tugevamaks, püüti saavutada territoriaalsete ümberkorralduste kaudu. Võitjariigid: Inglismaa - Malta, Kapimaa, Tseilon Venemaa - Soome, Poola, Bessaraabia Austria- Lombardia, Veneetsia, Galiitsia Preisimaa - Reini ja Vestfaali piirkond, Põhja-Saksimaa 3. Julgeolekupõhimõte- Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3) Uued liidud Metternichi süsteem - Viini kongressi järgne poliitiline korraldus Euroopas Sai nime vürst Metternichi järgi ( Austria välisminister ) Eesmärgiks oli seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ja rahvusliku vabadusliikumise kaotamine Püha Liit - Sellega ühinesid kõik Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi Eesmärk oli ristiusu toetamine (vana seisusliku korra kaitsmine) Nelja Riigi Liit - Sinna kuulusid Inglismaa , Venemaa, Austria ja Preisimaa Nad lubasid vajaduse korral kaitsta ka relvaga Viinis kehtestatud uut poliitilist korraldust
Preisimaa, aga päris kõrvale ei tõrjutud ka Prantsusmaad. Mis oli kongressi eesmärk? Kongressi eesmärk oli Euroopa poliitilise kaarti korrastamine, mis oli põhjalikult muutunud prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tulemusel. Tekkis Uus Euroopa, kus tagati seduslikkus võim, tasakaalustati Euroopa rigid omavahel, Sveits kuulutati igavesti neutraalseks riigiks ja Prantsusmaa taastati enditesse piiridesse ning pidid hüvitama sõjalised kahjud. Mis oli Metternichi süsteem? Metternichi süsteem oli uus poliitiline korraldus Euroopas. Selle eesmärgid? Metternichi süsteemi eesmärkideks olid seisuste säilitamine, valitsevate dünastiate säilitamine ja rahvusliku vabadusliikumise maha surumine. Püha Liit? Püha Liit oli ristiusuliste riikide liit, millega ühinesid kõik teised Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi. Püha liidu eesmärk oli ristiusu toetamine ehk ka vana seisusliku korra kaitsmine Euroopas. Nelja Riigi Liit?
Enne Prantsuse revolutsiooni vägede sisenemist Mainzi , läks Brüsselis Euroopa Austria Madalmaad, kus tema isa oli tollane peaminister. 25. (kahekümne viiendal) märtsil 1821 (tuhat kaheksasada kahekümne esimesel) aastal sai Metternich Austria riigikantsleriks, mis tähendas tema kui Austria mõjukaima mehe positsiooni lõplikku kinnistumist. Kui keiser Franz I suri, sai võimule tema poeg Ferdinand I, kes oli vaimselt piiratud ja kannatas vesipealisuse all, mistõttu Metternichi tähtsus tõusis veelgi. Siiski hakkasid tema positsiooni õõnestama mitmed kadedad Habsburgide koja liikmed, kellest osa pooldasid liberaalsemat poliitikat, teised ei soovinud aga lihtsalt tema mõjuvõimu liigset kasvu. Seetõttu ei olnud Metternichil oma poliitika ajamine sugugi lihtne ning kui midagi ebaõnnestus, süüdistati selles vaid teda. Nii tekkis Metternichi suhtes üha suurem rahulolematus, mis kulmineerus 1848
ainsaks täievoliliseks esindajaks. Preisimaad esindasid kantsler vürst Karl August von Hardenberg ning diplomaat ja õpetlane Wilhelm von Humboldt. Kuningas Friedrich Wilhelm III oli ka Viinis, mängides oma rolli kulisside taga. Prantsusmaad, "viiendat" suurriiki, esindas välisminister CharlesMaurice de TalleyrandPérigord, samuti täievoliline minister Dalbergi hertsog. Elulood: Klemens Wenzel Lothar Nepomuk, MetternichWinneburgBeilsteini vürst (tuntud ka kantsler Metternichi või vürst Metternichina; 15. mai 1773Koblenz 11. juuni 1859 Viin) oli Austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler (1821 1848). Metternich pärines Vestfaali katoliiklikust perekonnast ning tegi juba 18. sajandi lõpul diplomaatilist karjääri ning resideeris 1801 Dresdenis (Saksimaapealinnas), 1803 juba Berliinis. 1806, kui SaksaRooma riik kadus, asus Metternich tööle aga Austria keisri alluvana. 1808 määrati ta Austria välisministriks
Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem
Tilsiti rahu 1807. Venemaa nõustus prant. vallutustega. Tsiviilkoodeks sätestas inimeste võrduse Seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja Kiriku lahutamise riigist. Napoleoni ajal võeti Tsiviilkoodeks, Katoliku usk kuulutati pran usuks, loodi Riiklik keskpank, soodustati tööstusev. Suured reformid tõid saksmaale päris- orjuse kaotamise, kodanikuõigused juutidele, tsiviilkoodeks, vandemeeste kohus, ilmalik abielu, riigivalitsus ja omavalituse ümber korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega. Püha liit- monarhide liit, revol. liikumise Mahasurumine- Nelja riigi liit- inglismaa, venemaa, austria, Preisimaa liit, mis lubas kaitsta relvaga viini uut poliitilist korraldust. Metternichi süsteem-eesmaräk oli seisusliku korra ja düna. Võimu säilita...
Napoleon Napoleoni võimuletulek ja monarhia taastamine Jakobiini diktatuuri kukutamisega algas revolutsiooni taandumine ning vastu võeti uus põhiseadus: Prantsusmaa oli vabariik (seadusandlik võim- korpuse käes), täidesaatev võimuorgan oli Direktoorium. Rahulolematus ei vaibunud ja rojalistid muutusid järjest aktiivsemaks. Populaarseks muutus Napoleon Bonaparte, kes surus maha rojalistide mässukatse. Temast sai granisoni ülem, kuid ta ei olnud sellega rahul ning hõivati seadusandliku korpuse hoone. Täidesaatev võim – 3 konsulit, Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole. Napoleoni reformid ja ümberkorraldused Tsiviilkoodeks (võrdsus,eraomand,kiriku lahusus riigist) Katoliku usk Ei ole vaimulike eesõigusi,maid Prantsuse kontrolli all olevatest riikidest moodustati Reini liit Hiilgav õukond Kontinentaalblokaad Peamised Napoleoni vastu sõdinud riigid Inglismaa,Austria,Venemaa,Hispaania Kontinentaalblokaad Ingl...
Reini liit prantsusmaa kontrolli all olev 16 saksa riigiliit Reaktsioon vastupanu ühiskondlikule arengule ehk tagurlus Püha liit ristiusupooldamine, mis tähendas endise seisusliku korra kaitsmist euroopas. 4 riigi liit ingl, vene, Preisimaa, Austria, lubas vajadusel kaitsta ka relvaga viini kongressil kehtestatud uut poliitilist korraldust. Saksa liit - 4 saksa riiki, polnud ühtset välis- ja majandus poliitikat, sõjaväge ega kohtuvõimu. Austria ja Preisimaa. 9. Metternichi süsteem viini kongressi järgne uus poliitiline korraldus. Rahvusliku vabadusliikumise lammutamine ja seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine
SAKSALIIT Loodi 1815. Aastal. Eesmärgiks oli taastada Saksamaa väikeriigid, kuid selle vastu olid alles jäänud riikide valitsejad. Sinna kuulusid 41 Saksa riiki. Mõjukaimaks riigiks oli Austria, tema poliitiliseks vastaseks oli teine suurem riik, Preisimaa. METTERNICH Metternich oli Austria välisminister, kellelt sai Viini kongressi järel ,,kogu Euroopa välisminister". Tema nime ja mõjukuse tõttu nimetatakse Viini kongressi järgset poliitilist korraldust Euroopas Metternichi süsteemiks. Selle süsteemi eesmärgiks oli sisuliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ja igasuguse rahvusliku vabadusliikumise lämmatamine.
A8varia UUSAEG 8.KLASSILE MITMESUGUST 1.maailmasõja tulemusena Saksamaa,Austria-Ungari,Venemaa,Türgi lagunenud 4 impeeriumi 8 uut riiki,mis tekkisid Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Tsehhoslovakkia,Ungari, 1.maaimasõja ajal(tulemusel) SHS (Jugoslaavia) Tartu rahulepingu 1.Tunnustati EV de jure. 2.Pandi paika Eesti-Vene piir. põhitingimised 3.EV sai 15 miljonit kuldrubla Vene tsaarid 19./20.sajandil Paul I (1796-1801),Aleksander I (1801-25),Nikolai I (1825-55),Aleksander II (1855-81),Aleksander III (1881-94),Nikolai II (1894-1917) 1.maailmasõja 1.positsioonisõda,2.tankid,3.mürkgaas,4.gaasimask, relvad/uuendused 5.allveelaevad,6.dirizaablid (tsepeliin),7.lennukid, 8.autod Sõjalised liidu...
Napoleon Bonaparte ja tema sõjad Napoleon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ta sündis 15. augusil 1769. aastal Korsikal ning suri 5. mail 1821. aastal. Napoleon valitses Prantsusmaad aastail 1799-1815. Napoleoni isa Carlo Buonaparte oli jurist. Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli tema ema Letizia Ramolino. Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Sõjad: 1. I sõda Napoleoni vastu aastatel 1793–1797. Sõjategevuses osalesid Austria hertsogkond, Preisimaa kuningriik, Suurbritannia kuningriik, Holland, Hispaania Kuningriik, Sardiinia. 2. 1798. aasta, Napoleoni sõjakäik Egiptusesse. 3. II sõda Napoleoni vastu aastatel 1797–1801. Sõjategevuses osalesid Austria keisririik, Suurbritannia kuningriik, Hispaania, Napoli, Türgi, V...
3. Selgita mõisted 1. Püha Liit- sellega ühinesid kõik euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi. Eesmärk oli ristiusu toetamine. Vene keisri loodud. 2. Nelja Riigi Liit- Inglismaa, Venemaa, Austria, Preisimaa omavahel sõlmitud liit. Lubades vajaduse korral kaitsta ka relvaga Viinis kehtestatud uu poliitilist korraldust. 3. Saksa Liit- loodi Viini kongressi otsusega. Sinna kuulus 1815. aastal 41 Saksa riiki. 4. Metternichi süsteem- Viini kongressi järgne poliitiline korf. 3)Liberaalne ja rahvuslik vabadusliikumine Miks algasid vabadusliikumised Saksamaal ja Kreekasolulisemad sündmused ja tulemused. Saksamaal 1818. aastal loodi Ülesaksamaaline Üliõpilasliit, Püha Liidu kongressil arutati eelkõige Saksamaa üliõpilaste probleemi ja töötati välja abinõud selle liikumise vastu võitlemiseks. 1830. aastate sügise algul elavnes Saksamaal taas võitlus poliitiliste olude vastu. 1832
a Rootsi ja Saksa-Rooma keisririik). • Julgeoleku põhimõte – ümber Prantsusmaa loodi puhverriikide ehk vaheriikide tsoon, mis pidi välistama Prantsusmaa ja teiste suurriikide otsesed kokkupõrked. Viini kongressi süsteem • Tasakaalu põhimõte – ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest suuremaks ja tugevamaks. • Viinis Euroopa riikide vahel sõlmitud kokkulepet nimetatakse ka kongressil üheks juhtivaks figuuriks olnud Austria välisministri järgi Metternichi süsteemiks. Klemens von Metternich Viini kongressi tulemused • Esimest korda oli nii palju Euroopa riike ühise laua taga (eeskuju tulevikuks), • monarhiate taastamine, • pikk rahuperiood.
lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a. sellega ühinesid kõik riigid peale Inglismaa ja Türgi, eesmärk oli ristiusutoetamine, vana seisusliku korra kaitsmine Euroopas. Loodi Aleksander I eestvedamisel. 23) Nelja Riigi Liit- Inglismaa, Venemaa, Austria, Preisimaa. (lubas vajaduse korral kaitsta relvaga Viinis kehtestatud uut poliitilist korraldust. 24) Metternichi süsteem- Viini kongressi järgne poliitiline korraldus. (süsteemi eesmärgiks oli seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ning igasuguse rahvusliku vabadusliikumise lämmatamine vahendeid valimata.) 25) Juulirevolutsioon- ulatuslikud rahutused 1830. a. juuli lõpul Pariisi vabariiklaste ning liberaalselt meelestatud kuningriiklaste juhtimisel 1) Louis Capet- Prantsusmaa kuningas, kes 1792.a. väljaastumise käigus arreteeriti ning suleti koos perekonnaga
Ameerika ühendriikide sünd Põhja-ameerika koloniseerimine: -konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul -mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas) -kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner -Põhjapoolsed kolooniad: farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne) -Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik) -Lõunapoolsete asumaade aluseks olid puuvilla-ja tubakaistandused ( ei jätkunud kohalikku tööjõudu), veeti sisse orje. Konflikt kuningavõimuga: -18 saj teisel poolel suhted teravnesid -London hakk...
1) Kes otsustasid pärast Napoleoni purustamist Euroopa saatuse üle? 1814-1815. aastal kogunesid Euroopa valitsejad Viingi kongressile, et taastada Euroopas ,,rahu ja kord" . Kongressil valitses üldine soov asjad panna paika nii nagu need varem olid olnud. Austriat esindanud diplomaadi Metternichi juhtimisel, lepiti kokku põhimõtetes, mis pidid taastana suurriikide üksmeele ja restauratsiooni ning tõkestama revolutsiooniliste vaadete levikut. Nii palju kui võimalik, anti võim tagasi endistele kuningatele ja nende troonipärijatele. Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia, Venemaa, Austria ja Preisimaa. 2) Mida Viini kongressil otsustati?
Amerika Ühendriikide tekkimine 1.Millistest maadest rännati välja Põhja-Ameerikasse = Holland, Inglismaa, Prantsusmaa. 2. Kuidas kujunes Lõuna asumaade mustanahaliste elanikkond= Veeti orjadena. 3. Kuidas ja miks kaotasid prantslased oma asumaad Põhja- Ameerikas= 7 aastase sõja tagajärjel kaotati Kanada. Alad läksid lõpuks inglaste kätte. 4. Millistel põhjustel kujunes uus ühiskond töökaks, ettevõtlikuks= Üks osa väljarändajatest olid kalvinistid. Inimesed olid võrdsemad. Euroopa rendisüsteemi üle ei viidud. 5. Milles seisnes Briti(Ameerika) konflikt kolooniatega= Inglased ei lubanud elama minna läände, nende kaupu ei lubatud inglismaal müüa, inglise kaupu sunniti peale(NT: tee), uue maksu kehtestamine(postimaks). 6. Iseseisvusdeklaratsioon= võeti vastu 14 juuli 1776. Sellega kuulutati Ameerika Ühendriigid iseseisvaks. 7. Uued põhimõtted= õigus elule, vabadusele, õnnele. Inimesed olid võrdsed. Rahvavõim. Maksukoormuse tõus. 8. Millega l...
b) julgeolek eesmärgiks oli stabiilne Euroopa, Prantsusmaa ümber loodi puhverriigid ning Prantsusmaa ja Venemaa vahele paigutati Preisi ja Austria; c) jõudude tasakaal - eesmärgiks taaskord stabiilne Euroopa, Euroopa poliitikat korraldasid viis suurvõimu: Suurbritannia, Venemaa, Prantsusmaa, Austria ja Preisimaa ning ühelgi riigil ei lastud liiga võimsaks kasvada.4 Kongressijärgset poliitilist korraldust Euroopas hakati nimetama Metternichi süsteemiks Viini Kongressi peaorganisaatori, Austria välisministri vürst Metternichi järgi. Selle süsteemi säilitamiseks loodi Püha Liit (kõik Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi) ning Nelja Riigi Liit (Inglismaa, Venemaa, Austria, Preisimaa). 5 4 Gross, L. The Peace of Westphalia, 1648-1948. The American Journal of International Law. Vol. 42, No. 1 (Jan., 1948), lk 20-41. 5 Ibid. 8 3
2. Julgeolek Preisimaa: Lääne-Poola, Põhja- Saksamaa, Rügeni saar 3. Tasakaal Austria: Kagu-Poola, Itaalia väikeriigid, Pühaliit: Vene-, Preisimaa, Austria Lõuna-Saksamaa, lõunaslaavi alad Tegevus: Kristlus! Revolutsiooni vältimine ja mahasurumine Nimetati veel Metternichi Suurbritannia: Küprose ja Joonia saared, süsteemiks Malta, Kapimaa Ameerika Ühendriikide tekkimine Ameerikasse väljarändamise põhjused: - Loodeti leida kulda, otsiti seikluseid - Usulised põhjused puritaanide tagakiusamine - Majanduslikud töö otsingud (tarastamine jättis tuhanded tööta) - Inglismaalt väljasaadetud kriminaalkurjategijad
poliitilise kaardi. Seetõttu valitses kongressil üldine soov panna asjad tagasi paika nii, nagu need olid olnud varem ning lisaks luua uus rahvusvaheliste suhete süsteem. c) Kes olid tähtsamad otsustajad? Viini kongress oli põhimõtteliselt nagu üks suur poliitika laager, kuhu tulid kokku sajad diplomaadid üle Euroopa. Seal ilusas Viini linnas nad veetsid aasta aega arutledes, mida peaks edasi tegema. Austriat esindanud osava diplomaadi vürst Klemens von Metternichi juhtimisel lepiti kokku põhimõtetes, mis pidid tagama suurriikide üksmeele ja restauratsiooni, st vana korra taastamise, ning revolutsiooniliste vaadete leviku tõkestamise. d) Millised olid olulisemad tulemused? Vana korda taastati nii palju kui võimalik (restauratsioon). Näiteks anti endistele kuningatele ja nende troonipärijatele tagasi võim (valdused), mis ei pidanud arvestama rahva huvidega. Nii taastati Bourbonide dünastia võim
mõjukam riik liidus oli Austria, tema konkurent oli Preisi, kelle territoorium ei olnud ühtne vaid jagunes kahte ossa a)kuueks idaprovintsiks(Preisi põhialad) b)kaheks lääneprovintsiks(Reini ja Vestfaali) Saksa Liidu loomine ei tähendanud feodaalse killustatuse likvideerimist, sest liidu liikmesriikidel ei olnud ühtset välis-ja majanduspoliitikat, sõjaväge ega kohtuvõimu. 2. Metternichi süsteem, selle loomise eesmärk. Venemaa kui ,,Euroopas sandarm". Eesmärgiks oli: 1)säilitada valitsevate dünastiate võim 2)säilitada seisuslik kord 3)suruda maha rahvuslik liikumine Nelja Riigi Liit(Venemaa, Austria, Preisi ja Inglismaa) pidi vajadusel sõjaliselt sekkuma ükskõik millises riigi sisepoliitikasse, kui Viini kongressi otsused on ohus. Ohtlikuks loeti kõik rahvuslikud liikumised, sest need viisid valitsevate dünastiate kukutamiseni. Eriti
Louis XVI abiline ja “parem käsi” 23. Oliver Cromwell- Inglise kodusõja üks vägede juhtidest. Juhtis Inglismaad (1653-kuni surmani) 24. William III-William II poeg, Inglismaa üks kuningatest. 25. Robespierre, Danton, Marat- Jakobiinide liidrid, Prantsuse revolutsiooni populaarsed juhid. 26. Napoleon- Edukas väejuht, konsul, juhtis 1799.a riigipööret. 27. K. von Metternich- Austria välisminister, tema järgi nimetatakse Viini kongressi järgset poliitilist korraldust- Metternichi süsteem. VANA-KREEKA ( 2000-30 eKr) Polis-linnriik, Vana-Kreekas. Faalanks-sõjaväe lahinguformatsioon, raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi, sõjameded olid rivistunud üksteise taha, pikkadesse viirgudesse Agoraa-vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, Kreekas. Akropol-Ateena linnriigi keskele, kaljukünkale ehitatud kindlus. Strateeg-sõjaväejuht Andron-Sümpoosiumi toimumiseks ettenähtud külalistetuba, maja kõige esinduslikum ruum, Kreekas.
1.Millal algas ja lõppes uusaeg? Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453. aastal. Uusaja lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918). Marksistlikus ajalookirjutuses peetakse selleks Vene Oktoobrirevolutsiooni (1917). 2.Nimeta varauusajale iseloomulikke jooni. Varauusaega iseloomustas erinevates maailma piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil kristliku teokraatia, feodalismi ja pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon, katastroofiline Kolmekümneaastane sõda, kaubandusrevolutsioon, Euroopa kolonisatsioon Ameerikas ja piraatluse kuldajastu. 3.Iseloomusta peamiste Euroopa riikide arengut varauusajal. Prantsusmaa Kuningas Henri IV valitsemisajal olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII. Tema võimulol...
Keskaeg ja uusaeg 1. Keskaja algus: 476 a. (kokkuleppeline) Lääne-Rooma keisririigi võimu ära võtmine germaani võimu poolt Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid sündmusi: 1) 1492 a.- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 2) 1517 a.- luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: I varakeskaeg ( 5.saj. - 11. saj. algus) II vahekeskaeg (11.saj. algus - 14. saj. II pool) → kõrgkeskaeg (13. saj.) III hiliskeskaeg - varauusaeg (14.saj. II pool - 16.saj.) Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsioon: 1) geograafilises tähenduses - Lõuna- ja Lääne-Euroopa alad → seal valitses kristlus → seal toimis feodalism 2) iseloomulikud tunnused: 1) katoliiklus 2) feodalism ...
Ka Hegel arutles selle küsimuse üle. Nimekiri koostati mitmete autorite poolt, aga sajandi keskpaigaks peeti 12 riiki enesemääramisõiguslasteks, hiljem lisati ka Itaalia. Sõnaõigust pole Ida Euroopa rahvastel. 1848.-1849.a revolutsioonid Mõnikord venitatakse neid veel 1851.aastani ja räägitaksegi Euroopa revolutsioonidest 1848-1851. Kuigi piirkonniti oli kõigil oma taust ja kontekst, siis mõningaid ühisjooni ikkagi oli. Üheks kõige suuremaks mõjuks oli pärast Metternichi süsteemi, pärast Viini kongressi rahva poliitiline elavnemine, eriti kesklass, aga ka töölised ja vaesemad kihid. Väga tugevat mõju avaldasid rahvuslikud meeleolud, mis uue tõusulainena esile kerkisid. Üldiseks nõudmiseks oli poliitiliste õiguste, k.a naisõiguste tagamine, et võetaks vastu konstitutsioonid, võrdsus seaduste ees. Ennekõike konstitutsioonilise monarhia taotlus. Peamiseks revolutsiooni teostajaks oligi kodanlus/keskklass, keda
abielu mitte ohtu seada ning informeeris oma abikaasat oma kokkupuutest Wagneriga. Sellest hoolimata inspireeris see afäär Wagnerit kirjutama Tristian ja Isoldet. Tasakaalutu afäär leidis oma lõpu 1858. aastal, kui Minna sai küüned taha Wagneri kirjale ,mille too oli kirjutanud Mathildale. Pärast tüli lahkus Richard Zürichist üksinda Veneetsiasse. Järgmisel aastal läks ta jällegi Pariisi, et juhendada Tannhäuseri ümbertöötlemist, mis etendati tänu Printsess von Metternichi jõupingutustele. Tannhäuseri esietendus Pariisis 1861. aastal oli täielik fiasco Dzoki Klubiliikmete segamise tõttu. Edasised etendused jäeti katki ning Wagner kiirustas linnast välja. 1861. aastal vabastati Wagner Saksamaal poliitilise keelu alt ja helilooja jäi Biebrichi, kus ta asus "Die Meistersinger von Nürnbergi" kallal. Hoolimata Tannhäuseri täielikust ebaõnnestumisest, võimalusest ,et "Der Ring des Nibelungen"
säilitama enamike Saksa väikeriikide dünastiate võimu ja tõkestama Prantsusmaa agressiooni. Veel üks väga rahu tagav ja üllas otsus, mis Viini kongressil vastu võeti, oli Prantsusmaale ehk siis kaotajariigile andestamine. Viinis paika pandud riikidevaheliste suhete korralduse tegelikuks haldajaks sai Austria välisminister Klemens von Metternich, mistõttu on Viini kongressi järgset poliitilist korraldust Euroopas hakatud nimetama ka Metternichi süsteemiks. Suurel Prantsuse Revolutsioonil oli tegelikult aga veel paljugi rohkem tagajärgi, kui ainult Napoleoni sõdadega seonduvad. Revolutsioonilised sündmused leidsid Euroopas väga palju erinevat vastukaja, alguses vaimustatult, hiljem aga selle vaibudes ja lausa õudust tundes. Üsna pea tekkisid revolutsioonisõjad, kuna teised Euroopa riigid üritasid lämmatada revolutsiooni ja taastada monarhia. Moodustati palju Prantsusmaa vastaseid liite, mis panid aluse näiteks
Saabus 216 esindajat kõigist Euroopa riikidest. Kongressi teglikke otsuseid mõjutasid aga vaid suurriigid: Inglismaa, Venemaa, Preisi, Austria ja ka võidetud, kuid ikkagi suurriigiks tunnistatud Prantsusmaa. Kongressi võõrustajaks oli Austria kantsler Metternich, reaalpoliiitk, kes juba Austria killustatuse tõttu hoidis kongressilt eemale vabameelsed ja rahvuslikud taotlused. Viinis kujundati pärast veerand sajandit kestnud sõdu nn. Euroopa kontsert e. Viini kongressi süsteem e. Metternichi süsteem. Sellega anti suurriikide suhetele vorm, mis püsis Krimmi sõjani (1815-1853). Süsteem seisnes suurriikide mitteametlikes konsultatsioonides jõudude tasakaalu hoidmiseks ja aitas aastakümneteks säilitada rahu. Prantsusmaa suutis saavutada enda kohtlemise kongressil suurriigile kohase austusega tänu Talleyrandile, legendaarseima karjääriga riigimehele diplomaatia ajaloos (oli enne revolutsiooni Autuni piiskop, terrori ajal põgenes USA-sse, Direktooriumi
1.Mõisted Marseljees-Prantsusmaa riigihümn.1792 Pariisi sisenenud sõdurid laulsid seda.Seda nimetati Sõjalauluks Reini armeele. Louis XVI-Viimane Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne pr.revolutsiooni.1774- 1792a.Oli abielus Marie Antonettega.Tema valitsemisel oli probleemiks süvenev rahapuudus ja riigivõlg.Kaotas kontrolli sündmuste üle ja üritas põgeneda.Ta saadi kätte,92a mõisteti surma. Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prants...
legitiimsus e seaduslikkus (eesmärk taastada enne 1789. a-t valitsenud dünastiate võim ja valdused) julgeolek (Prantsusmaa kui rahurikkuja ümber moodustada puhverriigid, et vältida uusi rünnakuid) tasakaal (suurriikide vahel säilitada teatav võrdsus, et ükski ei muutuks teistest oluliselt võimsamaks) Kongressijärgset poliitilist korraldust Euroopas hakati nimetama Metternichi süsteemiks Suurbritannia, Austria, Preisimaa, Rootsi (Bernadotte) ja Venemaa saavutused Viini kongressil, uus Euroopa kaart (Taani kaotused). Austria- Saksa keisririiki ei taastatud, jäi Austria impeerium. Ta sai Lombardia ja Veneetsia. Loobus Madalmaadest, sellest sai omaette kunigriik. Austria sai juhtrolli ka Saksa liidus, mis koosnes 37st Saksa riigist ja 4 vabalinnast. See pidi olema kõiki Saksa alasid liitev liit, kelle on
rev, sooviti taastada kuningriiki, alhgasid prants vallutusretked euroopas 13) 22. set 1792 Prants vabariik, ajaarvamine 14) ''sada päeva''- napoleoni teiskordne võimuloleku aeg 15) Leipzigi lahingu e rahvaste lahingu tähtus eurooplaste võitlus napoleoni ülemvõimu vastu 16) 6''valge terror'' napoleoni pooldajate hävitamine,bourbounide restauratsiooni järel tekkinud kuninga vastaste hävitamine. Sümbolvärv oli valge. 17) . 18) metternichi süsteem-julgeolek, tasakaalu legitiimsus pm, viini kongressi järel tekkinud euroopa korraldus, tagurlik poliitika euroopas 19 saj 19) revolutsioni põhjuseks ei olnud inimõiguste nõudmine. Tulemuseks ei saa lugeda euroopas konstitutsioonilise monarhia tekkimist. 1.rahvusliku liikumine tagajärjel suurenes huvi väikerahvaste kultuuri vastuÕ 2.kreekas tekkis nn elitaarne vabadusliikumine V Saksama 4. 3. 1848-1849 a rev järel kehtestati prant vabariik Õ 5
Kohal oli enamus tollaste riikide juhte. Reaalselt sõnaõigust oli viiel riigil: Inglismaa, Venemaa, Preisimaa, Austria, Prantsusmaa. Prantsusmaa huvide eest seisis tollane välisminister Talleyrand. Ta oli olnud tegev ka kuninga ajal, oli ühe piirkonna piiskop, läks revolutsiooniga kaasa, Napoleoni ajal oli ka välisminister. Tänu temale oligi Prantsusmaa otsustajate seas. Poliitiline süsteem kandis nimena kas Metternichi süsteem või Viini Kongressi süsteem. On kasutatud ka nime Euroopa Kontsert. See süsteem jäi kestma kuni sajandi keskpaigani, kuni Krimmi sõjani (1853-1856). Idee oli taastada Lähtuti kolmest põhimõttest: 1. Legitiimsus (seaduslikkus) vanad dünastiad, kes enne revolutsiooni olid võimul said selle võimu ka tagasi. Näitena Prantsusmaa ja Hispaania. Saksamaal jäi asi nii nagu Napoleoni ajal oli loodud, sama kehtis ka Rootsis, kus ei hakatud endist
salaja Prantsusmaale tagasi tuli, peeti maha Waterloo lahing, kus Napoleoni väed said lüüa ja mis tagajärjel loobus Napoleon jälle troonist ja suri 1821. aastal Püha Helena saarel , kuhu ta saadeti. 19. Monarhistlik reaktsioon Euroopas Viinis kutsuti kokku rahvusvaheline kongress selleks, et korrastada Euroopa poliitiline kaart. Euroopa uute piiride kindlaksmääramisel lähtuti mitmest põhimõttest: seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõte, tasakaalu- ja julgeolekupõhimõte. Metternichi süsteemi eesmärgiks oli seisuliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ning vabadusliikumise lämmatamine. Saksa Liit moodustati sellepärast, et seaduslikkuse põhimõtte järgimine osutus võimatuks. Juulimonarhiaks nimetatakse Louis Philippe valitsemisaega, kuna ta pidas oma valitsemisajal silmas suurkodanluse ja pankurite huve. 20. Rahvuslik ja liberaalne vabadusliikumine
arvukalt teatrietendusi, paraade, balle jne., tooni andis uus moetants valss (sellest tuli nimetus "tantsiv kongress"). Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa. Eriti oluline oli kongressil Austria välisministri Metternichi roll. 14 Kongress taastas Bourbonide dünastia võimu Prantsusmaal ja Hispaanias ning endiste valitsejasuguvõsade võimu enamikus Itaalia riikides, taastati Sveitsi konföderatsioon. Saksa Rahva Püha Rooma keisririiki endisel kujul ei taastatud. Võitjariigid siiski üksmeelt ei saavutanud. Jagatud Poola ühtsust ei taastatud. Suurem osa Poolast jäi Venemaa võimu alla, Lääne-Poola anti Preisimaale, Kagu- Poola Austriale.
põhjustatuna enda sõjalisest tugevusest. Toimub nö ideoloogiline kaaperdamine. Preisi kuningakoda võtab võimu üle ja vastandab end liberaalide ideedega, rõhutades enda tugevust ja ühendatud Saksamaa tugevust. Ei tasu samastada rahvuslusega (pigem filosoofiline loosung) Poliitilised suunad enne 1848.a. Liberalism: - 1815.a. Saksa Üliõpilaste Liit Jenas (Saksa rahvusvärvid must-punane-kuldne). Üliõpilased- haritlased versus aadel, ametnikkond ja kodanlus. Metternichi reaktsioon (Karlsbadi otsused 1819 ja Viini lõppakt 1820). Akadeemilistes ringkondades levimine. Monarhiavastaste lipp. Ülikoolide eriline staatus. Autonoomsus. Alternatiivsed võimuüksused. Rohkem kui Prantsusmaal või Inglismaal. Akadeemilised ringkonnad soovivad haarata liberalismiga võimu, et oma positsiooni ühiskonnas parandada. Suurem osa neid saksa riike, kuis liberalism on tugevamini võimule, asub just saksa katoliiklikes piirkondades.
Inglismaa. Preisimaa tahtis saada Saksimaad. Selle vastu oli Austria ja Prantsusmaa. Kaotajariigi esindaja mängis hiilgava diplomaatilise partii ja suutis võitjad tülli ajada. Ta lõi ühisrinde Venemaa ja Preisimaa vastu. 3 jaanuaril 1815 kirjutasid kolm riiki- Austria, Prantsusmaa ja Inglismaa alla salalepingule, mis pidi välistama Venemaa taotlused Poola suhtes ja Preisimaa taotlused Saksimaa suhtes. Lepingu tekstid saadeti salaja Pariisi ja Londoni. Üks eksemplar jäi Metternichi kätte. Napoleon sai teada vastuoludest ja jõudis oma pooldajatega 20 märtsil Pariisi. Kiiruga põgenenud Louis XVIII unustas salalepingu oma kirjutuslauale. Napoleon tegi enda seisukohalt õige sammu ja saatis lepingu kiirkulleriga Viini Aleksandrile. Aleksander vihastas kohutavalt, kuid see ei olnud talle üllatuseks. Viini kongressi viimane koosolek toimus mõni päev enne Waterloo lahingut, 15 juulil 1815, kus kirjutati alla lõppakt. * Võitjad jagasid ümber maid.
Türgi. Reaalsed otsustajad olid Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa. Sest nad olid suuriigid ja nende panus Napoleoniaegse Prantsusmaa purustamisel võeti arvesse. Kongressi võõrustajaks oli Austra kantsler peaminister Metternich. Ta tegutses selle nimel, et vabameelsed ja rahvuslikud taotlused jääksid kõrvale. Viinis kujundati süsteem, mis kannab nimetust Viini kongressi süsteem e Metternichi süsteem. Kongressi keskeks eesmärgiks oli taastada revolutsioonieelne Euroopa. Rakendatud põhimõtted: 1) legitiimsuse põhimõte taastati enne revolutsiooni valitsenud dünastiate võim. Prantsusmaa jaoks tähendas see Bourbonide dünastia taastamist. Hispaanias taastati ka Bourbonide dünastia. Erand tehti Saksamaal väikeriigis olid Napoleoni ajal seal ühendatud, kuid Viini kongress ei otsustanud Saksa killustatust taastada jäeti alles ühendatud väikeriigid (39).
o legitiimsus e seaduslikkus (eesmärk taastada enne 1789. a-t valitsenud dünastiate võim ja valdused) o julgeolek (Prantsusmaa kui rahurikkuja ümber moodustada puhverriigid, et vältida uusi rünnakuid) o tasakaal (suurriikide vahel säilitada teatav võrdsus, et ükski ei muutuks teistest oluliselt võimsamaks) Kongressijärgset poliitilist korraldust Euroopas hakati nimetama Metternichi süsteemiks. Selle säilitamiseks loodi Püha Liit (kõik Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi) ning Nelja Riigi Liit (Inglismaa, Venemaa, Austria, Preisimaa). 1848. aasta revolutsioonid Revolutsioonide põhjused: 1. Võim oli aadlike käes, aga rikastunud kodandus tahti samutiosaleda riigijuhtimises. 2. Aadlikud ei arvestanud tihti riiki juhtides ettevõtjate huvideg.a 3. Tekkisid majanduslikud raskused 4. Osades maades olid suured rahvuslikud vastuolud
· 1818 võeti kongressi liikmeks ka Pr, Ük astus sellest välja, sest ÜK-le ei olnud vastuvõetav ühendatud ja pragmaatiline · sellist ÜK käitumist hakati nim hiilgavaks isolatsiooniks, inglise pol oli paindlik ja pragmaatiline · Nelja Riigi Liit ja Püha Liit: · Nelikliit: ÜK, Vm, Au, Preisimaa olla vastukaal Pr agressiivsete plaanide puhul · Püha Liit: Vm, Au, Pre võidelda rev liikumiste vastu · Viini kongressi otsuseid hakati nim Metternichi süsteemiks Pilet 8 1.Arhailise ja klassikaline Kreeka ühiskond ning eluolu 8. saj eKr tsv uus tõus rahvastiku kasv, linnade teke + ülemkiht tihedad sidemed foiniiklastega kolonisatsiooni algus (8. saj eKr) Kreeka emamaa ei suuda oma rahvast ära toita; Itaalia, Sitsiilia, Musta mere rannik; metalli ja põllumaa vajadus kujunes rahvuslik ühtekuuluvustunne: ühised jumalad, ühine keel kreeklasi liitis võitlus Pärsia vastu
halastatud ka naistele ja lastele. Endine rikas hansalinn Magdeburg on jäänud tänini kohaliku tähtsusega provintsilinnaks. 30-aastase sõja ajal sõjaõigus ei kehtinud, see oli üks julmim sõda Euroopas enne 20. sajandit. Sõja lõpetas Vestfaali rahukonverents, kus lepiti kokku sõjajärgse Euroopa poliitiline kaart. Enam-vähem sama toimus 1815. a Viini kongressil, kus Mandri-Euroopa suurvõimud Preisimaa, Austria ja Venemaa otsustasid Austria kantsleri Metternichi juhtimisel Napoleoni-järgse Mandri-Euroopa saatuse üle. Sõjatehnika arenguga kaasnesid ühelt poolt üha suurema purustusjõuga relvad, teiselt poolt aga muutus tulirelvade käsitsemine järjest lihtsamaks. Alates 17. sajandist tõrjus nekrutivägi järk-järgult välja palgaväe. 19. sajandil seati sisse üldine sõjaväeteenistuskohustus. Kui varem oli sõjapidamine amet, siis nüüdsest oli sõjaväeteenistus vältimatu osa meeste enamiku elust. Sõjad muutusid üha ohvriterohkemaks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
