Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mikroökonoomika KT 1.3.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mikroökonoomika, kerli, töötaja, kogukulu, tootmistegur, real, maantee, kogukulud, piirprodukt, 7200, 2800, 4800, 6800, restoran, kogukasu, realine, kumulatiivne, leivavili, teenib, 6200, 8400, 9800, piirkulu, monopoolse, 3800, maksimiseerib, pikal, populaarsema, koguprodukt, tükk, kandke, ühikuhind, kombinatsioon, 3900, 4700, turuhind, muutmaÜlesanne 1 6 punkti Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 7000 krooni. Selleks müüb ta 12 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1) Arvutage ja täitke tabelis piirkulu rida = 7000 2) Kui suur on ühe tonni teravilja turuhind? P= 1283 3) Kas Leivavili peaks muutma toodangu mahtu eeldusel, et ta soovib maksimeerida kasumit Q= 18
Kontrolltöö.Variant 3 Kokku on võimalik saada 62 punkti Ülesanne 1 6 punkti Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 2000 krooni. Selleks müüb ta 8 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1400 1) Arvutage ja täitke tabelis piirkulu rida = 2000 2) Kui suur on ühe tonni teravilja turuhind? P= 1025 3) Kas Leivavili peaks muutma toodangu mahtu eeldusel, et ta soovib Q=maksimeerida 18 kasumit
Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 7000 € Selleks müüb ta 120 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1400 1) Arvutage ja täitke tabelis piirtulu rida ∏= 7000 2) Kui suur on ühe tonni teravilja turuhind? P= 1283
0 100 0 1 100 10 2 100 25 3 100 45 4 100 68 5 100 95 6 100 121 7 100 141 8 100 150 9 100 140 10 100 120 1) Arvutage diivanite keskmine kogutoodang ja piirtoodang erineva arvu töötajate korral 2) Kandke saadud arvandmed kõigepealt tabelisse ja edasi joonisele: , , 3) Mitmenda töötaja töövõtmisel hakkab toimima kahaneva piirtootlikkuse seadus 4) Mitmenda töötaja korral on keskmine toodang maksimaalne? Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Ülesanne 4.13 Talus kasvatatakse maasikaid. Tabelis on toodud kulud (tuhandetes) lühiperioodil: TP FC VC TC AFC AVC AC MC 1 2 3 4 5 6 7 8
Harjutus 4-6 Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2
soovis või püüdes tarbida hüvist, mida tarbivad teised. Kahaneva piirkasulikkuse seadus – Kahaneva piirkasulikkuse seadus (law of diminishing marginal utility) sätestab seda, et hüvise tarbimise kasvades tema piirkasulikkus kahaneb. (erand – alkohoolik) Kahaneva piirtootlikkuse seadus – Kahaneva piirtootlikkuse seadus (law of diminishing marginal productivity) sätestab seda, et mistahes majandustegevuses hakkab muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist kahanema. Kahanevate kuludega tootmisharu – Kahanvate kuludega tootmiharu (decreasing – cost industry) on tootmisharu, mille kulud kahanevad, kui tootmiskogus pikal perioodil kasvab. Kapital – Kapital (capital, K) on tootmisprotsessi sisend, mis on varasema tootmisprotsessi tulem ja mida kasutatakse pikema aja jooksul. Seega on kapitaliks esemed (rajatised, masinad, seadmed jne). Kaude kulu – Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima
majanduskasum arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi; firma püsib konkurentsis ka siis, kui majanduskasum on null. KULUD JA KASUM 2 17.02.2014 LÜHIPERIOODI KULUD Lühiperioodil kasutab ettevõte nii püsi- kui ka muutuv- ressursse; seega lühiperioodi kulud: püsikulud ja muutuvkulud, mis kokku moodustavad kogukulud: TC = FC + VC , kus TC total cost; kogukulud; FC fixed cost; püsikulud; VC variable cost; muutuvkulud. PÜSIKULUD Püsikulud (fixed cost, FC) on sellised kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. St tegemist on kuludega, mis ei sõltu otseselt tootmismahust ehk neid tuleb tasuda ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda. Näiteid: tehased, püsiseadmed, kontorihooned, milles ettevõte tegutseb, püsitöötajad (kontoris), kindlustusmaksed, laenuintressid jmt.
Avo Org PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD (LK. 4248) 1. ÕIGE; Majandusteoreetilises (e majandusanalüütilises) arvepidamises tuleb lisaks otsestele e raamatupidamislikele (ilmutatud) kuludele erilist tähelepanu pöörata ka kaudsetele kuludele e alternatiivsetele võimalustele (loobumiskuludele või teisisõnu saamata jäänud tuludele); 2. VALE / ÕIGE; 1) Koguprodukt TP (Q) ei saa olla negatiivne vaid ainult kahanev, sest TP maksimumpunkt on ületatud, just sellele viitab negatiivne piirprodukt MP; 2) Kahaneva koguprodukti puhul on TP kõvera tõus muutunud negatiivseks, kui aga koguprodukt kasvab, on TP kõvera mistahes punkti tõmmatud puutuja positiivse tõusuga; 3. VALE; Kahanevate tulude seadus ; 4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui muutuvkulud võrduvad nulliga kuna toodangut pole, on lühiperioodil firma kogukulud TC võrdsed püsikuludega TFC (SR-il kui Q=0 on TC=TFC); 5
me kasutama nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi. Majandusteadust jagatakse rahvamajandusõpetuseks ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetust omakorda nimetatakse ka majandusteooriaks, mida saab jagada mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist, kes teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomikas seevastu on majandussubjektid agregeeritud sektoriteks, üksikhüvised hüvisekomplektideks ja hüviste turud mitmesugust liiki turgudeks (kaubaturg, kapitaliturg, rahaturg). Selline käsitlusviis teeb makroökonoomika nii ülevaatlikumaks ja paremini mõistetavaks kui ka empiiriliselt paremini kontrollitavaks.
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
61. Kuidas mõjutab tehniline progress isokvanti ja tootmisfunktsiooni? 62. Mis vahe on teoreetilisel ja arvutuslikul tootmisfunktsioonil ? 63. Millistel tingimustel hakkavad firmad kasutama uusi ressursse? 64. Milliseid kulusid peetakse nn. sotsiaalseteks kuludeks? Seminar 3 (5-6 õppenädal) Firmateooria 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; õige b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; vale c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige d) kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline; vale e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. õige 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? a) kontoritöötajate palk; õige b) tulumaks; vale
TOOTMISKULUD (KOGU)PÜSIKULUD (total fixed costs, TFC või ka FC) on kulud, mis ei muutu koos toodangu mahu muutumisega ning esinevad ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda MUUTUV- e VARIEERUVAD KULUD (total variable costs, TVC või VC) on ettevõtte kulud, mis muutuvad, kui firma lühiperioodil oma kogutoodangu mahtu suurendab või vähendab KOGUKULUD (total costs TC) on ettevõtte kõik kulud, mis tulenevad teatud toodangukoguse (väljundi) valmistamisest. Kogukulud on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. TC = TFC + TVC KESKMINE KOGUKULU ATC või AC (average (total) cost AC or ATC) on kulu, mis on kulutatud ühe toodanguühiku valmistamiseks TC TC ATC = = TP Q KESKMINE MUUTUVKULU AVC (average variable cost AVC) leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna TVC TVC AVC = = TP Q
Koefitsient = (kauba A koguse muutus %-des) / (kauba B hinna muutus %-des) Asenduskaupade puhul väärtus positiivne, täiendkaupade puhul negatiivne. Nt elektrihind ja eramutes kasutatavate kütteseadmete kogus on täiendkaubad teineteise suhtes. Elektri hinna tõustes läheb seadmete kogus väiksemaks. Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu. Vt. Joonis 4.6 Loeng 5 ETTEVÕTE Ettevõte organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus, vajalik ettevõtja tegutsemiseks. Ettevõte koosneb: ettevõtja varast, õigustest ja kohustustest. Ettevõtted jaotatakse: kasumit taotlevad ja kasumit mittetaotlevad (MTÜ). Tootmine: *muudetakse hüvis kasulikumaks *viiakse hüvis teise kohta *muudetakse omandivormi ja seega võimaldatakse nende kasutamisele juurdepääs
EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADUS MUA = MUB = MUC = ... Sel juhul käituvad tarbijad ratsionaalselt.saavutatakse tingimusel, et MU A / PA = MUB / PB = MUC / PC = ... = MUN / PN , kus MU piirkasulikkus, P hind KAUDNE KULU = NORMAALKASUM KASUM (Ettevõtte): T (enamasti kasumi tähiseks TT) = TR-TC, kus T on (kogu) kasum,
pdf4free.com © Indrek Saar 2010 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS 1.1. Mikro- ja makroökonoomika Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib majapidamiste, firmade ja valitsuste valikuid piiratud ressursside tingimustes ning nende valikute mõju kogu majandusele. Majandusteaduses eristatakse mikro- ja makroökonoomikat. Üldiselt on leitud, et mikroökonoomika tundmine on eelduseks makroökonoomika paremaks omandamiseks. Mikroökonoomika uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad ja millist mõju avaldab nendele valitsuse tegevus. Makroökonoomika raames käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv)
See teeb tootmise ja müügi tunduvalt keerulisemaks, kui see lihtsate mudelite järgi käia võiks. Kõik need kolm efekti on majandusteooriast lähtudes kõrvalekanded tavaolukorrast, aga nendega on vaja arvestada turusituatsiooni analüüsides. Engeli kõver kajastab optimaalseid kauba koguseid, mida indiviid ostab erinevate sissetuleku tasemete korral. Sissetuleku-tarbimise kõver on joon, mis ühendab tarbija tasakaaulupunkte muutuva sissetuleku korral. Mikroökonoomika 19.10.2011 loeng Sisendid ja tootmine See on viimane teema, mis tuleb Kontrolltöösse! Ressursid tootmistegurid Sisendid kitsamas tähenduses masinad, seadmed, gaas, vesi jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikkus Väljund koguprodukt (total product) TP kaupade, teenuste koguhulk (Q) teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite
Seega oma valikut tehes käitub meie tarbija ratsionaalselt just selles mõttes, et valib enda jaoks valiku tegemise hetkel kõige suurema piirkasulikkusega tarbimiskomplekti. Küll aga ei saa tarbija valida alati absoluutselt parimat tarbimiskomplekti, sest oluliseks piiranguks on kaupade hinnad ja tarbimiseelarve. Seega, kui tarbija teeb oma parima võimaliku valiku, siis teeb ta seda just sellise piirangu raames. Mikroökonoomika lähenemise kohaselt on rohkem küll parem (meid huvitavates situatsioonides tähendab rohkem tarbimist ka suuremat kasulikkust), aga valikuid saab teha siiski oma eelarvepiirangu raames. Matemaatiliselt näeb tarbija eelarvepiirang välja järgmine: Kus (Px;Py) on vastavalt kaupade x ja y hinnad ning (Qx;Qy) on kogused. Sissetulek on M. Oma parimat võimalikku valikut tehes arvestab tarbija kaupade piirkasulikkusega. Tarbija valib alati sellise
kuldreeglile MR=MC, seega optimaalne kogus on 0C; b) VALE; firma kogutulu TR=P× Qrealiseeritud, seega optimaalse koguse korral kajastab kogutulu TR ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0GKB, sest lõik 0G tähistab ju hinda ning lõik 0C optimaalset kogust, hinna ja koguse korrutis (e ristküliku pindala, mis võrdub külgede korrutisega) näitabki kogutulu suurust; c) ÕIGE; firma kogutulu TR=P× Qrealiseeritud ehk ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0GKB, on suurem kui kogukulu TC, mida saab mõõta ristküliku 0FJC pindalaga, seega saab firma tõesti majanduskasumit; d) VALE; ristküliku FGKJ pindala kajastab majanduskasumi suurust, muutuvkulusid TVC aga näitab ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0EHC,sest TVC=AVC×Q; e) VALE; lõik GF näitab majanduskasumit ühe toote kohta e keskmist kasumit; keskmise püsikulu AFC suurust väljendab aga keskmise kogukulu ATC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate vaheline kaugus,
bilansiline kasum. 28 000 eurot(Õige, kuna arvestuslik kasum leitaksegi 55000 27000 = 28000 eurot) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Keskmine intressimäär oli 10%. Firma omanik sooviks normaalkasumina näha 10000. Firma omanik palka ei võta oma firmast, kuid oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot (soovib võtta dividende). Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 65000 eurot. Arvuta, kui suured on ettevõtte kogukulud? 60 500 eurot(Õige! Vale kogukulud leitakse TC = 10000 + 27000 + 21000 + (25000x0,1) = 60500 ) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Normaalkasum on 10000 Firma aastatulu oli 65000 eurot. Arvuta, kui suur on ettevõtte majanduskasum. 4 500 eurot(Õige, ettevõtte majanduskasum leitakse 65000 60500 = 4500 eurot)
𝑀𝑅𝑇𝑆𝐿𝐾 = − =− = −0,212 𝑀𝑃𝐾 193 c) Oletame, et ettevõte kasutab kahte ühikut kapitali. Kapitali hind on 4 eurot ja töö hind on 10 eurot. Kui suur on sellisel juhul 263 ühiku tootmise tootmiskulu. Kas ettevõte teeb praegu optimaalse tootmisotsuse ja minimeerib kulusid? Kapitali hind r=4 ja tööjõu hind w=10 Leiame lühiajalise kogukulu 263 ühiku tootmisel. 𝑇𝐶 = 𝑤𝐿 + 𝑟𝐾 𝑇𝐶 = 10 × 4 + 4 × 2 = 48 Hindamaks, kas ettevõte teeb optimaalse tootmisotsuse ja minimeerib kulusid võrdleme tehnilise asendamise piirmäära ja suhtelist tegurihinda. Optimaalse tootmisotsuse korral on tehnilise asendamise piirmäär võrdne 𝑀𝑃 𝑤 suhtelise tegurihinnaga (− 𝑀𝑃 𝐿 = − 𝑟 ).
Arvestustest 2.1 1. Ühikelastse nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. Tõene 2. Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Tõene 3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu
5., parandatud ja täiendatud trükk, ,,Külim", Tallinn, 2007. Täiendav kirjandus: N. G. Mankiw. Principles of Economics. Harvard University. The Dryden Press. Jukka Pekkarinen, Pekka Sutela. Mikro- ja makroökonoomika I - IV. Tallinn 1991 1994. Mare Randveer. Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu. "Külim", 2006. A. Org ja M. Sults. Makroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu. Tallinn, 1999. Mare Randveer, TTÜ ÖKONOOMIKA ALUSTE PÕHIKURSUS MIKROÖKONOOMIKA LÜHIKONSPEKT Mare Randveer TEEMAD: 1
Algul MC väheneb, edasi kasvab. MP kasvab, MC langeb (3 töötajat) MC = 25 Edasi MP(piirprodukt on koguprodukti muutus muutuv resursi ühiku muutuse kohta) langeb, MC hakkab kasvama (õp. lk. 151 joonis 7.1) Keskmised kulud: Keskmine püsikulu (average fixed cost, AFC(afc väheneb sedamööda kuidas tootmiskogus kasvab, põhjuseks konstantse suuruse (püsikulu jagamine järjest suurema arvuga)) AFC = FC / TP Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) AVC = VC / TP Keskmine kogukulu (average total cost, ATC) ATC = TC / TP Avc ja atc algul vähenevad, kui tootmiskogus kasvab ja seejärel hakkavad kasvama. Joonise selgitus: Firma kulud Lühiperioodil saab firma oma tootmismahtu muuta muutuvressursse muutes, see toob kaasa kogukulu muutuse, MC näitab kogukulu muutust, mida on vaja teha, et juurde saada 1 ühik toodangut. Lühiperioodi keskmise kulu kõverad on U-kujulised. AVC- ja ATC-kõver lõikuvad MC- kõveraga, kui AVC ja ATC on minimaalsed.
hinnasilt külge on pandud. Enamasti meil (suuremal osal tarbijatest) selliseid tarbimisotsuseid siiski teha ei ole võimalik. Seega pole sellel lähenemisel, et kasulikkus sõltub vaid sellest konkreetset kaubast aga mitte tema hinnast, häda väga midagi. Hinna muutumine mõjutab küll tarbija poolt ostetavat kogust aga mitte kasulikkust. Seega, kui mahla hind tõuseb, siis ei mõjuta see selle mahla kasulikkust. Tarbija lihtsalt muudab tarbitavat kogust. 5) Tabel iseloomustab kogutulu ja kogukulu: Kogus (Q) 0 1 2 3 4 5 6 7 Kogukulu (TC) 8 9 10 11 13 19 27 37 Kogutulu (TR) 0 8 16 24 32 40 48 56 Kasum () Piirtulu (MR) Piirkulu (MC) a) Leia kasum iga koguse juures. Kui palju peaks see ettevõte tootma, et kasum oleks maksimaalne. Leia piirtulu ja piirkulu
vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Koguprodukt – on kõik kulud või kulutused kokku. Keskmine produkt – on koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatis. Piirprodukt – on täiendav toodang, mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. Ta võrdub kogutoodangu muudu ja kasutatava ressursikoguse muudu jagatisega. Püsikulud – on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Muutuvkulud – toodangumahust sõltuv kogutulu osa. Kogukulud – on firma püsi-ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. Keskmine kogukulu – ehk omahind, mis = kogukulu/ toodangu maht Keskmine püsikulu – on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on kogumuutuvkulu ja toodetud koguse jagatis. Piirkulu - on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra.
Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. 2. TÖÖ inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. 3. KAPITAL hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. 4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm
Muutuvate tootmistegurite tekitatud kulusid nimetatakse muutuv- e varieeruvateks kuludeks(total variable costs, VC või TVC) muutuvkulud on ettevõtte kulud, mis muutuvad, kui firma lühiperioodil oma kogutoodangu mahtu suurendab või vähendab. ettevõte tootmismahu muutustega on seotud näiteks palgakulu, materjalide, tooraine, energia maksumus jne. Kogukulud(TC) on ettevõtte kõik kulud, mis tulenevad teatud toodangukoguse(väljundi) valmistamisest. kogukulu on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. valemina TC = FC + VC (TC total costs, FC fixed costs, VC variable costs) Keskmine kogukulu ATC või AC (average total cost AC või ATC) keskmine kogukulu on kulu, mis on kulutatud ühe toodanguühiku valmistamiseks. valmina: Keskmine muutuvkulu AVC leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna ja saadetakse muutuvkulude jagamisel toodetud kogusega. Valem:
Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude (otsene+kaudne) vahe (kasut. Majandusteaduses). Normaalkasum arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu Lühiperiood ajavahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis APL=TP/L; APK=TP/K Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral MPL= TP/ L; MPK= TP/ K L Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Püsikulu (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab
Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks); 3. KAPITAL (hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali; 4. ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid - on 1) kodumajapidamised; 2) firmad; 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm. Turg - 1) hüviste e. toodanguturg
Ostab tootmisvahendeid konkurentsoga turult, toodab, müüb-püüab seda kasumilikult teha konkureerival turul. Samatootejoonel asuvad erinevad tootmiskomplektid (sisendid) EI maksa samapalju. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine ja materjalid, teenused, keskkond, teadmised. Mikro jagab nad kahte: kapital ja töö. Ettevõtte huvi on toota kasumit - ehk mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Eritatakse lühi- ja pikaperioodi otsuseid: Lühiperiood- ajavahemik, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus (firmasse paigutatud reaalkapitali maht). Püsikulud ei muutu. Saab muuta töötajate arvu, kuid mitte oluliselt tootmisvõimsust. Pikkperiood- suunatud tulevikku Ettevõte vajab optimaalselt tootmisplaani, et leida esmalt tootmistegurite optimaalne
EPJ0150. Ehitusökonoomika kordusküsimused. 1 osa. 1 Milles seisneb majandusteooria olemus. Mikro- ja makroökonoomika uurimuse objektid Mikro ja makroökonoomika uurib. Kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötuse määr, SKP, inflatsioonimäär, majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus
1 1 0.6 10000 4000 3300 700 2 2 1.5 20000 10000 8900 1100 3 3 2 7000 7000 5800 1200 4 2.8 0.8 8000 16000 11000 5000 5 8.5 2.5 1200 7200 6400 800 Ülesanne 3.4 Firma valmistab ja müüb pastapliiatseid. On teada järgmised andmed:aastas müüakse pastapliiatsit hinnaga 5 krooni tükk, muutuvkulud on 3 krooni ühe pastapliiatsi kohta ja aasta püsikulud 9000000 krooni 1)Kui suur on aasta ärikasum? 2)Arvuta kasumilävi kroonides 3)Arvuta uus ärikasum iga järgmise muutuse korral:
annaabi.ee 
