakse higiga ja kopsudest väljahingatava õhuga. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmo- regulatsiooniks. Neerud reguleerivad soolade ja vee hulka veres hüpotalamuse kontrolli allultrafiltratsiooni põhimõttel. Hüpotalamuse osmoretseptorrakkude poolt sünteesitud antidiureetilise hormooni hulgast veres sõltub, kui palju vett esmasuriinist tagasi imendub ja kui palju vett organismist eemaldatakse. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi. Ka vere mahtu reguleeritakse antidiureetilise hormooni vahendusel. Kui verekatuse tõttu vererõhk langeb, tekib signaal arterite rõhuretseptorites, mis omakorda edastavad selle hüpotalamusele. Algab antidiureetilise hormooni süntees veekao vähendamiseks ja vere hulga säilitamiseks.
Seda saab ta ainevahetuse käigus. Ainevahetus võib kulgeda kahel viisil: 1) hapniku juuresolekul e aeroobselt. Töö aeroobsetes tingimustes on hulga efektiivsem, vabaneb rohkem energiat (19 korda rohkem kui anaeroobsel) ja energiat saadakse glükoosi täielikul oksüdatsioonil. Enamus töödest toimubki aeroobsetes tingimustes. C6H12O6 + O2 6H2O + 6CO2 + energia (38 ATP molekuli) 2) hapikuta e anaeroobselt. Oksudüatsioon ei lähe lõpuni, vaid jääb pidama, tekib piimhape (laktaat) ja viinamarjahape (püruvaat) (tekib 2 ATP molekuli). Selline töö saab olla lühiajaline ja võimaldab küll intensiivset ja tugevat pingutust, kuid kuhjuv piim- ja viinamarjahape põhjustavad kiire väsimuse. N: trepist ülesminek, 100m jooks (tekkiv hapnikuvõlg kompenseeritakse pärast, hingeldades), tõstmine 6. Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused. Seisund, kus lihaste töövõime järsult langeb. Selle põhjuseks võib olla:
Ainevahetus võib kulgeda kahel viisil: 1. hapniku juuresolekul e aeroobselt. Töö aeroobsetes tingimustes on hulga efektiivsem, vabaneb rohkem energiat (19 korda rohkem kui anaeroobsel) ja energiat saadakse glükoosi täielikul oksüdatsioonil. Enamus töödest toimubki aeroobsetes tingimustes. C6H12O6 + O2 6H2O + 6CO2 + energia (38 ATP molekuli) 2. hapikuta e anaeroobselt. Oksudüatsioon ei lähe lõpuni, vaid jääb pidama, tekib piimhape (laktaat) ja viinamarjahape (püruvaat) (tekib 2 ATP molekuli). Selline töö saab olla lühiajaline ja võimaldab küll intensiivset ja tugevat pingutust, kuid kuhjuv piim- ja viinamarjahape põhjustavad kiire väsimuse. N: trepist ülesminek, 100m jooks (tekkiv hapnikuvõlg kompenseeritakse pärast, hingeldades), tõstmine D. Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused. Seisund, kus lihaste töövõime järsult langeb. Põhjuseks võib olla: a
hüübimatus). Vere hüübimine üleminek vere vedelast olekust zeleetaoliseks hüübeks. PROTROMBIIN tromboplastiin TROMBIIN FIBRIN OGEEN---FIBRIIN 5. Leukotsüüdid. Leukotsüüdid e. valged verelibled. 1 mm3 veres 6000-8000. LEUKOTSÜTOOS leukotsüütide hulga suurenemine. LEUKOPEENIA leukotsüütide hulga vähenemine. Ülesanded: · fagotsütoos bakterite hävitamine · antikehade produktsioon · valgulise päritoluga toksiinide lagundamine. Jagunevad: 1. granulotsüüdid: eusinofiilid 2% basofiilid <1% neutrofiilid 59% 2. monotsüüdid 7% 3. lümfotsüüdid 31% 6. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda - õõnes lihaseline elund kaks koda, kaks vatsakest, klapid. Klappide sulgumine on tingitud rõhkude erinevusest kahel poole neid. Mõõtmed - pikimõõt 14 cm ristimõõt 12 cm maht 250-350 ml
Renaturatsioon e denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ja denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuur ja taas ilmneb valgu bioloogiline aktiivsus. Renaturatsiooni bioloogiline tähtsus: · Väga lihtsate mõjutuste korral (nt pH muutused) ei toimu valkude pöördumatut inaktivatsiooni. · Hüdrolüüs peptiidsideme lagunemine ja vabade AH teke. See toimub kas tugevalt keemiliste mõjutustega või ensümaatiliselt (spetsiaalsete proteolüütiliste ensüümide toimel). Püsivus valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult), kuna kolloidolekut stabiliseerivad valguosakese laengud ja hüdraatkiht. Optiline aktiivsus ja adsorptsioonivõime valkude lahuste optiline aktiivsus tuleneb neis olevate AH-jääkide optilisest aktiivsusest ja valgu konformatsioonist
TARTU ÜLIKOOL BIOMEEDIKUM Biokeemia osakond U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid) Toimetajad: Rando Porosk, Riina Mahlapuu, Kalle Kilk, Ursel Soomets Disain: Mihkel Zilmer, Ursel Soomets Autoriõigus © U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Kõik õigused antud väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjali- ku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel e
7. Renaturatsioon e denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ja denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuur ja taas ilmneb valgu bioloogiline aktiivsus. Renaturatsiooni bioloogiline tähtsus: Väga lihtsate mõjutuste korral (nt pH muutused) ei toimu valkude pöördumatut inaktivatsiooni. Hüdrolüüs peptiidsideme lagunemine ja vabade AH teke. See toimub kas tugevalt keemiliste mõjutustega või ensümaatiliselt (spetsiaalsete proteolüütiliste ensüümide toimel). Valkude ehitusprinsiibid: 1) Primaar- e esmane struktuur AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt määratletud. On aluseks kõikide kõrgemat järku struktuuride moodustamisele. Siduvaks sidemeks on peptiidside, teised sidemed esinevad ebakorrapäraselt. 2) Sekundaarstruktuur esineb kahel kujul:
1. Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetiline regulatsioon ensüümi s
varustamiseks mitu võimalust: 1) südame töö tõhustamine, minutimahu suurendamine nii löögimahu kui sageduse suurendamise teel, läbi kopsude voolava vere hulk suureneb. 2) tsirkuleerivate erütrotsüütide arvu suurendamine (põrnas talletatud erütrotsüütide verre paiskamine, hematokrit suureneb hobusel kuni 50 %-ni). 3) gaasivahetus lihastes kiireneb tänu kiirenenud ainevahetusele ja suuremale CO2 tekkele ning t° tõusule, hapnikku antakse verest kiiremini ära. 4) treenitud lihases on suurem müoglobiini sisaldus. Hingamine mägedes Üle 3000 m merepinnast tekib hüpoksia, hüperventilatsioon, CO2 osarõhu langus Ventilatsioon Cheyne-Stokes'i hingamine (magades), kuni HCO väljaviimine neerude poolt suureneb Mägitõbi (eufooria, tähelepanu langus, iiveldus, 3-nõrkus, kopsu- või ajuturse) 10000 m vajalik hingamisaparaat Aklimatiseerumine Er arvu suurenemine, kohanemine hüpoksiaga; ülespoole liikumine 300 m päevas, magama madalamale Sukeldumine
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
