Reeli-Mai Valge 10L Mida rohkem, seda uhkem? Rohkete kaunistustega, uhket ja suurejoonelist barokkajastut sobib ideaalselt kirjeldada väitega ,,Mida rohkem, seda uhkem''. Prantsusmaa kuningas Louis XIV, samuti tuntud kui Päikesekuningas, on minu arvates kõige parem näide barokkajastu kunstist, arhitektuurist, suursugusest muusikast ning inimeste liigsest raha laristamisest. Louis XIV valis oma võimu sümboliks päikese, sest ühelt poolt sümboliseerib see rahu ja kunsti, teiselt poolt aga taevakeha kui kõige elava loojat
1. Dünastia……………………………………………………………………8 2.2. Elulugu ja saavutused……………………………………………………...8 3. Maria Theresia, Austria hertsoginna ja Ungari kuninganna (1717-1780)………..10 3.1. Dünastia…………………………………………………………………..10 3.2. Elulugu ja saavutused…………………………………………………….11 4. Louis XIV ehk Päikesekuningas, Prantsusmaa kuningas (1638-1715)…………..13 4.1. Dünastia…………………………………………………………………..13 4.2. Elulugu ja saavutused…………………………………………………….14 4.3. Päikesekuningas…………………………………………………………..15 5. Elizabeth I, Inglismaa kuninganna (1533-1603)…………………………………16 5.1
Louis XIV Sissejuhatus Louis XIV sündis 1638. aasta septembri alguses. Sel ajal oli õukond Saint-Gernainis pingsal, lausa äreval ootel. Kõik sõltus lapse soost. Louis XIV vend oli hertsog Gaston d'Orléans, kelle pidevad intriigid ja reetlikkus oma venna ja regent-kuninganna suhtes tegid temast trooni jaoks ebasoovitava isiku. Kui sündis lõpuks poeg, siis olid kõik rõõmsad. Prantsusmaa oli saanud omale uue tulevase kuninga. Ta oli Louis XIII poeg. Louis XIV oli kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas, seda kõigest 4 aastaselt. Kuna ta oli liiga noor valitsemiseks, valitses kardinal Jules Mazarin. Mazarin valitses kuni oma surmani, 1661. aastani. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV on ideaalne näide absoluutsest monarhist. Generaalstaate ta ei vajanud kuna tema isa Louis XIII oli nad oma valitsusajal laiali saatnud, ning L
Kui 1661. a. Mazarin suri, hakkas riiki valitsema Louis XIV, kes oli siis 23. aastane. Tulenevalt eelnevalt läbi elatud sündmustest vihkas ta Pariisi ja ei soovinud elada ka sealsetes kuningalossides. Louis XIV pidas ennast jumala poolt troonile panduks ja arvas seetõttu, et ta võib teha, mida tahab. Seda käitumist iseloomustab tema lause "Riik see olen mina". Teda võrreldi sooja ja hea päikesega, kes paistab oma alamate peale ja sellest ka päikesekuningas. Inimesena oli Louis XIV piiratud, kuid endast väga heal arvamusel. Ta ihkas väga kuulsust, mille nimel pidas mitmeid laastavaid, aga suuresti tagajärjetuid sõdu. Tegevustest meeldis Louis XIV kõige enam jaht. Ta oli hea ratsutaja ja kütt. Provintsides seati kuninga korralduste täitmiseks sisse intendandi ametikoht. Poliitiline politsei jälgis kõiki ja eksinute karistamiseks ei vajatud kohut. Louis XIV tähtsus
Louis XIV alaealisuse ajal elas absolutism üle kriisi. 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks. Ta võis osaleda avalikel ballidel ja tal lubati raha peale kaarte mängida, kuid riigivõimust hoiti teda veel eemal. Alles 1661. a., kui ema armuke suri, hakkas Louis valitsema absolutistliku kuningana. Kuningavõim omandas nüüd enneolematu ulatuse. Kõik pidi keerlema kuninga ümber ning Louis XIV teenis lisanime Päikesekuningas. Inimesena oli Louis XIV piiratud, kuid endast väga kõrgel arvamusel. «Riik -- see olen mina,» võttis ta kokku vahekorra riigiasutustega. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oma väärtushinnangutes armastas kõige rohkem kuulsust. Kuninga kuulsuse nimel pidas ta mitmeid sõdu, mis laostasid laiu alasid ja tõid hukatust tuhandetele inimestele. Harvadel rahuaastatel harrastas ta üle kõige jahti. Teda on
Kõik ühiskonnakihid kandsid parukaid ning paruka suurus sõltus kandja seisusest. Nööbid olid tavaliselt vasest, tinast või hõbedast. Lemmikkalliskivi oli teemant, moes olid ka pärlid, mida kanti kaelas, kõrvas ja juustes. Nii naised kui mehed kandsid näol kunstsünnimärke. Need olid mustad ja erinevate kujudega: lilled, tähed, hobused jm. Selle moe üheks põhjuseks võis olla vajadus varjata rõugearme või pesematusest tekkinud nahavigu. Lasterõivad olid täiskasvanute rõivaste koopiad, kuid pidulikul puhul kandsid ka poisid kleiti. Ülerõivaid kanti vähe. Levinuim oli nii naistel kui meestel keep. Ainult naised kandsid laia vateeritud keepi "rotund". Kuna naised olid tihti tubased, polnud neil ülerõivaid vajagi. Vajaduse korral kanti mitut kleiti üksteise peal ja õlgadele võeti rätik või karusnahkne krae. Tänaval liikudes kanti sageli maski. Barokkajastul algas teadlik moepropaganda riietust mitte tunda tähendas olla ajast maha jäänud
Richelieu arvas, et ka kirjanduses ja kunstis tuleks järgida võimu toetust. Peaks toetama absoluutset võimu. Louis XIV sai troonile 1643. aastal. Tema aga oli 5 aastane ning otseselt siis võimule ei saanud. Regendiks sai tema ema, Austria Anna. Tegelikkuses oli võim tema lemmiku, kardinal Mazarini käes. Ta suri 1661. aastal. Louis otsustas võimu enda kätte võtta. Võimul oli ta kuni 1715. aastani. Tema käes oli reaalselt kogu võim. ,,Riik, see olen mina!" Antud on talle hüüdnimi Päikesekuningas. Usuvabadus tühistati kõik pidid olema katoliiklased. Algas uuesti hugenottide tagakiusamine. Hakati ellu viima merkantilistliku majanduspoliitikat (mida rohkem väärismetalli, seda rikkam riik. Võimalikult vähe välja ning võimalikult palju sisse!). Algas tööstuse arendamine. Eelistati luksuskaupade tootmist. Siid, ehted jne. Riik andis selle loomiseks madalaprotsendilist laenu ning monopoolseid õiguseid. Samas oli väga suur kontroll riigi poolt
Umbes 1150 e.m.a ilmusid parukatesse sellised toonid nagu sinine, roheline ja punane. Kõige populaarsemaks soenguks oli sirgelt lõigatud juuksed, mille pikkus varieerus lõuast kuni õlgadeni. Kuna juuste eest kanti erilist hoolt, siis kas seetõttu et neid paremini eksponeerida, ei ole veel peakatetel märkimisväärset rolli. Kanti kolmnurkseid triibulisest riidest rätte, mis seoti nii, et nad moodustasid korrapärase voldistiku. Vaarao pere liikmed kandsid ühelt küljelt all rippuvat jämedat patsi ja sinise-kollasetriibulist rätti, mida tohtisid kanda ainult nemad. Vaarao peakate oli Ülem-Egiptuses valge suhkrupeakujuline ja Alam-Egiptuses 4 madal silinder. Esines ka nende kombinatsioone. Vaarao peakatte tähtsaim kaunistus oli absoluutse võimu sümbol kuldne madu otsmikul, kelle hammustus silmapilkselt surmas.
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete ül
ja üksteise võimeid rohkem tähtsustama, kirik kaotas üha enam võimu inimeste üle. Humanism tähendab inimlikust.Renessanss tähendab taassündi. Taasavastati antiikaja suursugusus. Antiikkultuuri ei püütud kopeerida vaid püüti luua midagi võrdväärset sellele. Humanismiajastu suhe maailmaga ei ole aktiivne. Sel ajastul hakkati maailma avastama ning tulemusteks olid suured maadeavastused. Hüppeliselt arenes ka teadus. Humanismiajastul hakkati inimest nägema kui loojat ning tänu sellele hakkati tähtsustama kunstnike ja poeete. Dante Alighieri ,, Jumalik komöödia" ; Giovanni Boccacio ,,Dekameron" Erasmus Roterdamist: Ta on omaaja silmapaistvam mõtleja. Pidas naeruväärseteks palju ameteid kui ka inimtüüpe. Kritiseeris vaimulikke ja kirikut, kuid ei eitanud katoliku kiriku vajadust. Tuntuim teos on ,,Narruse kiitus" Kunstist võeti samuti eeskujuks antiikaegne kreeka ja rooma. Kujutati alasti inimesi.Prooviti inimest kujutada võimalikul loomutruult
- 4. Kardinal Jules Mazarin (1643-61) - Alaealine Loius XIV (sünd. 1638) - Itaallane M on juhtiv minister 18.a. - M vastu kõrgaadel: fronde mäss 1648-53. seejärel - Algab lõplik Prantsuse kõrgaadli Pol. tasalülitamine. (Kaovad aadlite lossid ja erasõjaväed.) - M tegutseb R vaimus ! - Nõtke diplomaatia kehastus - 17.saj. keskpaiku algab ,,Prantsuse ajastu" poliitika ja kultuuri alal - Välishegemoonia: vestfaali rahu, rahu Hispaaniaga 1659: Hisp.allakäik 5. Päikesekuningas Louis XIV - Kehtestab absoluutse monarhia, mille teoreetikud I Jean Bodin (1579): Esitab riigivõimu suveräänsuse mõiste = on jagamatu ja tühistamatu ja kuulub valitsejale. Rahvas on pöördumatult loovutanud oma õigused valitsejale. Absoluutne riigivõim kehastub kuningas, kelle võimu ei tohi piirata. piiramatu absolutism. I Piiskop Jacques Bossuet (Louis XIV õukonnajutlustaja):Kuningas on saanud oma võimu jumalalt! ilmal. võimuorganitel (nt
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihe
inimese saatusele head või halba mõju avaldada MÕTLE JÄRELE VÕI KÜSI! 1. Prantslased on oma riigipeade südamedaamidesse alati tolerantselt suhtunud. Miks nad Marie-Antoinette'i ei armastanud? 2. Miks ei saanud Prantsuse riigikassa anda Louis XVI-le raha kaelakee väljaostmiseks? 3. Kui palju maksaks tänapäeva Eestis samaväärne kaelakee? 4. Kes võiks Eestis nii uhket kaelakeed kanda? 5. Millega võitis Jeanne de la Motte kardinal de Rohani usalduse? 6. Napoléon I teadis, et Marie-Antoinette ei olnud selle kaelakeeafääriga seotud. Mida ta siiski kuningannale ette heitis? 7. Kuidas kuninganna Marie-Antoinette suri? 29 30 15. ÄRGE HEITKE OMA PÄRLEID SIGADE ETTE! (Uus Testament, Matteuse evangeelium, Mäejutlus) Tizian
teiste antiikkaunistustega. Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik meenutas triumfikaart). Kõrgrenessanssi arhitektidest tuntuim on Donato Bramante (Tempieto Roomas). Andrea Palladio (Veneetsias, antiikarhit.matkimine, üle mitmekorruse ulatuvad sambad) Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Tehti monumentaalskulptuuri. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Suurim skulptor oli muidugi Michelangelo, kelle stiil erines teistest, sellel oli dramaatiline ja vägivaldne joon, kuna tajus oma ajastu vastuolusid ja raskusi. Reljeefidel olid pildid väga tõepärased. Reljeefi tehti ustele, maja fassadile jne. Reljeef valati pronksist
töötegemiseks. Need hoidsid ka sooja, sest külm liikus piki platvormide vahelist kanalit. Viikingiaeg - eluasemed Tähtsamad esemed olid tekstiilist ja nahast padjad ja tekid ning katted. Olid ka erineva suurusega lukustatavad kirstud, karbid, järid ja riiulid. Lauda ei olnud. Söödi ja joodi maas istudes. Magati eraldi orvides või põrandal. Majapidamises olid teljed ja käsikivi. Viikingiaeg - eluasemed Rikkama rahva majakraam oli sarnane, kuid uhkem ja kaunim. Joodi õlut, mõdu, veini, piima. Söödi erinevalt töödeldud liha, kala, leiba, putru, köögivilju, marju, puuvilju ja pähkleid. Rikkamate inimeste majades olid ka skaldid, kes luuletasid või kandsid ette lugulaule. Viikingiaeg - ühiskond Sotsiaalsed lõhed olid ühiskonnas suured. Naised oli kõrge staatusega. Näiteks on naistehauad samasugused kui meestehauad. Ka teadaolev kõige rikkalikumate panustega viikingiaegne naisematus Osebergi matus on naine
12 samal ajal asutas ta ka kunstnikele gildi, et garanteerida kunstile õukonnale vastav tase. (Snyder 1985: 23) Arrase Matthias kutsuti ehitama uut Saint Vituse katedraali, kus töö katkes 1352. aastal tema surma tõttu. Tema asemel kutsuti Peter Parler Svaabimaalt, kes oli juba tuntust kogunud modernse gootika ehitamisel. Ta oli suure töökoja juht. (Snyder 1985: 24) Katedraal ise on hea näide toretsevast gooti arhitektuurist. Parleri eluajal ehitati valmis vaid kooriosa, kus peamiselt domineerib robustne realism ja monumentaalsus. (Snyder 1985: 25) – seal on muuhulgas ka Charles IV ja tema poja ning kolmanda ja neljanda naise portreebüstid. Katedraalis oli umbes 60 altarimaali, mis kinnitati altaritele. Charles’i eluajal hiilgas kirik ilmselt eredalt paljudes toonides. Böömimaa maal on just tuntud oma ebatavalise värvikasutuse poolest, kus on kombinatsioon
Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. Kesk ja uusaja piir nõukogu
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamin
vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olustikus revolutsiooni ajal. 2. Eesti Vabadussõda Pilet nr. 7 1. Päikesekuningas Louise XIV valitsemisaeg Prantsusmaal 17.-18. sajandil. 2. Venestamine Eestis 19. sajandi lõpus. Raudtee ehitamine Eestis. Pilet nr. 8 1. Venemaa 18. sajandil. Peeter I reformid. 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine Eestis 19. sajanidl. Vallakogukond, vallakohtud, vabanemisne mõisniku eestkoste alt. Pilet nr. 9 1. Kodusõda Inglismaal 17. sajandil, põhjused ja tagajärjed. 2. Vaimuelu Rootsi ajal Eesti aladel, usk, ülikool, gümnaasiumid, B. G. Forseliuse tegevus. Pilet nr. 10 1
On kirik. Arhitekt on Isidoros Miletosest. Ehitati 532537. 532 toimub rahvaülestõus, Justinianus I Õiglane surub maha ja laseb ehitada. Nägi unes ja rääkis arhitektile, kuidas tuleb ehitada. "Oo, Saalomon, ma trumpasin su üle!" 1453 tuleb Mehmed II Vallutaja, siis muudetakse moseeks. Kupli diameeter 32 m. 1934 tuleb Atatürk. Ei sobi kummagi religiooni pühakojaks, 1935 läheb muuseumiks. 4 minaretti. 28. Sinine mosee 1609 alustati ehitamist. Ahmet I lasi ehitada. Peab olema 1000x uhkem kui Hagia Sophia. 6 minaretti. Alti(kuldne), altin. Mekale ehitati 1 või 2 juurde, sest alamal moseel ei saa olla rohkem. Sinine on sellepärast, Izniki (e Nikaia) sinakasrohelised kahhelplaadid. 29. Syleimaniye mosee Arhitekt Sinan. Kalliskivid minarett Pärsia sahh saatis Süleimanile kallikive, et toetada mosee ehitamist. Süleiman oli aga liiga uhke ja ei tahtnud, et keegi teine toetab tema mosee ehitamist. Ta lasi
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võ
Algselt oli tee kohvist ligi kolm korda kallim, kuid tee sisseveo kasvades 18. sajandil hinnad ühtlustusid. Kohvi- ja teejoomiskultuuri juurde kuulusid portselanserviisid. 18. saj. alguses õnnestus eurooplastel jälile jõuda portselani valmistamise saladustele. Saksimaal Meißenis 1709. aastal alanud portselani tootmine laienes peagi üle kogu Euroopa. Uue söögiriistana võeti 18. saj. laiemalt kasutusele kahvel, mille varasemat juurdumist euroopalikku lauakultuuri oli takistanud saatana sümboliks pidamine. 2. SUURED MAADEAVASTUSED Mõiste ,,suured maadeavastused" lähtub varauusaegse maailma Euroopa-kesksest nägemusest. Eurooplaste avastusretkede peamiseks sihiks olnud Kagu-Aasia mereteed olid nii hiinlastele kui araablastele hästi tuntud, kõnelemata sellest, et uued avastatud kontinendid ei olnud kaugeltki inimtühjad, vaid asustatud sageli märkimisväärselt kõrgele arengutasemele jõudnud tsivilisatsioonidega
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, sage
konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. Industriaalühiskonnas on oluline ühelt poolt töölisliikumise teke ja teiselt poolt rahvuslik liikumine, rahvusriikide teke. ABSOLUTISM Absolutismi hiilgeajaks oli 17. sajand ja 18. sajandi algus. See hakkas juba kujunema 15. sajandi lõpul. Absolutism on feodaalriigi valitsemiskord, kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. See sai tekkida siis, kui feodalism hakkas lagunema ning kapitalistlikud suhted hakkasid kujunema. Miks just siis?
parfüümid. Nende turg oli kitsas ostjaskonda polnud. Louis XIV ajal valmis ka Versailles loss, millest sai Prantsusmaa absolutismi kese(ka kogu Euroopa absolutismi kese). 2000 ruumi 20 000 õukondlase jaoks. Seal kujunes välja hästi reglementeeritud õukonnaetikett, millest võtsid teised riigid eeskuju. Prantsuse keel muutus diplomaatia keeleks. Parlamentarismi areng Inglismaal Esimest korda kutsuti parlament kokku 1265. aastal. Üheks tegevusalaks maksude kehtestamine, teisalt seadusandlusega tegelemine. Kuningad aktsepteerisid seda. Kuninga ja parlamendi vahel probleeme ei olnud. Probleemid hakkasid tekkima, kui 1603. aastal sai Inglise kuningaks James I -> uus dünastia Stuartid'e dünastia, kui taheti hakata valitsema absolutistlikult (tõrjuda parlamenti valitsemisest kõrvale), sest: Ta oli pärit otimaalt -> teda oli kasvatatud absoluutseks valitsejaks(ei arvestata parlamendiga)
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Kriisi põhjused Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks
heasoovlikku malbet hõbedast kuud jumaldanud, kuningana laskis ta endale kuu ilmumist kuulutada. Ludwig II uskus nimemaagiasse, ka ehituslust paistis Ludwig II ja Louis XIV ühisjooneks olevat, erinevuseks oli see, et Ludwigile ei meeldinud jahil käia. Liilia oli tema jaoks ,,puhtuse ja rikkumatuse" sümbol. Liilia oli püha lill kuninglikule romantikule, kes ei otsinud ideaali mitte Saksamaa loodusest, vaid Prantsuse ajaloost. Tema kuninglikkuseihaluse teiseks sümboliks oli päike. See oli tema jaoks Louis XIV atribuut, see säras Prantsuse ja nüüd ka Baieri lossides, kus Ludwig II püüdis ennast oma eeskuju hiilgusega soojendada. Baieri kuningat häirisid saksameelsed, natsionalistlikud allusioonid. Ludwig pelgas ka reisimist. 8 Lugemine asendas talle nägemist, lektüür kogemusi. Tema fantaasia toitus lugemisest
Kleopatra- hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 5130 eKr Constantinus Suur keiser, kes 313. a ristiusu legaliseeris, tänu sellele kasvas kristlaste arv tormiliselt Jeesus I saj. pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija, rändas ringi ja kuulutas jumalariigi peatset saabumist. Jumala poeg. Peetrus Jeesuse lähikaaslane, pani hilisema pärimuse järgi aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks, sümboliks võti Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Rooma riigis, sümboliks mõõk 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? 1) viljakasvatuseks sobilikud alad - soe 2) ühendusteed eri piirkondade vahel maismaad pidi, sest mäed madalad, eeldus ühtse riigi tekkeks 3) kreeklased asutasid kolooniatega Apenniini poolsaare lõunaosa, tõid kaasa oma
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst ka hispaa
Värvid. Historitsistliku interjööri värvigamma sõltus vastavast neostiilist, eklektika perioodil oli värvide kasutamine rikkalik ning sugugi mitte alati kooskõlas. Ornament. Ornamentaalne kaunistus oli kooskõlas jäljendatava ajastuga, historitsismi eklektilisel perioodil võidi ühes ja samas interjööris kasutada mitmeid erinevaid ornamente.19. sajandi keskpaiku väitis inglise kriitik A.W.N. Pugin, et ruumi kujundamisel tuleb lähtuda arhitektuurist ning ornament peab arhitektuurset konstruktsiooni arvestama ja toetama. Inglismaal koostati ka disaini reformi kampaania tulemusena maailma ornamentide kogu. (Owen Jones „Grammar of Ornament“ 1862). Mööbel. 19. sajandil mõjutasid mööblitootmist mitmed tehnoloogilised uuendused: juba 18. sajandi lõpul olid leiutatud kreissaag ja höövelmasin, millele lisandusid masinad mööblidetailide väljalõikamiseks, mosaiigi valmistamiseks jne. Tootmistehnoloogiate uuenemine tõi endaga kaasa
tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas.
tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas.
KIRJANDUS Antiik: Klassitsism: Barokk: * Jumalad/jumalakultus * Mõistuse kultus/ * Sidus vastandeid tähtsustamine * Kangelased olid tähtsal * Mitmemõtteline kohal. * Kultuse algus * Reeglite puudumine Prantsusmaal * Gilgamesi/Odüsseuse * Parimad näited Hispaania seiklused * Sümmeetrilisus kirjandusest * Lepiti surmaga * Must-valge vastandamine * Skeptilin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
