Miks inimesed lahkuvad Eestist? Tänapäeval on väga aktuaalne teema, miks inimesed lahkuvad meie kodumaalt. Pea 1/5 tööjõust ning lausa pool noortest sooviks lahkuda Eestist. Põhjuseid võib olla mitu, kuid peamised on vähene palk, õppimise soov, armastus ning mõni soovib lihtsalt põgeneda oma murede eest. Kindlasti kõige suurem probleem, miks inimesed Eestist lahkuvad, on vähene palk. Paljud inimesed ei saa hakkama selle väikese palgaga, mis Eestis töö eest saab. Seega võetakse vastu otsused, et minna välismaale, kus saab palju lihtsamini palju suurema palganumbri kätte. Näiteks paljud minu tuttavad on rääkinud, et välismaal tehakse tööd palju lihtsamalt. Inimesed teevad tihti puhkepause, ega pabista, et midagi võib tegemata jääda, nagu eestlastele kombeks. Mõni inimene on aasta-paar välismaal, ning tuleb siis tagasi, kui teatud summa on kokku saadud, kahjuks aga mõni jääbki välismaale, sest arvab, et nii on lihtsam. Teine põ
Peaminister on Helle Thorning- Schmidt, kes on riigi poliitiline juht. (Maailma riigid, 2001) Paljudel taanlastel on raske defineerida, mis on tüüpiliselt taanlaslik. Muidugi on mõned traditsioonid, mis on ainult Taaniga seotud. Nendest ongi alljärgnevalt juttu. Pea igas Taani linnas võib leida “Pølsevogn’i”, mis tähendab vorstikäru. See tähenab, et taanlased serveerivad traditsioonilisi taani hotdoge täiesti erinevatel kujudel. Taanlased on harjunud hotdogi kõrvale jooma shokolaadipiima. Kodustest toitudest on kõige populaarsem “smrrebrød”, mis on lahtine võileib koos lihapallidega. Samuti on väga populaarne 6 “hakkebøf”,mis kujutab endast burgerit, mida serveeritakse koos kartulite, kastme ja praetud sibulatega. Üldiselt toituvad taanlased väga tervislikult. Koolides pakutakse õpilastele toitu kolm korda päevas: hommiku,-lõuna-ja õhtusöök
Andmete analüüsimise oskus on paranenud. Olen õppinud paremini koostööd tegema. Minu töö valmis tänu koostööle väga paljude inimestega. Tänan kõiki vilistlasi, kes saatsid mulle täidetud ankeedid, kes suhtlesid minuga kirja teel. Tänan Ülle Anti, Ene Vahtu, Helve Zõbinit, Merje Põtra, Lemmi Sarve, Sirve Paasi, Riina Paluoja. Tänan koolikaaslasi, kes aitasid otsida kontakte, ning oma peret, kes oli mulle igati abiks ja toeks. 15 Kasutatud materjalid Russell King. Inimkonna atlas. Kirjastus Ilo. 2007. Väljarände ajalugu. https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4liseestlased 16.12.15 Rosenberg, Tiit. Eestlaste väljaränne 19. saj ja 20. saj algul. http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eestlaste-valjaranne-19-sajandil-ja-20-sajandi-algul? id=51092896 . 24.02.16 Rahvaarv rahvuse järgi. 01.jaanuar, 2015.
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väi
tehnoloogia areng ning vananev ühiskond. Erinevad tööturudünaamikad mõjutavad mobiilseid gruppe erinevalt (vt tabel 2) Rahvusvaheliselt mobiilsete töötajate absoluutarv ja ka mobiilsuse osakaal Eestis võrreldes püsirändega 2035. aastaks pigem kasvab. See kehtib nii Eestisse saabuvate välismaalaste kui ka meilt väljarändajate kohta. Kõige suuremat rahvusvahelise mobiilsuse kasvu võib lähikümnenditel prognoosida talentide puhul. Selle grupi mobiilsust toetavad nii rändepoliitikad, laiemad tööturu suundumused kui ka talentide rände ajendid. Üha olulisemaks saavad lähikümnenditel mobiilsuskeskused, kus tööjõu ja ressursi stabiilsus on suurem. Kui varem arvati, et immigrandid liiguvad sinna, kust võib leida sobivat hästi tasustatud tööd, siis üha rohkem võib näha seda, et hoopis töökohad lähevad sinna, kus on tugev tööjõubaas juba ees ja inimkapitali juurdepääs tagatud.
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored kõrgharidusega eestlased on valm
Alates Eesti vastuvõtmisest Euroopa Liitu, on Eestist lahkunud paljud erinevate erialade spetsialistid ning ka tööjõulised noored. On olnud palju juttu nii meedias kui ka tuttavatega suheldes, et Eestis töötades ei saa ametile vastavat väärilist palka, mujal on soodsamad töötingimused, rohkem arenemisvõimalusi ja nii edasi. Kas need on tõesti põhjused miks tegelikult lahkutakse? Aga kuhu kaob armastus ja austus oma kodumaa vastu? Mis on tegelikult lahkumise põhjused ja tagamaad? Kas on võimalik mingite meetmetega võimalik tagasi tuua riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000 noore ning siia elama asunud veidi üle 9000. Lahkujaid on seega poole rohkem ning see on lisaks madalale sündivusele üks peamisi tööjõu
Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat? Tänapäeval on üha suuremaks probleemiks tulnud teema: ,,Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat?". Mina olen enam kui kindel et massiimmigratsioon ohustab Euroopat. Vaadates numbreid ja fakte mis mõjutavad meie, eurooplaste majanduse ning ühiskonna allakäiku, saame järeldada mitut asjaolu. Kui vaadata umbes 5 aastat tagasi, missugune oli elu tol ajal heaoluriikides Rootsis ja ka Soomes, siis näeme, et varastamiste, süütamiste, mõrvade ning teiste kuritegude arv ühiskonnas elanike kohta oli täiesti normaalsuse piires. Mitte kõige madalam ega ka kõige kõrgem. Enamjaolt samal ajal algasid suured sõjad Süürias ja Iraakis, kus võimule tuli uus rühmitus ISIS (Islamic State of Iraq and Syria). ISISe elu põhimõte on järgida oma usku ning maailmavaateid, mis sisaldavad suurel hulgal süütute naiste, laste kui niisama noorte inimeste vägistamisi ja tapmisi kas usklikel, või meeltlahutavatel ees
Eesti rändeajastul Hargmaisus tähendab seda, et väljarände korral ollakse tihedas suhtluses ikkagi oma päritolumaaga. Võib öelda, et sellistel inimestel on kaks kodu, kaks keelt ning nad hoiavad mõlema riigi poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid. Eestis on tihedas suhtluses on omavahel kogukonnad, ettevõtted ja inimesed, kes asuvad nii kodumaal kui ka välismaal. Väljaspool Eestit elab sadu tuhandeid eestlasi, kes õpivad või töötavad seal. Nad on pidevalt kontaktis oma pere ning sõpradega ning seetõttu reisivad pidevalt kahe riigi vahet. Odav transport ning digiajastu soodustavad seda. Hargmaisus saab ainut olla edukas siis, kui see on kõigile kasulik (sihtriik, lähteriik, töötaja). Peamiseks murekohtadeks on lahus olevad perekonnad, kodanike määratlemine ning ettevõtete maksustamine. Väljarändajad võivad säilitada tugevad sidemed oma kodumaaga ning on liiga kinni kodumaistest meedia- ja inforuumidest. Seetõttu ei toimu l�
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Olen tihti mõelnud, kuidas mul on vedanud, et sündisin Eestis ning olen just Eesti kodanik. Ma ei kujutaks ennast ette mõne teise riigi kodanikuna, kus elu ja kultuur on täiesti teistsugune. Eesti Vabariik on mu kodumaa ja nii se ka jääb. Siin elasid minu vanemad ja vanavanemad ning siia jäävad elama tulevikus ka ehk minu lapsed ja lapselapsed. Kuid mida siiski tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? See on väga mõtlema panev küsimus ning leian, et see tähendab mulle väga palju. Leian, et Eesti kodanikuks olemisel on palju rohkem positiivseid külgi, kui negatiivseid. Kuna olen Eesti kodanik, on mul õigus selle riigi territooriumil elada. Paljude riikidega võrreldes, on mu kodumaa kui paradiis. Eesti on iseseisev riik, kus riigivõim on rahva käes. Siin ei ole diktaatorit, kes võtaks vastu seadusi ning korraldaks oma rahva elu just nii, nagu tema seda heaks arvab, inimeste arvamust arvestamata. Eesti
nimi kuulub pigem euroopa riikide hulka. 35) „Meie elukoht pidi esialgu olema ülikooli külalistele mõeldud Waseda Guest House ja selle viiendal korrusel asuv koguni 40ruutmeetrine korter.“ – See ja peaks olema suur ja avar korter? Vähemalt nii seletas sellest järgmine lause. No kohe üldse ei usu. See on peaaegu sama suur, nagu mul kodus köök ja vets ainuüksi on. Kuid nemad suudavad sellele suurusele mahutada kõik vajaliku. Võib olla eestlane ongi harjunud laiutama. 36) „„Kuule, Markus, katsud ehk veidi püsti istuda, mis?” küsis ta pilkaval ilmel...“ – Selle lause kirjutasin välja kuna ma ei tea miks, aga mul on Markustega terve elu vältel olnud väga ebamugav läbisaamine ning nad tunduvad väga ebasümpaatsed. Nagu ma näen, et teda on pilgatud ka lausa raamatus. 37) „Kõik läheb algusest peale viltu...“ – Mitte miski ei lähe iseenesest algusest peale viltu. Kõik kujundab inimene ise
MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistikaameti andmed).
Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon? Emigratsiooni käigus lahkuvad inimesed oma koduriigist ning lähevad välismaale elama. Üldjuhul on selle põhjuseks lootus leida paremaid elutingimusi. Miks suureneb aga emigratsioon Eestist ja seda eriti nooremate inimeste seas? Eestis on emigratsiooni probleem hoo sisse saanud just viimastel aastakümnetel. Kõige muret tekitavam on see, et lahkujateks on peamiselt noored. Nad soovivad leida endale paremaid elu- ning töötingimusi. Ka üldise arvamuse kohaselt sisendatakse juba varakult noortele, et Eestis on nii halb ning kui soovid ennast tõsiselt arendada, tuleb kaugemalt võimalusi otsida. Noorte väljarände tulemusena hakkab omakorda aga rahvastik vananema ning võib tekkida kvalifitseeritud tööjõu puudus. Emigratsiooni lihtsustab see, et riigid ei ela enam isolatsioonis ja piirid on lahti. Inimestel on väga lihtne lahkuda ning mujal uut elu alustada.
Millisena näen mina tänapäeva Eestit? Elame ühiskonnas, mis püüab meeleheitlikult areneda, saavutada materiaalset edu ning saada tunnustust teiste edukate riikide seas. See kajastub ka üksikindiviidi tasandil. Eestlased ostavad oma suure vaevaga teenitud raha eest igasuguseid asju kokku, et vähegi naabrist parem olla. Kuid kas see ongi nii halb, pigem paneb see meid ka rohkem pingutama. Kuna Eesti on väike riik, nähakse selles pigem kõike halba, kui head. Eesti kindel negatiivne külg on narkomaania ja alkoholism. Ilmselgelt on narkootikumide ja alkoholi kättesaadavus liigagi kerge ja sellepärast ongi Eesti enim alkoholi tarbivaid riike Euroopas. Kuulsin äsja uudistest, et Eestis on hetkel 7000 kõrgharidusega töötut, lihtsalt sellepärast, et pole piisavalt töökohti või siis, mida on õpitud, ei huvita enam. Mida siis sellises olukorras teha? Kindlasti lähevad osad välismaale, lootes seal kuidagi karjääri alustada, sest jääb mulje, et siin Eestis sinu pa
Helistan emale, et küsida läheb ja räägin ka oma tegemistest – suhtlemine. Lähen õhtul sünnipäevale, istume laua taga ja klatšime neid, kes kohale ei tulnud – suhtlemine. Avan arvuti – suhtlemine. Need on vaid vähesed näited, kuidas suhtlemine ümbritseb meid igal sammul. Mina isiklikult eelistan kõigele neile näost näkku suhtlemist, kuna mulle meeldib inimestele silme vaadata kui ma nendega räägin. Mis võib päris häiriv olla, aga kes mind hästi teavad, on sellega ka harjunud. Telefoniga suhtlemisse suhtun ma samuti positiivselt ja praegusel ajal, kus ma olen väikese lapsega kodus, siis avastan tihti peale, et kõne sõbrannaga venis tunni ajaseks või isegi pikemaks. Kuna kokkusaamised on muutunud nii harvaks, siis selleks, et teineteise rõõmude ja muredega kursis olla, on telefonikõned muutund olulisemaks. Õnneks on selliseid sõbrannasid vaid paar ja selle üle olen ma tõesti õnnelik.
et riik kaotab sellega palju. Lohutuseks saab ju mõelda, et ühel päeval tulevad äkki noored tagasi veel targemate ja tublimatena ning suurte kogemustega ja hakkavad rikastama Eesti ühiskonda ja tööjõudu, kuid see protsess kestab aasta-kümneid ning niikaua peab keegi ka Eestis korvama kahju. Kui käsitleda aga noorte vaateväljast välismaale minekut, siis need, kes lähevad mõttega, et ennast täiendad on see siiski positiivne. Noorus on aeg, kus tuleb avastada enda jaoks kõik mis huvitav ehk minna välismaale, tutvuda erinevate kultuuridega, õppida, harida, et tulla ühel päeval tagasi ja olla eriti väärtuslik oma riigi jaoks, kuid see on positiivne vaid siis, kui inimese väärtus hinnangud on paigas. Mis mõttes väärtus hinnangud on paigas? See tähendab, et noor läheb välismaale õigetel eesmärkidel, mitte raha pärast vaid selleks, et saada uusi kogemusi enda harimiseks. Neid noori kes
Kätlin Viilukas 10A Rahulolematuse rahu Elu on nagu lind, kes käib kaugetel maadel puhkamas, talvitumas. Koduigatsus, rahutus toob ta ikka tagasi oma koju, oma pesasse ja siin on ta mõnda aega õnnelik elades rahus. Miks me oleme rahulolematud, kuigi meil on olemas kõik, et olla rahul omaenese eluga? Miks ei osata hinnata seda, mis meil on ja olla lihtsalt õnnelikud? Seda suures osas sellepärast, et ei osata hinnata õigeid elemente elus. Tihtipeale saadakse oma õnnest aru alles siis, kui ollakse sellest ilma jäämise äärel. Sellised olukorrad panevad inimesi mõtlema elu üle järele. Mõistetakse, mis on elus tähtis ja kui pole veel hilja, siis on võimalik ka ennast parandada. Ka meie pere on rändajateks loodud, rahutus, uue avastamise soov viib meid aina edasi. Meil on kõik olemas, et olla eluga rahul. Sellegipoolest ei püsi me paigal
On ka noori, keda huvitab poliitika ja neid pole tegelikult vähe. Nemad on ennast sisse seadnud erinevates noortekogudes, nemad ajavad seal asju ning väljendavad ennast ja enda arvamusi ning tahtmisi ja ettepanekuid. Seal arutatakse palju noortega seonduvaid asju, näiteks haridusest, kindlast tulevikust, turvalisusest, Eesti infotehnoloogiast ja paljudest muudest teemadest. Üldiselt on olnud nii, et noored valijad valivad noori kanditaate ja vanemad jäävad oma vanade juurde kuna on sellega harjunud ja ei viitsi, ei taha uuesti uurida või muuta oma seisukohti. Mina valiksin ka noore kandidaadi kuna arvan, et tema jagab ka noorte asjadest midagi ning võtab need oma mõtetesse ja avaldab need ka riigikogus või mujal tähtsas kohas. Üks kanal , kus noored saavad oma asju ajada ja arvamusi kõige kohta avaldada on Facebook. Seal on nii palju võimalusi luua oma kommuun või kommenteerida vanades ja avaldada oma arvamust teatud teema kohta. Poliitikaga seotud üritusi või lihtsalt
Kuidas muudab sõda inimest? ,,Ma ei leia siin enam õiget asu, see maailm on mulle võõras. Ühed pärivad, teised ei päri, ja viimaste puhul on ilmselt näha, et nad on selle üle uhked; sageli ütlevad nad seda isegi säärase mõistva ilmega, nagu rõhutades, et sõjast ei saa ju rääkida. ,, Paul Bäumer oli noor loominguline mees, ta armastas väga muusikat ning kirjandust, ning proovis ka ise raamatuid kirjutada. Ta andis teistele õpilastele järelaitamistunde, nendest tundidest teenitud rahaga ostis ta endale raamatuid. Ta armastas lugemist. Ta luges kohusetundilkult igasugust kirjandust, kuigi tihti talle loetud raamatud ei meeldinud, ta eelistas ajakohaseid raamatuid. Kuid puhkusele minnes ei pakkunud üksi raamat talle huvi. Ta võttis mõne kätte, lehitses seda, kuid ei suutnud lugeda. Rindel oli ta tihti mõelnud, et tahaks juba koju, puhkusele. Kui lõpuks tuli puhkuse teade oli ta selle üle rõõmus ning teised oli veidi isegi kaded
vahel. Saksamaal, Rootsis, Soomes ja Eestis, kus inimesed on tavaliselt mures selle pärast, mida naabrid nendest arvavad, surub tavakäitumise järgimine neile peale kontrolli ja piirangud, mis ei võimalda neil oma suhtumist tõesse ümber hinnata. Ainult Austraalias nimetatakse asju nende õigete nimedega, kuid isegi seal kutsub tõde esile probleemseid situatsioone. Keel ja meel. Paljud keeleteadlased toetavad teooriat, mis väidab, et keel, mida räägime, määrab suures osas selle, kuidas me mõtleme, ja pole seega lihtsalt meie mõtete väljendaja. Inglane, sakslane ja eskimo võivad jagada ühist kogemust, kuid see paistab igaühele neist kaleidos- koobina, mis tuleb tervikus korrastada. Mõtted teevad seda suures osas keele vahendil. Lõpptulemusena näevad kõik kolm indiviidi kolme erinevat asja. See, mis on ,,aus mäng"
oluliselt ka teisi inimesi. Kuid ka hea tujuga saab teisi nakatada ja see mõjub väga hästi. Peale selle tulevad kõik asjad hea tujuga ju palju paremini välja ka. Üksteist toetades, olles rõõmus ja hoides kokku, on võimalik hästi üle elada ka kõige raskemad ajad. Alati tuleb endasse uskuda ka siis, kui kõik näib juba lootusetu ja võimatu, sest kaotades lootuse, pole võimalik enam edasi minna. Kindlasti tuleb hoida peret ja sõpru, sest nemad on sulle alati toeks. Tuleb aidata teisi inimesi, sest iial ei tea, kuna võid sina abi vajada. Nähes hädasolijat, tuleb teda võimaluse korral aidata, sest ka see on suur asi Eesti riigi heaks. Kuid mitte ainult hea tuju ja asjadesse positiivselt suhtumine ei saa Eestit paremuse poole muuta. Tuleb mõelda ka sellele, kuidas Eesti püsiks, ja hoida seda puhta ja täisväärtusliku riigina. Iga inimene saab teha midagi selle jaoks, et Eesti püsiks puhtana. Tegelikult on see väga
Ettevõtlusega olen ma varemgi kokku puutunud, tehes õpilasfirmat ning olnud abiks firmas Mehka AS. 2009. Aasta sügisel alustasin koos kolme firmaliikmega õpilasfirma Silt & Kaart. Põhitoodeteks tegime jõulukaarte, mille tegid eriliseks isetehtud looduspildid. Kaartide sisse olid trükitud salmid, ning jäetud ruumi ka täiendusteks 12. detsembril oli esimene laat Tartus, kus meie firmal läks hästi. Kaardid meeldisid väga paljudele. Kasum oli meiepoolne. Laadalt saime erinevaid soovitusi,kuidas tooteid veel paremaks muuta 12. ja 13.veebruaril toimub Tallinnas järgmine laat. Selleks on meil plaan toota erinevaid õnnitlus- ning valentinikaarte. Ootame sellelt laadalt kõike positiivset. Inimesed peavad realiseerima oma mõtteid ja ideid. See on suur alus ettevõtluseks. Ettevõtlus ja mina ettevõtjana Kes võiks sobida ettevõtjaks, missugused omadused peaksid ettevõtjal kindlasti olema?
Laura-Liis Piigert MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED ESSEE Transporditeaduskond Transport ja logistika Pärnu 2015 Teema mille valisin tundus mulle kõige huvitavam, kuna sellega on väga palju seoseid nii minul kui ka mu tuttavatel . Maa- ja linnaelu on kohati erinev. Maal ei ole kõike seda mida on linnas ja linnas pole nii hea kui maal elada. Samamoodi ka tarbitakse erinevalt paljusid tooteid ja samuti ka asutusi . Oma essees toon välja kõige suuremad põhjused miks elada maal või linnas. Tarbimine on väga lai mõiste, ostame seda mida tahame ja meie vajadused on rahuldatud. Aga tarbimise all võib ka mõista erinevaid asutusi, kuna neid me tarbime samuti. Nagu paljud ütlevad: ,,Kõige parem on elada linnas, kuna kõik on kättesaadav, aga kas ta ikka on nii?" Kui ma ise elan linnas, tunnen ma puudust värsketest puuviljadest, köögiviljadest ning õhust, sest kõik nee
kokku ja oli enamuse ajast uimane. Tänapäeval on väga palju tüdrukuid kes ennast nii näljutavad. Dieedi tagajärjed ongi sellised et inimene ei suuda enam üleval püsida ja liikuda, sest ta on lihtsalt niivõrd nõrk, keha pole saanud vitamiine mis annavad elujõuks energiat, toit on inimesele elutähtis. Dieet võib küll aidata kehakaalu langetada, aga kui sa enam dieeti ei pea, siis tuleb just kogu kehakaal sulle kahekordselt tagasi, sest su keha on harjunud väikese koguse toidu saamisega ning kui jälle hakata korralikult toituma ei suuda keha sellele reageerida ja see põhjustabki selle, et kehakaal jälle jõudsalt kasvama hakkab. Enda näljutamisega võib tekkida haigus nimega anoreksia. Anoreksia on kartus paksuks minemise või olemise ees. Anoreksia saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Selliseid inimesi on küll maailmas vähe, aga üha
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused tööle asumiseks.....................
suuremad. See viitab sellele, et tööturule sisenemine on mitte-eestlastel raskem. Niisugune käitumine võib sagedamini ette tulla kõrge palgaga töökohtade täitmisel, sest põhjendamata palgavahe on Tallinna ja Tartu piirkonnas märkimisväärselt suurem kui mujal. Palgaerinevused tekkisid ajal, mil Eesti majandus iseseisvus. Seetõttu on võimalik, et juhtiv etniline grupp sai rahvusriigis ka majanduslikud eelised sellist mõtet toetavad ka teised siirderiikide uuringud. Praegune analüüs kinnitab seda ideed eeskätt tulemusega, et töölevõtmisel eelistatakse enamusrahvust, eriti kõrgepalgaliste ametite hulgas. Selle teema kokkuvõtteks võib öelda: - palgaerinevus on suurem nooremate ja kõrgharidusega töötajate puhul - suurim palgavahe on Harju ja Tartu maakonnas. Vene rahvusest töötajatel on sissetulekueelised Pärnu- ja Lääne-Viru maakonnas
Sport kui elustiil Sport, mida see mõiste tähendab? Sõna seletab ennast arusaadavalt: himu liikumise vastu, soov ennast vormis hoida ja jälgida tervislikku eluviisi. Tänu nendele tunnustele on liikumisega tegelemine paljudele kodanikele esimesel kohal. Siit tekib ka küsimus kas sport on elustiil? Sellele küsimusele saab vastata mitmeti, sest esineb nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Juba imiku eas lastega käiakse treeningutel, et tugevdada nende lihsaeid. Mida nooremana alustada seda parem on tulevikus ,sest siis on lapse immunsusüsteem tgevam ja tänu sellele areneb ka distsipliin. Paljud vanemad panevad oma maimukesi kohe mitmesse erinevasse trennidesse. Kõik selle nimel, et nende võsukesel oleks tervise riketeta elu. See on ka väga õige käitumine, sest tänapäeval on muutunud arvuti mõningatele lastele sõltuvuseks. Seda ei tahaks keegi oma pisikesele, et ta istuks terved päevad ainult kodus ja rikuks oma silmi, p
REALISM EESTIS (u 18901905) Taust Euroopas oli realism alguse saanud ja õitsema hakanud rohkem kui 50 aastat tagasi. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud (È. Zola). 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vaba mõtte jälitamine.
Strateegiline lühinägelikkus ja paindumatus, takistavad kasvamist ja arengut. Oluline vaadata neile avatult ja teine kord lasta ekspertidel otsustada, kes on sõltumatud ja kelle sõnum jõuab juhtideni. Tuleb luua bränd, mis hakkaks ennast müüma. Ei ole mõtet imiteerida olemasolevat. Esmajärgulised tegevused aitavad kaasa ettevõtte edukale tegutsemisele põhitegevusalal ja klientide soovide täitmisele (sisenev logistika, tegevused, väljuv logistika, müük ja turundus, teenused). Toetavad tegevused kontrollivad ja arendavad esmajärgulisi tegevusi ning aitavad kaasa väärtuse kasvule pikemaajaliselt (infrastruktuur-funktsioonid, mis tagavad efektiivsuse igapäevases tegevuses; personalijuhtimine; tehnoloogia arendamine ja hankimine-ressursside hankimine ning varustaja leidmine). Tuleb toota kindlale sihtgrupile ja mitte üritada kõigile meeldida, peab olema oma strateegia eristumiseks ja edukuseks. Eristumine ja edukus ei ole strateegiad, need on eesmärgid.
kuidas korraldatakse omavahelisi suhteid ja koostööd, kuidas lahendatakse omavahelisi probleeme. Ökokülas on äärmiselt tähtsal kohal ausad, avatud ja terved suhted ning teadlik töö selleni jõudmiseks. Maailmavaatelise aspekti all peetakse silmas kogukonna ja selle indiviidide isiklikku suhet maailmaga, eluvaadet, uskumusi ning väärtusi, mille nimel ollakse kokku tulnud ning millesse usutakse. Ökokülad on keskused, kus viljeletakse üldinimlikke vaimseid väärtusi, mis toetavad positiivset ellusuhtumist, kooskõla teineteise ja loodusega. (Gaia Education, 2011) Kõiki kogukondi võib nendel neljal skaalal positsioneerida. 13 1.3. Kogukonna mõiste sotsioloogiline ning antropoloogiline käsitlus Kuna nii sotsiaalne sidusus kui ka sotsiaalne jätkusuutlikkus eeldavad inimeste omavahelist koostööd, lähtub sellest kogukonna mõiste. Seda mõistet võib sotsiaalteaduste
Rohimine ning heina ülesvõtmine jms. . Väiksest peale tuli töö armastus , tähendab , et ei olnud hirmu töö vastu . Samuti oli kooliaias kindel arv tunde , mis tuli täis teha . Suvel polnud aegagi kusagil mujal tööd teha , kuna koduski oli seda piisavalt . Kord käisid siiski isa ja tema õde kuskil tööaias rabarbereid korjamas ja kitkumas , mille eest nad said paar rubla . 06.01.2007 Nüüdisajal kardavad lapsed tööd , nad ei ole harjunud seda tegema ning üritavad sellest viilida võimalikult palju . Tegelikult ega neid eriti tööle ei sunnita ka , sest ei ole midagi niivõrd tehagi . Õpilastel on võimalus töötada suvel näiteks puhke- ja töölaagrites ja maal või suvilas . On ka igasugu põllumehi , kes võtavad näiteks maasika- , kurgi- ja kartulikorjajaid . Mõnedes koolides on veel kooliaiad , kus tuleb oma tunnis täis saada . 4
1 LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS Referaat Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk Mõdriku 2013 1 3 SISSEJUHATUS Meie heaolu on seotud meid ümbritseva eluga. Tihti on mis teisele hea pole kolmandale miskit. Me kõik oleme erinevad nii oma olemiselt kui terviselt. Meie eluviis igapäevaelus me ümber.Meil kõigil on omad hobid ja harrastused mis meile meeldivad. 3 5 SISUKORD HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS LK. 5 PÄRILIKKUS LK.8 GENEETILISED HAIGUSED LK.9 REUMATOIDARTRIIT LK.11 ELUVIIS LK. 13 TERVISLIK ELUKESKKOND JA KESKKONNATEGURITE MÕJU INIMESTELE LK.16 ARSTIABI LK.17 ARSTIABI VÄLISMAAL LK.18 HUVID JA HOB
majandusharu ammendada nimetatud väärtused ja ressursid enne, kui ametivõimud suudavad reageerida. Ökoreiside korraldaja võtmesõnaks on koostöö kõigi huvirühmadega, kes arendavad turismi: ametivõimud nii looduskaitse, muinsuskaitse kui ka kohaliku omavalitsuse alalt; turismifirmad ja teised eraettevõtjad, kes toovad reisijad kohale; ühiskondlikud organisatsioonid, kes vahendavad erihuvidega reisijaid, ning mitmesugused fondid ja muud finantseerijad, kes sellist reisimist toetavad ning reisisihiks olevate väärtuste säilimiseks ja arenguks raha pakuvad. Ökoreisi korraldaja peab silmas pidama piirkonna taluvusvõimet. Viimast on otstarbekas vaadelda kolmest seisukohast. Turistlik taluvusvõime on külastajate piirarv, millest suurema külastuste arvu korral kaob reisikoha ainulaadsuse mulje. Looduslik taluvusvõime märgib piiri, millest suurema külastuste või külastajate arvu korral kaasnevad pöördumatud muutused piirkonna kooslustes. Sotsiaalse taluvusvõime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
