Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Normaliseerimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Normaliseerimine
Termilise töötlemise eesmärgiks on metalli struktuuri muutmine materjali teatud kindla temperatuurini kuumutamise ja sellele järgneva jahutamise teel. Õige termiline töötlemine tagab lõikeriista kõrge kõvaduse, tugevuse, kulumiskindluse ja küllaldase kõrge sitkuse. Termilise töötluse kvaliteedi üle otsustatakse terase mikrostruktuuri ja kõvaduse järgi. Normaliseerimine on protsess, kus teras kuumutatakse sõltuvalt süsiniku sisaldusest üle faasisiirde temperatuuri, hoitakse sel temperatuuril ning õhus jahutatakse aeglaselt maha. Tööriistateraste normaliseerimist teostatakse kõvaduse suurendamiseks , et parandada terase töödeldavust ning samuti selleks et suurendada elastsust ja
Normaliseerimine #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kukkadimuki Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Metallide termotöötlus

lõõmutuse üheks liigiks, mida kasutatakse eelneva plastse külmdeformatsiooni tagajärjel tekkinud kalestumise kõrvaldamiseks. Rekristallisatsioonilõõmutamisel kuumutatakse terast faasipiirist Ac1 veidi madalamate temperatuurideni, seisutatakse ja jahutatakse seejärel aeglaselt. Selle tulemusena toimub metalli sekundaarne kristalliseerumine ­ rekristalliseerumine, misjuures vanade deformeerunud terade asemele tekkivad uued ja deformeerunud struktuur kaob. Terase normaliseerimine Aeglase jahtumise tõttu on valandeis austeniiditera ja selle lagunemisel tekkinud perliiditera tavaliselt suur. Jämedateralist austeniitstruktuuri saab parandada termotöötluse teel, mida nimetatakse normaliseerimiseks.See on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30...50 °C üle faasipiiri Ac3, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus ,tänu sellele on see odavam kui lõõmutamine. Normaliseerimise tulemusel vähenevad

Kategoriseerimata
thumbnail
2
pdf

Terase termotöötluse kokkuvõte

Sellest vahemikust üles poole, eriti üle 426 C, suureneb süsinikterase sitkus järsult ja märkimisväärselt. Mida lähemale metalli sulamise alumise piirini metall kuumutatakse, seda märkimisväärsem on karbiidide sadestumine martensiidist (karastatud metallisulamite struktuurosa), toimub karbiidi osakeste koaleerumine. Normaliseerimine – termotöötlus, mis ühtlustab ebasoovitavat ebaühtlast jämedat granulaarset metalli struktuuri, mis on tekkinud sepistamise käigus. Normaliseerimine muudab struktuuri ühtlasemaks, ühtlane struktuur talub edasist kuumtöötlust paremini. Metall kuumutatakse 38-93 C üle ülemise kriitilise sulamistemperatuuri. Kogu metall peab täielikult läbi kuumenema, seega sõltub protsessi pikkus kuumutavate objektide suurusest. Pärast läbikuumutamist lastakse metallil õhu käes jahtuda. See võimaldab kristallstruktuuril muutuda võrdseks ja ühtlaseks läbi kogu objekti.

Tugevusõpetus
thumbnail
10
doc

Terase termotöötlemine

eelneva plastse külmdeformatsiooni tagajärjel tekkinud kalestumise kõrvaldamiseks. Rekristallisatsioonilõõmutamisel kuumutatakse terast faasipiirist Ac1 veidi madalamate temperatuurideni (kuni 650...700 °C), seisutatakse ja jahutatakse seejärel aeglaselt. Selle tulemusena toimub metalli sekundaarne kristalliseerumine ­ rekristalliseerumine, misjuures vanade deformeerunud terade asemele tekivad uued ja deformeerunud struktuur kaob. Terase normaliseerimine Aeglase jahtumise tõttu on valandeis austeniiditera ja selle lagunemisel tekkinud perliiditera tavaliselt suur. Jämedateralist austeniitstruktuuri (ka perliitstruktuuri) saab parandada termotöötluse teel, mida nimetatakse normaliseerimiseks. Normaliseerimine on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30...50 °C üle faasipiiri Ac3 seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus. Normaliseerimise tulemusel

Keevitus
thumbnail
14
doc

KAT31_Termotöötluse materjal ja kuesimused

mõjutab süsiniku väljapõlemisele niiske õhk (ahju uus vooder). Pinnatagi tekkimise põhjuseks on tavaliselt liiga suur detaili hoiustus ahjus. Juhul kui karastus on viimane tehnoloogiline operatsioon, see sunnib suurendada ? lihvimiseks, mis keerustab ja kallineb tehnoloogiat. Radikaalne defekti vältimise võte on kaitsekeskkonda (CO, H 2, N2) kasutus ahjus metalli kuumutamisel, ka kuumutamine sulavannides vähendab oksüdeerimist ja süsiniku väljapõlemist. Lõõmutus ja normaliseerimine Nii lõõmutus kui normaliseerimine on tavaliselt esialgne termiline operatsioon, mille eesmärgiks on parandada metalli struktuur või eelmiste operatsioonide (valu, sepistamise) defektid ja ettevalmistada struktuur järgnevateks tehnoloogilisteks operatsioonideks (lõkamiseks, keevitamiseks, karastamiseks, survetöötlemiseks) Sõltuvalt kasutatavast temperatuurist lõõmutusviisid võib jaotada kahte gruppi; esimestes lõõmutuse tulemus on seotud

Tehnomaterjalid
thumbnail
5
docx

Terased ja malmid

Terased Teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on süsiniku 2,14%, mangaani 1%, räni 0,4%. (Raua sulamistemperatuur on 1535oC ja tihedus 7860 kg/m3, süsiniku sulamistemperatuur on 3400oC) Keemilise koostise järgi võib teraseid liigitada süsinikterasteks ja legeerterasteks. Kasutusotstarbe järgi võib teraseid liigitada tööriista ja konstruktsiooniterasteks. Teraseid iseloomustatakse oluliste näitajatega ja need oleksid: karastuvus, töödeldavus, keevitatavus, tugevus, kõvadus, sitkus, elastsus, plastilisus jne. Süsinik konstruktsiooniteras. Süsinik terased jagunevad süsinik konstruktsiooni-terasteks ja tööriistaterasteks. Konstruktsiooniterased jagunevad tavaterased, kvaliteetterased ja kõrgekvaliteetterased. Taandamisastme järgi toodetaks tavakonstruktsiooniteraste grupis nii keevaid, poolrahulike ja rahulike teraseid. Tavateraseid kasutatakse laialt mitte vastutusrikaste detailide valmistamiseks näiteks raudbetoondetailides tugevduseks. Nendest terastest ei

Kategoriseerimata
thumbnail
14
docx

Metallide termiline töötlemine

Võru Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Metallide termiline töötlemine Referaat Võru khk 2013 Termotöötlemine Termiline töötlemine on metalli sulamite vastavale faasi temperatuurile kuumutamise, sellel temperatuuril hoidmise ja ettenähtud kiirusega jahutamise operatsioonide tehnoloogiline protsess, mille eesmärk on materjali struktuuri muutmine vajalike mehaaniliste omaduste saamiseks (joon. 4.1) Joonis 4.1. Termotöötlemise reziimide skeem Faasi- ja struktuurimuutused sulamis toimuvad kindlatel kriitilistel temperatuuridel. Toorikuid töödeldakse termiliselt eesmärgiga ühtlustada nende materjali struktuuri ja vähendada kõvadust, sisepingeid, et oleks paremad töötlemise tingimused st. välditud toote kõmmeldumine ­ kõveraks tõmbumine ja materjali pragude tekkimine. Detaile aga töödeldakse selleks, et anda neile vajalik pinnakõvadus, kulumi

Metalliõpetus
thumbnail
8
docx

Malmide termiline töötlemine(referaat)

Sisukord Malmide omadused ja liigitus Malm on raua sulam, mis sisaldab alati rohkem kui 1,7 % süsinikku, maksimaalselt aga kuni 4,5 %. Normaaljuhul on see protsent 3 ja 3,5 % vahel. Malmi kasutatakse peaasjalikult kolmel põhjusel. Nendeks on: · odav toota · mehhaaniliselt kergelt töödeldav · lööki summutav Malmi liigitatakse seal sisalduva süsiniku oleku jargi kahte gruppi: · Süsinik on seotud olekus tsemendiidi (Fe3C) kujul. Need on seotud süsinikuga malmid ehk valgemalmid. · Kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus - grafiidiga malmid: Vaba grafiidiga malmid omakorda jagunevad vastavalt grafiidiosakeste kujust lähtuvalt: hallmalm (lamelse kujuga grafiit), kõrgtugev malm (kerajas grafiit) ­ saadakse hallmalmi; modifitseerimisel magneesiumi, tseesiumi või teiste elementidega tempermalm (vaba süsinik esineb pesaja grafiidina), millest saadakse grafitiseerival lõõmutamisel valgem

Kategoriseerimata
thumbnail
11
docx

Materjaliõpetus

Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Andres Asson Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1.Metallid.............................................................................................................3 1.1 Metallide füüsilised omadused.......................................................................3 1.2 Metallide keemilised omadused.....................................................................3 1.3 Metallide tehnoloogilised omadused..............................................................3 2.Metallid..............................................................................................................4 2.1 Füüsikalised omadused.....................................

Auto õpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun