Väljakutsed Eesti riigi ja ühiskonna jätkusuutlikkusele 1) väljakutse: Erinevad sõltuvusprobleemid, nende ennetamine ja ravi tõhustamine. probleemi olemus: alkoholism ja narkomaania on Eestis väga levinud ja oleme sellega ka Euroopa kontekstis esirinnas lahendus: Tuleks alustada tõhusamat teavitustööd just lastele suunatud ohukampaaniatega. Tegeleda nendega, kellel veel pole sõltuvust. Aegajalt võiksid koolides käia asjatundjad, arstid ja ka endised sõltlased, kes saaksid tuua reaalseid näiteid oma elust. Selline väike hirm oleks lastele isegi positiivne. Alkoholi ja narkootikumide mõju all toime pandud kuritegusid tuleks senisest veelgi enam meedias käsitleda ja karistusi karmistada. Alkohol peaks veelgi kallim olema ja politsei peaks rohkem tähelepanu pöörama narkodiilerite püüdmisele. Selllised sõltuvused on Eesti riigile väga kulukad ,sest kui juba sõltuvus käes ,siis on inimestel tervisega suured probleemid, sagenevad kuriteod
Rakvere Ametikool Gerda Kuusemets K14 Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum - see on tegelikult väga suur mõiste ning seda võib tõlgendada mitmeti. Eesti ühiskonna tegevusele ja arengule saavad kaasa aidata ka noored, kes alles õpivad või on äsja kooli lõpetanud. Igaüks meist saab olla kasulik Eesti ühiskonna parandamisele ning muuta seda üha enam paremuse poole. Selleks on vaja vaid pühendumist ning suurt tahtejõudu, ilma nende kaheta ei saavuta peaaegu midagi. Kuigi paljud arvavad, et olen veel õppiv noor ning mina ei saa aidata kaasa ühiskonna tegevusele ja selle muutmisele, siis nad eksivad. Meie kõik ise kujundamegi Eesti ühiskonna. Minu arvamus on selline, et kõige kasulikum saab olla noor õppiv inimene oma riigile siis, kui ta õpib headele tulemustele ja hindab seda raha, mida riik panustab tema õppele. Hiljem kool
24.10.2011 Olukorra määratleme probleemina alles siis, kui me saame aru, et 5h 500 lk materjali läbitöötamiseks, kui järgmisel hommikul on eksam. Objetivistid lähtuvad probleemi tefineerimisel ja nende mõistmisel alati oma teoreetilisest usust kuidas peab maailmas käituma. See on klassikaline ettekujutus et probleem on kõrvalekalle, hälbivus normaalsest maailmast. Et nt kodutud on sotsiaal-probleem sellepärast, et normaalne on see, et inimesel on kodu. See et normaalne on, et inimesel peaks olema kodu pole aga teoreetiline usk. Konstruktivistid seevastu keskenduvad sellele, kuidas inimesed võtavad oma usku, mida täpselt maailmas peaksid käima. Objektivistid väidavad sageli, kuidas maailm peks ideaalis korraldatud olema, mis käib inimesega kaasas. Et öelda, et miski on kõrvalkalle normaalsest ideaalsest maailmast, peab meil olema algne ettekujutus, milline on ideaalne maailm. Konstruktivistid seevastu keskenduvad küsimusele, kuidas inimesed võtavad omaks uskumus
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas
Kurjategijad tulevad enamasti vaesest perest. Vanemad on enamasti lahutatud. Pooltel on ka vanemad õed ja vennad kohtu pool karistatud. Vanemate kohtu poole karistamine mõjub perekonnale eetiliselt, lastel on siis juba sünnist halb märk küljes. 3. Kuritegevuse põhjused. Kuritegevus ei ole paratamatus, sellel on paljuski sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused.. Kuritegevuse põhjused on väliskeskkonnast tulevad mõjud (töötus, vaesus, narkomaania, prostitutsioon ja alkoholism), kurjategija isiksus ja selle omadused, kujutlus eeldatavast tagajärjest (selle saavutamise seab kurjategija endale eesmärgiks). Kuritegevuse põhjused tulenevadki nende kolme koostoime tulemustena. Näiteks kui elavad lähestikku vaesed ja rikkad lapsed, siis võib see olla ohtlik, kuna vaesed lapsed hakkavad soovima endale ka neid asju mis on rikastel lastel ja siis võib juhtuda nii, et nad hakkavad varastama! Samas kui lähestikku elavad kõik vaesed, siis pole hullu, kuna kõik on siis ju samas
Ühtekokku on olnud narkomaan 3 aastat. Kui oli heroiinisõltlasena süsteemis, siis kulutas keskmiselt 800 krooni päevas. Loomulikult saadi raha varastades, röövideski. Nüüd on siis tal veel ka HI- viirus. "Siin, vanglas ei ole oma tervise hoidmiseks muud võimalust, kui ennast karastada, liigutada". Nemad oma kambriga teevad iga päev sporti (võimlevad), käivad jalutamas, valavad end üle külma veega, hõõruvad end pärast rätikutega kuivaks. "Need vitamiinid, mida siin antakse - vaevalt et nood aitavad. Jah, praegu ei ole kogu maailmas tõhusat ravi selle viiruse vastu. Aga ei saa ju ka ainult mingile imerohule lootma jääda ise tuleb ju ka oma tervise eest hoolt kanda. Arstid räägivad, et viirusega võib mitmeid 4 ja mitmeid aastaid elada. Ning ei ole ju maailmas inimest, kes elaks igavesti. Kuidas kellelegi antud on."
Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? Teaduslik
-------------------------------------------------------------------------------- Kirjand, essee Heategu minu silmade läbi Pea kõik siin maailmas koosneb kahest aspektist - heast ja halvast. Öeldakse, et nad käivad lausa käsikäes. Sellest leiavad lohutust paljud, kel viltu veab, kuid samas tekitab see muret õnnelikele, kes aimavad, et heaolu on kõigest ettevalmistus millekski halvaks. Seega ei saa päris kindlalt väita, et on olemas nii puhast heategu, mis mitte mingil moel ei põhjustaks mõnd negatiivset tagajärge. Andes järgi kodutu mehe palvetele ja rõõmustades teda mõne rahasummaga, on see küll heategu, kuid iial ei või teada kas heast südamest loovutatud kopikaid ikka õigel moel kasutatakse. Tuleb tunnistada, et ega räbaldunud inimesed tänavanurkadel ning prügikastide vahel ei oska selle vähese rahaga midagi mõistlikku teha ning jo
TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT Kristiina Pahk SUITSIDAALSUSE PROBLEMAATIKAST NOORTE SEAS referaat Juhendaja lektor Helin Puksand Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Noorte suitsidaalse käitumise põhjused..............................................................................3 2. Suitsiidile kalduvate noorte äratundmine ...........................................................................5 3. Noorukite suitsiidide ennetamine ja ärahoidmine............................................................... 6 Kokkuvõte....................................................................................
10 nende kohtlemist, et neid koheldaks võrdväärselt naistega, seetõttu toetan seda eelnõu kahe käega. /---/ J. Ligi: /---/ Samas ei ole saladus, et meeste keskmine eluiga Eestis on katastroofiliselt lühem kui naistel, meeste haridustase on madalam, meeste enesetappude arv on kordi suurem kui naistel /---/ millise võrdõiguslikkuse suunas te meid tegelikult agiteerite. M. Stalnuhhin: /---/ Aga vaevalt, et me püüame parandada naiste positsiooni selle kaudu, et halvendame meeste olukorda. /---/ Oleks Riigikogus naisi rohkem, saaksime teada, kuidas naised reageerivad ja kas läheks üldiseks sõjaks või mitte. Nagu näha ei saa sellist arutelu kuidagi konstruktiivseks nimetada. Kokkuvõtteks võib öelda, et SVS vastuvõtmine toob endaga kaasa mitmeid lahinguid, sest see on seadus, mis puudutab iga inimest. Võiks aga jätkuda jõudu emotsioonidest
kõige rohkem toetust, samas kui paremal järjel olevad inimesed saavad ise hakkama. Vabade võrdsete isikute idee Õiglus kui ausameelsus on Rawlsi sõnul poliitiline õigluskontseptsioon. Vabad ja võrdsed isikud, on kõik isikud, kes antud kontseptsioonis osalevad, ehk Rawlsi kontseptsioonis on isikute moraali ja õiglustunde põhjal võimalik öelda, tänu millistele inimestele antud kontseptsioon toimiks. Vabade isikute all peab Rawls silmas neid kodanikke, kes tema ühiskonnas on võimelised seda kontseptsiooni revideerima ja muutma ning neil on selleks ka võimalus. Vabade isikutena on kodanikud sõltumatud oma isikust ning nad ei ole suunatud ühegi konkreetse lõppeesmärgi saavutamiseks. Sisuliselt peab Rawls vabade isikute all silmas isikuid, kes on võimelised ise leppima kokku normides, tegema ühiskondliku koostööd, arvestama teiste isikutega ning sealjuures olema õiglane
Alkoholitarbimise mõju Eesti ühiskonnale Lugesin läbi esseekogumiku ,,Alkoholitarbimise mõju eesti ühiskonnale". Võin öelda, et see pani ka mind meie alkoholitarbimise üle järele mõtlema. Olen kindel, et nii mõnigi essee avas mu silmad ja olen veendunud, et alkohol on Eesti riigi jaoks suur probleem. Selliste valede nagu ,,see on ju meie kultuur" ja ,,aga ma ju olen piisavalt vana" sees elamine ei aita. Alkohol on vaid tarkade inimeste jook, selles ma ei kahtle. Mõned parimad mõtted: ,,Tuleb tõdeda, et loll on see, kes endale vabandus t ei leia- nii tuuakse ka täna päeval alkoholi tarbimiseks vabandusi, et nt see meie kultuuri osa juba ammustest aegadest on ja süüdistatakse inimestes liialt levinud konservatiivsust ning suutmatust luua uusi, alkoholivabasid traditsoone. Raske on öelda, et inimene valetab, kui ta ise oma valet siiralt usub. ,, ,,Me peaks astuma välja oma väiklasest maaimlast, kus kõik keerleb vaid peo, joogi ja seltskonna ümber.
Minu isiklik arvamus on surmanuhtluse pooldamine kuna paadunud mõrvareid ja lastepilastajaid ei ole võimalik ümber kasvatada ja parem oleks nad ühiskonnast igaveseks kõrvaldada kuna sellised inimesed kordavad oma tegusid ikka ja jälle. Vangistus on selliste jaoks liiga leebe karistusviis, seal on neil võimalik edasi eksisteerida ja armuandmist taotleda, mis võib nad igapäevaellu tagasi tuua, kus neil on võimalus oma kuritegude sooritamist jätkata. Teine poolt väide ütleb, et kui kurjategija on tapetud, ei saa ta enam teist korda kuritegu sooritada (nn igavene teovõimetus) (Espersen 1997). Riik peab kaitsma ühiskonda ja individuaale. Surmanuhtlusega kaitseb riik ühiskonda ohtlike kurjategijate eest. Mõrvari hukkamine on ainus võimalus tagada uute tapmiste toimepanemist ning see kaitseb süütuid elusid. Valida on, kas säästa mõrvari elu või suurendada süütute tapmisohtu. Ilma surmanuhtluseta, ainult eluaegsa vanglakaristusega, pole tagatud, et vang ei tapa uuesti.
Peale 35-ndat eluaastat tuleb tulevastel valitsejatel täita veel erinevaid ülesandeid riigivalitsemis-institutsioonides, et nad omandaksid lisaks niiöelda teoreetilistele teadmistele ka kogemusi meeltega tajutavast faktilisest tegelikkusest ja praktilisest tegevusest. Valitseja saab nö valmis alles 50. eluaastaks, kui vastava ettevalmistuse saanud inimeste seast valitakse välja parimad ja endid enim õigustanud. Esimesel haridusastmel kasvatatakse tulevasi kodanikke kunsti kaudu. Siinkohal võiks lähemalt vaadelda seda, milline oli Platoni kunstikäsitus. Platoni määratluse kohaselt on kunst mimesis, jäljendus. Sellest määratlusest tuletas Platon oma kriitika kunsti aadressil, tema suhe kunsti on negatiivne. Tema kunsti-kriitika on välja arendatud kahest erinevast olulisest aspektist: epistemoloogilisest ja eetilisest. Epistemoloogilisest aspektist kujutab kunst kui jäljendus endast täpsemalt “nähtava
Töökoha saamisel loevad nii mõneski kohas perekondlik päritolu (see on aga diskrimineerimine, inimõiguste rikkumine). Rikkurid ei tohiks vaestele ülalt alla vaadata, vaid pigem mõtlema välja võimalusi, kuidas aidata abivajajaid. Kaasaegses ühiskonnas on aga tihti nii, et leitakse, et igaüks on oma õnne sepp (liberaalne maailmavaade) ning keegi ei soovi uppujale õlekõrt ulatada. Mida, kes peaks olukorda parandama? Leian, et valitsus peaks püüdma oma riiki, seealhulgas ka kodanikke, päästa. Selleks on ju mitmeid võimalusi. Näiteks tuleks ümber korraldada maksusüsteem, mis aitaks inimarengu indeksit tõsta (Rootsis on see õnnestunud). Teiseks võiks valitsus eelarvet korrigeerida ning teha ümberjaotusi, sest selleks, et riik stabiilne oleks peavad kõik harud olema tasakaalus. Mingi haru eelistamine, nagu näiteks II maailma sõja ajal Venemaal, kus primaarseks seati rasketööstus, viib terve majanduse tasakaalust välja. Kolmandaks
Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget. Nad usuvad, et seadused on loomuliku kriminaalõiguse projektsioon. Normativistliku kriminoloogia teene: kurjategija isiksuse problemaatika esiletõstmine. See sunnib ka pidevalt tegelema kriminaalseaduse kvalitatiivse parandamisega sotsiaalse õigluse saavutamise nimel. Kuivõrd kriminaalseadus tuleneb inimese või tema ühiskondliku olemise olemusest, teenib 1 ta objektiivselt inimese huvisid. Järelikult need, kes rikuvad kriminaalseadust, toimivad oma huvide vastu ebanormaalsus tingib kuriteo toimepanemise
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Eesti näide on Nõukogude Liidu lagunemine ja Vabariigi taastamine. · Kuritegevuse teooria 1. Bioloogiline teooria (19.saj-20saj. algul) väitis et kuritegevus on kaasasündinud ning et kurjategijad on enamasti vaimselt alaarenenud; kuritegevuse vastu aitab kurjategijate ja vaimuhaigete steriliseerimine. Sellist tegemist nimetatakse eugeenikaks rahva tõupuhtuse eest hoolitsemine. 2. Sündinud kurjategija Cesare Lombroso poolt töötatud teooria. Inimese näotüübi järgi saab öelda kurjategija. 3. Sotsiaalne teooria üritas kuritegevust seletada eelkõige sotsiaalsete tegurite kaudu. Edwin Sutherland kritiseeris eelnevaid teooriaid ning väitis et bioloogilised faktorid on väheolulised. Kuritegevuse põhjused on sotsiaalsed. Peamiseks on kuritegelikus keskkonnas elamine, üleskasvamine. Kui inimene
toodi välja, et kiusaja on ülbe. Sageduselt järgmine kategooria, mis seostus kiusaja iseloomustamisega oli suhte iseloom kiusaja ja kiusatava vahel õpilased leidsid, et kiusajal on rohkem jõudu kui ohvril. Kolmas sagedamini esitatud kategooria seostus kiusaja antisotsiaalse käitumisega (agressiivsus, alkoholi tarvitamine, istuma jäämine, popitegemine, suitsetamine, halb õppeedukus, õpetajatele vastuhakkamine). Ohvrit iseloomustati kõige enam tema isoleeritu ja tõrjutud staatusega ning võimupositsioonil alamal positsioonil olemisega (arg, hirmunud, kartlik, nõrgem, tagasihoidlik, vaikne, eemaletõmbunud, alandlik, kinnine, nukker, vihane). Õpilased andsid ohvrile negatiivse hinnangu (loll, jobu, nohik). Samuti arvati, et kiusatav on teistest erinev ega seisa enda eest, kui teda kiusatakse. 3. Narkootikumid Kas narkomaania on kooliõpilaste seas probleem? Vastus: paraku küll. Kui ikka paar
Perevägivald Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Miks on osa meestest vägivaldsed oma naiste vastu?.................4 Statistika......................................................................................4 Perevägivald ja sellega seotud müüdid ......................................5 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana. ..............................5 Koduvägivald kui inimõiguste rikkumine..................................6 Vägivallakogemus lapsepõlvest. ...............................................6 Perevägivald ja alkohol..............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda .............................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste........................................................................
(kasiinos käimine, internetis surfamine jm) muutub inimese elus asendamatuks või esmatähtsaks 2. Tavaliselt on esimeseks sammuks tähelepanu vajadus. Inimestel, kellel on probleeme iseendaga, oma tunnete väljendamisega, lähedusega on aldid otsima lohutust erinvatest ainetest või tegevustest. Suurt rolli mängivad siin riskifaktorid, mis otseselt ei mõjuta tarbimist, pigem soodustavad seda . Siia gruppi kuuluvad madala enesehinnanguga inimesed, vägivaldsest või vanemate poolt tõrjutud perede lapsed, sotsiaalsed heidikud 3. Sulandutakse seltskonda nn. ,,omad grupid" kus on sarnase sotsiaalse taustaga inimesed, põgenetakse reaalsuse eest. Sõltuvus on psühholoogiline seisund, kus sõltlane tunneb endas ülevaid tundeid või mingit muud eufoorilist emotsiooni. Inimene, kellel on juba tekkinud sõltuvus ei saa enam ilma selle tundeta olla, kuna tunneb, et maailm on masendav koht ja ainult sellest põgenemine annab hea tunde. Nad elavad selle tunde nimel. Sageli püütakse oma
Nõustamispsühholoogia K. Uriko Eksam ei ole pähe õppimise peale, vaid asjadest aru saamise peale. I loeng. 31.01.17 Eneseteadvustamine on nõustajatöös marginaalne punkt. Tihti inimesed ei muuda ennast, kuna puudub motivatsioon. Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühholoogiliste faktorite
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, m
INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturu
3. Preventiivne/profülaktiline ärahoidev, tõkestav. Tegeleb ühiskonna kuritegevuse reaktsioonide ja ühiskonnapoolsete kuritegevusele reaktsioonide uurimisega. Profülaktiline aspekt kõige lähedasem kriminaalpoliitika paljuski kattub preventiivne profülaktilisega. Uurib haigusi, nende põhjusi, püüab aru saada. Karistus ei saa olla eesmärk iseeneses, vaid ta peab püüdma karistatavaid tegusid edaspidi ära hoida. Üldpreventiivse teooria kohaselt kurjategija on kohe tegemas süüteo toimepanemise otsust. Talle avaldab mõju hulk motiive, millest osa räägib poolt ja osa vastu. Ühel poolel on süüteole õhutavad motiivid, nt kättemaks, viha, ahnus vms, teisel pool aga pärssivad motiivid nagu sünnipärane vastumeelsus igasuguse vägivalla vastu või kavatsusega omandatud kalduvus oma kirgi alla suruda. Otsus kujutab endast sel juhul niisuguses motiivide kogumis sisalduvate tõukejõudude koosmõju tulemust
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõltub, milliseks sotsiaa
ee/?id=101278...............................................................................10 SISSEJUHATUS Paljud inimesed teavad, mis on sõltuvus. Selleks peetakse vajadust, kas siis tarbida mingit ainet, näiteks alkohooli, tubakat või siis vajadus midagi teha, näiteks hasartmängu mängida, süüa. Sõltuvus on vastupandamatu soov midagi teha, seda iseloomustab ka regulaarsus ja hävitavus. Kui öelda kellegile sõna alkohoolik, siis tuleb ma ususn et kõigile silmeette joodik, kellel on lagunenud perekond ja kes näeb väga vähe kaineid päevi. Kuid kui mõelda nüüd nendele inimestele, kes selle sõltlasega, mis iganes vormis see siis on, igapäevaselt koos peavad elama, siis usun, et igale ühele ei teki pähe mõte, et ka nemad pole terved. Inimesi, kes 2 on sõltlase lähedased nimetakse kaassõltlasteks või lähisõltlasteks
INIMKAUBANDUS EESTIS Referaat Viljandi 2011 1 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 1. Inimkaubandus.................................................................................................................................4 1.1 Inimkaubandus: Mis see on?......................................................................................................4 1.1.1 Inimkaubanduse vormid.....................................................................................................4 1.1.2 Inimkaubanduse ajaloost....................................................................................................5 1.2 Töötingumused ja tagajärjed ohvrite jaoks................................................................................5 1.2.1 Töötingimused.........................
EESTI - ROOTSI VAIMSE TERVISE JA SUITSIDOLOOGIA INSTITUUT (ERSI) ESTONIAN - SWEDISH MENTAL HEALTH AND SUICIDOLOGY INSTITUTE (ERSI) ENESETAPPUDE ENNETAMINE: ABIKS ESMATASANDI TERVISHOIUTÖÖTAJATELE WHO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge Tallinn 2008 Originaali tiitel: WHO/MNH/MBD/00.4 Original: English Distr.: General PREVENTING SUICIDE: A RESOURCE FOR PRIMARY HEALTH CARE WORKERS This document is one of a series of resources addressed to specific social and professional groups particularly relevant to the prevention of suicide. It has been prepared as a part of SUPRE, the WHO worldwide initiative for the prevention of suicide. Keywords: suicide / prevention / resources / primary health care workers. Mental and Behavioural Disorders Department of Mental Health
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
