Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mida head võtan kaasa oma lapsepõlvest tulevasse pereellu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õppinud, valikuid, õpetanud, toeks, pereelu, sõpradelt, parimat, tulema, öelnud, kohusetundlik, kooliasjad, noores, valikud, haridus, lasen, lootmaKõigil meil on erinevad väärtushinngud ja kõik langetame erinevaid valikuid Mis ühele suur, see teisele väike, mis ühele kuu, ju see teisele päike.(Juhan Liiv) Kõigile meile on ette nähtud normid, mida me peaksime väärtustama. Aga igaüks meist leiab oma päikesekiire erinevast kohast, kuna me kõik oleme erinevad. Valikute eel tabab meid hirm- kuidas me tegutsema peaks ja kuidas õige valiku heaks otsustada? Missugused ideaalid, missuguse elufilosoofia me endale kujundame? Kas väärtustame eelkõige materiaalseid väärtusi või hoopis vaimseid
...............................39 3.2 Isa ülesandeks küpsemine....................................................................................................40 3.3 Isa roll lapse arengus............................................................................................................41 3.4 Isa mõju lapsele....................................................................................................................42 3.4.1 Aktiivne isa pingevabam pereelu...............................................................................43 3 3.4.2 Mida saab naine teha?...................................................................................................43 KOKKUVÕTE............................................................................................................................................................44 KASUTATUD KIRJANDUS
(J.Madisson, 2009). 5 Vanavanematel on laste käitumisele nii otsene kui ka kaudne mõju. Kaudne, näiteks vanavanemad toetavad oma lapsi rahaliselt või emotsionaalselt, otsene vanavanemad kuuluvad samasse leibkonda ja on laste ajutised hooldajad, kui mõlemad vanemad tööl on. Vanavanemad annavad edasi infot ja väärtushinnanguid, on tähtsad suhtluspartnerid ning on emotsionaalseks toeks, kui laps on oma vanematega riius.(J.Madisson. 2009). 6 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA Igas perekonnas on laste ja vanemate suhted erinevad. Mõnes perekonnas on suhted lastega väga head aga mõnes halvemad. On perekondi, kus lapsed jagavad vanematega kõike, nad usaldavad üksteist täielikult ja räägivad oma probleemidest. Sellises keskkonnas kasvamine on lapsele hea, ta saab oma probleemidest vabalt rääkida ja nii saab perekond appi
kindlasti mitte kehalist . Kehalise kasvatusmeetmete kasutamine minu arvates ei aita , see suurendab vaid lapse viha ning tõukab ta lapsevanemast eemale , samas ei saa ta aru mida ta valesti tegi . Keelud on samuti mingil määral läbikukkuvad , sest keeldudest saab kergesti üle astuda . Samas ei ole see eriti inimlik kui ei lubata minna näiteks trenni või välja , kuid arvuti ning telekakeeldu ma pooldan ning ka seda kui varem koju peab tulema kui muidu . Ka kohustused aitavad , eriti kui anda selline kohustus , mis ei meeldi (näiteks nõude pesemine , prügikasti välja viimine , kitkumine jne.) . See aitab kuna ta peab selle niikuinii ära tegema ning järgmine kord kui ta midagi lubamatut tegema hakkab siis ta mõtleb , et mis see endaga kaasa toob ja kui tal tuleb eelmise korra karistus meelde siis on võimalik , et ta mõtleb ümber ning jätab selle lubamatu teo tegemata . Omadest kogemustest tean , et
Olles ise pärit kolmelapselisest perest, tean mis tunne on olla pere noorim. Mul on kaks õde, üks nendest on minust 2-, teine 5 aastat vanem, mis tähendabki , et olen kolmas laps. Minu mõlemad õed elavad juba kodust eemal, kuna neil on mõlemal juba oma elukaaslased ja oma korter. Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest, seepärast tahtsin ma ametikooli minna ehitusviimistlust õppima. Juba väiksena hakkasin oma vanaisal nädalavahetustel abis käima ja see sai harjumuseks. Juba nooremast peast, kui vanaisa puud tellis siis koos saagisime ja lõhkusime puid talveks emale. Õed käisid väga harva abis vanavanematel ja sellepärast arvasin
„Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a. saamiseni, arvates seda suutvat vaid imelapsed
Võimalus end välja puhata, et siis oma tegevustes edaspidi produktiivsem Võimalus vaadata enda sisse, mõtestada lahti tehtut ja planeeritud tegevu Füüsilise ja vaimse energia kokkuhoid, et ennast taastada Võimalus end välja puhata, et siis oma tegevustes edaspidi produktiivsem Võimalus end välja puhata, et siis oma tegevustes edaspidi produktiivsem Ei ole positiivset omadust Ei ole positiivset omadust Kui laiskus on teist võitu saamas, siis mida teete ? Mida on õpetanud teile laisk olemine ? Teete kerge uinaku Laiskus on aidanud Mul enda sisse vaadata ja en Lähete sportima Olen vigadest õppinud ning saanud aru, et laisk Teete kerge uinaku Olen saanud aru, et laiskus on alamotiveeritus Teete kerge uinaku Olen vigadest õppinud ning saanud aru, et laisk
· Näidake üles huvi mu tegemiste ja mõtete vastu, kuid ärge üritage välja nuhkida seda, millest ma rääkida ei taha. · Usaldage mind. Ärge helistage mu sõbrale, et kontrollida, kas ma ikka olen seal. · Võtke minu muresid ja südamevalu tõsiselt. Mind ei lohuta, kui te ütlete: "Ära nuta, sul on ju veel terve elu ees." · Tuletage meelde, millised te ise noorena olite. Elus on palju väljakutseid, millega noor peab toime tulema. Teismeline peab suhtlema väga paljude erinevate suundumustega seotud inimestega. Täiskasvanuna määratleme teadlikult oma karjääri ja suhtlusringkonna. Aga teismeline, oma kiiresti muutuvas, hämmingusse ajavas ja pingelises emotsionaalses ning füüsilises muutumises, peab igas suunas, kõikidega suhtlema. Suhted vastassugupoolega, suhted vanematega ja perekonnast ,,väljatõukumine"; õpetajad, pinged koolis elukutsevalik: mis saab edasi?
Kui tahate teada, mida inimesed usuvad, siis jälgige mida nad teevad. Julgus on nakkav. Kui teie lapsel on see olemas, siis hakkab see külge ka teistele. Julgus tähendab selliste asjade tegemist, mida laps kardab teha. Julgus ei tähenda hirmu puudumist. Julgus tähendab, et ta teeb seda ikkagi. Julgus tähendab tuttavast lahti laskmist, see tähendab uute asjade proovimist. Väga inimlik on valida riski asemel mugavustsoon.Lapsed peavad toime tulema läbikukkumisega. Julguse arendamiseks: 1.Paluge iga nädal teha midagi sellist, mis nõuab julgust. 2.Laske intervjueerida julget inimest. Mis talle julgust annab. 3. Rääkige sellest, mida laps kõige rohkem kardab. Mis saaks siis, kui ta seda hirmu ründaks. 4. Vaadake filmi kus nõni tegelane julgelt käitus, arutlege, miks ta nii tegi. Soosing Enne kui meie lapsed õpivad teisi juhtima, peavad nad õppima inimesi armastama.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool MIDA TÄHENDAB VASTUTAN OMA VALIKUTE EEST Essee Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2014 Mis on vastutus? Kas see on kohustus kellegi või millegi ees, vajadus tagada millegi ladus toimimine või kohustus enda või kellegi teise tegevuse tagajärgedest aru anda? Kas see on isiklik, kollektiivne, sotsiaalne või juriidiline vastutus või on tegu vastutusega oma tegude, sõnade ja valikute eest? Vastutus on tagajärgede kandmine oma tegude või tegemata jätmiste eest. Vastutuse võtmine või andmine tähendab teadmist, et tegevust hinnatakse ja hinnangu tulemusel on moraalsed või materiaalsed tagajärjed (hüved, positsioon) inimesele või organisatsioonile, mida inim
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par
võtab üle terveid iseloomujooni. Paraku ei peeta igas kodus oluliseks lapsele väärtuste õpetamist. Seega on väga oluline roll koolil ja õpetajatel, õpetades lastele väärtusi, mis on elus olulised. Väärtuste õpetamine lapsele noores eas, aitab lapsel kujundada häid iseloomujooni tulevikus. Kuigi minu arvates ei pöörata Eesti koolides väärtuste õpetamisele suurt tähelepanu, siis arvan siiski, et olen koolis õppinud väärtusi, mida ka praeguses elus väga hindan ja oluliseks pean. Saan kindlalt väita, et koolis õpitud aastatega on mulle õpetatud austust ja kohusetunnet, ausust, koostööoskust ja osavõtlikkust, pühendumist ja sallivust. Hoolimata sellest, et paljusid väärtusi õpetati koolis alateadlikult, on need väärtused minuni siiski jõudnud. Väärtusi on palju, mida koolides õpetada. Õpetatakse neid väärtusi, mida keegi enda jaoks elus oluliseks peab
ISESEISEV TÖÖ nr 2 (Laps ja lapsevanemaks olemine ning kodu ja argielu põhjal; pt 4,5) Palun vasta alljärgnevatele küsimustele. Arutelu ei pea olema pikk. 1.Meenutage, kuidas vastati lapsepõlves teie küsimusele, et kust lapsed tulevad? Kuidas vastaksite sellele küsimusele nüüd, kui küsijaks on 4-5 a laps. Mõeldes küsimusele ja üritades meenutada, ei tulegi meelde, et oleksin seda ise vanematelt kunagi küsinud. Olin varakult nii tark ja lugesin palju raamatud ning jälgisin teles reklaame. Oskasin sellele huvi tekkides juba ise vastuse leida. Kui minult küsitaks, vastaksin nagu on. Ütleksin, et naise ja mehe vahelisel seksuaalsuhtel või sugulisel teel, mis juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub). 2.,,Palju õnne. Te ootate last" Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vasta
administratiivselt. Humanism on põhiliselt tuntud maailmavaatena, millele on omane inimlikkus, lähtumine inimesest ja tema vajadustest. Paljud lapsevanemad püüavad oma lapsi liigselt kaitsta maailma eest. See kaitsmine ei seisene ainult selles, et kui keegi hakkab füüsiliselt lapsele haiget tegema, minnakse vahele, vaid kõige rohkem seisneb see just psühholoogilises mõjus. Kui laps saab koolis halva hinde ja tuleb koju, saab laps mõnedes perekondades karistuse selle eest, et ta polnud õppinud. Sellisel juhul laps õpib, et kui ta ei saa halbu hindeid, siis ta suudab vältida midagi, mis teda kahjustaks, aga ta ei õpi õppima iseendale. Ta õpib vältima ebamugavusi ehk hakkab valetama, spikerdama ja viilima. Lapselt võetakse tahe õppida, mis on aga suurim kaotus lapsele ja ka lapsevanemale. Minu vanemad õpetasid mind rääkima, kuidas mu päev möödus ja kas oli halbu hindeid. Kui oli, siis püüdsime koos lahendust leida
järsku end muutma hakkama. Aga kuna võiks paar asja siiski välja tuua, siis mina tooks siia perekonna, sest aeg on näidanud, et paljud inimesed keskenduvad ainult enda suhtele ja enda vanemad ning õed-vennad jäävad tahaplaanile. Suhte areng ja abielu (7) lk 109 küsimused: 1. Mõnel maal on kombeks, et abiellujad esitavad abielu sõlmimisel enda kirjutatud tõotuse tulevasele abikaasale. Mida võiks niisuguses tõotuses lubada? 1. Tõotus peaks tulema enda südamest ja sellest, millest tõotaja ise suudab kinni pidada. Tavaliselt lubatakse olla koos nii heas kui halvas, lubatakse olla truu ja armastada kaaslast sellisena nagu ta on. 2. Millist tähtsust omavad pulmadega seotud rituaalid? Milliseid pulmadega seotud rituaale järgiksite teie enda pulmas? 2. Osades peredes on traditsioonid käinud põlvest põlve. Meil sellist asja ei ole. Aga mina järgiksin sellist rituaali, et peigmees ei tohi näha enne pulmi enda kaasat pulmakleidis
seada piire- iseendale kui ka teistele. Kes kehtestab piirid, peab kindlaks määrama ka piiririkkumiste ja reeglite vastu eksimiste tagajärjed. See aga on pingutav ja nõuab julgust, ent ka toetust, mis eeldab asjade arutamist ja kokkuleppeid lastega. Kes talub ainult lähedust ja väldib kokkupõrkeid, on võimetu eralduma ja iseseisvuma. Piiride seadmine tähendab lapsi ,,ligi lasta", samuti neist ,,lahti lasta" ning julgustada neid toime tulema. See protsess ei kulge kriimude ja valuteda. Kes tahab lapsi tõelisuses eest kaitsta, kasvatab nad enamasti saamatuiks. Raskused piiride määramisega tekivad olikordades, kus lapsed asendavad partnerit, kus nad on muudetud tunnete kaisukaruks, kus nad kannatavad selle all, et peavad olema elu mõtteks või tundetusse perekliimasse tundeid ja õhkkonda looma, või kus lapsi kurjasti kasutatakse vanemate hariduse-ja karjääriunistuste tagantjärele- elluviiatena (Rogge 2002: 32-33).
Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet. Traditsioonilise pereelu hinnaks on aga sugupooltevaheliste võimusuhete tasakaalustamatus, individuaalsete valikute puudumine ning demokraatlikul läbirääkimisel põhinevate otsustuste tegemise võimatus. Kuid selliseid peresid on tänapäeval väga raske leida. Keskmine Eesti pere on selline, kus on kaks või vähem last, kus mõlemad vanemad töötavad, see pole neil enam esimene kooselu ja kirikus käimine on üsna unustusse vajunud. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib ühe vanemaga perekond
Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsiaaltöötaja, siis olen taotlenud sotsiaaltoetust Kohtla-Järve sotsiaalametist, ning olnud vabatahtlikuna tööl Kiikla lastekodus. Selle lühikese aja
mitte aga sõrmi. Hügieeniharjumuste kujundamisel vajame järjepidevat harjutamist, ei tohi olla väga nõudlik ja ei tohi last häbistada kui kõik ei õnnestu koheselt. Samuti pean suutma märgata last kes tegelikult oskab ja saab iseendaga hakkama aga millegi pärast seda ei tee. Neid lapsi katsun innustada ise hakkama saada, julgustan neid ja olen toeks, vajadusel muidugi aitan. Koolitusel sain palju teoreetilisi teadmisis ja lasteaias praktikat, kuidas hakkama saada ja kinnitada lastes enesekohaste oskuste kujundamist. Täna olen kindel, et koostöös perega ning järjepidevusega saavad lõpuks kõik lapsed iseseisvalt hakkama oma igapäevaste hügieenitoimingutega.
Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning eriti pöörata tähelepanu sellele, milliseid valikuid peavad inimesed tegema, sest nendel valikutel on erinevad tagajärjed. Samuti on töö eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused selle probleemi suhtes. Põhisõnum Retsenseeritava töö põhisõnumiks on, et tuleb mõelda hoolikalt, mida tehakse, sest praegu valitud otsused mõjutavad tulevikku. Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil pole nii palju ajalist ressurssi, et nad saaksid enda aega ette planeerida. Arenenud maades
Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning eriti pöörata tähelepanu sellele, milliseid valikuid peavad inimesed tegema, sest nendel valikutel on erinevad tagajärjed. Samuti on töö eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused selle probleemi suhtes. Põhisõnum Retsenseeritava töö põhisõnumiks on, et tuleb mõelda hoolikalt, mida tehakse, sest praegu valitud otsused mõjutavad tulevikku. Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil pole nii palju ajalist ressurssi, et nad saaksid enda aega ette planeerida. Arenenud maades
Alkoholi saad kuidagiviisi piirata, kui sa ei ole padujoodik. Aga narkootikumide puhul pole mingit võimalust, siis oled nii-öelda allakäiguteel.» Narkootikume pakkusid alguses ta sõbrad, kes olid sattunud läbi käima imelike seltskondadega. Esialgu pakuti lahjemaid, mida sai suitsetada, hiljem pakuti nuusutatavaid. Süstaldeni pole pakkumised jõudnud. «Olen õnnelik, et oma sõprade saatusest pääsesin. Leidsin endale elukaaslase, loobusin oma sõpradest ja hakkasin elama pereelu. Nüüd pole ka pereelu kiita, on küllaltki karm, kuid 4 sõltlase analüüs vähemalt süstla otsa ma ei kukkunud.» Kert, oled elus kogenud kannatusi suhetega seoses. Mida mees vajab naiselt, et olla suhtes õnnelik? Et tal ei tekiks soov ei tahaks alkoholi juua ja suitsetada? «Esimene on kindlasti, et oleks olemas kodusoojus ja hellus. Et naine pööraks sulle
külma neist ehk siis on ka erapooletuid Ise leian ma aga seda et kui inimesed oleksid tolerantsemad geide ning lesbide vastu oleks meil kõigil kergem kuna nad ei trügi meie eludesse ja ei otsusta selle üle kas keegi meist tohiks abielluda või mitte samas aga teeme meie ju seda neile Usun et kui neil oleksid võrdväärsed võimalused elamiseks ei segaks ega tülitaks nad meid mitte mingil moel sest kõigega on võimalik harjuda Frederico Mayor UNESCO peadirektor on öelnud: Sallivus ei ole möönduste tegemine ega ükskõiksus Sallivus on erinevuste tunnustamine See on vastastikune lugupidamine vastastikuse mõistmise kaudu Inimene ei ole oma loomuselt vägivaldne sallimatus ei ole meie geenides Sallimatust tekitavad hirm ja teadmatus ning need kinnistuvad inimese teadvusesse varases lapsepõlves " Nagu Frederico Mayori ütlusest loeme on sallimatuse tekitajateks hirm ning
mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt, rühma- ja klassikaaslastelt. Sotsiaalses suhtes tekib tema arusaam endast läbi armastuse, usalduse, autonoomsuse, initsiatiivi ja enesekontrolli kogemuse. See kõik arendab lapse enesetaju ning arusaama iseendast suhetes teistega. Antud teema on valitud, kuna autor huvitub teemadest, mis on seotud lasteenesehinnanguga ja selle kujunemisega. Teema on maailmas ja ka Eestis väga aktuaalne. Probleemidest laste enesehinnanguga tuleb
toetatuna, aga mitte ülehooldatuna. Küllalt julgena, et midagi ise teha proovida. Piisavalt kindlalt, et tunda ennast tunnustatuna ja et luua sidemeid. Liiga palju tähelepanu röövib lapselt algatusvõime. Head vanemad tahavad, et nende laps oleks õnnelik. Aga kui see on ainus eesmärk ning lapse heameeleks tehtaks kõik tema jaoks võib lapsest kasvada nn 5 türann, kes kontrollib pereelu. Suur tähelepanu võib panna last teisi inimesi umbusaldama ning ta ei lase endale ligi kedagi. Inimese üheks peamiseks vajaduseks on vajadus kokku kuuluda. See vajadus on nii tugev, et lapsed kiinduvad oma hooldajatesse, ükskõik milline on neile osaks saav hoolitsus. Head vanemad mõistavad seda, nii hoiduvad nad vastsündinud lähedusse, aga annavad rohkem vabadust suuremale lapsele ja koolieelikule. Laps õpib kasvades
kuidas tegutseb ta uutes või ootamatutes olukordades. 2 Laste noorukiikka jõudes on väga oluline, et nad tunneksid end ikka osana perekonnast. 3 Kuigi teismeline võib olla suurem, tugevam või mõnel muul moel üle oma vanematest, siis emotsionaalselt on ta tegelikult ikka veel laps. Ta vajab armastust ja tunnustust ennekõike oma vanematelt. Ilma selle hindamatu kindlustundeta, mis tekib, kui teismeline tajub oma vanemate toetust, ei püüa ta anda endast parimat. Seega peavadki vanemad hoolima ja armastama oma last sellisena, nagu ta on. Suurim viga, mida teismeliste vanemad teevad ongi see, kui lapsed ei tunne, et neist hoolitakse ja armastatakse tingimusteta. Tihti jääb see just vanemate väljendusoskuse taha kinni.4 1http://www.triintomingas.fie.ee/Artiklid/Murdeiga/Murdeiga%20ning%20sellega%20kaasnevad %20identiteediotsingud.htm 2 Campbell, R. Meie teismeline. Raamat kristlikust kasvatusest. Logos. Tallinn 1996, lk. 9 3 Grant, W. 13 kuni 19
" Kuuldust rabatuna palusin tal öeldu mõtet selgitada ning ta lausus: "See on väike hääl sinu südames, mis ütleb sulle, mida on õige teha." Teisel päeval ütles meie väike naabritüdruk minu pojale, et tema isa võiks meie isale tuupi teha, sest ta on 46-aastane ja tugevam. Minu poeg vastas: "See ei loe, kui tugev sa väliselt oled. Tähtis on see, kui tugev sa oled sisemiselt." Sellest kolmeaastaselt tehtud märkusest peale hakkasin poja ja elu kohta päevikut pidama. Ta on öelnud võrratuid asju! Ta suudab näha aurat ning oskab sageli iniemste mõtteid lugeda. Tal on helepruunid juuksed ja suured sinised silmad ning ta on väga tõsine. Sageli ta ainult jälgib inimesi, selle asemel et nendega suhelda. Õpetaja sõnul on ta oma teadmiste poolest teistest lasteaialastest ees, aga tal on raskusi keskendumise ja iseseisva tööga. Poeg põhjendab seda sellega, et see töö ongi igav ja tobe, kuna vaja on ju ainult värvida."
Analüütiline essee alternatiivpedagoogikas Tallinna Pedagoogiline Seminar Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpet
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.11 Üliõpilane:Alexander Kholin Rühm:AAVB41 Matrikli nr:134624 Juhendaja:Ly Kurist Tallinn 2015 Ma lugesin 2 artikli "Nõuanded suhete loomiseks ja hoidmiseks" ja "Lähisuhete alustamine" nad on mõlemad internetis ja linkid on all. Ma lugesin tekstist välja , et suhted erinevate inimestega lisavad meie elule värvi, annavad energiat, turvatunnet ning jõudu elada, töötada, õppida ja hobidega tegeleda. Seetõttu on oluline ümbritseda ennast jõudu andvate suhetega ning hoolitseda oma suhete eest. Head suhted tööl või koolis oma kaaslaste ja kolleegidega muudavad ka õpingud edukamaks ning töötulemused paremaks seda ma teadsin varem küll. Aga seda, et mõiste sotsiaalsete suhete praktikas on tugev seos sotsiaalsete rolli
Sa oled selline nagu sa oled ja sellepärast ma sind nii väga armastangi. Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. Maailma jaoks oled sa keegi, aga kellegi jaoks maailm! Sinu ilu paistab silma sinu headusest ja südamest. Mannekeenid ei lähe iial moest. Sa oled nii tark, et isegi õpetaja ei saa sulle midagi vastu öelda. Sa oled loogiline inimene. Kas ma ei öelnud seda juba viiendat korda ? See,kes on rahulik ei sega ennast ega teisi. Ükski vihane mees ei pea ennast ebaõiglaseks. Sa oled nii hea inimene, et kui keegi Sind ei salli, on see sellepärast, et ta ei suuda taluda mõtet, et olemas on ka täiuslikud inimesed. Sina oled see, keda ma saan usaldada 101% ja kelleta ei ole võimalik elada. JUHTMED KOOS: Narivoodi moodi voodi, viidi voodipoodi. Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahedel vahed vahel.
Räägitakse palju tühja juttu, mis võtab ainult aega ja tagasisidet ning väärtust ei ole ega saagi olla. Mõnus 9 A. Nahkur, M. Sokk. Sõna vägi. 8 klass. Tallinn: Koolibri, 2002, Tagakaas. 10 A. Nahkur , M. Sokk, Sõnad I. - Sõna vägi. 8 klass. Tallinn: Koolibri, 2002, lk 74. 13 on millestki rääkida, kui saadakse tagasisidet. Sellist sidet, mis on õpetanud teisele midagi ja rääkijat ennast senitundmata vaatepunkti järele haarama. Hea on lugeda teksti, mille sõnakasutus on mitmekesine, see loob ilmekama kujutluspildi ja parendab lugeja sõnavalikut. Huvitavalt sõnastatud teksti lugenud inimene muutub paremaks, ta ei lobise enam, sest on õppinud mõtlema. 1.3.2. Mõtetega loome tekste Kui osa meist arvab, et tema ei loo üldse tekste, siis ta eksib. Ta mõtleb iga päev millelegi, seda nimetatakse sisekõneks
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Tiina Tedder AGRESSIIVNE LAPS JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Helin Puksand Tallinn 2010 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus 4 Mis on agressiivsus? 4 – 6 Agressiivse lapse iseloom ja käitumine 6 – 8 Agressiivsuse põhjused 8 – 10 Kuidas agressiivsuse väljakujunemist ära hoida? 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud allikad Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate lapse arenguhäirest, agressiivsusest. Referaat annab vastuse järgnevatele küsimustele: mis on agressiivsus?, kuidas käitub agressiivne laps?, mis on se
endale tähelepanu kätte paar meetrit eemal lebava palli. Meeleheites, vihane ja saamiseks tuleb käituda "halvasti", lärmakalt ning abitu, nuttis ta ääretult palju. agressiivselt. Seejuures ei olnudki oluline see, et Heike ei mõistnud Melanie soove, sest ta polnud kunagi saavutatud tähelepanu oli tihti negatiivse alatooniga õppinud pöörama tähelepanu imiku vajadustele. Pealegi laiu- (närviline, mittesüdamlik imiku koht-lemine). Inimesed tas tema ja tütre vahel emotsionaalne kuristik, mis muutis lap- on loodud selliselt, et nad vajavad tähelepanu ja enda se omaksvõtmise äärmiselt raskeks. Heike ei suutnud aru vajadustega arvestamist. Seepärast on paljudele lastele saada, et Melanie nuttis rahulolematusest ning abitusest
annaabi.ee 
