Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Mikroökonoomika 1 KT vastused - sarnased materjalid

nõudlus, soja, elastsus, piiritus, kalja, tasakaaluhind, ristelastsus, pakkumiskõver, alternatiivkulu, nõudmine, tasakaalukogus, nõudluskõver, kaubeldav, hinnaelastsus, kartulit, hinnas, loomaliha, kaubad, tehnoloogia, nõudmist, tasakaaluhinna, piiritust, nihkumine, qapr, nihe, loobuma, keskpunkti, lühiajaliselt, elastsem, jagama, kultuuriks
thumbnail
18
pdf

Mikroökonoomika 2 KT vastused

Oma parimat valikut tehes kulutab tarbija ära kogu oma planeeritud tarbimiseelarve ja valib tarbimiskomplekti, kus erinevate kaupade piirkasulikkuste ja hindade suhted on võrdsed. b) Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? Iga tarbija (ehk siis korrektsemalt väljendudes majapidamine) teeb oma eelarve raames tarbimisotsuseid, mis maksimeerivad tema kogukasulikkuse. Neid valikuid tehes kujuneb välja individuaalne nõudlus. Turunõudlus omakorda on nende individuaalsete nõudluste summa. Seega sisaldub turunõudluses väga erinevate eelistustega tarbijate individuaalsed nõudluseid. Majapidamisteooria eesmärgiks mikroökonoomikas ongi just selle individuaalse nõudluse kujunemise selgitamine, et seeläbi paremini mõista kuidas ikkagi kujunevad need otsused mille tulemuseks on turunõudlus. 13

Mikro- ja makroökonoomika
511 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Mikroökonoomika 3 KT vastused

Kolmanda kontrolltöö vastused 1) Talupidaja Malle kasvatab teravilja 200 hektaril. Malle on soetanud 5 miljoni krooni eest masinaid ja seadmeid ning palganud 10 töölist. a) Koostage tootmisfunktsiooni mudel. Tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka. Tootmise sisenditena käsitletakse antud juhul kasutatavat tööjõudu, kapitali ja maad. Tavapäraselt kasutatakse tootmisfunktsiooni analüüsides kahte tootmistegurit: tööd ja kapitali. Lihtsustusena liidetakse maa kapitaliga. Tööstuses ja teeninduses on see ka sobiv lihtsustus, sest maa kui tootmise sisendi osatähtsus on väga väikene. Ent maa ja kapital ei ole siiski samastatavad, seda eelkõige põhjusel, et kapitali on võimalik akumuleerida, maad aga mitte. Seega on põllumajandusliku tootmisfunktsiooni koostamisel oluline hinnata lisandunud väärtust kui kolme tootmisteguri funktsiooni/panust. Kui jätta üks neist teguritest,

Mikro- ja makroökonoomika
305 allalaadimist
thumbnail
160
docx

Mikroökonoomika testid

maa rent töö palk kapital intress ettevõtlikkus kasum Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Alternatiivkulu on alati objektiivne. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Tagasiside Alternatiivkulu defineeritaksegi kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Seetõttu nimetatakse alternatiivkulusid vahel ka saamata jäänud tuluks. Piiratud ressursside tingimstes tähendab ühe hüvise tootmismahu suurendamine loobumist teatud kogusest teise hüvise tootmisest, see aga

Mikroökonoomika
791 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Mikroökonoomika KT

Põhjenda oma vastuseid ja illustreeri joonistega, näidates ära, missugused muutused leiavad aset nõudmises ja pakkumises. a) Pered otsustavad saada rohkem lapsi. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. c) Leiutatakse uus tehnoloogia, mis võimaldab efektiivsemalt toota. d) Universaalkerega autode hinnad tõusevad. e) Majanduslanguse tulemusena inimeste sissetulekud vähenevad. VASTUS: a) Pered otsustavad rohkem lapsi saada. Selle tulemusena tekib nõudlus mahukamate autode järgi ehk siis mahtuniversaalide järgi. Turul tekib olukord, kus nõudlus nimetatud toote suhtes suureneb. Nõudluskõver nihkub paremale. Illustreeritud järgmise joonisega. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. Pakkumist vähendatakse, kuna tootmisteguri hind suurenes. Pakkumiskõver nihkub vasakule. Illustreeritud järgmise joonisega.

Mikroökonoomika
83 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Mikroökonoomika KT

avalduvad koos, on üks teise põhjuseks. · Kompositsiooni viga. Tekib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes, on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna. · Ceteris paribus, ladina keelest "teistel võrdsetel tingimustel". Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. 5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 5.1.Olemus ja eeldused TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 1. Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2. Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks

Mikroökonoomika
368 allalaadimist
thumbnail
85
docx

Mikroökonoomika

Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD......

Majandus (mikro ja...
45 allalaadimist
thumbnail
63
pdf

Mikroökonoomika. Konspekt 2010.

.......................... 13 2.3. PAKKUMINE ........................................................................................................................... 15 2.4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE TASAKAAL ..................................................................................... 16 2.5."KOMISTUSKIVID" D-S MUDELI ANALÜÜSIL ............................................................................. 17 3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS ............................................................................. 19 3.1. ELASTSUSE OLEMUS ............................................................................................................... 19 3.2. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS ................................................................................................... 19 3.3. NÕUDLUSE ELASTSUST MÕJUTAVAD TEGURID ................................................................

Micro_macro ökonoomika
92 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Mikroökonoomika I konspekt

ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Täiendhüvis – hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust Asendushüvis – ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust Alternatiivhüvis – hüvis, mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse Pakkumistabel - kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda Pakkumiskõver – pakkumistabeli graafiline kujutis. Kõver on postitiivse tõusuga juhul, kui

Mikroökonoomika
86 allalaadimist
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah

Makroökonoomika
195 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Mikroökonoomika mõisteid

Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus ­ muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis ­ kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ­ ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised ­ neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus ­ täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu.

Mikroökonoomika
28 allalaadimist
thumbnail
60
pdf

Makroökonoomika Enesetestid Vastustega

a. välisfirmade topeltmaksustamine, kuna see tagas eelarve kiire suurenemise b. liberaalne ja avatud majandus c. suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine d. tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine J. F. Kennedy poolt kasutusele võetud “nõudluspoolne” majanduspoliitika tähendas, et: a. nõuti kõigilt majandussubjektidelt häid majandustulemusi b. üksikisiku maksukoormuse vähendamist (sai rohkem osta, s.t. nõudlus suurenes) c. tarbijatele anti suured õigused toodete kvaliteedikontrolli osas d. nõudluse pakkumise tasakaalu rikkumist ja suuri probleeme turumajanduses J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati: a. nii “nõudlus-” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat b. ainult “pakkumispoolset” majanduspoliitikat c. ainult “nõudluspoolset” majanduspoliitikat d. hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat .F

Makroökonoomika
148 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mikroökonoomika Test 2

Question 1 Question text Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Select one: True False Question 2 Question text Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Select one: True False Question 3 Question text Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Select one: True Fals Question 4 Question text Vastavalt nõudlusseadusele Select one: on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud Question 5

Mikroökonoomika
649 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Mikroökonoomika

Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. !!! Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu on alati objektiivne. Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Vali üks:

Mikro ja makroökonoomika
428 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused

kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku-

Mikro ja makroökonoomika
171 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid

MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..............................

Majandus (mikro ja...
590 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mikroökonoomika konspekt

Definitsiooni kohaselt on sirge ükskõik missuguse punkti tõusud võrdsed.Mittelineaarsete kõverate tõusud on aga kõvera igas punktis erinevad. Nõudlus-seos hüvise hinna ja selle koguse vahel.Majandusseadus-hüvise hinna ja nõutava koguse vaheline seos.Nõudlusseadus-hüvise hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil on pöördvõrdeliselt seotud. Sissetulekuefekt-hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus. Normaalhüviste nõudlus kasvab, kui tarbijate sissetulek kasvab.(nt esmatarbekaubad ja luksuskaubad)Inferioorsete hüviste nõudlus aga väheneb, kui sissetulek kasvab.Asenduskaubad-kaubad, mille nõudlus kasvab, kui teise kauba hind tõuseb ja vastupidi.Täiendhüvised-ühe hüvise hinna tõus toon kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise.Jaotusmehhanismi funktsioonis tagab hinnasüsteem hüviste kättesaadavuse neile tarbijaile, kes on nõus nende eest vähemalt tasakaaluhinda maksma

Mikroökonoomika
198 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused

kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku-

Makroökonoomika
64 allalaadimist
thumbnail
22
docx

I mikrökonoomika

2. On nõgus Kordinaatide aluspunktide suhtes. Et toota üha rohkem ühte kaupa, tuleb loobuda üha suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus- sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 3. Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Tootmisvõimaluste kõver iseloom. Graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, tooddete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõvera nihked · Väljapoole nihkuva maj areng ja tehniline progress. Sellest tulenevad aja jooksul TVK nihkub paremale väljapoole · Edasine kõvera asukoht sõltub sellest , milline punkt kõveral valitakse. Siin mõeldakse seda, kas riik kasutab ressursse suhteliselt rohkem tarbekaupade või tootmisvahendite tootmiseks. · Nihe ühest otspunktist tuleneb ühe kauba tehnoloogia paranemisest. Sellest lähtudes ühe

Micro_macro ökonoomika
507 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks valmistumine

Pakutav kogus- hüvise kogus, mida tootjad kavatsevad müüa antud hinna juures antud perioodi jooksul. Tasakaaluhind ­ hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Turunõudmine Tarbija hinnavaru- tarbija ülejääk, mis iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek maksta on suurem kui tarbimiskulutused. Elastsuskoefitsent ­ hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhteline muutus. W W . W W · 1 elastne nõudlus, hinna tõus vähendab kogutulu. · 1 mitteelastne nõudlus, hinna tõus suurendab kogutulu. · ühikuelastne nõudlus, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge on koef lõpmatu ­ täielikult elastne nõudlus. · Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 ­ täielikult mitteelastne nõudlus. W W W W W W W W {W W { {W W { W W W W Kogutulu ­ TR = Q * P

Mikro- ja makroökonoomia
982 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Mikroökonoomika eksamiks vajalik materjal

C 2 7,9 1,1 0,556 7,9-6,1= 1,8 1/1,8 = 0,556 D 3 6,1 1,8 0,435 E 4 3,8 2,3 0,263 F 5 0 3,8 KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE SEADUS: mida rohkem üht hüvist toodetakse, seda suurem on alternatiivkulu iga lisandunud tooteühiku kohta. Kasvavad (TVK origoni suhtes nõgus) või konstantsed alternatiivkulud. ABSOLUUTNE EELIS ­ erinevad totjad võivad valmistada tooteid ja teenuseid erineva efektiivsusega, kuna neil on loomulik või omandatud eelis. SUHTELINE EELIS ­ riik peab eksportima kaupu, mille tootmises on suhteline eelis (st. Mille tootmise absoluutne eelis on suhteliselt suurim) ja importima kaupu, mille tootmises on suhteline mahajäämus suurim (st. Mille tootmises on

Mikroökonoomika
553 allalaadimist
thumbnail
132
pdf

Mikroökonoomika Seminar 2

b) vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust; c) ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust; d) paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem. 18. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: a) erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel; b) kogukasulikkust; c) piirkasulikkust; d) kõike nimetatut. 19. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a) nõudluskõver on positiivse tõusuga; b) pakkumiskõver on negatiivse tõusuga; c) pakkumiskõver on positiivse tõusuga; d) nõudluskõver on negatiivse tõusuga. 20. On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused Kauba ühik MUA MUB MUC I 18 39 12 II 16 36 10 III 14 33 9 IV 12 30 8

Mikroökonoomika
997 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mikro-makroökonoomika eksami kordamisküsimuste vastused

teiste hüviste hinnad, pakkujate arv turul, müüjate hinnaootused. 9. Nõudluse muutus toob kaasa nii tasa nii tasakaaluhinna kui ­ koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. Pakkumise muutus põhjustab aga tasakaaluhinna ja ­koguse vastassuunalise muutuse. Tegelikkuses nihkuvad mõlemad kõverad korraga ja sel juhul on raske prognoosida, mis juhtub tasakaaluhinna ja kogusega. 10. Mis näitajad. Mida hekki? 11. Nõudluse elastsus ei sõltu ajast, pakkumise oma aga küll ­ sest tootjad peavad kohanema hinnamuutusega (lühiperioodil tootmismahu suurendamine või vähendamine olemasolevatelt ressurssidelt, pikal perioodil firmade arv muutub ja tootmisvõimsused muutuvad samuti.) 12. Loomulikult, sest kui tarbijad on väga hinnatundlikud, siis nad võivad minna üle alternatiivsetele hüvistele, kui hind on liig kõrge. 13. Lühiperioodi kulud:

Micro_macro ökonoomika
551 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Mikroökonoomika eksamiks kordamine

MÕISTED Alternatiivkaup – Alternatiivsed hüvised on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (nisu ja rukise kasvatamine). Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk loobumiskulu (opportunity cost) tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus

Mikroökonoomika
405 allalaadimist
thumbnail
12
docx

MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED

 Sissetulekuefekt- tarbija ostujõud suureneb kui hüvise hind alaneb.  Nõudluse mõjurid veel tarbija sissetulek, teiste sarnaste hüviste innad, maitse ja eelistused, tarbijate arv turul, nende ootused  Nõutava koguse muutus- seda põhjustab hüvise hinna muutus  Nõudluse muutus- seda põhjustab mingi teise mõjuri muutus, mitte hinna. Toimub kõvera liikumine paremale, vasakule.  Normaalhüvis- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb  Inferioorne kaup- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb (odav juust)  Täiendhüvis- selle hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust. Auto ja bensiin  Asendushüvis- õun ja pirn  Pakkumiskõver kajasatab hüvise koguseid mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda. On tõusev sirge.

Mikroökonoomika
120 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mikro ja makroökonoomika küsimused

majanduskäitumisest mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. 2. Mida uurib makroökonoomika? Vastus: Makroõkonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 3. Kuidas selgitada alternatiivkulu? Vastus: Alternatiivkulu ehk loobumise hind. Alternatiivkulu on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest alternatiivsest tegevusest või hüvisest(kaubad ja teenused) ja millest ta ilma jääb. Näiteks kui raha ei ole piisavalt, et osta autot, on võimalik osta hoopis roller, mis on odavam, paremuselt teine valik. 4. Missugused on 2 reaalselt toimuvat majanduse põhitüüpi? Vastus: Turu- ja käsumajandus. Meie elame turumajanduses, samuti ka Ameerika, Kanada jne

Mikro ja makroökonoomika
270 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mikro- ja makroökonoomika kodused ülesanded ja vastused

jne. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Punktis A toodetakse vaid Y toodet ja selleks ei kulu ühtegi X toodet. Punktis B toodetakse 19 Y toodet ja selleks kulub juba 1 X toode, seega et toota üks ühik toodet X tuleb loobuda ühe Y toote tootmisest. Punktis C toodetakse 2 X toodet ja selleks tuleb juba loobuda veel kahest Y toote tootmisest, seega on X-i teise toote alternatiivkulu suurem kui esimese oma. 5. Millised on võimalikud riikide majandussüsteemid? Traditsiooniline majandus, käsumajandus, turumajandus ja segamajandus (ressursside jaotust määravad nii riik, tavad kui ka turg). 6. Mis on turg majandusteoorias ? Turg on kauplemise koht, kus kohtuvad nõudjad ja pakkujad, majandusliku toimumise süsteem (korraldus). 7. Joonista nõudluskõver+mis on nõudlus.

Mikro- ja makroökonoomika
913 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mikroökonoomika seminari lahendused

aga näidisülesandes võib nii teha!). Leidke selle kauba nõudluskõvera (seos nõutava koguse ja hinna 100 vahel): q A q A ( p A ) võrrand. Seos q A . pA Kauba B turu-uuringute tulemusena saadi teada, et juhul, kui kauba hind on 110 ühikut, ei osta seda mitte keegi, kui see on 109 ühikut, ostetakse kaupa 1 ühik, hinna 100 korral 10 ühikut jne. Nõudlus suureneb sama seaduspärasuse kohaselt, kuni koguseni 110, mida tarbitakse juhul, kui kaup on saadaval tasuta. Leidke kauba B nõudluskõvera võrrand. Seos qB 110 pB dq A 100 dqB Leidke nõudluskõverate kuju iseloomustavad seosed (tuletised!). 2 , 1 . dp A p A dpB Kas saadud tulemus kinnitab esimeses punktis leitud seaduspära

Mikroökonoomika
109 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Mikro-makroökonoomika kordamisküsimuste vastused eksamiks

6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on? Turg on mehhanism, mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega. 7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada? Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla. Hüvise hind ja nõudlus liiguvad vastupidises suunas. 8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)? Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused tarbjate arv turul Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia ressursside hinnad antud hüvisega seotud hüvite hinnad pakkujate arv turul pakkujate hinnaootused 9

Micro_macro ökonoomika
391 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused

Millised on peamised vahendid turu reguleerimiseks? V: Mõnikord toimub turul hindade reguleerimine, seega kehtestatakse teadlikult hind, mis on erinev tasakaaluhinnast.Valitsuse ülesandeks on reguleerida ja kontrollida oma seadusandlike aktide ja poliitikaga majapidamiste ja ettevõtete majanduslikku käitumist. Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanimaid majanduse reguleerimise vahendeid. 5. Mis on nõudlus? V: Nõudlus on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta. 6. Mis on asenduskaubad? Too näiteid. V: Asenduskaup on kaup, mille nõudlus kasvab kui teise kauba hind tõuseb. Nt : pirn ja õun. Kui ühte pole, siis ostetakse midagi selle laadset. 7. Mis on täiendkaubad? Too näiteid. V: Täiendkaubad on kaubad, mille nõudlus kasvab, kui teise hüvise hind alaneb. Nt : bensiin ja auto. 8

Mikro ja makroökonoomika
158 allalaadimist
thumbnail
17
docx

MIKROÖKONOOMIKA RÜHMATÖÖ

Mida suurem on erinevate toodete ja teenuste mitmekesisus, seda keerulisem on turule siseneda. Meie teenus on ühetaoline. Investeeringute tase sisenemisel on suhteliselt väike. Me investeerime pesumasinatesse (vähemalt 5 pesumasinat), triikraud, kuivatid, ruumi. Vastav turg väheneb Eestis iga aastaga. Üle Eesti on Äriregistri andmetel pesumaju kokku 24. Seega uute ettevõtete soov turule siseneda on väike, kuna nad ei näe selles kasumit ja see tootmisharu nõudlus on väike. Ostjate mõjukus Tõenäosus, et ostjad lahkuvad meilt on väike, kuigi meie teenustel on olemas palju asendus-kaupu ja konkurente. Meie kõige suurem konkurent on olemasolev pesuruum. Teenuse hind ei erine konkurendi omast. Aga erinevus on see, et meil on mitu masinat, mis võimaldavad kiiresti pesu pesta ja võimalik tasuta kasutada ka kuivateid ning pesumaja töötab ööpäevaringselt. Meie teenus on suunatud spetsiaalselt tudengitele, et parandada ja lihtsustada nende elu EMÜ-s

Mikroökonoomika
83 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Transpordiökonoomika I kt

Meetme mõjude kokkuvõtlik esitamine 7. Otsus meetme rakendamise kohta Huvigrupid – ◦transpordi kasutajad, transporditeenuste pakkujad, muud kaudselt mõjutatud huvigrupid („välismõjud“) ning valitsus. Mõjud – rikkamad saavad endale rohkem ja kallemaid asju lubada kui vaesemad, olenemata sellest, kui kasulik ja vajalik see neile on. Globaalne soojenemine on probleemiks kus kulud on suured kuid seda ära hoida on raske. Samuti inimesed soetavad endale autosid. ??? 2. Transpordi nõudlus. Powell ptk 2 ja 4. Märksõnad: hinnaelastsus, ristelastsus, asendus- ja täiendkaubad, piirkasulikkus, pika- ja lühiajaline elastsus. Reisinõudluse analüüsi kaks alusväidet. Reisi üldistatud maksumus. Reisija ajaväärtus. Nõudlust transpordi järgi nim. tuletatud nõudluseks (derived demand). Tuleneb inimeste vajadusest jõuda sihtpunktidesse: töö, kool, kauplused, sotsiaalne suhtlus, teenindus- ja meelelahutus, turismiobjektid …

Transpordiökonoomika
19 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Mikroökonoomika

· Kelle jaoks? ­ Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Positivistlik analüüs ­ mis majanduses on ega tohi olla. Normatiivne analüüs ­ milline majandus peaks olema. Ceteris paribus ­ osaline tasakaal. Tootmine ­ loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir ­ märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel. See näetab tootmisvõimalusi igapäeva elus. Alternatiivkulu ­ saamata jäänud kasu, kui on valitud üks alternatiivsetest ressursside kasutamise variantidest. Nõudlusseadus- Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem hind, seda väiksem on nõutav kogus. Nõutav kogus on see, mida tarbijad kindla hinna eest ostavad. Nõudlus sõltub: · kauba hinnast; · teiste kaupade hinnast; · sissetulekust; · rahvaarvust; · tarbijate eelistusest.

Mikroökonoomika
11 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Mikroökonoomika kontrolltöö

- Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Ettevõtte valikud - täieliku konkurentsiga turul olev ettevõte peab tegema kolm otsust: 1) kas jääda tööstusharusse püsima või lahkuda sellest? 2) Kui otsustatakse jääda, siis kas toota või olla ajutiselt suletud 3) Kui otsustatakse toota, siis kui palju toota? Ettevõtte pakkumiskõver - täielikult konkureeriva ettevõtte pakkumiskõver näitab, kuidas ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht muutub kui hind turul muutub, muude tingimuste samaks jäädes. - Kasumit maksimeeriv ettevõte toodab sellises tootmismahus, kus hind turul on võrdne piirkuluga - Seega on täieliku konkurentsiga turul oleva ettevõtte pakkumiskõveraks tema piirkulu kõver alates punktist, kus see asub kõrgemal kui keskmiste muutuvkulude kõver.

Mikroökonoomika
190 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun