Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metallid 2 (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
KEEMIA KT METALLID
Metallide reageerimine mittemetallidega
Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel.
Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel.
Väärismetallid reageerivad vähe.
Redutseerija (aine, mille osakesed loovutavad elektrone) on metall .
Redutseerimine - elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb
Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall.
Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab.
Redoksreaktsioon - keemiline reaktsioon , milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus.
Metallide reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid .
Metallide reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid
Metallide reageerimisel halogeenidega (I2,Br2) tekivad halogeniidid.
Metallide reageerimine hapete lahustega
METALL + HAPE -- > SOOL+ VESINIK
Oksüdeerija on vesinikioon.
Metallide aktiivsus väheneb vasakult paremale.
Metallide reageerimine veega
Veega reageerivad ainult kõige aktiivsemad metallid- leelis ja leelismuldmetallid . Nad tõrjuvad välja vesiniku ja saadusena tekib hüdroksiid.
Suhteliselt aktiivsed metallid nt Al, Fe jt reageerivad veeauruga. Nad tõrjuvad välja vesiniku, tekib metalli oksiid .
Rauast vähemaktiivsed metallid ei reageeri veega ega ka kuumutamisel veeauruga.
METALL+VESI --> HÜDROKSIID+VESINIK
METALL+VESI --> METALLIOKSIIDID+VESINIK
Metallide reageerimine soolade lahustega
Aktiivsed metallid, mis reageerivad veega, teisi metalle lahusest välja ei tõrju. Nad reageerivad aktiivselt veega, tõrjudes välja vesinikku. Lahuses tekib hüdroksiid.
Metallid, mis veega ei reageeri on võimelised nendest pingereas paremal asuvaid metalle nende soolade lahusest välja tõrjuma.
METALL1+SOOL1 -- > METALL2+SOOL2
METALL1+SOOL1 +VESI -- > HÜDROKSIID + SOOL
Reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid
Reaktsiooni kiirus näitab ainehulga konsentratsiooni muutust ajaühikus.
V= Δc : Δt Põhiühik: mol/dm^3 ∙ s
Reaktsiooni kiirus sõltub:
  • Reageerivate ainete iseloomust: Mida aktiivsem on metall, seda kiiremini toimub reaktsioon.
  • Reageerivate ainete konsentratsioonist: Osakesed peavad kokku põrkuma, seega mida suurem on ainete osakeste arv ruumalaühikus, seda sagedamini osakesed põrkuvad.
  • Gaasi rõhust: Rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ruumalaühikus.
  • Tahkete lähteainete peenestatusest: kokkupuutepinna suurenemisel reaktsiooni kiirus suureneb.
  • Reageerivate ainete segamisest: põrgete arv suureneb, kiirus kasvab.
  • Temperatuurist: Kõrgemal temperatuuril on reageerivate ainete osakeste energia suurem. Kokkupõrked sagenevad, kiirus kasvab.
  • Katalüsaatori kasutamisest

Katalüsaator- aine, mis kiirendab reaktsiooni, hiljem vabaneb esialgses koostises ja koguses. nt plaatina
Inhibiitor - negatiivne katalüsaator, vähendab reaktsiooni kiirust, takistades nende kulgemist .
Metallide korrosioon
Korrosioon- metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel.
Keemiline korrosioon- metalli vahetu keemiline reaktsioon keskonnas leiduva oksüdeerijaga.
nt. metalli reageerimine kuivade gaaside (hapnik, kloor ) või vedelikega ( bensiin , õlid)
Intensiivsem kõrgemal temperatuuril nt. metallide kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparatuuris, automootoris, ahjudes.
Elektrokeemiline korrosioon- Toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega.(nt CO2) Kulgeb kahe omavahel seotud (osa)reaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli erinevatel pinnaosadel. Üheks osareaktsiooniks on metalli oksüdeerumine, teiseks keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerimine.
Raua elektrokeemiline korrosioon- Tekib elektronide liig, korrosioon jätkub vaid siis kui olemas on oksüdeerija.
  • Levinumaks oksüdeerijaks tavatingimustes on õhuhapnik.
  • Happelises lahuses on peamiseks oksüdeerijaks vesinikioonid.

Metallide korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid:
  • Metalli iseloom
  • Välistingimused:
    • temperatuur
    • elektrolüüdilahuse koostis (mida happelisem, seda kiirem),
    • õhuhapniku juurdepääs (mida suurem, seda kiirem),
    • metallis leiduvad lisandid (metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid korrodeerub kiiremini kui puhas metall).
    • lahuses esinevad lisandid (sool talvel maas )

    Korrosioonitõrje võimalusi:
    • Metalli kaitsmine emaili-,värvi-, või lakikihi abil. (autod, raudteesillad, mastid )
    • Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga. Nt rauapinna katmist nikli - või kroomikihiga. ( kellad , tööriistad, masinad )
    • Elektrokeemiline kaitse (laevakered, maa-alused metalltorud
    • Aeglustamine inhibiitoriga.

    Metallide saamine maagist
    • Kõige aktiivsemad metallid, mis moodustavad valdavalt ioonseid ühendeid, esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena.
    • Leelismetallid esinevad sageli kloriididena
    • Leelismuldmetallid ja magneesium - karbonaatide või sulfaatidena
    • Paljudele vähemaktiivsetele metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid .
    • Osa metallilisi elemente esineb sulfiididena.

    Metalli saamises tuleb metalliühendit kõrgel temperatuuril redutseerida.
    • Redutseerimine süsiniku või süsinikoksiidiga. ( malm )
    Karbotermia - redutseerimine süsiniku ja süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril.
    • Redutseerimine alumiiniumiga ( kroom )

    Maagi töötlemine:
    Rikastamine- Maagi rikastamine vajaliku mineraali suhtes. Maagist eraldatakse suurem osa kõrvalainetest.
    Särdamine- Metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul, et saada puhtamat metalli.
    Elektrolüüs
    Elektrolüüs- redoksreaktsioon, mis toimub elektrienergia arvel.
    Elektrolüüsil toimuvad redutseerumine ja oksüdeerumine eraldi elektroodidel.
    Elektroodi, millel toimub redutseerumine nim. katoodiks
    Elektroodi, millel toimub oksüdeerumine nim. anoodiks .
    Sulamid
    Sulam - materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist.
    Eelised:
    • Odavamad kui puhtad metallid. Lisandide kõrvaldamine oleks kallis ja keeruline
    • Paremate omadustega. Varieerides sulamite koostist võimalik luua erinevate kasutusvaldkondade jaoks sobivaid sulameid .
    • tugevamad – lennukitööstus ( duralumiinium )
    • kergemad – lennukitööstus (duralumiinium)
    • kõvemad – autometallid (lisatakse kroomi )
    • madalama sulamistemperatuuriga – tulekustutus seadmed , jootmisel
    • kuumakindlamad ( sulamistemperatuur kõrge- volframi lisamisega) – kõrgtemperatuuril töötavad seadmed ja meediatööstusaparatuur
    • vastupidavamad – ehted (ehtekuld, ehtehõbe)
    • korrosioonikindlamad – tarbeesemed ( roostevaba teras)

    Omadused:
    • Sulamistemperatuur- madalam
    • Kõvadus ja tugevus- paremad mehhaanilised omadused. Kõvemad, tugevamad, kulumiskindlad.

    Tuntumaid sulameid:
    Sulam
    Koostis metallid
    Kasutatakse
    Pronks
    vask + tina
    relvad, skulptuurid , kirikukellad , mündid, medalid , masinaosad, seadmed, tarbeesemed
    Duralumiinium
    alumiinium + vask/magneesium/ mangaan
    lennukid, autotööstus
    Melhior
    vask + nikkel
    lusikad, ehted, kelladetailid
    Teras
    raud + süsinik (kuni 2%)
    seadmed
    Malm
    raud + süsinik (üle 2%)
    masinate korpused ja kered
    Messing ehk valgevask
    vask + tsink
    tööriistad, torud, kraanid, relvad, skulptuurid, kirikukellad, mündid, medalid, masinaosad, seadmed, tarbeesemed
    Amalgaam
    elavhõbe + hõbe/mõni muu metall
    vanasti hambaplomm
    Uushõbe ehk alpaka
    vask + nikkel/ tsink
    lusikad, ehted, kelladetailid
    Ehtekuld
    kuld + vask
    ehted
    Ehtehõbe
    hõbe + vask
    autotööstus (hape kindel sulam)
    Silumiin
    alumiinium + räni
    ehted
    Roostevaba teras
    raud + kroom/süsinik
    tööriistad, taskunoad, käärid ja muud tarbeesemed
    Jootemetall ehk joodis
    tina + plii
    metallide kokkujootmisel
    Keemilised vooluallikad
    Keemiline vooluallikas - keemilisel reaktsioonil vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks.
    Kütuselemendid- keemilised vooluallikaid, milles saadakse elektrienergia kütuste oksüdeermisel eralduva energia arvel.
  • Metallid 2 #1 Metallid 2 #2 Metallid 2 #3 Metallid 2 #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mkrissu Õppematerjali autor
    Sain viie :)

    Sarnased õppematerjalid

    METALLID-lk 121-176
    6
    doc

    METALLID (lk.121-176)

    METALLID (lk.121-176) 1. Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad, kuigi reaktsioonid võivad siiski vähesel määral toimuda. Keemilistest reaktsioonides käituvad metallid alati redutseerijana. Metalli reaktsioon mittemetalliga kui redoksreaktsioon. - Liidetud elektronide arv on alati võrdne loovutatud elektronide arvuga.

    Keemia
    10-klass METALLID-Kokkuvõte
    6
    docx

    10. klass METALLID. Kokkuvõte.

    METALLID Aktiivsed metallid(IjaII A rühm) reageerivad VIIA rühma metallidega(halogeenidega), hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes vastupidavad. Ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. (kuld ja plaatina) Õhu käes seismisel tekib metalli pinnale õhuke oksiidkiht, mistõttu metall muutub tuhmiks. METALLI aatomid loovutavad elektrone, muutudes metalli katioonideks. ON REDUTSEERIJAD. oksüdeerumine. MITTEMETALLI aatomid liidavad elektrone, muutudes anioonideks. ON OKSÜDEERIJAD. Metallide reageerimine teiste ühenditega on alati redoksreaktsioon, kus üks element liidab ja teine loovutab elektrone. Fe + O2 -> Fe3O4 ­ rauatagi FeO . Fe2O3 ­ kuumutades Fe + Cl2 -> FeCl3 ­ sest on tugev oksüdeerija Metallide reageerimine hapetega

    Keemia
    Kordamine keemia KT - korrosioon-sulamid
    4
    docx

    Kordamine keemia KT - korrosioon, sulamid

    Kordamine keemia KT'ks - sulamid, korrosioon jms 1. Sulamid sulam koostisosad kasutusala Duralumiinium alumiinium + vask, magneesium, lennukitööstus mangaan Silumiin alumiinium + räni keemiatööstuse aparaadid Amalgaam elavhõbe + hõbe või mõni muu hammaste täidised metall Ehtehõbe hõbe + vask Ehtekuld kuld + vask Melhior vask + nikkel laevade aurujõuseadmete kondensaatoritorusi, arstiriistad, lauanõud, metallraha Messing e. valgevask vask + tsink puhkpillid, antiseptik, padrunikestad

    Keemia
    Mmetallide saamine-korrosioon ja sulamid
    4
    docx

    Mmetallide saamine, korrosioon ja sulamid

    silindrid, kolvid) elektrokeemiline korrosioon: On seotud galvaaniaelementide tekkimisega (juhib elektrit), toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega bioloogiline korrosioon: Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel (nt rauabakterid ja väävlibakterid) 4) Kaitse korrosiooni eest roostevabase terase kasutamine elektrokeemiline katmine (värv, õli, passiivne metall, lakk) iseeneslik kaitse (tekib oksiidikiht) 5) Korrosioonitõrje Korrosiooni tõrje roostevaba teras kroomimine katmine inhibiitor ­ korrosiooni aeglustaja (nt NaNO3) 6) Kuidas esinevad looduses: a) aktiivsed metallid; b) vähemaktiivsed metallid; c) väärismetallid aktiivsed metallid looduses ­ ühendite koostises (sooladena) vähemaktiivsed metallid looduses ­oksiidsed mineraalid väärismetall looduses ­ mineraalidena, lihtainena ehedalt

    Metallid
    Fakte metallidest
    2
    doc

    Fakte metallidest

    Metallide füsüsikalised omadused: · Tahked (v.a. Hg) · Hallika värvitooniga (v.a. Cu ja Au) · Metalne läige · Head soojusjuhid · Hästi sepistatavad · Plastilised Fakte Tahked metallid on kristalsed ained. Metalliaatomites mõjub tuuma külgetõmbejõud väliskihi elektronidele suhteliselt nõrgalt. Metalliaatomite vahel tekib erilist tüüpi keemiline sinde ­ metalliline side. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone, muutudes psitiivselt laetud ioonideks. Elementide metallilised omadused tugevnevad rühmas ülalt alla.

    Keemia
    Metallid - seotud mõisted
    4
    doc

    Metallid - seotud mõisted

    (kaitstav seade ühendatakse juhtme abil aktiivsemast metallist plaadiga ­ protektoriga), korrosiooniaeglustaja kasutamine (inhibiitor) Maak - mitmest ainest koosnev ühend, mis sisaldab peale metalliühendi ka mitmesuguseid kõrvalaineid MAAK (rikastamine) > RIKASTATUD MAAK (särdamine) > METALLI OKSIID (redutseerimine) >METALL Malm ­raud + (2-5%)süsinikku, aga ka teisi lisandeid Metallid ­ peegeldavad hästi valgust, plastilised, soojusjuhid, elektrijuhtivus(hõbe, vask) Redutseerija ­ loovutab elektrone ehk ta oksüdeerub Rooste ­ 4Fe + 3O2 + nH2O = 2Fe2O3 * nH2O Sulamid -koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metalli(de) ka mittemetalle

    Keemia
    Enim levinud metallid ja metallide saamine
    3
    doc

    Enim levinud metallid ja metallide saamine

    Metallid Leidumine: 4/5 elementidest on metallid. Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg. Ehedana leidub väheaktiivseid metalle: Cu, Hg, Ag, Au, Pt, enamuses metallidest leiduvad ühenditena maakide koostises. Maagid võivad olla oksiidsed(Fe2O3, Al2O3), sulfiidsed( Cu2S, HgS, FeS2), kloriidsed ( NaCl, KCl), karbonaatsed, ... jt.sooladena. Aatomi ehitus ja paiknemine per. süsteemis: Per. süsteemis- vasakul all; väliskihis 1-3 elektroni, aatomiraadius suhteliselt suur; elektronegatiivsus suhteliselt väike;

    Keemia
    Kordamisküsimused metallid 2016
    12
    doc

    Kordamisküsimused metallid 2016

    happe anioonidest  redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub  oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine  leelismuldmetall: IIA rühma elemendid  katioon: positiivse laenguga ioon  korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks (loovutab elektrone)  oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes)  redoksreaktsioon: keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teisele, sellega kaasneb elementide o.a- muutus  leelismetall: IA rühma metallid, kõige aktiivsemad  siirdemetallid: B-rühma metallid

    Geograafia




    Kommentaarid (2)

    ttsau profiilipilt
    ttsau: päris normaalne:)
    13:26 01-02-2010
    krsty603 profiilipilt
    krsty603: aitas mind
    19:18 01-05-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun