2) majanduslike ja sotsiaaldemokraafiliste näitajate alusel 3) panuse järgi maailmamajandusse -inforiigid(rikkad riigid, tööstuse osakaal kahaneb, teeninduse osakaal kasvab N: lääne euroopa, põhja-ameerika; jaapan, austraalia,kanada,uus-meremaa) -tööstusmaad(odav tööjõud, keskmise arengutasemega, kapitali napib, alltöövõtjad,kiiresti arenevad N: Singapur, Hiina, Korea, Mehhiko, Brasiilia) -toorainemaad(ressursirikkad, põllumaj.saadused, naftariigid,isatndusriigid, metallimaakide väljavedajad ) -naftariigid(N:Kuiveit, Saudi-Araabia,Iraan, Iraak) -metallimaakide väljavedajad(N:Tsiili, Sambia ) -vaesed riigid(pole loodusvarasid, pole kapitali, pole odavat tööjõudu, ei tunta huvi investeeringute vastu.N: Afganistan, Aafrika riigid MIN.2 näitajat riigi hindamisel, mida rohkem seda parem. N: 1)SKT(GDP)- majanduse kogutoodang riigisiseselt, aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus dollarites, ühe inimese kohta
Parteisi on 5. Parlament on kahe kojaline. Parlamendi kojad valitakse kaheks aastaks- ülemkoda ja alamkoda. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/7/7e/Busto_de_Juan_Carlos_I_de_Esp a%C3%B1a_%282009%29.jpg Loodus Suvi palav, talv pehme ja vihmane. Põhiosa on Meseeta kiltmaa. Jõed on veevaesed. Kuivade alade pruunmullad. Igihaljas kuivalembene võsa. Loomastik on liigirohke. Maavarade eriti metallimaakide poolest rikas. Puud:tamm, kastan, pöök, korgitamm, tamm,pärn, mänd, kääbuspalm. Suuremad jõed:Tajo, Duero,Ebro,Guadina. http://www.partidocastellano.org/imagftp/im17064To ledo.jpg Härjavõitlus Tähtsaim ja iseloomulikum spordiala. Igas linnas on olemas plaza del toros. Võitlus jaguneb neljaks osaks. Haridus Kooli minnakse 6 aastaselt. Kohustuslik on 8 klassiline algkool. Pärast 8
Kondiitri- Kalev,sokolaad,kommid,tordid.Karastusj/õlle/veini/viinavabrikud,Saku.Masinatö-juhtiv maj.haru,masinad,me tallist masinaosad,sulamid.Aparaadiehitus,mikroelektroonika-vähe metalli,oskustöölised,insenerid,konstrukto rid,töökogemused.Leibur ja Elcoteq on tööstusharud!Kõrgtehn.tootm-füsa,keemia,bio uusimad saavutused ,teadusmahukus,keerulised tööoperatsioonid,arvutite tootm,mikroelektr.robotitehnika,geenitehn,kõrgtehn.aren gut sood.ajude sissevool.Masinaehitust mõj.enim-metallimaakide par.Kergetööst.ettevõtted- kangad,rõivad,töö del.nahka,kunstmaterjale.Tekstiilitööst-tooraine puuvill,Pärnus,Sindis.Trikotaazitö-õmblusteta esemed.Õmbl. tööst-Baltika,Sangar,Toom.Veondus/transport-maj.vereringe,võimalik geogr.tööjaotus,kaupade/inimeste liik umine.Põhiline sisseveetm.toimub Vmlt.Kaubateede lähedus soodustab.E.maj.arengut soodustavad-loodusg eogr.tegurid,metsavarud,sood.Raudtee-Tln-Tapa teelõik on koormatud,sest see hargneb Tartusse ja Narvasse
võimaldab sadamate ehitust ning suurte laevade liiklust (mis omakorda võimaldaib hõlbustada metallide transportimist). Samuti on sulatustehaste ehitamine punkti D hea, kuna kui läheduses pole ühtegi rauamaagi (või mõne muu metalli) leiukohta siis tuuakse tooraine neile meritsi. (lühidalt, TRANSPORT) 4. Mis on põhjustanud 20. ja 21. sajandil metallurgia hajumise ja globaliseerumise? Tööjaotus + metallimaakide leiukohad jne. Kui Lõunariikides põhiliselt kaevandatakse maake (tööjõu olemasolu, tooraine olemasolu), siis Põhja riikides tegeletakse tooraine töötlemisega (rohkem võimalusi ressursid, energeetika, vesi, kõrgemalt arenenud tehnoloogia jne.) Samuti on Põhja riigid üritanud selle keskkonda saastava majandusharu paigutada Lõuna riikidesse, kus on suured toorainevarud ja odav tööjõud. Samuti on hakatud looma väiksemaid metallurigaettevõtteid, mis tähendab et need
Maapinna keskm. kõrguselt on Hispaania maailmas Sveitsi järel 2. kohal. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega. Kesk-Kordiljeerid jaotavad Meseeta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia kiltmaaks (lõunas). Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Hispaanias on 9 rahvusparki (neist 3 Kanaari saartel) ja üle 50 reservaadi. Maavarade, eriti metallimaakide poolest (rauamaak, kuld, hõbe, plii, vismut, volfram, uraan, kivisüsi, elavhõbe, antimon) on Hispaania rikas. Palmid ja kuldsed rannad teevad Hispaaniast mõnusa turismimaa Õhu temperatuurid Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas: Jaanuaris + 8°... + 10° C Augustis + 18°...+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: + 10°...+ 12° C + 24°...+ 26° C Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi.
350- 500 mm aastas 1000 mm loodeosas aastas 2000 mm mäestikes aastas paiguti kuni 3000 mm aastas Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvee periood langeb talveajale. Suuremad jõed on Tajo, Duero, Ebro ja Guadiana. Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks, selleks vajalikke paisusid ja veehoidlaid on rajatud Hispaaniasse juba alates Rooma ajast. Mis puutub maavaradesse, siis on Hispaania eriti rikas metallimaakide poolest. Siinses maapõues leiduvate varade nimekiri on pikk: kivi- ja pruunsüsi, raua- ja vasemaak, tsink, tina, volfram, püriit, plii, uraan, elavhõbe, kaalisool jne. Elavhõbeda varude poolest on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Ülevaade rahvastikust 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Hispaania rahvaarv 44,7 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 20065. Aastal mis-mis
Selle põhjuseks on võimalus tekstiilitööstust automatiseerida(mitte küll lõpmatuseni aga natukene) ning turukaitse meetmed. Samuti mängib rõivatööstuses suurt rolli firmamärk. Kokkuvõttes on rõivaööstus hajutatud, sest õmblustöökodasid on kerge rajada. Praegusel ajal on peamised rõivatööstusettevõtted odava tööjõuga ja väikese siseturuga arengumaades. Ehk siis Aasia maad, Hiina, India, Indoneesia. 71. Peamiste metallimaakide(rauamaak ja boksiit) tähtsamad kaevandamis- ja töötlemispiirkonnad/riigid: Tähtsaimad rauamaagi kaevandajad on: Hiina, Brasiilia, Austraalia, Venemaa, India ja USA. Peamised rauamaagi töötlejad on:Hiina, Jaapan, USA, Venemaa, Saksamaa. Boksiidi tähtsaimad kaevandajad on: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina. Tähtsaimad boksiidi töötlejad on: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia ja Norra. 72
maailma riikide hulgas esiritta. Millega seda põhjendada? · Märkige kaardile peamised nafta ja kivisöe / rauamaagi ja boksiidi leiukohad. 64. oskab etteantud infoallikate abil iseloomustada ja analüüsida riigi energiaressursse ja nende kasutamist; (kaardi, diagrammide, graafikute lugemine ja analüüsioskus) VT 2003. aasta Prantsusmaa energeetikaküsimus! TÖÖSTUS 65. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi; (teadmised, kaart pähe! Kui tuleb kaardile ise märkida kaevandajaid-riike, siis peaks leppemärk ka leiupiirkonda sattuma! ) peamised rauamaagi kaevandajad on: Hiina, Brasiilia, Austraalia, Venemaa, India, USA peamised terasetootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa peamised boksiidi kaevandajad: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina, India
minimaalne, tasub rajada ka väikese transpordile üsnagi kõrged, väike energia taastuv energiatarbimise korral hulk; kasutusala piiratud. alternatiivne Biomassi Saastaineid ei teki, tasub rajada ka Saadav energiahulk küllaltki väike. energia väikese energiatarbimise korral taastuv alternatiivne 75. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi; Peamised rauamaagi kaevandajad on: Hiina, Brasiilia, Austraalia, Venemaa, India, USA Peamised terasetootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa Peamised boksiidi kaevandajad: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina, India Peamised alumiiniumi tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia, Norra 76. teab alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid;
Elektrienergia toodang inimese kohta on 1,6 MW·h. 4. Millised oleksid sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? Tsiili võiks rohkem kasutada oma kiirevoolulisi jõgesid energia saamiseks. C. METELLURGIA 1. Milliseid metallimaake riigis leidub. Tsiilis leidub vaske, kulda, hõbedat ja rauamaake. 2. Kus paiknevad suuremad metallurgia ettevõtted? Põhjenda. Suuremad metallurgia ettevõtted paiknevad Kesk- ja Põhja-Tsiilis metallimaakide leiukohtade lähedal. D. KERGETÖÖSTUS 1. Milliseid kohalikke tooraineid on võimalik kasutada ja kus paiknevad peamised kasvatuspiirkonnad? Võimalik on kasutada puitu, mis kasvab suuremasosas Lõuna-Tsiilis ja puuvillapõõsaid, mis kasvavad enamasti Kesk-Tsiilis. E. TRANSPORT 1. Millised looduslikud tegurid soodustavad/takistavad transpordivõrgu arengut? Transpordivõrgu arengut takistavad mäed ja soodustab väga suur rannikuala. 2
Hispaania majandusime sai alguse 1959.aastal, mil impordi- ja ekspordipiiranguid oluliselt leevendati. Autotehaste toodang neljakordistus aastail 1970-1988 ja praegu toodetakse seal ligi 2 miljonit sõiduautot aastas. Tänapäeva Hispaania majandus on nii stabiilne, et välisfirmad söandavad sinna igal aastal miljardeid dollareid paigutada, asutades uusi tehaseid ja ostes üles vanade firmade aktsiaid. Kuna Hispaania on maavarade, eriti metallimaakide poolest rikas, kaevandatakse seda Hispaanias palju. Leidub kivisütt (sealhulgas antratsiiti) ja liginiiti, rauamaaki, püriiti, tsingimaaki, vasemaaki, uraanimaaki, tinamaaki, pliimaaki ning kinaveri. Salvador Dali muuseum Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech on sündinud 11. mail 1904.aastal Figueres ning surnud 23.jaanuaril 1989.aastal. Ta oli hispaania maalikunstnik, 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Salvador sündis keskklassist advokaadi ja notari
töötlemis- ja tarbimispiirkondi; 68. teab maailma suurimaid hüdroenergia ja tuumaenergia tootjaid riike; 69. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; MÕISTED TÖÖSTUS JA TEENINDUS 70. iseloomustab tööstusettevõtete tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid infoajastul alumiiniumija rauametallurgia, masina- ja rõivatööstuse näitel; 71. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi / riike; 72. teab kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavaid tegureid; 73. teab teenuste liigitamist ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjusi ning seotust majanduse arengutasemega; 74. analüüsib erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele majandusharudele; 75. analüüsib temaatiliste kaartide abil etteantud riigi transpordigeograafilist asendit; 76
Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). Loomastik. 5 Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke, imetajatest leidub põtra, hirve, metskitse, mägikitse, kabehirve, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut; lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde, sh flamingot, roomajaist sisalikke, madusid ja lõunaosas kameeleoni. Maavarade, eriti metallimaakide poolest, on Hispaania rikas. Leidub kivisütt, sh antratsiiti ja ligniiti (kokku 3,7 mlrd tonni), rauamaaki, püriiti, tsingi-, vase-, plii-, tina- ja uraanimaaki ning kinaveri. Hispaanias on 9 rahvusparki ja üle 50 reservaadi. Rahvastik. Kolmveerand rahvastikust moodustavad peamiselt maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel on ülekaalus hispaania keelele lähedast katalaani keelt kõnelevad katalaanid (kataloonlased, u 6 mln), Galicias
miljonilt 574 miljoni SEK-ni. Toornafta kummi eksport kasvas 94 miljonilt 145 miljonile SEK-le. Korgi ja puidu eksport kahanes 30 miljardilt 2007 aastal, 24 miljardile 2011 aastal. Tselluloosi- ja vanapaberi eksport kasvas 17,1 miljardilt 18,6 miljardi SEK-ini. Tekstiilkiudude ja nende jäätmete eksport tõusis 103 miljonilt 145 miljoni SEK-ni. Toornafta väetiste ja toornafta mineraalide eksport kasvas viie aasta jooksul 976 miljonilt SEK-lt, 1,088 SEK-ni. Metallimaakide ja metalli eksport kasvas 20 miljardilt 34 miljardile SEK-le. Kivisüsi, koksi ja briketi eksport kasvas 147 miljonilt 188 miljoni SEK-ni. Nafta ja naftatoodete eksport kasvas 57 miljardilt 86 miljardi SEK-ni. Nii naturaalse kui töödeldud gaasi eksport tegi läbi väikse kasvu, jõudes 1,7 mld SEK-lt 1,9 mld SEK-ni. Elektrivoolu eksport enam kui kahekordistus jõudes 3,6 mld SEK-lt 8,2 mld SEK-ni. Loomsed rasvad ja õlid on eksporditulu kasvatanud 243 miljonilt SEK-lt 345 miljonile SEK- le
Kaadmiumfosfiid on perspektiivne laser- ja pooljuhtmaterjal, kaadmiumarseniid on materjaliks magnettakistustele ning infrapunadetektoritele. Kaadmiumantimoniidi kasutatakse termoelektriliste andurite ja fotoelementide materjalina. Lisaks nimetatule moodustab kaadmium nende kolme 15. rühma elemendiga ka teisi ühendeid (Karik ja Truus 2003). 3. TOODANG JA KASUTAMINE Tegevused, mille kaudu kaadmiumi toodetakse ja loodust reostatakse on metallimaakide, näiteks tsingi, tina ja vase kaevandamine, sulatamine ja rafineerimine. Kaadmium paisatakse õhku fossiilsete kütuste ja jäätmete põletamisel, ka terase tootmisel. Tööstuslike alade ja jäätmepaikade läheduses võib vesi ja pinnas olla kõrgema Cd sisaldusega. Igal aastal satub inimtegevuse tulemusena keskkonda hinnanguliselt 4000-13000 tonni kaadmiumit. Kaadmiumi iseloomustab hea kattevõime ja plastilisus, seetõttu kasutatakse seda peamiselt
liimimisel), kliistrid (tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks), vaikliimid (liimib kõiki materjale, ka metalle) 4. Naturaalvärnits saadakse kuivava või poolkuivava taimeõli kuumutamisel kuni 200'C juures ja kuumast õlist õhu läbipuhumisel, mille tulemusel õli oksüdeerub. Tehisvärnitsa põhikomponentideks on mingi sünteetiline vaik ja lahusti. Ei sisalda taimeõlisid. 5. Looduslikud mineraalpigmendid saadakse kriidi, savide, metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel. Mõnede looduslike pigmentide värvust saab muuta nende kuumutamisega (peamiselt savide puhul). 6. Metallpigmendid saadakse mingi metalli pulbriks jahvatamisel. Kõige rohkem kasutatakse alumiiniumpigmenti ja pronkspigmenti. Metallpigmendid on hea korrosioonikaitse võimega. 7. Pigmendi kattevõime iseloomustab pigmendi minimaalset hulka, millega saab pinna ühtlaselt katta. Pigmendi värvimisvõime on pigmendi omadus anda
Uut tüüpi laevad, navigatsiooniseadmed. Algus aurumasina leiutamine 18 saj.madalmaades, suurbritannias Tõusis tööviljakus, paranes inimeste elujärg Arenes tööstus, algas linnastumine Riikliku haridussüsteemi teke Veondus pani aluse geograafilisele tööjaotuse kujunemisele. Geograafiline tööjaotus : Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Eeldus selleks loodusvarade jaotumine Maal ebaühtlaselt ( vajadus metallimaakide, fossiilsed kütused ) Kallid veo- ja sidepidamiskulud Esialgu kujunes välja vaid üksikute kaupade tootmisel ühe riigi regioonide või naaberriikide vahel. Industrialiseerumise levi Lääne-euroopast alguse saanud maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamiseks. Koloniaalsüsteem tööstusriigid, kolooniad Koloonia metropol on allutanud poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa,kasutab selle tööjõudu ja loodusrikkusi oma huvides.
rahvatulu, energia tootmine, energia tarbimine, väliskaubandusbilanss, arstiabi, hariduse korraldus, sotsiaalabi korraldus, naiste rakendatus majanduses jne. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse: 1) Inforiigid 2) Tööstusmaad-odav tööjõud, kapitali napib, keskmise arengutasemega- Ida-Euroopa uustööstusmaad- odav tööjõud, kiiresti arenevad-Singapur, Lõuna-Korea, Hiina, Brasiilia, Mehhiko 3) toorainemaad- ressursirikkad arengumaad naftariigid, metallimaakide väljavedajad- Tsiili, Sambia, Guinea; põllumajandussaaduste eksportijad- istandusriigid, Columbia, Ghana 4) Vaesed maad- Niger, Ruanda, Eritrea, Jeemen, Afganistan Riikide liigitus inimarengu indeksi alusel: Inimaarengu indeks koosneb elujärje hariduse ja tervise näitajatest Madala inimarenguga riigid(Aafrika riigid nt. Keenia) Keskmise inimarenguga riigid(Hiina, India) Kõrge inimarenguga riigid(Venemaa, Türgi) Väga kõrge inimarenguga riigid(USA, Eesti ja Põhjamaad)
Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud linnud, rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peatakse ka jahti. Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas. Kõrgemal leidub mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid. Hispaanis on 9 rahvusparki (neist 3 on Kanaari saartel) ja üle 50 reservaadi. Maavarade eriti metallimaakide poolest (rauamaak, kuld, hõbe, plii, vismut, volfram, uraan, kivisüsi, elavhõbe, antimon) on Hispaania rikas. Oliivipuu (Olea) Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude- ja põõsaste perekonda. On ploomitaoliste luuviljadega. Kasvupiirkond asub idapoolkera lähistroopikas ja troopikas. Vahemeremaades kasvatati oliivipuud juba 3500 aastat e.m.a . Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, õied väiksed ja valkjad. Oliivipuu rohkesti rasva
Austraalia (?). 31. Maailma suurimad hüdroenergia ja tuumaenergia tootjad. Hüdroenergia tootjad Kanada; USA; Brasiilia; Hiina; Venemaa; Norra Tuumaenergia tootjad USA; Prantsusmaa; Jaapan; Saksamaa; Venemaa; Lõuna-Korea 32. Oskus etteantud infoallikate abil iseloomustada ja analüüsida antud riigi energiaressursse ja nende kasutamist. 33. Peamiste metallimaakide(rauamaak ja boksiit) tähtsamad kaevandamis- ja töötlemispiirkonnad/riigid. Tähtsaimad rauamaagi kaevandajad on: Hiina, Brasiilia, Austraalia, Venemaa, India ja USA. Peamised rauamaagi töötlejad on:Hiina, Jaapan, USA, Venemaa, Saksamaa. Boksiidi tähtsaimad kaevandajad on: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina. Tähtsaimad boksiidi töötlejad on: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia ja Norra. 34
35. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; milliseidd energiaressursse riigis leidub, kas neid kasutatakse; milliseid energiaressursse sisse ostetakse Mõisted: energiamajandus, fossiilne kütus, taastuvad ja taastumatud energiaallikad, energiakriis; TÖÖSTUS 36. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi / riike; 37. teab alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid; 38. iseloomustab kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldust, arengutendentse ja paigutusnihkeid; Ettevõtete vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam spetsialiseerumine. Toodete valmistamise saab jaotada etappideks: uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, kokkumonteerimine, müük ja hooldus.
2. Hüdroindikatsioon seisneb vee reostuse määramises, liikuvuses (mullas), veetaseme kõikuvuses. 3. Pedoindikatsioon seisneb mulla omadustel. Mulla pH, troofsus, soolsus, lõimis, üksikute toitainete vaegus, turbakihi tüsedus, varasemad kultuurikihid. 4. Litoindikatsiooni puhul kasutatakse seost lähtekivimi kemismi ja taimede vahel; võimalik hinnata kivimite karbonaatsust, leida maakide avamusalasid jm. Metallimaakide indikaatoreid nim metallofüütideks. Head taimeindikaatorid on (kõik ei sobi neiks): Taimed, mis on hõlpsasti ja täpselt määratavad. Taimed, millel näittunnused avalduvad eriti ilmekalt. Taimed, millel on suhteliselt kitsas ökoloogiline amplituud otsitava teguri suhtes. Taimed, mis on suhteliselt pikaealised, annavad integraalse kujutluse keskkonnast pika aja kohta. Taimed, mida esineb otsitava teguri esinemisalal küllaldase sagedusega.
tuumaenergia 4% muu 3% vee-energia 5% nafta 40% gaas 28% tahked kütused 20% TÖÖSTUS 75. Peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamad kaevandamis- ja töötlemispiirkonnad / riigid; peamised rauamaagi kaevandajad on: Hiina, Brasiilia, Austraalia, India,Venemaa, Ukraina, USA peamised terasetootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa, Saksamaa, Lõuna- Korea peamised boksiidi kaevandajad: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina, India peamised alumiiniumi tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia, Norra, India, LAV 76
tuumaenergia 4% muu 3% vee-energia 5% nafta 40% gaas 28% tahked kütused 20% TÖÖSTUS 75. Peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamad kaevandamis- ja töötlemispiirkonnad / riigid; peamised rauamaagi kaevandajad on: Hiina, Brasiilia, Austraalia, India,Venemaa, Ukraina, USA peamised terasetootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa, Saksamaa, Lõuna- Korea peamised boksiidi kaevandajad: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina, India peamised alumiiniumi tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia, Norra, India, LAV 76
Liiva ja kruusa leidub kõikjal. Rohkesti leidub Eestis turvast. Tähtis maavara, mida praegu ei kaevandata, on fosforiit. Teised maavarad: klaasiliiv, ravimuda, mineraalvesi, diktüoneemakilt. Maavaraks on tegelikult ka rändrahnud. Eestis puuduvad arvestatavad metallimaakide varud PINNAMOOD (Mõistete leht on vihiku vahel-pähe!!) PINNAMOOD ehk reljeef maakoore pealispinna kuju, mis koosneb mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. PINNAVORM maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Kõige sagedamini jaotatakse pinnavorme nende tekkeviisi alusel: 1. LIUSTIKUTEKKELISED PINNAVORMID
.................................................... 69 TÖÖSTUS JA TEENINDUS ....................................................................................................................................... 71 70. iseloomustab tööstusettevõtete tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid infoajastul alumiiniumi ja rauametallurgia, masina- ja rõivatööstuse näitel; ............................................................................................ 71 71. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi / riike; .................................................................................................................................................................. 72 72. teab kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavaid tegureid;............................. 73 73. teab teenuste liigitamist ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjusi ning seotust majanduse arengutasemega; .......
suvedega. Maapinna keskm. kõrguselt on Hispaania maailmas Sveitsi järel 2. kohal. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega. Kesk-Kordiljeerid jaotavad Meseeta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia kiltmaaks (lõunas). Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Hispaanias on 9 rahvusparki (neist 3 Kanaari saartel) ja üle 50 reservaadi. Maavarade, eriti metallimaakide poolest (rauamaak, kuld, hõbe, plii, vismut, volfram, uraan, kivisüsi, elavhõbe, antimon) on Hispaania rikas. Palmid ja kuldsed rannad teevad Hispaaniast mõnusa turismimaa. Tuul - "liiga nõrk küünla kustutajaks, küllalt tugev inimese elu kustutama." Majandus. Hispaania on tööstus- ja põllumajandusmaa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal. Hispaania on suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa. Oliivõli toodangult on ta maailmas esikohal
Energiamajandus majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise Fossiilne kütus miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunu ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine 35 Energiakriis 1970ndatel aastatel, mis ei olnud tingitud nafta puudusest vaid poliitikast 36 11. Tööstus 72. Metallimaakide tähtsamad kaevandamis- ja töötlemispiirkonnad/riigid Tähtsamad rauamaagi kaevandamis piirkonnad: Hiina, Brasiilia, Austraalia, Venemaa, Tähtsamad rauamaagi töötlemis piirkonnad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa Tähtsamad boksiidi kaevandamis piirkonnad: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica Tähtsamad boksiidi töötlemis piirkonnad: Hiina, Venemaa, USA, Kanada 73. Alumiiniumi- ja rauametallurgia etevõtete paigutust mõjutavad tegurid
Prantsusmaa Türgi Itaalia 0 50 100 150 200 250 300 350 74. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; milliseidd energiaressursse riigis leidub, kas neid kasutatakse; milliseid energiaressursse sisse ostetakse Mõisted: energiamajandus, fossiilne kütus, taastuvad ja taastumatud energiaallikad, energiakriis; TÖÖSTUS 75. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi / riike; 76. teab alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid; 77. iseloomustab kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldust, arengutendentse ja paigutusnihkeid; Ettevõtete vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam spetsialiseerumine. Toodete valmistamise saab jaotada etappideks: uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, kokkumonteerimine, müük ja hooldus.
Rootsi Prantsusmaa Türgi Itaalia 0 50 100 150 200 250 300 350 74. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; milliseidd energiaressursse riigis leidub, kas neid kasutatakse; milliseid energiaressursse sisse ostetakse Mõisted: energiamajandus, fossiilne kütus, taastuvad ja taastumatud energiaallikad, energiakriis; TÖÖSTUS 75. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi / riike; 76. teab alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid; 77. iseloomustab kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldust, arengutendentse ja paigutusnihkeid; Ettevõtete vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam spetsialiseerumine. Toodete valmistamise saab jaotada etappideks: uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, kokkumonteerimine, müük ja hooldus.
x. oskab tuua näiteid energia säästliku käsutamise vajadusest ja võimalustest; (väärtused, hoiakud, keskkonnateadlikkus) 74. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; (kaardi, diagrammide, graafikute lugemine, analüüsioskus) Mõisted: energiamajandus, fossiilne kütus, taastuvad ja taastumatud energiaallikad, energiakriis; TÖÖSTUS 75. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi / riike: (teadmised, kaart) Peamised rauamaagi kaevandajad: Hiina, Brasiilia, Austraalia, Venemaa, India, USA Peamised terasetootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa Peamised boksiidi kaevandajad: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina, India Peamised alumiiniumi tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia, Norra Peamisteks rauamaagi kaevandajateks on: A
neid võib saada amorfse SiO2 hüdratatsioonil (segamisel veega), leelismetallide silikaadidest happe toimel (sadestuvad), räniühendite (klorosilaan) hüdrolüüsil. Silikaadid- ränihapete soolad üldkujul aniooniga SixOyn-. Maakoores v levinud ühendid. Naatriumsilikaadi Na4SiO4 saadakse kvartsliiva kuumutamisel NaOH lahuses kõrge rõhu all autoklaavis. Naatrium- ja kaaliumsilikaati kasut tehnikas- eritsementide saamisel ja veekindlaks muutmisel, metallimaakide flotatsioonirikastamisel, pinnase tihendamisel, liimina. Tuntumad alumosilikaadid on põldpagu, vilgukivi ja graniit (kvartsi, põldpao ja vilgukivi tihe segu), samuti nende lagunemisel tekkiv savi. Kaoliniit Al2(OH)4Si2O5 on portselani tooraine. Krbiidid- saadakse reageerimisel süsinikuga SiC Silaantetrakloriid- Räni reageerimisel otse klooriga saadakse ränitetrakloriidi SiCl4. SiCl4 reageerib erinevalt CCl4-st veega: SiCl4(l) + 2H2O(l) SiO2(s) + 4HCl(aq)
kasutusotstarbe ja koostise järgi kütteaineteks, metallilisteks ja mittemetallilisteks maavaradeks. Maavarade paiknemine mingis piirkonnas on tingitud maakoore geoloogilisest ehitusest. Üldiselt ei ole Euroopa maavarade poolest rikas, pikaajalise kasutuse tõttu on suur osa maavaradest juba ammendatud. Maavarade paiknemine ja leiukohtade rikkus on oluliselt mõjutanud mäetööstuse kujunemist. Vanemad ja traditsioonilisemad mäetööstuse harud on metallimaakide ja söe kaevandamine. Ülemaailmse tähtsusega on siin kaevandatavad rauamaak, pruun- ja kivisüsi, elavhõbe, nafta, keedusool, boksiit, väävel. Tööstuse jaoks tähtsaimat - rauamaaki - leidub rohkem Venemaal (Kurskis asuvad teadaolevalt maailma suurimad rauamaagivarud), Ukrainas (Krõvõi Rigis) ja Rootsis (Kirunas - linn rajatigi rauamaagi leiukoha juurde). Mangaanimaagi varud on suurimad Ukrainas. ((Kaart: Euroopa maavarade leiukohad
korral saab katta ka kõverpindu. Plaatide standardpaksused on 15, 20, 30, 40, 50 ja 100mm. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla. 45. Värvide pigmendid- looduslikud, mineraalsed, omadused 14.3. PIGMENDID Pigmentideks nimetatakse peeni värvilisi pulbreid, milledega antakse värvisegudele vajalik värvus. Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedeldites. Looduslikud mineraalpigmendid saadakse kriidi, savide, metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel. Mõnede looduslike pigmentide värvust saab muuta nende kuumutamisega (peamiselt savide puhul). Mineraalsed tehispigmendid saadakse peamiselt mitmesuguste metallide ühenditest. Pigmentide omadustest tähtsamad on: *valguspüsivus on pigmendi omadus valguse toimel mitte muuta oma värvust (mitte pleekuda ega kollakaks tõmbuda); *keemiline püsivus on pigmendi omadus mitte muuta oma värvust leeliste, õlide, hapete jne toimel
Põhikomponentideks on sünteetiline vaik ja lahusti. Tehisvärnitsate baasil tehakse väga erineva kvaliteediga värve. Värnitsa emulsioon kujutab endast värnitsa ja vee dispergeeritud segu. Kasutatakse odavamate õlivärvide valmistamiseks. Pigmendid Pigmentideks nimetatakse peeni värvilisi pulbreid, milledega antakse värvisegudele vajalik värvus. Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedeldites. Looduslikud mineraalpigmendid saadakse kriidi, savide metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel. Pigmendid on enamasti valgus- ja leelispüsivad. Mineraalsed tehispigmendid saadakse peamiselt mitmesuguste metallide ühenditest. Tugeva värvimisvõime tõttu tehispigmente sageli lahjendatakse mingi valge mineraalpulbriga (kriit, kaoliin, talk,jne.). Orgaanilised pigmendid leiavad ehitusel vähem kasutamist. Tähtsamad org.pigmendid on tahmapigmendid, aniliinpigmendid, antratseenpigmendid jne. Tugeva värvimisvõimega.
Siseveekogud moodustavad territooriumist 8,7% ja suurimaks järveks on Vänern. Mets katab 57% riigi territooriumist ja enamus jääb okasmetsavööndisse, vaid lõunaosa asub segametsavööndis. Skandinaavia mäestikus on hästi välja kujunenud taimkatte kõrgusvööndilisus. 8,6% moodustavad rabad ja sood. Maa lõunaosas levivad metsapruunmullad ja põhjaosas leetunud ja soomullad. 1909.a. rajati Rootsi esimesena Euroopas Rahvuspargid. Rootsi on rikas metallimaakide poolest, tähtsaimad rauamaagileiukohad paiknevad maa kesk- ja äärmises põhjaosas. Värvilistest metallidest on tähtsaimad vase-, tsingi-, ja pliimaak. Suur on ka uraanimaagi, turba ja hüdroenergia varu. 2004.a. andsid SKT-st 1,8% põllu- ja metsamajandus, tööstus ja ehitus 28,7% ning teenindav majandus 69,5%. Kahe maailmasõja vahel muutus Rootsi värviliste metallide ja rauamaagi varude tõttu kõrgelt arenenud rasketööstusega riigiks. Viimastel aastakümnetel on
glüftaalvärnits, alküüdvärnits, pentaftaalvärnits, süntoolvärnits. Värnitsa emulsioon. Värnitsa emulsioone kasutatakse odavamate õlivärvide valmistamiseks. 16.4. Pigmendid Pigmendid on peened värvilised pulbrid. Nendega antakse värvisegudele vajalik värvus. Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedelikes. Looduslikud mineraalpigmendid. Neid saadakse kriidi, savide, 219 metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel. Mõnede looduslike pigmentide värvust saab nende kuumutamisega muuta. Tähtsamad looduslikud mineraalpigmendid ja nende värvused: Looduslik mineraalpigment Värvus maalrikriit valge ooker kollane, pruun või punakas rauamennik punane või pruun umbra pruun või rohekaspruun
annaabi.ee 
