docstxt/.txt
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL PRAKTIKAARUANNE Õppeaines: METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Teaduskond: Mehaanika Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: M. Laurits Tallinn 2012 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL METALLIDA LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus: Astmeline Võll Praktilise töö nr: LAB001 Üliõpilane: Õpperühm: Õppejõud: Mihkel Laurits Töö valmimise kuupäev: Aruande esitamise kuupäev: Hinnang tööle: 2011/12 õa. Operatsiooni kaart: operatsiooni detailide arv tooriku materjali nimetus materjal kõvadus treimine paigaldus siir paigaldus ja rakised lõikeriis lõikekiiru ettenihe lõikesügavu spindl e siirde sisu t s (V) (...
31.01.2013 Metalli eihitus ja struktuur. Metlalsete matralide baasid ja nende omaduste muutmine. Õppekirjandus P.Kulu. metalliõpetus. Tln: TTÜ kirjastus. 2005. 230lk E. Hendre. P. Kulu jt. Materjalitehnika. Tln: TTÜ Kirjastus, 2003, 93 lk V. Pakk. Metallide termiline ja termokeemiline töötlemine. Tln: valgus 1990, 92 lk P. Kulu. Eurometallid. Tln: TTÜ Kirjastus 2001 P. Kulu, üldtoimetaja. Mehhanotehnika ja metallide käsiraamat. Tln Kirjastus, 2012 ,454 lk 04.02.2013 Makroanalüüs- suurendust kasutades või palja silmaga materjali uurimine. Defektidega, 5-10 kordse suurusega vaatlemine. 07.02.2013 Metallide aatomkristalne struktuur. Suur plastus, hea elektri juhitavusega, hea elastsus. Metallide omadused on seletatavad ehk aatomi tuumaga mis koosnevad prootonitega ja massiga. Laenguta osakases on neutronid. Prootonite arv=aatominumbriga=aatomit ümbritsevate elektronide arvuga. Need elektronid mis paiknevad kristalli väliskihis, loov...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutööd metallide tehnoloogias 2009/2010 õ.-a. Töö nimetus: Lõiketöötlemine Töö nr. 3 Üliõpilane: Rühm: Isiklik kood: Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Andres Laansoo Ül 1 Kuna etteantud toorik on liivvormvaland, siis on tema pind suhteliselt krobeline, ebatasane. Tooriku tegemisel peab arvestama, et toorik oleks maha lõigatava metalli võrra suurem. Nõutav pinna karedus saadakse otstreimise ja puhastöötlemise käigus. Etteantud täpsusaste on suhteliselt madal. Antud detail on sümeeriline, ko...
Tartu Kutsehariduskeskus I A Tehnokeraamika Iseseisev töö Juhendaja: H Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................ ............................2. Sissejuhatus.......................................................................................................................... ...........................3. Tehnokeraamika tutvustus........................................................................................................................4. Tehnokeraamika liigitus.........................................................................................................................5.1. Oksiidkeraamika.................................................................................................................. ......................5...
Laboratoorse töö aruanne: Astmeline võll Õppeaines: Metallide lõiketöötlus Transpordi teaduskond Õpperühm: AT-12 Üliõpilased: Demos Pulk Carl Joosep Piirfeldt Juhendaja: Mihkel Laurits Tallinn 2011 Operatsiooni kaart: operatsiooni detailide arv tooriku materjali nimetus materjal kõvadus treimine Ope- paigaldus siir paigaldus ja rakised lõikeriist lõikekiirus ettenihe lõikesügavu spindli rats- e siirde sisu (V) (S) s (t) pööret ioon m/min mm/p mm arv...
nimi Tehnokeraamika REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehhaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: lektor Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk. 3 2. Tehnokeraamika ajalugu.......................................................................................lk. 4 3. Tehnokeraamika.....................................................................................................lk. 5 4. Tehnokeraamika liigitamine...............................................................................lk. 6-8 5. Tehnokeraamika omadused..............................................................................lk. 9-11 5.1 Tihedus......................................................................................
Allikad: Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.em.ee , Õppeatlas 3, Koolibri 2002, www.ukrbascompany.at.ua ,www.wikipedia.org ,Interneti piltmaterjal Maailma ühiskonnageograafia Metallurgia 1. Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid? 2. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist? 3. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! 4. Jaapanis puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, ometi on Jaapan üks suuremaid terasetootjaid maailmas. Selgitage, mis on selle põhjuseks. 5. Mille poolest erineb Põhja ja Lõuna riikide must metallurgia? 6. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? 7. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad metallide tootmisega? (n...
METALLURGIA 1. Metallide saamiseks on kaks võimalust: a)Korrodeerumine (metallid oksüdeeruvad) b) Metallimaagi redutseerimine kõrgel temperatuuril (elektrometallurgia?) 2. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? Vanametalli tähtsuse tõus eriti mustas metallurgias (väheneb rauaMAAGI vajadus ehk tooraine vajadus väheneb). Keemiatööstuse areng alternatiivmaterjalid metallide asendamiseks (kunstmaterjalid, mis on isegi paremate tarbimisomadustega) 3. Kuhu (A; B; C või D) oleks tõenäoliselt 19. sajandil tekkinud rauasulatusettevõte? Põhjenda selle koha valikut kolme argumendiga. Tõenäoliselt tekkis see ettevõtte punkti C 1) see on kõige lähemal rauamaagi leiukohale 2) see on (kiirevoolulise) jõe kaldal, mis annab võimaluse toota elektrienergiat ning samuti võimaldab transporti (transportida on mõttekas ainult rikastatud maaki, mitte toorainet) (metallide viimistlemist on kõige otstarbekam...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Taavi Ragul TEHNOKERAAMIKA Referaat Juhendaja:Helmo Hainsoo Tartu 2010 1 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2.TEHNOKERAAMIKA LIIGITUS......................................................................................4 2.1Oksiidikeraamika........................................................................................................... 4 2.2Mitteoksiidikeraamika...............................................................................
Metallurgia Tööstusharu, mis tegeleb metallisulamite tootmise- ja valmistamisega. Peamine tooraine on maak. Metallimaagid on moondekivimid. Metalliosakaal on kivimis väike, see tuleb kivimist kätte saada. Maagi kaevandamine-maagi rikastamine-maagi sulatamine-puhta metalli/sulamite loomine. Toorainet toodab mäetööstus 1. Kaevandustes (vask, nikkel) 2. Karjäärides (raud) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi- varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV, USA ja Venemaal. Töötlemine on kaevanduskoha läheda, energiat on vaja, transport on kallis, töötlemispaiga lähedale on vaja ka linnu (tööjõud) ning tuleb arvestada ka keskkonna nõuetega. Vanametalli osatähtsus on suurenenud. Kunstmaterjali, uute metallide kasutuselevõtt. Suured söekaevandused suletakse, hiiglaslikud metallurgia ettevõtted asenduvad väikeste tehastega. Jaapani autode kere on õhuke ja roostetab ruttu. Metallurgia mõju keskkonnale metallimaagi sulatam...
Fiibrid ehk kiud · Tselluloos paber, puit, papp · Siid · Puuvill · Plastikud, kummid (naftatooted) süsivesinikud · Lina Metallid · Kasutatakse masinate ja seadmete ehituseks · Raudbetoon ehitusmaterjal · Veel Tootmine · Raud kaevandatakse rauamaaki, rikastatakse, ja saadakse raud · Alumiinium saadakse boksiidist · Vask vasemaagist Teras saadakse rauast, roostevaba, elastne, vastupidav Must metallurgia tegeleb raua ja selle sulamitega (malm, teras) Värviline metallurgia teiste metallide töötlemine
METALLURGIA KOHT RAHVAMAJANDUSES MUST ja VÄRVILINE METALLURGIA METALLURGIA Tööstusharu, mis tegeleb metallide / metallisulamite tootmisega ja nendest toodete valmistamisega. Peamine tooraine on maak (nt. raua- ja vasemaak, boksiit) MÄETÖÖSTUS (toodab maaki) 1) Kaevandustes (vase-, niklimaaki) 2) Karjäärides (rauamaaki) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV-s, USA-s, Venemaal 60% maailma mäetööstusest seal Metalli sisaldus maagis üldiselt vähe maakides erinev (nt. rauamaagis rauda 25- 65%, alumiiniumimaagis alumiiniumit 18-35%) Raudkvartsiit Ukrainast Metallurgia tehnoloogilised etapid I Maagi kaevandamine II Maagi rikastamine III Tooraine sulatamine IV Puhta metalli / sulamite tootmine V Valtsimine, stantsimine jms Metallurgia paiknemist mõjutab Tooraine Ener...
MM üldomadused-tahke, gaasiline, vedel, läige puudub, pole sepistatavad, elektrit, soojust ei juhi, liidavad, loovutavad elektrone. MM asuvad per. Süsteemis paremal ülaval diagonaali, A-rühmas. MM omadused pertabelis tugevnevad alt üles ja perioodis vasakult paremale, aktiivsem MM on Fluor. Gaasilised MM- vesinik, hapnik, lämmastik, fluor, kloor. Vedel MM- broom. Tahke MM- boor, süsinik, fosfor, seleen, tellur, astaal. Vesiniku omadused- värvuseta, lõhnata, soojust, elektrit ei juhi, plahvatus ohtlik, läige puudub, kõige kergem gaas; kasutus-kütus, vesinik pommis, suurtes masinate vesinikjahutus, osoonikihi mõõtmise tehnikas, raketitehnikas, metallide tootmine, orgaaniliste ainete tootmine, saamine tööstuses-2H2O=2H2+O2, laboris-metalli ja lahjendatud happe vahelises reaktsioonil, 2HCl+Zn=ZnCl+H2, Väärisgaasid asuvad per.tabelis VIII A-rühmas. Halogeenid asuvad VII A-rühmas, Väärisgaaside leidumine- looduses üksikaatomitena õhus, He ka ...
Metallmaterjalid · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. · Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne). Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mu...
KEEMIA KT METALLID Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid reageerivad vähe. Redutseerija (aine, mille osakesed loovutavad elektrone) on metall. Redutseerimine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall. Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab. Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Metallide reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid. Metallide reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid Metallide reageerimisel halogeenidega (I2,Br...
Esiaeg ehk muinasaeg inimühiskonna kõige kaugem minevik. See on ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. Muinasaeg jaguneb kolmeks osaks: Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg, mis jagunevad veelgi omakorda mitmeteks osadeks. Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu parema tehnika puudumisel enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. ...
Normaliseerimine Termilise töötlemise eesmärgiks on metalli struktuuri muutmine materjali teatud kindla temperatuurini kuumutamise ja sellele järgneva jahutamise teel. Õige termiline töötlemine tagab lõikeriista kõrge kõvaduse, tugevuse, kulumiskindluse ja küllaldase kõrge sitkuse. Termilise töötluse kvaliteedi üle otsustatakse terase mikrostruktuuri ja kõvaduse järgi. Normaliseerimine on protsess, kus teras kuumutatakse sõltuvalt süsiniku sisaldusest üle faasisiirde temperatuuri, hoitakse sel temperatuuril ning õhus jahutatakse aeglaselt maha. Tööriistateraste normaliseerimist teostatakse kõvaduse suurendamiseks, et parandada terase töödeldavust ning samuti selleks et suurendada elastsust ja vähendada jääkpingeid. Normaliseerimist kasutatakse ka eelnenud töötlemisest põhjustatud ebapüsiva struktuuriga metallide struktuuri püsivuse suurendamiseks. Sarnaselt lõõmutamisele teostatakse ka normaliseerimist, kuid jah...
1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse ...
Ajaloo ajastud Esiaeg-inimese kujunemine ( ca 700000 a ). Püstine asend ja algelised tööriistad. Ajajooksul tekkis antikuleeritud kõne . Inimese aju areng on tihedas seoses tööriistade kujundamisega . Muinasaeg on kaasaegse inimese tekkest. Muinasaega mahub põllumajanduse tekke , koos sellega vaikne elu viis. Muinasajal levis homosapiens üle maailma. Muinasaeg jaotatakse kolme perioodi vastavalt tööriista materjalile , kivi-pronks ja raud. Muinasaja järel tuli vanaaeg ,-keskaeg ,- uusaeg ja kaasaeg. Inimajalugu teame ajalooallikate järgi . Arheoloogia on kaevur . Arheoloogide leide hoitakse muuseumites, arhiivis, kollektsioonides ja ülikoolides. Antiik äris müüakse vanu asju. Oome ehk tavaelu Tavaelu oli vanal ajal lihtne , lapsed valvasid tuld , emad korjasid marju ja muud söödavat. Mehed käisid jahil loomi küttimas , vahepeal kodustati hundid ja nad hakkasid majade ümbrust kaitsma. Varsti tulid ka tööriistad, siis mõeldi välja lõksud...
1.Milleks kasutatakse metallide survetöötlust? Kirjeldage mõnda näidet survetöötluse meetoditest. Survega töötlemisel toimub pooltoodete vormimine tahkest metallist, kas külmalt või kuumalt. Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele. Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi martriitsiaa. Tõmbamine on külmsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline pooltoode saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma. 2.Survetöötluse lehtmaterjali vormimise protsesside jaotus ja lehtvormimise protsesside üldine kirjeldus. Lõikamine on eraldusoperatsioon, mis jaguneb mahalõikamiseks (tooriku osa eraldamiseks), tükeldamiseks (tooriku jaotamine), väljalõikamine (kinnise kontuuriga tooriku eraldamine), -puhastamine (servade korrastamine ja täpsus) Sügav...
Metallurgia- kõrgeahju tehnoloogia Margus Rebane AT- 207 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2009 Sissejuhatav loeng Konstruktsioonimaterjalid on materjalid, millest valmistatakse ehitiste ja seadmete koormust vastuvõtvaid osi. Vanimateks Inimkonna kasutuses olevateks konstruktsioonimaterjalideks olid kivid ja puit. Kivisid kasutati küttekollete ehitamiseks, puitu aga eluasemete ehitamiseks. Savi hakati kasutama kivide sidumiseks. Edasi võeti kasutusele metallid vask ja tina, millede kokku sulatamisel saadi komponentidest tugevam sulam pronks. Seda kasutati mitmesuguste töö- ja sõjariistade valmistamiseks. Osk...
MUST METALLURGIA Maria Tamm 9.A Must metallurgia Must metallurgia sai alguse Euroopast XV (15) saj , mil hakati sulatama töönduslikult rauda ja malmi Toodab rauasulameid ( malm, teras, ferrosulamid), millele on lisatud muud metallid Peamine tooraine on rauamaak, selle kõrval on ka tähtis tooraine mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindluse tõstmiseks Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse Kiiresti kasvab sekundaarse tooraine ( vanametalli) kasutamine Rauamaaki jagatakse rikkaks, kus raua sisaldus üle 55%, keskmiseks ( 40-55%) ja vaeseks ( 20-40 %) Must metallurgia Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa Peamised terasetootjad ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus LÕIKETÖÖTLEMINE Töö nr: 4 (töötlemine laastu eemaldamisega) Ees- ja perekonnanimi: Oliver Nõgols Rühm: MATB-21 Üliõpilaskood: 142893 Juhendaja: Töö tehtud: 17.05 Töö esitatud: 17.05 Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk: Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud tooriku pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepingil. ...
KRAKKIMINE Toornafta fraktsioneeriva destillatsioonisaaduste hulgas aga on kõrgkvaliteetseid kütuseid vähe, mistõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Sellisel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsiniku aatomite arvuga ühendid. Nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kaks molekuli heptaani. Kaasajal on naftatöötlemisel bensiini osakaalu suurendamiseks kasutuses järgmised krakkimise moodused: a) termiline krakkimine b) katalüütiline krakkimine c) vesinikkrakkimine a) Termilist krakkimist kasutatakse masuudi ja teiste raskete destillerimisfraktsioonide töötlemiseks temperatuuril kuni 490 oC ja rõhul 2 MPa, raskemaid destillatsiooniprodukte (gaasiõlid, pertooleum, ligroiin) krakitakse temperatuuril üle 500 oC ning rõhul 5...7 MPa. b) Katalüütiliselt krakitakse peamiselt kergeid destillatsiooniprodukte (gaasiõli), kusjuures temperatuur on 510 o C...540 oC, rõhk 0,3 MPa. Katalüsaatorein...
Tartu Kutsehariduskeskus Metallurgia- kõrgeahju tehnoloogia Referaat Koostas: Tartu 2013 Sissejuhatav loeng Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks . Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdro metallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, le...
Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Fe-roostetamine,poorne&ei kaitse edasise korri eest.al zn cr õhu ja vee tõttu vastupidavad-tekib õhuke tihe oksiidikiht. Keemiline korrosioon-metalli vahetu keemiline reakts keskkonnas leiduva oksüga.+kuiv gaas,vedelik.kuum temp-intensive- kuumtöötlemine,ahi,automootor. 3fe+2o2fe3o4 2fe+3cl22fecl3 Elektrokeemiline korrosioon-Levinum,võibolla intensive tavatingimustes. Toimumise tingimuseks metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega.co2 , kulgeb 2 omavahel seotud reaktsioonina,võivad toimuda ka m'i erinevatel pinnaosadel.1)metallia oksüd 2)oksüde redutsimine 1)Fe-2efe2+ raua oksimine,tek raua ioonid,lähevad lahusesse. 2)levinum oksüja tavakates õhuhapnik.O2+2H2O+4e4OH 3) ROOSTE summaarselt 4Fe+3O2+Nh2O2Fe2O3*n H2O 4)happelises lahuses oksü on vesinikioonid 2H+ +2eH2 sum: Fe+2HFe2+ + H2 Kiirust mõjutavad tegurid:1)temperatuuri tõstmine2)lahuse happelisuse suurenemine3)metas sisalduv...
Nitreerimine. Nitreerimine on nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse temasse lämmastikoksiidide (auru- või vedelfaasis) või nitreerimisseguga (kontsentreeritud lämmastik- ja väävelhappe seguga) toimides. Saadud nitroühendeid kasut. lahustite ja lõhkeainetena (nt. nitroglütseriini), nad on ka värv- ja lõhnaainete, ravimite ja muu sellise sünteesimise vahesaadused. Nitreerimine on ka termokeemiline töötlemine, mille puhul teras-, malm- või titaanisulameist detailide pinnakihti rikastatakse lämmastikuga kõvaduse, kulumis- ja korrosioonikindluse ning väsimustugevuse suurendamiseks. Nitreeritakse temperatuuril 500-600 kraadi Celcius'e järgi harilikus amoniaagis, vähem karbamiidi ja tsüanaate sisaldavaid sulandeis. 20-100 tunni jooksul tekib 0,2-0,8 mm paksune rikastatud kiht, mis sisaldab ka nitriide. KIhi omadused säilivad umbes temperatuurini 500-600 kraadi Celcius'e järgi. Nitreerita...
Lämmastikhape Anett Roosa 9. a Kärdla Ühisgümnaasium Lämmastikhape Lämmastikhape (HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Värvuseta või pruun vedelik. Laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut meenutab kloori lõhna. Kuulub mineraalhapete ja üheprootoniliste hapete hulka. Lämmastikhapet sisaldub ka happevihmades. Kolmemõõtmeline mudel Füüsikalised omadused Molekuli mass: 63,0 amü Sulamistemperatuur: 231,15 K (-42 °C) Keemistemperatuur: 356,15 K (83 °C) Tihedus: 1,522×10³ kg/m³ Lahustuvus: Segunev Ohutus Suu kaudu manustamine - Võib vigastada seedeelundeid. Nahk - Võib põhjustada tõsiseid põletushaavu, arme, plekke jms. Silmad - Väga ohtlik ...
Võrumaa kutsehariduskeskus 2012 Praktika aruanne Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Janek Jõgiste Sõmerpalu 2012 Võrumaa kutsehariduskeskus Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.........................................................................................................................3 Ettevõtte iseloomustus:........................................................................................................ 4 Aruande sisu:....................................................................................................................... 5 Lintsaega lõikamine:........................................................................................................5 Puurimine:..............
Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud, 17.10.12 [email protected] 1 Materjalid Metallid Materjalid, aine ehitus Materjalid,fotoaparaat Metallid Metallide omadused Teraste liigitus otstarbe järgi, markeering Metallide omadusi Metallide üldisi omadusi 8.02.2010 Materjalide katsetamine Röntgenkiirega ja ultraheli katsetus Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel ...
uestion 1 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kuidas muutuvad metallide omadused (tugevus, plastsus) plastsel külmdeformeerimisel? Select one: a. tugevus tõuseb, plastsus suureneb b. tugevus tõuseb, plastsus väheneb c. tugevus langeb, plastsus suureneb d. ei muutu Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kuumutamine üle rekristalliseerumistemperatuuri peale kriitiliste deformatsiooniastmetega külmdeformeerimist Select one: a. viib plastsete omaduste halvenemisele b. ei mõjuta struktuuri ja omadusi c. viib kiulisele struktuurile d. viib plastsuse paranemisele Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Pressimise kõige iseloomulikumaks jooneks võrreldes teiste survetöötlusviisidega on Select one: a. kalestumise vältimine b. metallile suure plastsuse tagamine ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus LÕIKETÖÖTLEMINE Töö nr: (töötlemine laastu eemaldamisega) Ees- ja perekonnanimi: Rühm: MASB-21 Üliõpilaskood: ****77 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud toorikute pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik 3. Valida tooriku...
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 9 mai - 15 mai ► E-labor 14: Töötlemine mittetraditsiooniliste meetoditega Alustatud reede, 20. mai 2016, 16:12 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 16:16 Aega kulus 3 minutit 46 sekundit Punktid 91/105 Hinne 87 maksimumist 100 Küsimus 1 Mittetraditsioonilised töötlemisprotsessid kasutatakse juhul, kui Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tooriku materjali tugevus ja kõvadus on väga suured, HB>400 Märgista küsimus b. tooriku mate...
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 9 mai 15 mai ► Elabor 14: Töötlemine mittetraditsiooniliste meetoditega Alustatud reede, 20. mai 2016, 16:21 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 16:24 Aega kulus 3 minutit 33 sekundit Punktid 84/105 Hinne 80 maksimumist 100 Küsimus 1 Mittetraditsioonilist töötlemist kasutatakse Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. kui temperatuuri tõus ja sisepinged on lubamatud Märgista küsimus b. kui töötlemist teostatakse keeruliste liikumistega c. kui detaili kinnitamiseks kasu...
METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metallide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist. Peale termotöötlust kasutatakse metallide termokeemilist ja termomehaanilist töötlemist. Esimene neist näeb ette metalli kuumutamine vastavates keemilistes keskkondades eesmärgiga muuta pinna koostist ja omadust. Teine on metalli deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõju selle omadustele. Edaspidi seletan teile termotöötluse olulisemaid mooduseid. Terase lõõmutus Terase lõõmutus seisneb metall...
Kuidas muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu? Sadu tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Umbes 1300 a. eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias tootma rauda ning sellest sai esiaja inimeste jaoks põhiline ehitusmaterjal. Kas ja kuidas muutis see aga inimeste elu? Võrreldes puust ja kivist esemetega oli raud tugevam ja vastupidavam. Esmalt ei saanud inimesed palju raudesemeid endale hankida, sest raud oli kallis. Kui kättesaadavus suurenes, hakati rauda kasutatama vaid tarbeesemete valmistamiseks, sest polnud veel leitud vajalikku sulatustehnikat, mille abil saaks kõrgel temperatuuril rauda sulatada, kuid hiljem, kui tekkisid spetsiaalselt raua sulatamiseks mõeldud masinad, saadi aru, et seda on võimalik ka raha teenimise eesmärgil kasutada. Hakati valmistama rauast ehteid, nõusid, relvi, hiljem kasutati rauda ka juba ehitiste valmistamisel. Relvi kasutati omakorda loomade küttimiseks ning tänu tera...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus LÕIKETÖÖTLEMINE Töö nr: 4 (töötlemine laastu eemaldamisega) Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 13.05.2013 Töö eesmärk: Harjutustöös tuleb koostada valamise või vormstantsimise teel saadud toorikute pindade lõiketöötlemise tehnoloogia. Lahendatakse järgmised ülesanded: · Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. · Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. · Valida tooriku kinnitus...
Tsütoloogia (64-82) Plastiidid on 4-6 nanomeetri suurused ovaalse kujuga organellid, Ülesanne: annavad taimede osadele värvuse (kloroplastid- roheline; kromoplastid- kollane,punane; leukoplastis- värvusetu) Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütopl.võrgustikust. Ülesanne: raku veemahuti; suhkru ja org. Hapete hoidja; koguvad ainevahetuse jääkproduktis või ühendid, mis on loomadele ebameeldiva maitsega. Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Palju poore (lah.gaaside,vee ja madalamolekulaarsed ühendid läbimiseks) Noorel rakul õhuke ja elastne kest, vanal vee sisaldus langeb, poorid ahanevad, kest paksem. Ülesanne: tugi fn, , kaitse fn.(täidab puitunud varrel moodustunud korkkoe) , transport fn. 1. Erista looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. 2. Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakku....
Kordamisküsimused "Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia" I METALLURGIA Metallurgia ja pulbermetallurgia 1. Mille poolest erineb tardlahus mehaanilisest segust ja keemilisest ühendist? Tardlahuses võivad sulami komponendid vastastikku lahustuda üksteises. Keemilises ühendis komponendid reageerivad omavahel ja mehaanilises segus ei lahustu ega reageeri komponendid omavahel. 2. Millised on kristallivõre defektid ja millist mõju nad avaldavad omadustele? *Punktdefektid- vakantsid, omavad suurt liikuvust ja teiste defektidega toimides mängivad plastse deformatsiooni protsessides suurt rolli *Joondefektid- suurim tähtsus dislokatsioonidel *Pinnadefektid, ruumdefektid- soodustavad punktdefektide moodustumist ja liikumist ning on efektiivseteks barjäärideks joondefektide liikumisele või on nende defektide ...
METALLID Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad. Mustmetallid · Koosnevad rauast ja süsinikust · Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad: · Valumalmid - (ka hallmalm) Tooted saadakse valamise teel (kanalisatsioonitorud, liitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad) · Toormalmid - Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Heleda murdepinnaga (valge malm). V...
METALLURGIA JA PULBERMETALLURGIA: 1. 1) mehaaniline segu- sulam koosneb komponentide A ja B kristallidest. 2) tardlahus- nim. faase, kus üks komponent säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomi paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle peroodi. 3) keemiline ühend- iseloom. Komponentide kristallivõerst erinev kristallivõre, omane aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite vahel. 2. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid. 1) punktdefekt- korrapärasest kristallilisest srtuktuurist kõrvalekalded, mille suurusjärk on võrreldav aatomite mõõtmetega. Hulka kuluvad vakants ja lisandaatom. 2) Joondefekt- hulka kuuluvad dislokatsioonid- jooned mille ulatuses ja ümber on rikutud aatomite korrapärane paigutus. Eristatakse serv- ja kruvdislokatsioone. 3) Pinnadefektid- eralduspinnad üksikute krist...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus LÕIKETÖÖTLEMINE Töö nr: 4 (töötlemine laastu eemaldamisega) Ees- ja perekonnanimi: Rander Süld Rühm: MASB-21 Üliõpilaskood: 135011 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Fjodor Sergejev Töö eesmärk: Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud toorikute pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Töö ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepinki; tuua lõiketöötlemis...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutööd metallide tehnoloogias 2009/2010 õ.-a. Töö nimetus: Lõiketöötlemine Töö nr. 3 Üliõpilane: Mihkel Tedremaa Rühm: Isiklik kood: 082804 MAHB-32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Andres Laansoo 27.10.2009 4.11.2009 Ülesanne 1 Hindan nõudeid töödeldavate pindade täpsusele ja pinnakaredusele. Töödelda on vaja pinnad 1 ja 2. Pindade töötlemiseks on vajalik arvestada nõutud pinnakaredusega, milleks on 3,2 µm ja sümbol ise näitab, vastav pinnakaredus tuleb saavutada laastu eraldamise teel. Täpsuse ja pinnakareduse saamiseks on mõistlik kas...
Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala tead lased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud.Esi-e muinasaeg(5-6milj)Ajalooline aeg(5000a.t) Vanaaeg(5000a.t- 5.saj(476pk))Antiikaeg(8.saj ekr-5saj pk)Keskaeg(5saj-15/16saj) Uusaeg(15/16saj- 20saj)Lähiajalugu(+20saj)Hominiidid e inimlased(5-6mil a.t)Australopiteekused(Australopithecus anamensis 5-2milj a.t)Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Just aju suurust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdle misel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähele panekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inim tüüpide lõualuu kuju (lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tark inimesel arenes heatasemeline häälikul...
LOENGUMATERJAL METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC TTK AT / TI rühmadele Õppejõud: Mihkel Laurits 2012 / 2013 AINE SISU / maht 16 ak. h · EELTEADMISED METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEKS 1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PI...
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Andres Asson Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1.Metallid.............................................................................................................3 1.1 Metallide füüsilised omadused.......................................................................3 1.2 Metallide keemilised omadused.....................................................................3 1.3 Metallide tehnoloogilised omadused..............................................................3 2.Metallid..............................................................................................................4 2.1 Füüsikalised om...
Tööstus Tööstus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Tööstuse areng sai alguse Lääne-Euroopas tööstusliku pöörde käigus. · Vanad harudtoiduaine tööstus, vedurite ja vagunite tööstus, soojusseadmete tootmine (välja kujunesid 19. sajandil ja toode või saadus toodeti kõik ühes kohas, paiknesid toorainete lähedustes, samuti pööratakse tähelepanu odavale tööjõule, alguse said LääneEuroopast ja USAst, suurimad tootjad on riigid, kes industrialiseerusid 19. sajandi algul ehk Ida Euroopa ja Hiina) · Uued harudautotööstus, keemiatööstus (kunstkiud, kumm ja plastmass), põllumajandus masinate tootmine, kodumasinate tootmine, televisiooni ja videotehnika tööstus (tekkisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, konkureerimiseks peavad täiustama tehnoloogiat, töökor...
Võru Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Metallide termiline töötlemine Referaat Võru khk 2013 Termotöötlemine Termiline töötlemine on metalli sulamite vastavale faasi temperatuurile kuumutamise, sellel temperatuuril hoidmise ja ettenähtud kiirusega jahutamise operatsioonide tehnoloogiline protsess, mille eesmärk on materjali struktuuri muutmine vajalike mehaaniliste omaduste saamiseks (joon. 4.1) Joonis 4.1. Termotöötlemise reziimide skeem Faasi- ja struktuurimuutused sulamis toimuvad kindlatel kriitilistel temperatuuridel. Toorikuid töödeldakse termiliselt eesmärgiga ühtlustada nende materjali struktuuri ja vähendada kõvadust, sisepingeid, et oleks paremad töötlemise tingimused st. välditud toote kõmmeldumine kõveraks tõmbumine ja materjali pragude tekkimine. Detaile aga töödeldakse selleks, et anda neile vajalik ...
Metallmaterjalid Miinused: · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temp. suuri plastseid deformetsioone. · Samas on metallid aga head soojad- ja elektrijuhid (oleneb olukorrast) Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (nt teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks(nt terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne) · Mustad metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta raud ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad elemendid määravad tema omadused ja kasutamisviisid. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: ter...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
