Mesopotaamia ajalugu (võrreldes Egiptusega) Egiptus Mesopotaamia Asukoht Niiluse keskja alamjooksul Eufrati ja Tigrise jõe keskja alamjooksul Geograafiline asend Muust maailmast eraldatud Põhjast ja kirdest piiravad poolkõrbe ja kõrbealadega, Iraani kiltmaa ääremäestikud, mis piiravad nii läänest kui lõunast ja edelast Araabia idast. kõrb
REFERAAT MESOPOTAAMIA SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.1 Asend ja loodusolud.........................................................................................................2 1.1.1 Loodus........................................................................................................................3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND ..........................
kivimüüriga). Sisenemisel sfinkside allee (kuni 2 km). Kahe torniga väravaehitis e. püloon ning obelisk (päikesejumalale). Tähtsaimaks arhitektuuriliseks elemendiks oli sammas, kasutades lootose, papüüruse (punga või õie) ja palmivormi. Kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra), lisaks veel Hatšepsuti kaljutempel ning Ramses II oma Abu Simbelis (1250 eKr.). Kujutav kunst Temaatika keskmes vaarao elu: lahingud, palvetamised ja ohverdamised. Skulptuuris oli tüüpiline asend nn. egiptuse poos. Portreekunst oli arenenud surnumaskidest. Näiteks Nofretete pea (büst) ka Tutanhamoni kuldmask. Kiri ja teadus Egiptuses Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse hierglüüfid on arenenud piltkirjast ning võis tähistada mõistet kui ka konsonanti (üle 1000 hieroglüüfi). Kasutati poliitiliste ja religioossete raidkirjade puhul, kuid
LÜNKTEST MESOPOTAAMIA kohta Arvestuslik töö nr.2 I osa Õpilane ...................................................... klass ................................. Mesopotaamia tähendab tõlkes jõgedevahelist maad ja ta asub kahe jõe: Eufrati ning Tigrise kesk- ning alamjooksualal. Kuna seal leidub külluses vaid pilliroogu ja savi, nimetatakse antud kultuuri ka savitsivilisatsiooniks Kuna mitmeid vajalikke materjale tuli hakata tooma teistelt maadelt, soodustas see suhtlemist välisnaabritega Erinevalt Niiluse jõe orus tekkinud Egiptuse tsivilisatsioonist oli Mesopotaamia välismaailmale avatud . nimetatud põhjusel oli Mesopotaamia ühiskond Egiptuse omast vähem stabiilne kuid suurema kohanemisvõimega
šaduff - veetõstuk niisutuspõllundus - jõgedest vee juhtimine põldudele jumala värav - jõgede vaheline maa - ehk kahejõemaa, nii refereeriti Mesopotaamiale ja sellele piirkonnale rippuvad aiad - astmelised aiad, millel kasvasid taimed ka. Vana maailmaime. Paabeli torn - astmiktempel, mis oli pühendatud jumal Mardukile. Umbes 90 m kõrge. Legendi järgi oli see taevani ulatuv torn, inimesed tahtsid selle abil taevani ronida, Jumalate juurde maat - maailmakorraldus Gilgameš - Mesopotaamia eepos, mis räägib kangelasest Gilgamešist, Uruki valitsejast templiprostitutsioon - Ištari, füüsilise armastuse jumalanna templites elasid ja töötasid preestrinnad, kes väidetavalt olid prostituudid Nebukadnetsar UusBabülooni riigi valitseja Nun- ürgse ookeani või taevalaotuse ja sealt langeva vihma jumalus. Ra- Päikese jumal. Nut- taeva jumalanna. Geb- maa jumal. Osiris- surnute jumal, sureva ja taaselustuva looduse jumal, hiljem aga ka veejumal, loomisjumal ja viljaka
Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2
Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab ,,jõgedevahelist maad". Need kaks jõge on Eufrat ja Tigris. Mesopotaamia oli loodusvaradelt üsna vaene. Peamine tooraine oli savi, mida leidus rikkalikult, teataval määral ka datlipalme ja pilliroogu. Tigrise ettearvamatud üleujutused tekitasid sageli suuri purustusi. Puitu, metalle jm tuli hankida välismaalt. See põhjustas Mesopotaamia tsivilisatsiooni leviku, kuid samas ka võõraste sagedasi sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme. EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias
· Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) u 3000 eKr. · India (Indus) 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) 1600 eKr. · Peruu u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik
Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil
Vaaro: piiramatu võimuga Seaduseandja Jumalad Peeti jumalikuks · Animism- looduse hingestamine · Fetisism-loomade lindude esivanemaks pidamine · Peale surma taastas Tutanhamon kõige. · Preestrid hoolitsesid jumalate eest · Lihtrahvas jumalatega kokku ei puutunud MESOPOTAAMIA Ra-päikesejumal Osiris-allmaajumal Looduslikud olud Thot-kuujumal, keele ja kirja andma Horos-vaarao kaitsejumal · Kahe jõe vaheline ala Eufrat ja Tigris Anubis-surnutemaailmas inimeste tegude kaaluja · Põhjas ja kirde kiltmaa, lõunas ja edelas Araabia kõrb Hathor-naisjumal Seth-põua ja põuatuule jumal · Vihma sajab vähe
Esimese rahvana võeti kasutusele päikesekalender. Aastas 365 päeva, mis jagati 12-ks 30- päevaseks kuuks, millele lisati 5 päeva. Osati arvutatda kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri pindala. Olid osavad kirurgid, valmistati ravimeid. Kirjandus. Suur osa seotud religiooniga, hümnid jumalatele, surnute raamatud jne. Viljeleti lühivorme nt õpetussnu. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajateks. Kuulsaim lühijutt ,,Sinuhe jutustus." 4. Mesopotaamia. 4.1 Looduslikud olud. Mesopotaamia st. Kreeka keeles jõgedevaheline maa, asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põlluharimine lõunaosas oli võimalik vaid niisutamisel, põhjaosas vajalik kuivendamine. Loodusvaradelt vaene: vaid savi ja pilliroog. Välismaailmale avatud. 4.2 Riiklus ja ühiskond. Sumeri linnriigid. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajanud sumerite keeleline kuuluvus ja päritolu pole teada. Rajasid suuri asulaid ja kasutasid piltkirja. Vamistasaid vasest tööriistu. Võtsid kasutusele ratta
Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiž ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad
Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiz ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad
ühiskonnad; Ühiskonnas selge varanduslik kihistumine; Neis kõigis kujunes riiklus, oli rikkam ülemkiht, mis juhtis ja kontrollis enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil; Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri; Vaimne tegevus- kirjaga tähendati üles pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid e. primaarsed tsivilisatsioonid: umb. 3000 eKr Mesopotaamia-Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuse tsiv. Niiluse kallastel; 2400 ekr India-Induse jõe ääres; 2000eKr Kreeta saarel, 1700 Hiina Huanghe jõe orus. Hiljem jõudsid tsiv. tasemele ka Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Ülejäänud kõrgkultuurid olid sekundaarsed tsiv. Tsivilisatsiooni tekke probl- kuna esimeste tsivi. ajal kiri veel puudus, siis saab uurida ainult arheoloogiliste leidude põhjal. Arengu üldsuund-varanduslikult kihistunud ühiskond,
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised?
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole
· NIISUTUSPÕLLUNDUS · LINNAD Esimesed tsivilisatsioonid asusid jõgede ääres, Viljaka poolkuu alal (Iraak- Egiptus) Maailma esimesed poliitilised ühendused olid linnriigid, hiljem tsentraliseeritud riigid. Riiki juhtis jumal-kuningas-preester + preesterkond. Leiutati hulgaliselt tööriistu ader, ratas, metall (kivi, luu&sarve asemel), kiri 3100 eKr Mesopotaamias. Kujunes ühiskondlik tööjaotus. PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta- Mükeene, Hiina SEKUNDAARSED TSIVILISATSIOONID: Kreeka, Rooma KIRJA TEKKIMINE Sellega lõppes esiaeg ja algas ajalooline aeg. Ilma kirjata on riigi teke ja valitsemine võimatu. Vanim kirjasüsteem on piltkiri mõistekiri. Sumerid lõid kiilkirja. Algselt kasutati kirja majandusteemade üles märkimiseks. Kiilkirja kasutasid: sumerid, babüloonlased, assüürlased, hetiidid, urartulased.
Juba see aeg kogesid esimesed inimesed seletamatuid asju, nagu uni, surm, haigused, hirmu ja isegi loodusjousid. Arvatakse ,et see tekitas neis arvamuse , et igal inimesel, loomal, linnul, puul, kivil voi monel teisel loodusobjektil on oma hing. Ilmselt arvati surma puhul, et hing on kehast lahkunud ja selle jaadavalt huljanud . Et palvida hinge heatahtlikust, hakkati surnuid kaaslasi matma ja neile kaasa panema tooriistu voi tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekis ka kunst . esimesed joonised kraabiti luule, sarvele voi kivile. Kunst arenes neil vanemas kiviajas umbes 30 000 aastat eKr. Sellest ajast parineb ka Willendorfi Venus. Moni aeg hiljem aga hakati tegema koopamaale Mitmes Hispaania ja Prantsusmaa koopast on leitud vanema kiviaja lopust parinevaid maalinguid(Altamiras ja Lascaux`s). Maaharimine ja karjakasvatus Nooremal kivi ajal toimus inimkonna arengus murrang, algas. Inimesed ei soltunud enam
Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid rauda tootma. Metallide kasutamine võimaldas toota rohkem, kui endal tarvis. Hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus. 1.2. Tsivilisatsiooni teke Tsivilisatsioon tähendab, et ühiskond on hästi korraldatud ja kõrge skulptuuri tasemega. Tunnused: 1) Põlluharimine, karjakasvatamine
riikluse olemasolu, kirja olemasolu, loodus, ühiskondlik tööjaotus, tingimused karjakasvatamiseks ja põllu harimiseks olid soodsad o Tekkimise põhused-rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid, rahvaarvu kasv, rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis nad enda tarvis tööle ja makse maksma o Viljakas poolkuu Mesopotaamia- Tigrise ja Eufrati vahel, 7000 e.Kr-539 e.Kr Egiptus-Niiluse ümber, 3000 e.Kr-525 e.Kr o India-Induse kallastel, 2500 e.Kr o Kreeta saar- 2000 e.Kr o Hiina-Huang He jõe orus, 1600 e.Kr o Peruu-1200 e.Kr Vana-Egiptus · Looduslikud olud-Alam- ja Ülem-Egiptus, umbes 20 km laiune Niiluse org, kõrb, vihma puudumine · Põhiperioodid o Varadünastiline periood-u 3000-2700 e.Kr, Alam-ja Ülem-Egiptus liideti
jumalusi. Egiptuses leinati rohkem kassi kui inimest. U 30 e.m.a. roomlane tappis kassi, inimene peksti surnuks! 2000-1000 e.m.a. loomakultuse tõsiseim aeg Egiptuses Kassjumal Bastet kord aastas üleliigsed kassid võis kotti pista ja viia mingi maja värava taha Fayuni oaas krokodillijumaluse tempel - Krokodilli tapmist tauniti ainuke Niiluse jõe sanitar Egiptuse religioonis ei toodud enam inimohvreid! 1) Ära jäid üleujutused 2) Krokodillid kadusid ära Niilus haiseb Maailma loomisega seotud jumalused Nut taevajumalanna Geb maajumal (meessoost) Shu õhujumal Alguses oli Nut ja Geb koos, siis tuli vahele Shu, kes eraldas nad. Egiptlased uskkusid, et Nut sünnitab õhtuks tähed ja päeva hakul neelab need alla. Heliopolis Päikese linn Kreekas, asus Memphisest põhja pool, seal kujunes välja Heliopolis kosmoteogoonia maailma ja jumalate loomislugu. Atum
3. Kunsti teke näitab nüüdisinimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet, kui see oli varasematel inimlaste liikidel ning kogukonda liitvate rituaalide suurt tähtsust. On tõenäoline, et just need omadused tegid nüüdisinimese olelusvõitluses muudest inimliikidest, eelkõige neandertallastest, edukamaks ja tagasid tema püsimajäämise ning järgneva ülekaalu maailmas. 4. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi alguse nendest piirkondadest, ehk viljaka poolkuu alalt. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. 5. Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende
Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu
abiellumise-, uue liikme pühitsemise ja matuserituaalid Oma kalender alguspunktiks Eesti Vabariigi asutamine 1918 Zoroastrism (zoroastrianism) Zoroastrism on rajatud vanairaani usund, mis pärineb II aastatuhandest e.Kr. Tegemist on ainsa teadaoleva dualistliku (vastandab keha ja vaimu) ja maailmalõpust kõneleva religiooniga. Ajalooline taust Indo-aarialased jagunesid iraanlasteks ja Mitanni riigis, mis rajati 16. saj eKr ja mis asus Mesopotaamia põhjaosas koosnes elanikkond kolmest sotsiaalsest klassist: 1. Preesterkond 2. Ülikkond sõjaväelased 3. Maaharijad 4. Hiljem lisandunud käsitöölised Esimene iraanlaste riik oli Meedia riik, mis eksisteeris 8.-6. saj eKr. 6. saj eKr purustas Pärsia valitseja Kyros II Meedia ja liitis selle Ahhemeniidide impeeriumiga impeeriumi ajast pärinevad raidkirjad, kus mainitakse zoroastrismi. 6. saj eKr tunnistas Pärsia kuningas Kyros zoroastrismi ja sellest sai impeeriumi
tõekspidamisi. Kuid armastati jäädvustada ka elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". See postuumne minavormis tekst võtab justkui lühidalt kokku lahkunu elutee. Kirjeldab tema sattumist valitseja põlu alla, aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Vaarao esimesel kutsel tuli ta rõõmuga taas koju, kus võis rahuga surra. 4. MESOPOTAAMIA ASEND JA LOODUSOLUD. Mesopotaamia (kr k ,,jõgedevaheline maa") on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Loodusolud pole siin eriti soodsad: põhjast ja kirdest piiravad seda mäestikud, lõunast ja edelast kõrb. Kui põhjapoolsetes piirkondades sajab vihma, siis alamjooksu tasane maa jääb seevastu peaaegu sademeteta. Üleujutused on siin ettearvamatud, seetõttu on maa lõunaosas olnud põllumajandusega võimalik tegelda vaid maa kunstlikul niisutamisel
Templi südames on sambad, mis jäljendasid taimi (lootus, papüürus ja palm). Kogu kompleks koosneb erineval ajal paigutatud pühamutest, ümbritsevad massiivsed sambad. Karnaki tempel on ühenduses sfinkside alleega. Tempel: sissekäik, sammashoov (kuhu lasti ka tavainimesi) ja kinnised tagumised ruumid (ainult preestritele). Üldmulje templitest oli monotoonne, erkust lisasid sinu kaunistavad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainus arhitektuurne lahendus oli sammas ja tala. KUJUTAV KUNST: Egiptuse maali- ja reljeefkunst on väga lähedased, kuna reljeef sel ajal on väga madal ja enamasti värviline. Neid võib üheselt nimetada pinnakunstiks. Iseloomulik on äärmine selgus ja ülevaatlikkus kujutistes. Tihedalt seotud hieroglüüfkirjaga piltkiri ju. Perspektiivi ei tunne Egiptuse kunst üldse. Plastikas nagu ka kirjas võib eristada kaht suurt gruppi: esimesse kuuluvad vaaraode ja ülikute portreekujud (tüüpide ja pooside valik on piiratud), teise
sajandil kujutati nii realistlikke kui ka kauneid kunste. · Realism tegelikkus, püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist · Naturalism jäljendab väga püüdlikult, aga valimatult. · Stilisatsioon muudetakse looduslikke vorme, et nad sobiksid paremini mõnda süsteemi. · Idealiseerimine parandatakse loodusevorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile · Stiil teatud ajastu käekiri, tuleb vanarooma sõnast stilus-kirjapulk 2. Esiaja kunst Esiaeg: * kõige varasem arenguperiood, kui polnud veel riike ja linnu * algab kahel jalal kõndinud olevuste tekkega (7 miljonit aastat tagasi); 200 000 aastat tagasi tekivad esimesed inimeed Kunsti tekke teooria: * maagilised üritused seostatakse usuga (jahimaagia kujutatakse kütitavaid loomi; viljakusmaagia kujutatakse naisi) * toteism (inimesed avastasid, et pärinevad loomadest kujutatakse mittekütitavaid loomi)
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg.
loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele
Toimus neoliitiline revolutsioon üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Antropogeneesi põhijärgud: Homo habilis ilmus 2,5 milj. aastat tagasi (vanem kiviaeg), tegeldi koriluse ja küttimisega. Kasutati viskeoda küttimisel. Homo erectus ilmus 2 milj. aastat tagasi, õpiti tuld kasutama. Eluviis rändav. Neandertaallane (konspektis pole midagi olulist kirjas) Homo sapiens ilmus 200 000 aastat tagasi, tekkis kunst. Neoliitiline revolutsioon üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Tekkekoldeks peetakse viljaka poolkuu piirkonda (Eufrati-Tigrise ja Niiluse orgudes ning nende jõgede vahel). 2.Idamaade ristisõjad Ristisõja mõiste. Ristisõdade põhjused. 1. Ja 4. ristisõda. Ristisõdade tagajärjed. Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud
traditsionaalsed (inglise kultuuriruum) usundid. Vahe seisneb religioossete tekstide olemasolul. Islamis tehakse suurt vahet raamaturahvaste ja muude vahel. Egiptuse usundis oli määramatu hulk pühi tekste. On usundeid, kus hulk on kindlaksmääratud, sel puhul kasutatakse mõistet kaanon. 3) Leviku ulatuse järgi. Rahvuslikud ehk etnilised usundid: järgijaskond piirdub ühe rahva või territooriumiga (Muinas-Egiptuse, Kreeka-Rooma, Mesopotaamia usundid, algselt hinduism, kuid tänaseks on üks osa väljunud etnilistest raamidest). Universaalsed usundid ületavad rahvaste piire, jagunevad kaheks. Kosmopoliitsed usundid on suure järgijate arvuga usundid, mille järgijate hulka kuuluvad erinevad rahvad (Isise kultus Rooma impeeriumis). Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille järgijaskond on absoluutselt suurim (budism, kristlus, islam).
3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka vähesel määral sedad ise. 3000 at lõpuks ja II at alguses Hiina tsivilisatsiooni teke. Eraldatud tsivilisatsioon (Huang He) 2000 at II poolel käis Induse kultuur alla. II at lõpul algas klassikaline India tsivilisatsioon ülestõus. Idamaade kombed Aleksander Suur vallutas Idamaad.Ta suri 323.a Kreeklased pidid tuttavaks saama Mesopotaamia ja Egiptuse kultuuripärandiga. *Berosos- preester, pani kirja kreeka keelse Babüloonia ajaloo.Pole säilinud,alles vaid fragmendid. *Manethon- preester, kreeka keelse Egiptuse ajaloo kirjapanija.Pole säilinud,vaid alles fragmendid,mõjukas. Tema oli see, kes jagas Egiptuse 30 dünastiaks.Seda kasutatakse ka tänapäeval *Diodoros- Sitsiliast pärit kreeklane, elas Augustuse ajal. Tema kirjutas I Maailma Ajaloo.Kompilatsioon,eri allikatest.Peaaegu pool säilinud. *Eusebios- kristlane
o Sügavtrükk metallplaadiga, jooned on ära trükitud; o Kõrgtrükk suuremad vaod, trükivärv ei lähe vagudesse, jääb peale; o Lametrükk plaadile maalitakse jne. · Antiikajast 15.sajandini ei tehtud skulptuure, sest ristiusk ei lubanud jumala loodut kujutada, peale seda hakati ka ainult kirikusse lubama; Vana-Mesopotaamia kunst · Perioodid o Sumeri Akadi kunst (4000 1830 e.Kr.) o Vana-Babüloonia kunst (1830 1518 e.Kr.) o Assüüria kunst (1500 605 e.Kr.) o Uus-Babüloonia kunst (625 539 e.Kr.) · Teadused Mesopotaamias - astronoomia, meditsiin, matemaatika; · Arhitektuur o Seal ei leidu kivi, ei saa seega kivist midagi teha, kuid teevad savist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
