Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Metsaseire analüüs - sarnased materjalid

seire, võra, keskkonnainfo, proovid, proovide, muld, seisundit, proovitükk, alustaimestik, õhusaaste, arti, lämmastik, stabiilselt, süsinik, forests, programmis, seostamine, raskmetallid, seirejaamad, proovitükid, lihtsasti, option, teostati, seireveeb, paranenud, vääveldioksiidi, liigiline, merle, kogutav, juhendaja, nimetust, aspektist
thumbnail
20
odt

MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS

Õhukest paepealset rähkmulda oli ainult 2 % (õhukest paepealset mulda – 70 % ulatuses ja rähmulda – 30 % ulatuses). Leetjaid muldasid leidus sellel põllumassiivil 34,8 %. Leostunud muldasid oli sellel põllumassiivil kokku 46,3 %. Joonis1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassivi nr 42648298604 kohta. Põllumassivi kontuur punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Kolm suurima osatähtsusega mulla liiki: Ko, KI , Kr. Ko on leostunud muld, mis hõlmab kogu maast 4,2 % ning põllumaast uumbes 9,7%. Nende muldade puhul toimub tavaliselt kihisemine 30...60 cm sügavusel ning mulla ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) olemasolu. Selliste muldade puhul on juhtivaks mullatekkeprotsessiks savistumine. Tüüpprofiil: A-Bw(Bwt)-C. Huumushorisont ja sellele järgneb pruun savistunud horisont ning sellele järgneb lähtekivim kas saviliiv või liivsavi

Mullateadus
46 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

tõusnud. Autode hulk on kasvanud, samas kütuse kvaliteedi paranemine, autode ökonoomsem kütusetarbimine on aidanud kaasa heitgaaside ja raskemetallide vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vee sanitaarse seisundi seire eestis

Vee sanitaarse seisundi seire eestis Referaat Sissejuhatus Töö eesmärk oli tutvuda vee sanitaarse seisunid ehk kvaliteedi seirega Eestis. Mõistmaks seire protsessi, tuleb uurida seadusi, mis kehtestavad määruseid ja nõudeid ning loovad seire seadusliku aluse, tuleb käsitleda erinevaid veesüsteeme, nii looduslikke kui inimese poolt juhituid, mis kõik omavad oma nõudeid, silmas tuleb pidada ka vee puhastustprotsesse, millega tagatakse nõutav vee kvaliteet. Vee seire on aktuaalne teema, sest inimesed on veega pidevalt seotud, vesi on oluline elus püsimiseks, samas on sellel ka väga suur osa tarbimisühiskonnaga kaasnevates tööstuslikes protsessides. Joogivesi peab olema ohutu, reovesi piisavalt puhas, et ei

Veemajandus
19 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Termini roheline revolutsioon võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas lühikõrrelise nisu. Toiduprobleemid maakeral on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja piiratakse tootmist. Arengumaades on toidupuudus. Arenenud maades istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsa. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon ­ viljakas muld uhutakse ära, kuni 1000 tonni/m2. Vihmametsades sajab üle 1500 mm aastas. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Endla Reintam, 2008/2009 2 Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire Kontroltöö I kordamine

Vihmapiisad eraldavad mullale langedes mullaosakesi. Selle protsessi ulatus sõltub vihmapiiskade suurusest ja langemise kiirusest. Maismaad mööda kulgev veevoog kannab seejärel eraldatud mullaosakesed eemale. Erosioon tekib, kui sademete hulk on suurem kui mulla veeläbilaskevõime. Erosiooni tõttu kaob muld palju kiiremini, kui seda tekkeprotsesside kaudu asemele toota jõutakse. Pindmise mullakihi kadu vähendab viljakust, mille tagajärjeks on väiksem saak. Edasikantud muld suurendab ka veeteede saastumist ja mudastumist. 16) Seletage mõisted ,,tõeline väärtus", ,,mõõteväärtus", ,,mõõtemääramatus" Igasuguse mõõtmise tulemusele on omane teatav määramatus või mõõtemääramatus ­ ebakindlus mõõtmise tulemuse suhtes. Mõõdetava suuruse tõeline väärtus ja viga ei ole üldjuhul eksperimentaalselt määratavad. Kui mõõteviga oleks teada, siis saaks mõõtetulemust korrigeerides kergesti leida mõõdetava suuruse tõelise väärtuse.

Keskkonnasaaste, -analüüs ja...
6 allalaadimist
thumbnail
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

............. 25 2.1 KÜLASTUSSEIRE MOODULID ............................................................................................................................................ 26 2.2 SEIREALADE VALIKU KRITEERIUMID LÄHTUVALT PUHKE- JA KAITSEVÄÄRTUSTEST ........................................................ 28 2.2.1 Külastajasegmendid ............................................................................................................... 31 2.2.2 Riikliku seire andmete kasutamise võimalused külastusseirel ............................................... 35 2.2.3 Andmete kogumise hea tava ................................................................................................. 38 2.2.4 Pilootprojekti andmemudel.................................................................................................... 42 3. KÜLASTUSSEIRE JA KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMISE MEETODID .............................................................

Loodus
7 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Rannikumere kaugseire referaat

................................9 KOKKUVÕTE............................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................12 2 1. Sissejuhatus Inimtegevuse mõju looduskeskkonnale ilmeb peaaegu kõikjal. Puutumata ei ole jäänud sellest ka Eesti rannikumeri, lahesopid ja siseveekogud. Seda rohkem on tekkinud vajadus hinnata nende ökoloogilist seisundit. Kaugseire on üks selline võimalus. Veekaugseire edeneb tasapisi. Paljud kaugseire meetodid on välja töötatud maapinna uurimiseks ning neid ei saa nii lihtsalt rakendada veekogude jaoks. Põhjuseks vee väike ja suhteliselt vähe muutuv värvus, mida on üsna keeruline määrata: tulemusi mõjutab tugevasti kiirguse levik atmosfääris. Kuna hoovuste, vee segunemise ja bioloogiliste protsesside tõttu

Keskkond
7 allalaadimist
thumbnail
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

See oli üks peamine põhjus, miks 1999. a käivitati statistiline metsainventeerimine ehk lühendatult SMI. Oma olemuselt on SMI süstemaatiline valikuuring, kus üle Eesti paigutatud väikesepindalalistel ringproovitükkidel tehtud mõõtmiste tulemustena saadud andmed üldistatakse kogu riigile. Proovitükid on paigutatud ruudukujuliste (800X800 m) traktide külgedele, seejuures eristatakse kolme liiki proovitükke: - tagavara proovitükk (vahekaugus 400 m); - kasvukoha proovitükk (vahekaugus 200 m); - raie- ja uuenemise proovitükk (vahekaugus 100 m). Traktivõrk kavandatakse viieks aastaks ja igal aastal mõõdetakse 270-280 trakti. PINDALA JA TAGAVARA Eesti on üks Euroopa metsasemaid maid. SMI 2010. a inventuuri andmetel on Eestis metsamaad 2 212 000 ha ehk 49% riigi pindalast. Metsamaaks loetakse maad, kus kasvavad puutaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja võrade liitusega 30%,

Metsaressurss ja -klaster
37 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis

Tallinna Ülikool Matemaatika- Loodusteaduste Instituut Referaat Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis Monitooringu alused Tallinn 2008 Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb

Keskkond
53 allalaadimist
thumbnail
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

1.9. Modelleerimispinnas ………………………………………………………….…….lk.79 6.2. Kasvupinnaste paksus olenevalt neil kasvatatavast taimestikust ………….…………...lk.79 6.3. Kasvupinnase komponentide omavaheline segamine …………………………………...lk.80 7. Tänavapuude tugipinnas ……………………………………………………………………….…lk.82 7.1. Linnapuude kasvu ja sanitaarset seisundit mõjutavad tegurid …………………….….…lk.82 7.1.1. Juurte kasvuruumi vajadus ………………………………………………………...lk.83 7.2. Tugipinnase olemus ………………………………………………………………………..…lk.83 7.3. Tugipinnase koostis …………………………………………………………………….….....lk.84 8

Aiandus
30 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Taimkatte kaugseire

hajumise ül lahendatakse täpselt, mitmekordse oma ligikaudselt, sama mudelit kasut metsa heleduse mudelis alustaimestiku peegeldumisomaduste kirjeldamisel; võimaldab arvutada heleduskordaja spektri ja heleduskordaja suundolenevuse). Metsa heleduse mudelid: lehestiku koondumine võradesse ja olulised võradevahelised tühimikud (eripära võrreldes põllukultuuridega) ­ ebahomogeenne biomassi jaotumine. Metsa heleduse komponendid: valgustatud võrad, varjus võrad, valgustatud alustaimestik, varjus alustaimestik. Metsa heledust saab arvutada nende komponentide heledus korda osakaalu summana. Li-Strahleri metsa heleduse mudel ­ 4 komponenti, mille heledused määratakse igas spektraalkanalis eraldi, komponentide proportsioonid leitakse geomeetriliste arvutuste tulemusena. Kui komp heledused teada, sabab puistu keskmist heledust teades hinnata puude arvu. Kuusk-Nilsoni mudel ­ suur hulk sisendparameetreid, nagu puuliik, võrapikkus, läbimüüt; liitus,

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. ja Ott K. RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE SEIRE JA VAJADUS EESTIS Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 AJALUGU.......................................................................................

Keskkond
47 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

Asjaolud, mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust uuritaval alal: 1. Liigi levimisvõime 2. Liigi käitumine 3. Biootilised (eluskeskkonna) tingimused 4. Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused 5. Inimene võib mõjutada nii elus- kui ka eluta keskkonda. ABIOOTILISED TINGIMUSED on füüsikaline ja keemiline keskkond. Füüsikalised tingimused · valgus · temperatuur · gravitatsioon · rõhk · muld · tuli · hoovused (tuul ja vee hoovused) Keemilised tingimused · niiskus · atmosfääri gaasid · soolsus · toitained · happelisus Sünergism - Erinevad liigid taluvad keskkonna muutusi erinevalt. Seadusi ökoloogias · Liebigi miinimumseadus: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem;

Keskkonnakaitse ja säästev...
406 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire: suurkiskjate- ja ulukiseire

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire: suurkiskjate- ja ulukiseire Kirjalik töö õppeaines ,,Keskkonnaseire" Tartu 2012 Sisukord 1.Eesmärgid.................................................................................................................................3 2.Seirealad...................................................................................................................................4 3

Keskkond
9 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Põhjavee seire

...................................................................................................... 4 1 Põhjavesi....................................................................................................................... 5 1.1 Põhjavee seisund................................................................................................... 5 1.2 Põhjavee probleemid.............................................................................................. 6 2 Põhjavee seire.............................................................................................................. 6 2.1 Põhjavee seire eesmärk......................................................................................... 7 2.2 Põhjaveekihid ja seirejaamad................................................................................. 7 2.3 Seire jaotus............................................................................................................. 9 2.3

Keskkond
53 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. Bioindikatsioon ­ keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide ­ bioindikaatorite ­ ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) ­ veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l.

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

KK üldkursuse eksami materialid

kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. Standard - on erinevalt normatiividest, iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardiva organi poolt keskkonnastandard - on SAS defineeritud kui asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnanormatiiv - defineeritakse Säästva Arengu Seaduses kui keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu või loodusvara erikulu. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. · keskkonnakorralduse · keskkonnaseire, · keskkonnatehnoloogia · keskkonnainformaatika

Keskkonna kaitse
331 allalaadimist
thumbnail
130
pdf

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puhatu, Kõrgesoo, Selisoo. Ühtlasi on antud töö ka bakalaureuse töö jätk. Magistritöö käigus teostati rabamändidelt võetud 65 puiduproovi aastarõngaste loendamine ja mõõtmine. Puiduproovid on võetud 2009 aastal kolmelt alalt: Kõrgesoost, Puhatust ja Selisoost. Proovide saamiseks on rabamände puuritud ida-lääne suunaliselt, umbes 0,5 meetri kõrguselt sambla pinnast ja puud läbistavalt. Puuritud puiduproovid on kahe aegreaga, mille puhul mõlemalt poolt mõõdetud ja loendatud tulemused peavad olema õigsuse mõttes sarnased. Proovide mõõtmine teostati mõõtelaud LINTAB-i abil, mis omakorda oli ühenduses TSAPWin programmiga. Mõõdetud andmete analüüs toimus programmides: Excel ja TSAPWin.

Loodus
3 allalaadimist
thumbnail
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

teabelehele. (5) Nõuded väetise pakendi ja teabelehe märgistusele kehtestab põllumajandusminister. § 9. Enesekontroll (1) Nii tootja kui ka pakendaja kontrollivad enda toodetud või pakendatud väetise koostise nõuetekohasust vähemalt kord kuue kuu jooksul. Rakendatavaid abinõusid kirjeldatakse enesekontrolliplaanis. (2) Tootja ja pakendaja on kohustatud pidama enesekontrollitoimingute käigus väetise koostise nõuetekohasuse kontrollimiseks võetud proovide arvestust, milles on järgmised andmed: 1) väetise nimetus; 2) proovivõtu kuupäev; 3) proovivõtja nimi ja allkiri; 4) analüüsi teinud laboratooriumi nimi; [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] 5) proovi analüüsi tulemused. (3) Tootja ja pakendaja peavad säilitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestust proovide võtmisest arvates seitsme aasta jooksul. § 10. Teavitamiskohustus

Põllumajandus
18 allalaadimist
thumbnail
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis- administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. 
 Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 
 1) looduskaitse;
 2) maastikukaitse ja hoolduse;
 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 
 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes);
 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. 
 Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. 
 Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. 
 Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. 
 Kellele ja miks on vaja looduse kaitset? 


Keskkonna kaitse
105 allalaadimist
thumbnail
58
docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) säilitamiseks, tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond.“ o Vello Keppart: „Keskkonnakaitse on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama looduskaitse; maastikukaitse ja –hoolduse; loodusvarade säästliku kasutamise; keskkonnakaitse; keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve.“ o Keskkonnakaitse – tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.

Keskkonnakaitse
72 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Väetamine ja keemilised elemendid taimes

............ .............. .............. .............. .............. .............. ....... P - .............. .............. .............. .............. .............. .............. .............. .............. K - .............. .............. .............. .............. .............. .............. .............. .............. Kas ainult väliste tunnuste järgi on võimalik toiteelementide puudust või üleküllust määrata? Põhjenda! MULD TAIMETOITAINETE ALLIKANA Muld koosneb tahkest, vedelast ja gaasilisest faasist ning on taimedele vee ja peamiste toitainete allikas. Mulla tahke osa koosneb mineraalsest ja orgaanilisest ainest moodustades mulla peamise massi. Mulla mineraalaine murenemisel ja orgaanilise aine mineraliseerumisel vabanevad taimetoiteelemendid järk-järgult raskesti lahustuvatest ühenditest ja muutuvad taimedele omastatavateks ühenditeks. Sellest tulenevalt on

Aiandus
21 allalaadimist
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul 6 käsitletakse teadvuse neuronaalseid korrelaate väga minimaalselt, keskendudes ainult selle olemusele. Unisoofia ­ valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma ,,uutmoodi", kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi tunnetamine põhjustab uue ja senikogematu teadvuse seisundi tekkimist. See tähendab seda, et taju sisud loovad uue teadvuse seisundi, mitte teadvuse sisu. Kuid just teadvus on väga suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega. Nii et uue teadvuse seisundiga kaasneb inimesel uus olemine Universumis. Põhilisteks tunnetuse liikideks on ruumi-, aja-, reaalsus-, välja- ja eufooriataju

Teadus
36 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
18
doc

EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

Keskkonnaamet on valitsusasutus, mis tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. KKA ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja 4 muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Amet alustas tööd 1. veebruarist 2009. Load, planeeringud, KMH osalemine, seire korraldus, uuringud, tegevuskavad võõrliikide kaitseks, kahju heastamise korraldamine, metsateatised, jahipidamisõiguse dokumendid, kalavarude kaitse. Keskkonnaagentuur (KAUR) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti

Keskkonna kaitse
45 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Keskkonnakaitse vastused EMU

Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus

Keskkonna kaitse
209 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine

Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
30 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Keskkonnamonitooringu loengu konspekt

1. Mis on keskkonnaseire eesmärk? Miks on keskkonnaseiret vaja? 1)Seire eesmärgiks on keskkonnaseisundi muutuste jälgimine (korduvus). Keskkonnaseiret viiakse läbi, et hinnata keskkonda mõjutavaid tegureid, keskkonnaseisundit ja selle muutusi; selgitada välja täiendavat uurimist nõudvad keskkonnamuutused ning koguda andmeid erinevate programmide koostamiseks. 2. Kuidas saab keskkonnaseiret jaotada? Millest sõltub ja kuidas on omavahel seotud seire ajaline ja ruumiline ulatus? Tiit Maran (2010): ­ Tavaseire: kindla sammuga, enamasti pikaajaline, muutujate mõõtmine ­ Sihtseire: mingi tegevuse mõju kirjeldavate muutujate mõõtmine, reeglina lühiajaline. toimub kahes osas ­ enne ja pärast mõju ilmnemist. Spellerberg, 2005; Wolfe, O'Connor, 1986: ­ Vastavuse seire ­ eesmärk jälgida tulemuste vastavust mingitele normidel

Keskkonnakaitse ja säästev...
4 allalaadimist
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos ­ mõistus + sphaira ­ kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 ­ 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemi Instituudist, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist ja Eesti Ornitoloogiaühingust.

Tehnoökoloogia
42 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Teise vaheeksami küsimuste vastused

Vahemere kanduv kõrbetolm.) Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, "osooniaugud" 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). Ülevaate saamiseks õhukeskkonna olukorrast Eestis : 1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet õhusaaste (kriitiliste koormuste) mõju kohta elusloodusele. 2.Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: - sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus)

Ökoloogia ja...
74 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Ökoloogia konspekt

keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Millised need muutused on olnud? Mainida võiks näiteks õhusaaste suurt kasvu (Londoni sudud, mis nõudsid tuhandeid inimelusid ja on kordunud Tokis, Mehhikos), happesademete suurenev mõju kooslustele, pinnasesaaste, veekogude reotus, millele järgneb teatud looma ja taime liikide hävimine või muutus jne. 1 Ökoloogia uurimisvaldkonnad Ökoloogias on kaks tähtsat osapoolt ­ organismid ja nende keskkond. Elusorganisme on väga palju erinevaid. Sellepärast ongi ökoloogia lähedalt seotud bioloogia ja selle sõsarteadustega

Keskkonnakaitse ja säästev...
7 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Keskkonnakaitse ja säästev areng

suhteline niiskus, valguse intensiivsus, absoluutsest kõrgusest, mulla niiskusesisaldusest, teiste saastainete olemasolust. Õhusaaste komponentide iseloomustamine Peamine objektiivne test: selgitada ja hinnata mõju keskkonnale. Kõikide ökosüsteemide puhul seda aga võimatu teha. Seetõttu vajalikud spetsiifilisemad testid taime- loomaliikidega, erinevatel troofilistel tasemetel ja teiste stressifaktorite (kuivus, külm, tuuletingimus) ettearvestamisega. Enamiku õhusaaste komponentide kahjuliku mõju selgitamine seni toimunud konkreetsete liikide (enamasti taimeliigid) testimisega. Mitme liigi kasutamine testimiseks tunduvalt keerulisem. Tavaliselt valitud testiks kõige tundlikumad liigid, mis garanteeriks teiste liikide säilumise. Kõik liigid aga samas ei reageeri ühte moodi samale saastainele. Kriitilised koormused Õhusaaste on tavaliselt paljude gaaside segu, kusjuures igal gaasil on oma toime keskkonnale

Jäätmekäitlus
43 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keskkonnakaitse kosnpekt

mitmekesisuse kaitseks ja Eesti Riiklik Seireprogramm energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine, tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused, linnade ja tööstuspiirkondade saastumine, teravnev põletuspuidu vajak arengumaades->biokütteained, päikese ja tuulenergia, geotermiline, vesiniku, termotuumaenergia , õhusaaste probleemid:hapestumine, energeetika ja muu tööstus, väävlisaaste! Puu järgi->ladvaosa hõrenemine, veel liigne osoon troposfääris- eelkõige tööstuspiirkondades, veel stratosfääri osoonikadu-elavate rakkude makromolekulid, nt.proteiinid ja nukleiinhapped kahjustuvad lühilainelise kiirguse toimel, veel kasvuhoonenähtus- temp. Tõus, merepinna tõus muutusd veeringes, liustike sulamine (RIO), rikkuse ebavõrdne jaotumine). Näljahädad, mässamine jne.

Keskkonnakaitse ja säästev...
561 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun