Kust leiab see kasutamist 2.Too vähemalt 3 näidet elektromagnetite kasutamise kohta nuh mis tahad? 3.Kus asu maamagntiline lõunapoolus? 4.Kus asu põhjapoolus 5.Milline tähtus on maa magnetväljal? 6.Mis oleks teisiti,kui maal puuduks magnetväli 7.Millisel nähtusl põhineb elektrimootori töö? 8.Millised enegria muundumised toimuvad elektrimootoris? 1)suurendada voolutugevust mähises; suurendada mähise keerdude arvu. kraanades raskete metallesemete tõstmisel ja ümberpaigutamisel 2)elektromagnetrelee, mikrofon, telefon 3)magnetiline lõunapoolus asub maakera põhjapoolkeral kanada põhjaosas 4) magnetiline põhjapoolus asub maakera lõunapoolkeral antarktikas 5)maa magnetväli kaitseb maa elanikke kosmilise kiiruguse ees, st kosmosest tulevate suure energiaga laetud osakestest, mis mõjuvad elusorganismidele kahjulikult 6) kui maal puuduks magnetväli : a) siis ei oleks elanikel kaitset kosmilise
Keevitamine Keevitamine on metallesemete, harilikult masina- ja aparaadiosade, ehitusdetailide või torude liitmise viis. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulametallis, õmblusemetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni. Ühendatud esemete vahele tekib siis sulametallist nn. keevisvann, mis jahtudes tahkub keevisõmbluseks. Keevitajad on väga
mis moodustabki kerakujulise palli, mida hoiavad koos selle pinnale kogunevad elektrilaengud. Ja see pall hiilgab, kuna räni ühinedes hapnikuga eraldub soojust. Iseloomulik Ümmargune, läbimõõduga umbes 20 cm Häguste äärtega Helendab samamoodi, nagu üks tavaline sajavatine elektripirn Värvuste skaala varieerub punasest kollaseni Eluiga ei ole pikk umbes kuus sekundit kuni kaks minutit Kõrge temperatuuriga Külgetõmbe omadus metallesemete poole Võime tungida tuppa läbi kitsaste aknapragude ja läbi korstna Päevavalguses silmaga nähtav Liigub horisontaalselt ja vertikaalselt, võib püsida paigal või liikuda korrapäratult paar meetrit sekundis Kaob kiiresti, ka plahvatuse teel Väävli ja lämmastikoksiidide lõhnaline Keravälgu eksperiment laboris http://www.youtube.com/watch?v=sx1GJnOBzF Keravälk Saudi-Araabias http://www.youtube.com/watch?v=g9QFU0u0L5 Pilte keravälgust Allikad
b)Keemiline toime elektrivool eraldab juhist selle koostisosi ja esineb elektrolüüdi vesilahuses. c)Magnetiline toime tekib nii metallis kui ka elektrolüüdi vesilahuses. (sõltub voolu suunast) 9. Too näiteid elektrivoolu toimete kasutamisest igapäevaelus. Soojusliku toime: elektripliit, radiaator. Vesi keeb elektrilises veesoojendis. Keemiline toime: patarei ja aku töö. Mitmete metallide tootmine, metallesemete pindade katmine Ni ja Cr . Magnetiline toime: teler, elektrimootorid, kõlarid, arvutid. 10. Mis on voolutugevus? Voolutugevuse valem ja ühik. Laengu ühik. Voolu tugevus näitab kui palju vabasid laengukandjaid läbib juhi ristlõiget ajaühikus(sek) vuulotugevus=elektrilaengusuurus/aeg ehk I=q/t 1A=1c/1s 11. Millest sõltub voolutugevus juhis? mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on voolutugevus juhis. 12
·ESEME LIIKUVUS Savistes pinnastes on metalli säilimiseks viletsad tingimused. Suhteliselt suur osa savistest pinnastest pärit metallesemetest on kas tugevalt korrodeerunud, hõõrutud ja kriimustatud või purunenud. Kõige paremini säilivad metallesemed aga kerges ühtlase konsistentsiga liivasavimullas, pinnas on üldiselt vee vaba äravooluga, ning kui aluskivimiks on paekivi, siis neutraliseerib see pinnases olevad happed. Pase pinnase peamiseks probleemiks on hõõrdumine, mis tekib metallesemete põrkumisest kivikildude vastu. Paekivipõhiseid pinnaseid on üsna kerged, aluselised ja vaba vee äravooluga, on mõnedel neist kõrge kivide kontsentratsioon, mis võib metallesemeid mehhaaniliselt kahjustada.
on siis, kui välistakistus on lähedane nullile, Voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega I=emj/R+r, vedelikus on vabadeks laengukandjateks ioonid, mis tekivad elektrolüüdi molekulide lagunemisel,el.vooluga kaasnevat aine eraldumist elektroodidel nimet. elektrolüüsiks, pos.ioonid(katioonid)-neg.elektroodi (katioodi) poole-saavad elektrone juurde, anioonid-anoodile-annavad ära, galvanotehnika (esemete katmine metallkihiga)-galvanosteegia(metallesemete katmine teise metalli õhukese kihiga,galvanoplastika(sadestatakse esemele paks metallikiht),elektrolüüsi põhiseadus e. faraday 1. seadus: alalisvoolu toimel elektroodile kantava aine mass on võrdeline voolutugevusega ja elektrolüüsi kestusega(m=kIt), gaas hakkab elektrid juhtima siis, kui ta ioniseeritakse(aatomitest ja molekulidest lüüakse välja elektrone)el.voolu gaasis- gaaslahendus, põhiliigid:huum-(hõrendatud gaasides,valgusreklaamis),kaar-(normaalrõhul,
Metallides elektronid Gaasides nii elektronid kui ka ioonid. normaaltingimustel mittejuhid Elektrolüüdiks nimetatakse keemilist ühendit, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad(happed, alused, soolad) Elektrolüüs elektrivooluga kaasnevat aine eraldumist elektroonidel nimetatakse elektrolüüdiks. Galvanotehnika esemete katmine metallikihiga. Galvanosteegia seisneb metallesemete katmises teise metalli õhukse kihiga. Galvanoplastikakas sadestatakse esemele suhteliselt paks metallkiht, et saada eseme pinnast jäljendit. Elektrolüüsi põhiseadus ehk Faraday esimene seadus. Alalisvoolu toimel elektroodile kantav aine mass m võrdeline voolutugevusega I ja alektrolüüsi kestusega t. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. k
sisalda osi, mis oleks mõeldud seadistamiseks lõpptarbija poolt. Sülearvuti korpuse avamine võib ohustada Teie tervist. Kasutage alati ainult antud sülearvutile mõeldud lisaosasid. Sülearvuti ekraani puhastamiseks tuleb kasutada pehmet niisutatud lappi, kasutada võib vaid spetsiaalselt sülearvuti ekraani jaoks mõeldud puhastusvahendit. Puhastusvahendit tilgutada puhastuslapile ja mitte otse ekraanile. Puhastada vältides survet ekraanile. Hoidmaks ära lühiühendust, vältige metallesemete sattumist aku klemmide vastu. Kasutamiskõlbmatut akut ei tohi visata tavalisse prügikasti vaid see tuleb viia vastavasse kogumiskohta, kuna aku sisaldab leelisühendeid. Akut ei tohi põletada kuna see plahvatab. Ärge asetage raskeid asju toitejuhtmele ega väänake juhtmeid vigastus võib põhjustada elektrilöögi või tekitada tulekahju. Pistikut seinakontaktist välja tõmmates hoidke alati pistikust ja mitte juhtmest.
), Pakendid:, Paber ja papp, Klaas Joogikartong, Klaas, Metall Plast, Biolagunevad, jäätmed, Olmejäätmete , konteiner , Ehitusjäätmed ja mööbel. Jäätmete taaskasutamine materjaliringluses Paber, Klaas, Metall, Plastik Segapakendid Pakendikonteinerisse sobivad: alumiiniumist jms metallist pudelid ja purgid ning konservikarbid; plastpudelid, -purgid, -topsid, -karbid, kilekotid: kartongist piima-, mahla- ja veinipakid. Klaastaara- uus klaas Metallpurgid- uute purkide vms metallesemete valmistamine Tetrapakendid- paberi ja papi tootmine Plastikpudelid- kile vms materjali tootmine Plastpudelid Plastpudelid purustatakse, valmistatakse helbed. Plastitehas OÜ valmistab helbeid ja transpordib Aasiasse. Helvestest valmistatakse kilet, fliise, jopede, patjade jms. täitematerjali. Näiteks Jaama tn jäätmejaam Tasuta võetakse vastu: ohtlikud jäätmed (akud, patareid, värvi- ja ravimijäätmed, päevavalguslambid ,suuremõõtmelised jäätmed (sh
osatähtsus Eesti SKT's on 60%. (SKT sisemajanduslik kogutoodang). Ääremaadel rahvastik vananeb, sest ettevõtlikud noored lahkuvad, ettevõtteid suletakse, uusi ei rajata jne. Metalli- ja masinatööstus. Kõrgtehnoloogiline tootmine. Kergetööstus. Keemiatööstus. · Metallurgia: tööstusharu, mis teg. maagist ja vanametallist metalli sulatamise ja töötlemisega. (Must metallurgia; värviline metallurgia). · Metallitööstus tööstush, mis hõlmab metallesemete tootmise ning metallivalmistamist. · Masinatööstus tööstuseharu, mis valmistab masinaid, seadmeid, aparaate. Masinatööstuse tooraineteks on teras, värvitud metallid, plastmassid (keemiatööstus). Masinatööstus -> Aparaadiehitus; mikroelektroonika. Kõrgtehnoloogiline tootmine tugineb füüsika, keemia ja bioloogia uusimatel saavutustel. Arvutite tootmine, mikroelektroonika, robotitehnoloogia, lasertehnika, geenitehnoloogia.
Granulatsioon seisneb pisikese kullatera jootmises vaskalusele ning see tehnika oli antiikajal väga kõrgel tasemel. Vahepeal see tehnika unustati ning selle saladus õnnestus uuesti lahendada alles 1933. aastal. Tänapäevakski pole antiikaja granulatsioon kõikides üksikasjades selgeks tehtud ning saladuseks jäävad valmistamisoskuse mitmed etapid. Sõrmuste ehtekivide graveerimist tundsid etruskid samuti. Algselt tuli see eeskujuna võõrsilt. Veel ühe olulise rühma metallesemete hulgas moodustavad etruski peeglid, mille tagakülgi illustreerivad mitmed graveeritud motiivid. Peamisteks teemadeks olid mütoloogia ja igapäevaelu. Siinkohal kirjeldaksin lähemalt tehnilist külge. Osad detailid viimistleti äärmiselt hoolikalt, samas aga teised üksnes skemaatiliselt. Samuti oli kunstnik sunnitud peegli ümmarguse kuju tõttu pinda väga ökonoomselt ära kasutama, kujutama figuure kummargil või istumas, püstises asendis sai kujutada vaid peegli keskosas
need juba pronksist ja rauast. Jahvekivid Tahuliste külgedega jahvekivid koos mõnede jahvatamisalustega on ainsad meieni säilinud tööriistad põllumajandussaaduste ümbertöötamise tarbeks, kuigi neid kive võidi tarvitada mitmeks muukski otstarbeks. Käsitöö Nooremast pronksiajast alates kujunes karjakasvatuse ja maaharimise kõrval välja uudne tegevusliik, millest järk-järgult sai oluline komponent elatusvahendite hankimisel ja elujärje parandamisel. Selleks oli metallesemete valmistamine ja nendega kauplemine. Nende valmistamiseks oli vaja spetsiaalset ahju. Tavalised metallitooted olid relvad ning ehted. Kogu pronksi- ja rauaaja keraamika on valmistatud käsitsi, ilma ketra kasutamata. Pinnatöötlusviisidena olid vaadeldava ajajärgu jämekeraamikas levinud tasandamine, riipimine ja tekstiilivajutused, kusjuures küllalt tihti kasutati ühe ja sama nõu valmistamisel kahte või isegi kõike kolme varianti korraga. Savinõude ornament on
Kõige tuntumaks etruski skulptuuri teoseks võib pidada Vejist pärinevat Apolloni kuju, mille autoriks oli kujur nimega Vulka. Etruskid olid vaieldamatud pronksskulptuuri meistrid. Tänapäeval üks tuntuim pronkskuju on Rooma linna üks sümboleist, Kapitooliumi emahunt, mis oli valmistatud 6. sajandil. Meistrite nimed, kes kujusid valmistasid ei ole teada ning tänapäevani on säilinud vaid väike osa Etruuria kunsti pronkstaiestest. Ühe olulise rühma metallesemete hulgas moodustavad etruski peeglid, mille tagakülgi illustreerivad mitmed graveeritud motiivid. Peamisteks teemadeks olid mütoloogia ja igapäevaelu. Imelik oli, et osad detailid viimistleti äärmiselt hoolikalt, samas aga teised üksnes skemaatiliselt. Samuti oli kunstnik sunnitud peegli ümmarguse kuju tõttu pinda väga ökonoomselt ära kasutama, kujutama figuure kummargil või istumas, püstises asendis sai kujutada vaid peegli keskosas.
ja keraamikatööstuses, sest kroom annab klaasile smaragdrohelise värvuse. Kroom annab ka smaragdile tema rohelise värvuse ja rubiinidele punase värvuse. Kroomi kasutatakse isegi värvainete tootmises. Varem nimetati neid värve happepeitsvärvaineiks, nüüd,aga kroomvärvaineteks. Need on peitsvärvained, mis moodustavad kroomi sooladega püsivaid kompleksühendeid. Kroomvärvained annavad püsiva ja ereda värvuse, nendega värvitakse peamiselt villa ja kapronit. Kroomimine on metallesemete galvaaniline katmine kroomikihiga, mille paksus on umbes 0,5-100 µm. Seda tehakse, et kaitsta metalle korrosiooni ja kulumise eest ning suurendada kuumuspüsivust ja ka dekoratiivsel eesmärgil. Kroomitakse terast, malmi ning vase- ja alumiiniumi-, kuid ka teistest sulamitest detaile, näiteks autode osi, arstiriistu, kellade osi, mootorisilindreid. Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C
1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms); 2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms); Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse (lasped) või töötraumana (elektrikud). 5 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral 2.3. Sümptomid ja avaldumine Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumisde kohast ehk vooluteest läbi keha.
smaragdrohelise värvuse. Kroom annab ka smaragdile tema rohelise värvuse ja rubiinidele punase värvuse. Kroomi kasutatakse isegi värvainete tootmises. Varem nimetati neid värve happepeitsvärvaineiks, nüüd, aga kroomvärvaineteks. Need on peitsvärvained, mis moodustavad kroomi sooladega püsivaid kompleksühendeid. Kroomvärvained annavad püsiva ja ereda värvuse, nendega värvitakse peamiselt villa ja kapronit. Kroomimine on metallesemete galvaaniline katmine kroomikihiga, mille paksus on umbes 0,5-100 µm. Seda tehakse, et kaitsta metalle korrosiooni ja kulumise eest ning suurendada kuumuspüsivust ja ka dekoratiivsel eesmärgil. Elektrolüütilist kroomimist rakendatakse auto-, lennuki- ja aparaadiehituses. Kroomitakse ka autoiluliiste, käekellakorpusi ja olemeesemeid. Kroomkate suurendab pinnakõvadust ja kulumiskindlust, on ju kroom kõige suurema kõvadusega metall.
söövitusi. Nina limaskestal võivad tekkida erosioonid ja põletikulis-kõhetuslikud muutused, nina vahesein võib kõverduda või selle kõhreline osa mulgustuda. Nahal võivad tekkida väikesed haavandid, mis ilmnevad sagedamini sõrmedel ja labakätel ning meenutavad linnusilmi. Peale nahka ärritava toime on kroomiühenditel ka allergiat tekitav toime. Võib ilmneda allergiline nahapõletik, ekseem,silmasidekestapõletik, nohu ja isegi bronhiaalastma. Allergia tekib peamiselt metallesemete galvaanilisel kroomimisel ja töötajatel, kes puutuvad kokku kroomi sisaldava tolmuga. Viimasel ajal on ka tavainimestel täheldatud kroomiallergiat. Kroomiallergia enam levinud põhjuseks peetakse naha kokkupuutet kroomitud esemetega ( näiteks kroomitud kellarihma kandmine). Mõned kroomiühendid ja metalne kroom võivad pikaajalisel kroomiga töötamisel põhjustada kopsutolmumustõbe ja isegi kopsuvähki või selle eelseisundeid.
See on lihtsalt maaga ühendatud juhe. Sellest hoolimata ei ole elektriga kokku puutudes miski täiesti kindel, sest kunagi ei tea, kas juhtmete ümber olev isolatsioon on korras või kas jalas olevad kummist jalanõud on ikka täiesti terved ja kuivad. Pinge alla võib sattuda ka õhuliini- või mõne muu faasijuhtme maapinnale, betoonpõrandale või mujale langemise kohas, samuti maaga ühenduses olevate ja rikke tõttu pingestatud metallesemete ümbruses. Nimetatud piirkonnas sammuv inimene võib saada elektrilöögi, kuna tema jalgade vahele tekib elektripinge, mida nimetatakse sammupingeks. Sammupinge tekib juhul, kui inimene puutub sellises piirkonnas maad korraga vähemalt kahe kehaosaga (mõlemad jalad, käsi ja jalg). Elektrilöögi saamine tuleneb sellest, et mõlemad puutepunktid asuvad juhtme maaga puutumise kohast erineval kaugusel ja seetõttu on nad erineva pinge all. Mida suurem on nende vaheline pingete
U12=1-2+E12. Kõrvaljõudude puudumisel pinge U langeb kokku potensiaalide vahega U12=1-2 3. Pooljuht dioodid. - Pooljuht dioodid e. pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk pn- siire. Pooljuhtventiil on selgelt ühesunalise juhtivusega. 4.Elektrolüüsi kas, tehnikas. 1.Galvanoplastika- metallijäljendi saamine reljeefsest mudelist 2.Galvanosteegia- metallesemete pinna katmine elektrolüütiliselt, mõne teise metallikihiga 3.Elektrometallurgia – teadmised, mis seotud elektrolüüsiga 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid - elektroodid 6.Keemilised vooluallikad – patareid, akumulaatorid (pliiakud, leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud), kütuse element Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 5. Valguse difraktsioon. - nim
Kui kasutus on tihe, siis võimsust ja võimalikku automaatikat peaks olema rohkem. Aegreleelt valitakse küpsetamisaeg, ja häälsignaal annab teada selle lõppemisest. Teistel ahjumudelitel on võimalik programmeerida küpsetusaegasid ja võimsuseid, mida kasutamiseks vajatakse. Uuematel mudelitel näitab kell veel kuluvat küpsetusaega. Seadmetel võib olla tühjalt kasutamise kaitse, ja osadel on ka magnetron kaitstud metallesemete põhjustatud peegelduskiirguse eest. Kasutamine 1. vali õige nõu. Mikrolaineahjus ei tohi kasutada metallnõusid. Ole ettevaatlik ka portselannõudega milledel on metallvärvidega tehtud kaunistused. Ära kasuta fooliumvorme. 2. ära käivita tühja ahju. Kõikidel seadmetel ei ole tühjalt kasutamise kaitset. Kui mikrolained ei saa kuumutada rooga, siis nad naasevad magnetroni, ning see võib puruneda. Mikrolaineahjusid ei eelsoojendata. 3. vali õige küpsetamisaeg
kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. (8) Inimese kega on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Vool võib tekitada erinevaid muutusi keha süsteemides ja nendeks on: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus, põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms. Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse või töötraumana. (8) Esmaabi: · Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil. · Väldi enda sattumist vooluahelasse. Vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud, kätte kummikindad. · Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit. · Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama. · Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi
metallide tootmine. Magnetiline toime- on võimalik konstrueerida elektrimootoreid ja generaatoreid. TEST 1.Voolu toimel eraldub vask(II) sulfaadi vesilahusest vask- keemiline toime 2.Elektriradiaator soojeneb vooluvõrku ühendamisel- soojuslik toime 3.Pliidiraud soojeneb, kui pliit vooluvõrku ühendada- soojuslik toime 4.Galvanomeetri töö põhineb- magnetiline toime 5.Triikraud soojeneb peale tema vooluvõrku lülitamist- soojuslik toime 6.Metallesemete katmine kroomiga- keemiline toime 7.Voolu sisselülitamisel muutub raudpulk magnetiks- magnetiline toime Tööleht 5 Voolu tugevus 1.Mis on voolutugevus- iseloomustab juhi ristlõiget ajaühikus läbiva laengu suurust. Valem- 2.Voolutugevuse ühikud ja nendevahelised seosed. V: I - tähis 1A (amper) – ühik 3-Teisenda: 1kA= 1000A= 1000000 mA, 1mA= 10-3 A= 0,01 kA, 1 kA= 1000A= 1000 mA 6
1.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases · 2.2 Süsinikuvaeste teraste keevitamine · 2.3 Süsinikteraste keevitamine · 2.4 Legeerteraste keevitamine 3 Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine · 3.1 Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks · 3.2 Alumiiniumi keevitamine argoonis · 3.3 Alumiiniumi gaaskeevitamine 4 Vase ja vasesulamite keevitamine · 4.1 vase keevitamine Sissejuhatus Keevitamine on metallesemete, harilikult masina- ja aparaadiosade, ehitusdetailide või torude liitmise viis. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulametallis, õmblusemetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni. Ühendatud esemete vahele tekib siis sulametallist nn. keevisvann, mis jahtudes tahkub keevisõmbluseks
poolus) ja Cl- ioonid anoodile (siin + poolus). Laengut kannavad ioonid, mitte vabad elektronid Anoodil anioon oksüdeerub: 2Cl- - 2e- ® Cl2 Katoodil katioon redutseerub: Na+ + e- ® Na |*2 Vesilahuste elektrolüüs: CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask (vastavalt reeglile 3) anoodil aga oksüdeerub vesi (reegel 4): anood: 2H2O ® O2 + 4H+ + 4e katood: Cu2+ + 2e- ® Cu(t) |*2 summaarselt: 2H2O + 2Cu2+ ® O2 + 4H+ + 2Cu(t) Elektrolüüsi kasutatakse metallesemete pinna katmiseks teise metalliga NaCl vesilahuses toimub katoodil mitte Na+ ioonide, vaid vee redutseerumine: 2H2O + 2e- ® H2 + 2OHn anood: 2Cl- - 2e- ® Cl2 katood: 2H2O + 2e- ® H2 + 2OH- 2Cl- + 2H2O ® Cl2 + H2 + 2OH Ehk molekulaarsel kujul: 2NaCl + 2H2O ® Cl2 + H2 + 2NaOH Na+ ioonid protsessis ei osale. 90% kogu maailma klooritoodangust baseerub sellel protsessil Reeglid: 1. Pingerea alguse metallid Li kuni Al katoodil ei redutseeru (redutseerub vesi, tekib vesinik); 2
Hg patareid), Pb aku, Cu2+ + 2e- ® Cu(t) |*2 n summaarselt: kütuseelement (vesinik-hapnik). 2H2O + 2Cu2+ ® O2 + 4H+ + 2Cu(t) Kuivelement: n Elektrolüüsi kasutatakse metallesemete pinna katmiseks teise metalliga n anoodiks tsinkpurk n katoodiks süsinikvarras n elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segu tärklisekliistris n NaCl vesilahuses toimub katoodil mitte Na+ ioonide, vaid vee n anood: Zn - 2e- ® Zn2+ redutseerumine: n katood: 2NH4+ + 2MnO2 + 2e- ® Mn2O3 + 2NH3 + H2O 2H2O + 2e- ® H2 + 2OHn
kütuseelement (vesinik-hapnik). Cu2+ + 2e Cu(t) |*2 Kuivelement: n summaarselt: n anoodiks tsinkpurk 2H2O + 2Cu2+ O2 + 4H+ + 2Cu(t) n katoodiks süsinikvarras n Elektrolüüsi kasutatakse metallesemete pinna katmiseks teise metalliga n elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segu tärklisekliistris n anood: Zn 2e Zn2+ n NaCl vesilahuses toimub katoodil mitte Na + ioonide, vaid vee n katood: 2NH4+ + 2MnO2 + 2e Mn2O3 + 2NH3 + H2O redutseerumine: Hg patareid: kasutatakse kellades, kalkulaatorites
6. Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad tema ioonid lahusesse või sadenevad välja oksiididena). Näited: CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask(vastavalt reeglile 3) anoodil aga oksüdeerub vesi (reegel 4): anood: 2H 2 O O2 4H 4e katood: Cu 2 2e Cu(t ) /* 2 summaarselt: 2H 2O 2Cu 2 O2 4H 2Cu(t ) 116. Elektrolüüsi kasutamine. Elektrolüüsi kasutatakse metallesemete pinna katmiseks teise metalliga (nikeldamine, kroomimine, hõbetamine) et vältida korrosiooni; metallesemetest koopiate valmistamiseks (galvanoplastika). 25 Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine;
oksiididena). Näited: CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask(vastavalt reeglile 3) anoodil aga oksüdeerub vesi (reegel 4): anood: 2 H 2 O O2 4 H 4e katood: Cu 2 2e Cu (t ) /* 2 summaarselt: 2 H 2O 2Cu 2 O2 4 H 2Cu (t ) 111. Elektrolüüsi kasutamine. Elektrolüüsi kasutatakse metallesemete pinna katmiseks teise metalliga (nikeldamine, kroomimine, hõbetamine) et vältida korrosiooni; metallesemetest koopiate valmistamiseks (galvanoplastika). Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või
Vaja luua dendrokronoloogiline skaala, mis algab tänapäevast. Üsna täpne, kuid ei aita eriti vanade leidude dateerimisel. Radioaktiivse süsiniku meetod Selle abil saab määrata puidu, söe, taimejäänuste, luude jm. orgaanilise materjali vanust. Tänapäeval saab selle meetodiga määrata ka metallesemete vanust. Leiutas USA keemik William Frank 1949. a. Inimese kujunemine ja Euroopa asustamine Prokonsul - üks vanimaid inimahvide perekondi, elasid u. 23-25 milj. aastat tagasi. Prokonsulite fossiilseid jäänuseid on leitud Ida-Aafrikast. Inimahvid jõudsid Euroopasse u. 14,5 milj. aasta eest. Griphopitecus - üks esimesi inimahve Euroopas (asustusala Väike-Aasiast Türgini). Pole tänapäeva inimese eelkäija. 1992
Savistes pinnastes on metalli säilimiseks viletsad tingimused. Suhteliselt suur osa savistest pinnastest pärit metallesemetest on kas tugevalt korrodeerunud, hõõrutud ja kriimustatud või purunenud. Kõige pareimini säilivad metallesemed aga kerges ühtlase konsistentsiga liivasavimullas, pinnas on üldiselt vee vaba äravooluga, ning aluskivimiks on paekivi, siis neutraliseerib see pinnases olevad happed. Pase pinnase peamiseks probleemiks on hõõrdumine, mis tekib metallesemete põrkumisest kivikildude vastu. Paekivipõhised pinnaseid on üsna kerged, alulised ja vaba vee äravooluga, on mõnedel neist kõrge kivide kontsentratsioon, mis võib metallesemeid mehhaaniliselt kahjustada. 3. Kaitsmine korrosiooni eest Metallesemeid kaitstakse korrosiooni eest järgmiselt: 1. Mõne teise metalli lisamisega saadakse korrosioonikindlad sulamid. Nii muudab näiteks kroomi lisamine terase roostevabaks. 2
nahaparkimisel, keemialaborites, biotehnoloogias. Alumiinium(Al) - Avastaja F. Wöhler (1827). Algselt oli saamine väga kallis- kallim kui kuld > väärisesemete valm. Odavam meetod 30 a hiljem. Looduses leidub polüränihappete sooladena (vilgud, savid). Tähtsamad ühendid: bokiit, aluniit, nefeliin. Tööst. saamine: elatrolüüsivannid (katoodika vanni põhi, anoodiks süsi). Al-pulber: saadakse sula metalli pihustamisel N2 joas. Kasut: foolium, alumineeritakse palstmass esemeid. Al-värv metallesemete kaitseka. OM: hõbevalge, kerge metall, juhib hästi soojust ja elektrit (mähised, elektriliinid). Reag õhus, kattub oksiidikihiga. Reag hallogeniididega ägedalt, I2 ja Br2 toatemp. Ühendid: Alumiiniumsulfaat: Al2(So4)3*18H2O-veepuhastusjaamades,paberitööstuses; alumiiniumkalliummaarjas: AlK(So4)2*12H2O-tekstiilitööst. nahaparkimine. Al.hal enamasti kloriidi. Sulamid: Al kasut peamiselt sulamitena (ehitised, konservipurgid)-rooste kindlad, kerged, vastupidav
olla täiesti erinevad, kuid enamasti saadakse aru, et midagi on püütud jäljendada 3) Sarnasuse puudumine ei tähenda, et esemed ei oleks omavahel ajalooliselt seotud 4) Sarnasus määratletakse enamasti intuitiivselt 5) Sarnasus pole täpne sarnaste atribuutide hulk; stiilide kirjeldusi on võimatu võrrelda omavahel Materjaliuuringud Spektraalanalüüs Materjaliuuringutega uuritakse põhiliselt metallesemeid, kuid muidugi ka muid materjale. Uuritakse metallesemete struktuuri, koostist ja materjale. Neid on võimalik uurida mitmesugustel viisidel, alates juba visuaalsest vaatlemisest. Kasutatakse ka keemilisi meetodeid ning röntgenaparaadiga uurimist. Trassoloogia Järgmine küsimus, mis arheolooge ning etnolooge huvitab, on see, kuidas ja milleks neid esemeid tehti ning milleks kasutati. See on oluliseks uurimisteemaks eelkõige muinasaja uurijatele. Sergei Semjonov hakkas uurima kivitööriistadel esinevaid kriimustusi ning kasutusjälgi
Kautsukipalle ei pakita kattematerjali. Et kautsuki pind on kleepuv, hoiab ta kinni kogu temale sattuva liiva ja tolmu. Õlide ja bensiini toimel muutub kautsuk püdelaks ja pundub, päikesekiirte toimel kaotab elastsuse. Pallide üksteise külge kleepumise vältimiseks kasutatakse talki, mida puistatakse pallidele ohtrasti. Enne kautsuki laadimise alustamist tuleb trümmide põrandad ja poordid hoolikalt puhastada õliplekkidest. Et kautsuk kleepub kergesti metallesemete külge, tuleb enne laadimise alustamist veenduda, et kõik metallpinnad on laudadega kaetud. Kautsuki lastimise-lossimise ajal peab täitma järgmisi tuleohutuse nõudeid: laevas peab olema korraldatud tuletõrjevaht, tuletõrjevoolikud peavad olema lahti rullitud ka ühendatud tuletõrjetorustiku kraanidega, välja pandud sildid suitsetamise keelu kohta. 7
vask(vastavalt reeglile 3) anoodil aga 2 H 2 O O 2 4 H 4e oksüdeerub vesi (reegel 4): anood: 2 H 2O 2Cu 2 O2 4 H 2Cu (t ) Cu 2 2e Cu (t ) /* 2 katood: summaarselt: 116. Elektrolüüsi kasutamine. Elektrolüüsi kasutatakse metallesemete pinna katmiseks teise metalliga (nikeldamine, kroomimine, hõbetamine) et vältida korrosiooni; metallesemetest koopiate valmistamiseks (galvanoplastika). Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia);
Anoodil anioon oksüdeerub: 2Cl--2e-Cl2 Katoodil katioon redutseerub: Na++e-Na. Vesilahuste elektrolüüs: NaCl vesilahuses toimub katoodil mitte Na+ ioonide, vaid vee redutseerumine: 2NaCl + 2H2O Cl2 + H2 + 2NaOH. Näide: 100.Elektrolüüsi kasutamine: Keemiliste ühendite ja lihtainete saamisel. Tööstuses: H,Cl,F ja halogeenide tootmisel; metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmisel ja puhastamisel lisanditest (elektrometallurgia); Õhukeste metallist kattekihtide saamiseks metallesemete pinnale, et saada korrosiooni- ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); Leeliste ja raske vee tootmisel; Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine; Orgaaniliste ühendite elektrosünteesis. Al elektrokeemiline tootmine: Sulatatud boksiidist 1000 oC; boksiit Al2O3 on lahustatud krüoliidis AlF3.3NaF ning viidud Fe vanni, mis on katoodiks. Anoodidena kasutatakse süsielektroode. Vedel Al koguneb elektrolüüsivanni põhja, anoodil eraldub CO2. 101
6. Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad tema ioonid lahusesse või sadenevad välja oksiididena). NÄIDE: CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask (vastavalt reeglile 3) anoodil, aga oksüdeerub vesi (reegel 4): anood: 2H2O -> O2 + 4H+ + 4e katood: Cu2+ + 2e- -> Cu(t) |*2 summaarselt: 2H2O + 2Cu2+ -> O2 + 4H+ + 2Cu(t) Elektrolüüsi kasutatakse metallesemete pinna katmiseks teise metalliga (nikeldamine, kroomimine, hõbetamine), et vältida korrosiooni; metallesemetest koopiate valmistamiseks (galvanoplastika). 115. Elektrolüüsi kasutamine. Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia);
pildiformaate ja kompositsioonilisi võtteid. Vahelduvad riietus, peakatted ja mitmesugused aksessuaarid. Just nendes portreedes näib Rembrandt kõige rohkem fantaasiat ilmutavat. . Nagu enamikus tolle aastakümne töödes, nii valitseb ka selles teoses („Autoportree Saskiaga“) pidulik põhitoon. Dekoratiivsed draperiikangad langevad toredusküllaste voltidena, rõivaste siidi ja brokaadi matt läige mängleb valguse käes vahelduva nüansirikkusega, delikaatselt on edasi antud klaas- ja metallesemete refleksid. Üle kõige valitseb pehme, ainult Rembrandtile omane kuldtoon, mis ühendab koloriidi eriti ilusaks ja harmooniliseks tervikuks, tuues sealjuures säravana esile peenima varjundirikkusega modelleeritud inimnäod. Barokkmaalile iseloomulik pidulikkus on Rembrandti pintsli all omandanud uudse soojuse ja hingestatuse. Nagu «Danae» puhul, otsis Rembrandt ka teistes töödes tingimata oma isikupärast ja originaalset lahendust. Igasugune kordav ja järeleaimav
Nooremal pronksiajal leidsid aset uued muutused: vähenesid haudade mõõtmed ja staatusesemed nii haudades kui peitleidudes. Selle vähenemise põhjuseid on otsitud tugevalt eristunud ülikutekihi kadumises või siis vastupidi nende tugevamas positsioonis, mis ei vajanud enam pidevat manifesteerimist. Kogu Euroopas toimus nooremal pronksiajal teatud tagasiminek metallikultuuris, mille taga oletatakse mingeid katkenud kaubandussidemeid. Vähenes metallesemete hulk, asjad ise muutusid väiksemaks. Rauaaeg Varasem raud oli pärit meteoriitidest, seda kasutati Lähis-Idas juba 4 at eKr. Vanimad säilinud raudesemed on ehtekatked. Raua tootmine algas 2 at eKr, täpsemalt millalgi aasta 1400 paiku hetiitide juures. Hetiidid hoidsid sead kaua saladuses ning alles umbes 12001100 levis see Kreetale. Rauda leidub looduses maagina palju ning erinevates kohtades, kuid selle tootmine on suhteliselt keeruline mainitud
2. Aine mass on võrdeline selle aine molaarmassiga ja pöördvõrdeline reaktsiooni üksikaktist oasvõtvate elektronide arvuga. M=MIt/zF Elektrolüüsi kasutamine: 1. Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine, 2. Tööstuslik rakendus: · H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine, · Metallide tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia), · Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnane (galvanotehnika), · Leeliste ja raske vee tootmine, · Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine, · Orgaaniliste ühendite elektrosüntees. Korrosioon materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Korrosioon sõltub: · Keskkonnast (õhk, vesi, pinnas), · Mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), · Temperatuurist (tõustes kiireneb),
elektrokeemilise ekvivalendiga k. m = kIt = kQ I-voolutugevus, n moolide arv, t aeg, F- Faraday arv, const Aine mass m on võrdeline selle aine molaarmassiga M ja pöördvõrdeline reaktsioonist osavõtvate elektronide arvuga z. m = MIt/zF 1. Elektrolüüsi kasutamine 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) Orgaaniliste ühendite elektrosüntees. 2. Korrosioon: mõiste, liigitus Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Paljud metallid korrodeeruvad, sest nad oksüdeeruvad kergesti õhu toimel andes oksiide, hüdroksiide ja karbonaate
Lõpuks võib puidu pind muutuda isegi helehalliks. Vihm ja tolm tekitavad puuidupinnal aeglase erosiooni. Mõõdukal temperatuuril on puit üsna vastupidav madala kontsentratsiooniga hapete toimele, temperatuuri tõstmisel aga suureneb söövitus märgatavalt. Soolad võivad põhjustada puidu lagunemist kiududeks. Metallisandid mõjutavad piitu kahjustavalt: metalliühendid soodustavad puidu lagunemist ja värvumist. Puit omakorda soodustab metallesemete korrosiooni. Puit on ka väga tundlik biokahjustuste, eriti seente suhtes. Puitulagundavad seened tekitavad kõige suuremat kahju. Puidu säilitamisel ei ole niivõrd oluline temperatuur, vaid suhteline õhuniiskus. Puidu hoiustamiseks sobib suhteline õhuniiskus vahemikus 35-55%. Väga ohtlikud on niiskustingimuste järsud fluktuatsioonid. Kui puitesemete keskkonnatingimusi on vaja muuta, tuleb seda teha pikkamööda, sest puit vajab aklimatiseerumist. Viimistluseta
Maakide kasutamine algas paleoliitikumis maak kui värvaine koopamaalingute tegemiseks. Vanim metall ilmselt vask, suhteliselt samal ajal ka kuld. Vaske looduses üsna paljudes kohtades. Esimesi metalle õpiti kasutama Lähis-Idas 9 at eKr. Märgati, et maapinnalt leitud rohelise kihiga kaetud aine ei purune kiviga lüües. Rohelise kihi all punakas värv sobiv materjal ehete valmistamiseks. U 7200 eKr Väike-Aasiast vasest taotud ehteid. U 6500 eKr metallesemete hulk lisandus, nüüd ka sellistelt aladelt, kus looduslikku vaske ei esine. U 7 at eKr vase vormimine, painutamine, venitamine; eriti tules kuumutades. Nii hakati vaske järkjärgult ka sulatama. Tänu sellele avastusele hakati vasest valmistama väikeseid tarbeesemeid. Puhast vaske leidub nii vähe, et sellel polnud igapäevases elus tähtsust. Vaskesemed levisid alles siis, kui vaske õpiti maakidest sulatama. See viis omakorda esemeteks valamiseni
Väga peenike pulber on isesüttiv. - Mõnede metallhüdriidide lisamisel sulasse Al-sse saadakse mikropoorne vahtalumiinium - Tänapäeval alumineeritakse plastmass-esemeid väga laialdaselt, sageli kasutatakse selleks vaakum-aurustust - Alumineeritud kile soojuskiirguse tagasipeegeldamiseks (kasutatakse ka inimese allajahtumise takistamiseks) - Al-värv (“hõbevärv”): Al-tolmu suspensioon lakis, kasutatakse metallesemete kaitseks - Al “anodeerimine”: elektrolüütiline oksüdeerimine, millega paksendatakse oksiidikihti (see absorbeerib dekoratiivseid värvaineid) Kasutam. ulatuse poolest on Al tähtsuselt 2. metall (Fe järel) – piirab kõrge hind 12 milj. t/a (1980). Kasutatakse: ehituses (24%), pakkemat-d, konservipurgid (17%), elektrotehnikas (10%), tarbekaupade tootmisel (8%). Suurem osa Al-st kasutatakse sulamite kujul. 3.3.1.2. Füüsikalised ja keemilised omadused
annaabi.ee 
