Mikroökonoomika kontrolltöö 1 (0)

1    Esimese kontrolltöö vastused 
 
1)  Olgu tegemist autoturuga, kus kaubeldakse mahtuniversaalidega. Selgita, mis juhtub mahtuniversaalide  turul kui leiavad aset järgnevad sündmused. Põhjenda oma vastuseid ja illustreeri joonistega, näidates 
ära, missugused muutused leiavad aset nõudmises ja pakkumises. 
a)  Pered otsustavad saada rohkem lapsi.  Kui  pered  otsustavad  saada  rohkem  lapsi  viitab  see  muutustele  eelistustes.  Soovitakse  suuremaid  autosid 
lastega  ringi  liikumiseks  ning  tulemusena  suureneb  mahtuniversaalide  nõudlus.  Pakkumist  see  ei  mõjuta. 
Tulemusena suureneb nii hind kui kaubeldav kogus.    b)  Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind.  Kui streigi tulemusena tõuseb terase hind, mõjutab see ka mahtuniversaalide tootmiskulu, sest sisendi hind 
tõuseb.  Tulemusena  väheneb  mahtuniversaalide  pakkumine.  Nõudlust  see  ei  mõjuta.  Tulemusena  tõuseb 
mahtuniversaalide hind ja väheneb kaubeldav kogus. 


2      c)  Leiutatakse uus tehnoloogia, mis võimaldab efektiivsemalt toota.  Uus tehnoloogia vähendab tootmiskulusid ning suurendab pakkumist. Nõudlust see ei mõjuta. Tulemusena 
hind langeb ja kaubeldav kogus suureneb.    d)  Universaalkerega autode hinnad tõusevad.  Universaalkerega  autode  hinna  tõus  mõjutab  mahtuniversaalide  nõudlust,  sest  neid  võib  pidada 
asenduskaupadeks.  Tulemusena  tõuseb  ka  mahtuniversaalide  hind.  Pakkumist  see  ei  mõjuta.  Tõuseb  nii 
mahtuniversaalide hind kui kaubeldav kogus. 


3      e)  Majanduslanguse tulemusena inimeste sissetulekud vähenevad.  Sissetulekute  vähenemine  vähendab  nõudlust,  sest  mahtuniversaalide  näol  on  tegemist  normaalkaubaga. 
Pakkumist see ei mõjuta. Tulemusena langeb hind ja kaubeldav kogus.     
 
 
 
 
 
 
 


4    2)  Tabel iseloomustab kinopiletite nõudmist ja pakkumist Tartus.  Hind  (P)  Nõutav kogus  (Q D)  Pakutav kogus  (Q S)  2  1000  800  4  800  800  6  600  800  8  400  800  10  200  800  a)  Joonista nõudmise ja pakkumise kõverad. Mille poolest on see  pakkumiskõver eriline. Selgita, mida  selline pakkumiskõver iseloomustab.  Tegemist on vertikaalse pakkumiskõveraga. See tähendab, et pakkumine on fikseeritud mingi kindla koguse 
juurde  sõltumata  hinnast.  Pakkumine  on  sellisel  juhul  täiesti  mitteelastne.  Täiesti  mitteelastse  pakkumise 
korral  ei  mõjuta  hinna  muutus  pakutavat  kogust.  Kinopiletite  pakkumine  ongi  üheks  näiteks  mitteelastset 
pakkumisest, sest kinodes olevate istekohtade arv on lühiajaliselt fikseeritud.    b)  Missugune on tasakaaluhind ja -kogus.  Tasakaaluhind on 4 ja kogus 800.  c)  Oletame,  et  Tartu  ülikoolid  suurendavad  vastuvõttu  500  üliõpilase  võrra.  Lisanduvate  üliõpilaste  kinopiletite  nõudlust  iseloomustab  järgnev  tabel. Koosta  joonis, kuhu  on  lisatud  ka  uute  üliõpilaste 
nõudlus. Selgita, kuidas ja miks muutus tasakaaluhind ja -kogus!  Hind (P)  Nõutav kogus (Q D)  2  400  4  300  6  200  8  100  10  0 


5      Esmalt liidame kokku esialgse nõudluse ja lisandunud nõudluse.  Hind  (P)  Nõutav kogus  (Q D)  Pakutav kogus  (Q S)  2  1400  800  4  1200  800  6  800  800  8  500  800  10  200  800    Uueks tasakaaluhinnaks on nüüd 6 ja kogus on 800. Tasakaalukogus ei muutu, sest pakkumine on fikseeritud. 
Nõudluse suurenemine (nõudluskõvera nihkumine paremale) toob kaasa tasakaaluhinna tõusu.                   


6    3)  Loomaliha nõudmist ja pakkumist Hollandis iseloomustab järgmine tabel: 
  Loomaliha hind  (eurodes)  Nõutav kogus  (tonnides)  Pakutav kogus  (tonnides)  2  800  200  4  600  300  6  400  400  8  200  500  10  0  600   
 
  a)  Kandke joonisele nõudmise ja pakkumise kõver. Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus.  Tasakaaluhind on kuus eurot ja tasakaalukogus 400 tonni.    b)  Oletame, et hävitav haigus (näiteks Hullulehma tõbi) hävitas suure osa karjast. Selgita joonise abil, 
kuidas see võiks mõjutada nii nõudmist kui pakkumist. Kuidas muutub tasakaaluhind ja kogus. 
Selgita!  Tulemuseks  on  pakkumiskõvera  nihkumine  vasakule.  Uus  pakkumiskõver  on  S1.  Eeldades  muutumatut 
nõudlus toob selline pakkumiskõvera nihe kaasa tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse vähenemise.  Kui  eeldada,  et  veiste  haiguse  tulemusena  muutuvad  ka  tarbijad  loomaliha  suhtes  ettevaatlikumaks  ja 
asendavad  selle  näiteks  sealiha  tarbimisega,  siis  nihkub  tulemusena  ka  nõudluskõver  vasakule. 
Nõudluskõvera nihe vasakule vähendab veelgi tasakaalukogust ning pidurdab hinna tõusu.   


7      c)  Oletame, et Hollandi valitsus otsustab, et liha hind on liiga kõrge ja kehtestab liha hinnaks 4 eurot. 
Kui suur oleks defitsiit või ülejääk kui hind oleks 4 eurot? Kui palju liha ostetakse ja müüakse?  Kui  kehtestatud  hind  jääb  madalamale  tasakaaluhinast  turul  on  tegemist  puudujäägiga.  Madalama  hinna 
juures sooviksid tarbijad osta suurema koguse ja pakkujad müüa väiksema koguse. Hinna neli eurot juures 
oleks nõutav kogus 600 tonni ja pakutav kogus 300 tonni loomaliha. Seega on puudujääk 300 tonni.     


8    4)  Oletame, et keskmiselt toodavad Ameerika Ühendriikide põllumehed aastas 500 miljonit vakka sojaube  ja  kaks  miljonit  tonni  aprikoose.  Lühiajaliselt  (s.t.  igal  konkreetsel  aastal)  on  nende  toodete 
pakkumiskõver vertikaalne selliste koguste juures. Nõudlust iseloomustab järgmine tabel.  Soja hind  Soja nõudmine 
(miljonites 
vakkades)  Aprikooside hind  Aprikooside 
nõudmine 
(miljonites 
tonnides)  2,00  600  1,60  2,4  4,00  500  2,00  2  6,00  400  2,40  1,6  8,00  300  2,80  1,2  a)  Kujuta olukorda graafiliselt  mõlema kauba jaoks. Missugune on tasakaalu kogus  ja tasakaaluhind? Kui  suur on põllumeeste tulem?     
Tasakaalu kogus ja hind soja turul 
(kogus on miljonites): 
Qsoja=500 
Psoja=4,0 
 
Tulem (R=P×Q) 
Rsoja=4,0×500=2000  Tasakaalu kogus ja hind aprikooside turul 
(kogus on miljonites): 
Qapr=2 
Papr=2,0 
 
Tulem (R=P×Q) 
Rapr=2,0×2=4   
b)  Oletame, et halva ilma tõttu väheneb nii soja kui aprikooside tootmine 20 protsenti. Missugune on uus  tasakaaluhind ja kogus? 


9      Uus tasakaalu kogus ja hind soja turul 
(kogus on miljonites): 
Qsoja=400 
Psoaj=6,0 
 
Tulem (R=P×Q) 
Rsoja=6,0×400=2400  Uus tasakaalu kogus ja hind soja turul 
(kogus on miljonites): 
Qapr=1,6 
Papr=2,4 
 
Tulem (R=P×Q) 
Rapr=2,4×1,6=3,84   
c)  Kuidas muutus põllumeeste tulem? 
Soja turul tõi koguse vähenemine ning hinna tõusmine kaasa põllumeeste tulemi suurenemise. 
Aprikooside turul tõi koguse vähenemine ja hinna tõusmine kaasa põllumeeste tulemi vähenemise. 
Kuivõrd mõlemal juhul vähenes kogus 20 protsenti, siis järelikult on hinnatõusu mõju turgudel olnud erinev. 
Järelikult on aprikooside ja soja nõudluse hinnaelastsused erinevad. 
 
d)  Missuguse toote nõudmine on elastne ja missuguse toote nõudmine on mitteelastne? 
Elastse nõudluse korral on suhteline muutus koguses suurem kui suhteline muutus hinnas. Seega kui hinda 
tõsta toob see kaasa tulemi vähenemise. 
Mitteelastse nõudluse korral on suhteline muutus koguses väiksem kui suhteline muutus hinnas. Seega kui 
hinda tõsta siis tulem suureneb. 
Käesolevas  ülesandes  tõi  hinna  tõus  kaasa  tulemi suurenemise  soja  turul  ja  vähenemise  aprikooside  turul. 
Järelikult  võib  väita,  et  soja  nõudlus  on  hinna  suhtes  mitteelastne  ja  aprikooside  nõudlus  on  hinna  suhtes 
elastne. Siinkohal peab tähele panema, et sellised elastsused on iseloomulikud just nendele konkreetsetele 
hinnamuutustele. 
e)  Arvutage nõudluse elastsus küsimuses b) olnud hinnamuutuse alusel. 
Elastsuste arvutamiseks kasutan järgnevalt keskpunkti meetodi. 
Soja nõudluse hinnaelastsus:         Aprikooside nõudluse hinnaelastsus:                    (       )   ⁄     (   )   ⁄                             (     )   ⁄         (       )   ⁄           


10    5)  Tabel iseloomustab Kalja ja Koka nõudlust.  Koka hind  Koka nõudmine  Kalja hind  Kalja nõudmine  1,60  20  2  20  1,50  24  1,25  32  1,48  25  1  40  1,40  30  0,50  80  a)  Joonistage Kalja ja Koka nõudluskõverad;    b)  Arvutage Koka nõudluse hinnaelastsus kui hind muutub tasemelt 1,60 tasemele 1,50 
Elastsuse arvutamiseks on järgnevalt kasutatud keskpunkti meetodi.                  (       )   ⁄           (         )   ⁄          Koka  nõudlus  vaatlusaluses  hinnavahemikus  on  elastne.  Seega  on  suhtelisele  hinnamuutusega  kaasnev 
suhteline muutus koguses suurem. 
c)  Arvutage Kalja nõudluse hinnaelastsus kui hind muutub tasemelt 1 tasemele 0,50                  (       )   ⁄           (         )   ⁄       Kalja  nõudlus  vaatlusaluses  hinnavahemikus  on  ühikelastne.  Ühikelastse  nõudluse  korral  on  suhteline 
muutus koguses sama suur kui suhteline muutus hinnas. 
d)  Missugune nõudluskõver on selliste muutuste korral elastsem. Selgita. 
Koka nõudlus on selliste hindade korral elastsem. Seega, kui hinnad muutuksid vaatlusaluses vahemikus, siis 
reageeriks koka nõudlus sellisele hinnamuutusele suhteliselt rohkem. 
e)  Oletame,  et  Kalja  hinna  tõus  10%  ulatuses  toob  endaga  kaasa  Koka  nõutava  koguse  suurenemise  2%  ulatuses.  Missugune  on  Kalja  ja  Koka  nõudluse  ristelastsus.  Kas  tegemist  asenduskaupadega  või 
kaaskaupadega.  Ristelastsus  iseloomustab  mingi  kauba  hinna  muutumise  mõju  mõne  teise  kauba  koguse  muutumisele. 
Ristelastsuse arvutamiseks  jagama  suhtelise  muutuse  ühe  kauba  koguses  suhtelise muutusega  teise  kauba 
hinnas. Arvutamiseks kasutame järgmist valemit:               ⁄        ⁄  


11    Kui kaubad x ja y on asenduskaubad, siis on ristelastsuse väärtus positiivne. Kui kabad x ja y onkaaskaubad, 
on ristelastsuse väärtus negatiivne. Kui kaubad teineteisest ei sõltu, siis ristelastsus        .                                                                                    
            Kuivõrd ristelastsus on positiivne, siis järelikult on tegemist asenduskaupadega. Kalja hinna tõus toob kaasa 
koka nõutava koguse suurenemise. 
 
6)  Olgu tegemist riigiga, kus peamiseks toodetavaks kultuuriks on kartul. Kartulit saab kasutada kas toiduks  või piirituse tootmiseks. Tabel iseloomustab tootmisvõimalusi kui kõiki ressursse kasutatakse efektiivselt.  Toidukartul  200  180  140  80  0  Piiritus  0  5  10  15  20  a)  Joonista toidukartuli ja piirituse tootmisvõimaluste piir.    Arvestades  olemasolevaid  ressursse  ja  tehnoloogiat,  saame  toota  vaid  piiratud  koguses.  Selliseid  koguseid 
iseloomustab  tootmisvõimaluste  piir.  Tootmisvõimaluste  piir  märgib  piiri  saavutatava  ja  saavutamatu 
tootmistaseme vahel.  b)  Leia piirituse tootmise alternatiivkulu igal tootmise tasemel. Kuidas see muutub? Selgita!  Iga valik toob endaga kaasa alternatiivkulu. Punktis C on vähem piiritust ja rohkem toidukartulit kui punktis 
D.  Et  tegemist  on  vaid  kahe  kaubaga,  ei  ole  raske  valida  parimat  alternatiivi.  Piirituse  kogust  on  võimalik 
suurendada  toidukartuli arvelt. Seega on  piirituse alternatiivkulu see  toidukartuli kogus, millest  loobutakse 
piirituse kasuks.  Alternatiivkulu  mõõtmiseks  kasutame  tootmisvõimaluste  piiri.  Kui  kulutada  kõik  ressursid  toidukartuli 
tootmisele,  toodetakse    200  ühikut  toidukartulit  ja  ei  tooda  üldse  piiritust.  Viie  ühiku  piirituse  tootmiseks 
peab  ta  loobuma  kahekümnest  ühikust  toidukartulist.  Seega on  esimese  viie  ühiku  piirituse  alternatiivkulu 
kakskümmend ühikut toidukartulit. Joonisel iseloomustab seda liikumine punktist A punkti B.  A→B  200-180=20  B→C  180-140=40  C→D  140-80=60  D→E  80-0=80 


12    Suurendades  piirituse  tootmist  peab  loobuma  üha  suuremast  toidukartuli  kogusest.  Tegemist  on  kasvava 
alternatiivkuluga.  c)  Selgita joonise abil, mis juhtuks tootmisvõimaluste piiriga, kui vihmase suve tulemusena osa  kartulisaagist häviks.  Kui olemasolevate ressursside hulk väheneb, vähendab see ka tootmise võimalusi. Tulemusena saab vähem 
toota nii toidukartulit kui piiritust. Joonisel iseloomustab seda tootmisvõimaluste piiri nihkumine sissepoole.    d)  Selgita joonise abil, mis juhtuks tootmisvõimaluste piiriga ja tootmismahtudega, kui valitsus  otsustaks rakendada poliitikat mille tulemusena alkoholi tarbimine väheneks.   
Tootmisvõimaluste  rada  sellest  ei  muutu.  Kui  väheneb  nõudlus  alkoholi  järele  ei  mõjuta  see 
tootmisvõimalusi  vaid  ainult  meie  eelistusi  toodetavate  koguste  osas.  Kui  oletada,  et  alkoholi  tarbimist 
piirava poliitika tulemusena õnnestub piirata tarbimist koguseni Q* tähendab see, et kõik punktid paremal 
pool  seda  kogust  ei  kuulu  meie  valikute  hulka  ja  valime  punkti  tootmisvõimaluste  piiril,  mis  jääb  vasakule 
Kogusest Q*.