Euroopa monarhidele. Õukonnelu keskpunktis asus Louis XIV ise, keda tema välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. Louis XIV toredusearmastus andis tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke, muusikuid ja teadlasi. Louis XIV absolutismi ajal leiutati Prantsusmaal jäätis ja vahuvein. Merkantilistlik majanduspoliitika Absolutismi majanduslik alus loodi merkantilistliku majanduspoliitikaga. Nii saadi suunata raha riigi sõjalise võimsuse tugevdamiseks ja kindlustada riigi ühtsust. Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli 1665. aastal rahandusministriks tõusnud Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Merkantilistliku majanduspoliitikaga kaasnes asumaade hankimine.
Puritaanlus aitas kaasa kapitalismi kiiremale arengule nii, et 11. Selgita Inglismaa näite varal, miks peab demokraatlikus riigis parlamendi võim olema tasakaalustatud teiste parlamendist sõltuvate institutsioonidega (president, ülemkohus). See peab olema nii, et ei oleks tülisid. Kui need on tasakaalustatud, siis on kõigil sõnaõigust ja ei ole ainult üks inimene kes kõiki riigiasju otsustab ja see aitab omakorda hoida ära kodusõdasid. 12. Kas nõustud merkantilistliku majanduspoliitika seisukohtadega? Põhjenda oma arvamust. Jah, ma nõustus sellega, sest siis tarbivad inimesed oma riigi kaupa ja raha jääb oma riiki ning siis on jälle rohkem ressursse, et teha rohkem kaupa ja seda riigist välja eksportida. Samas on see ka halb, sest riigis ei suudeta kõiki asju teha ja siis on inimestel vaja osta neid mis on kalli tollimaksu tõttu riiki importides kalliks läinud ja nendeks tuleks kulutada palju rohkem raha... 13
6.Mida tehti Prantsusmaal Louis XIV ajal selleks, et murda hugenottide vastupanu? Millised olid selle võistluse tulemused? · Hugenottide õigused tühistati, neilt võeti õigus pidada jumalateenistusi. Nad vallandati riigiametitest, neile kehtestati kõrged maksud. Lõpuks nõuti neilt sõdurite ülalpidamist ja majutamist. · Paljud kalvanistid lahkusid Prantsusmaalt. 7.Milliseid abinõusid rakendas Parantsusmaal Colbert, et ellu viia merkantilistliku majanduspoliitikat? · Kutsus maale välismaa meistreid, õhutas kodanikke manufaktuure rajama, jagas riigikassast soodsaid laene. Kehtestas kõrged sisseveo tollid, ehitati maanteid ja kanaleid. 8.Too näiteid Louis XIV kui kultuurilembelisest kuningast. · Õukonnas peeti üleval muusikuid ja kirjanikke. · Korraldati teatrietendusi. · Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja raamatukogusi.
kl ABSOLUTISM (17.sajand) Millised muudatused kaasnesid absolutismi kujunemisega: a) arusaamas kuningavõimust-kuningas ei pidanud kellegile aru andma b) riigivalitsemises- riigivõim oli jagamatu, kujunesid ametkonnad c) sõjaväekorralduses-palgaarmeealaline armee, tekkisid akadeemiad d) majanduses-kujuneb merkantetistlik majandus e) kultuuris- tekib riigikeel, klassitsismreeglid pandi paika Too 2 näidet merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtetest ja 4 näidet selle rakendamise viisidest. kaubandus-rohkem müüa, kui osta. Väärismetallid näitasid rikkust, mitte raha. Pandi tollid peale, toodeti ise kaupu. Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud sündmust 17. sajandil ja põhjenda kummagi olulisust. Kodusõda-kunn kaotas pea! Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud isikut 17. sajandil ja too kummagi tegevuse kohta kaks näidet
kolooniatest algmaterjal. 5.Merkantilism ja Colbert (lk 43) Merkandilism - (majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - võimalikult suur kauba eksport, tollimaksud, et import väheneks, kolooniatest algmaterjal. Oluline võimalikult suur eksport ja kolooniate omamine. Jean-Baptiste Colbert oli prantsuse majandustegelane, kuningas Louis XIV finantside peakontrolör (majandusminister) aastatel 16651683. Teda peetakse prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. 6.Valgustusfilosoofia ja mõtlejad (lk 30-37) Valgustus on 18. sajandil Euroopas tekkinud mõtteviis ja ellusuhtumine. Välja kasvanud humanismist(nn uus humanism). *inimmõistuse väärtustamine ja alus *loodusseaduste austamine Filosoofid Descartes, Voltaire, Rousseau, Diderot', Leibniz, von Herder, Montesquieu, Locke. 7.Valgustatud absolutismi mõiste (konsp.) 1)valitseja võim rahvalt 2)reformid ja seaduste parandused 3)valitseja kirjanikelt mõjutusi 8
Majandusajalugu, I seminar 1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? 2) Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal? Iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku? 3) J. Colbert’i majanduspoliitika põhijooned? 4) Vene merkantilismi omapära? 5) Merkantilismi positiivne (J. M. Keynes) ja negatiivne (A. Smith) kriitika? 6) Kuidas peegeldas inglise ja prantsuse klassikalise majandusteaduse eelkäijate (William Petty, (Pierre Boisguillebert) suhtumine merkantilismi nende ühiskondade varasemat arengut? Põhjenda! Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. 1)Eesmärk: riigi rikkuse kogumine (väärismetalli hulk näitab riigi rikkust). Merkantilismi peamine eesmärks oli rahvariigi võimalikult suuur rikastumine ja tugevdamine. Kolooniatest tuli ri...
monarhidele. Õukonnelu keskpunktis asus Louis XIV ise, keda tema välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. Louis XIV toredusearmastus andis tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke, muusikuid ja teadlasi. Louis XIV absolutismi ajal leiutati Prantsusmaal jäätis ja vahuvein. *Merkantilistlik majanduspoliitika Absolutismi majanduslik alus loodi merkantilistliku majanduspoliitikaga. Nii saadi suunata raha riigi sõjalise võimsuse tugevdamiseks ja kindlustada riigi ühtsust. Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli 1665. aastal rahandusministriks tõusnud Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Merkantilistliku majanduspoliitikaga kaasnes asumaade hankimine. Põhja-Ameerikas
monarhidele. Õukonnelu keskpunktis asus Louis XIV ise, keda tema välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. Louis XIV toredusearmastus andis tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke, muusikuid ja teadlasi. Louis XIV absolutismi ajal leiutati Prantsusmaal jäätis ja vahuvein. *Merkantilistlik majanduspoliitika Absolutismi majanduslik alus loodi merkantilistliku majanduspoliitikaga. Nii saadi suunata raha riigi sõjalise võimsuse tugevdamiseks ja kindlustada riigi ühtsust. Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli 1665. aastal rahandusministriks tõusnud Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Merkantilistliku majanduspoliitikaga kaasnes asumaade hankimine. Põhja-Ameerikas
kujunemine. Kes olid 2 kuulsat kardinali 17. s? Richelieu ja Jules Mazarin. Mille poolest oli eriline Versailles'i loss ja park? 1. Peeglisaal 2. Tohutult suur ja väga uhke 3. Piiratud müüriga 40 km 4. Õukonnamuuseum 5. Pargis asusid väikesed lossid Kuidas arendas Colbert Prantsusmaa majandust? Ta hoidis ära pankroti, arendas kaubandust(mis tähendas rohkem tulu). Teda peetakse ka prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? Uhked rõivad Baroki kujunemine Loodus muutus maalimisobjektiks Klassitsistliku suuna kujunemine Millega on ajalukku läinud Moliere? Ta oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Ta oli parim prantsuse komöödiakirjanik. Kuna ta pälvis oma etendustega Louis XIV huvi siis hakkas ta esinema kuningalossis. Millega on läinud ajalukku Descartes?
· Riigikeeleks ladina keele asemel saksa keel. Merkantilism sh. Kolbertism + abinõud merkantistliku majanduspoliitika teostamiseks. (lk 11; 13;50) Merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamisest kõrgete kaitsetollide abil. Jean Baptiste Colbert korraldas Louis XIV jal majanduspoliitikat peakontrolöri ametis. Colberti loetakse merkantilistliku majanduspoliitika üheks kõige silmapaistvamaks esindajaks, kes muu hulgas koostas esimesena tänapäevases mõistes riigieelarve. Kolbertism riik müüb rohkem kaupa, kui sisse ostab. Abinõud teostamiseks : · Tõkestada raha väljavoolu riigist · Kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine eksporttoodangu valmistamiseks (klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan) · Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate
Millised muudatused kaasnesid absolutismi kujunemisega: a) arusaamas kuningavõimust, b) riigivalitsemises, c) sõjaväekorralduses, d) majanduses, e) kultuuris? a) Riigivõim jagamatu/valitseja ainuõiguslik riigivõim teostaja b)tekkis piiramatu kuningavõim c) palgasõjavägi muutus alaliseks armeeks, sõjaväekohustus. Strateegia - kurnamissõda, õpetus sõjast. Taktika - joontaktika, õpetus lahingust. d) rahvamajandus, merkantelism e) klassitsim kindlate reeglitega Too 2 näidet merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtetest ja 4 näidet selle rakendamise viisidest. Manufaktuurid - tööstuste toetamine, töö tootlikuse kasvatamine, kaubanduse arendamine(tollid, sisekaubandus, väliskaubandus, kaugkaubands) Müüa rohkem, kui osta. Väärismetallid Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud sündmust 17. sajandil ja põhjenda kummagi olulisust. Kuulus revolutsioon - 1688. aastal toimunud parlamentlik riigipööre. Riigipöörde
Louis XIII absolutismi algus 1624. kui kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu Kardinal Richelieu Prantsusmaa peaminister, tema võttis üle kõik riigiasjad ja tema kätte koondus kogu võim Louis XIV Prantsusmaa päikesekuningas, loetakse absolutismi kõrgajaks Euroopas. Jules Mazarin Louis XIV minister, pärit Itaaliast, kuninga nimel valitsedes haaras endale kogu võimutäiuse Jean Baptiste Colbert rahanduse peakontrolör Louis XIV ajal, loetakse merkantilistliku majanduspoliitika silmapaistvamaks esindajaks, koostas 1. riigieelarve , manufaktuurid, kolonisatsioon Louis XV Louis XIV pojapoeg. ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Tema ajal kritiseeriti absolutismi üha teravamalt markii de Pompadour Louis XV armuke, suure võimuga James I Sotimaa kuningas, kes asus Inglismaa troonile pärsat Elisabeth I Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta
monarhiat. Voltaire Ideaalne riigikord valgustatud absolutistlik monarhia Ei pidanud vajalikuks inimeste võrdsust, suhtus üleolevalt Rousseau Ideaalne riik on väike (nagu nt Kreeka polised) Pidas oluliseks rahvakoosolekuid Eeskujuks Ateena polis, kus toimis otsedemokraatia läbi rahvakoosolekute Friedrich II vs Joseph II Friedrich II reformide eripärad Kaotas vaid omal-maal- pärisorjuse Deklaleeris usuvabadust Deklaleeris vaba kohtumõistmist Järgis merkantilistliku majanduspoliitikat Joseph II reformide eripärad Kaotas kogu riigis pärisorjuse Deklaleeris vabadust Sarnasused Kaotasid pärisorjuse Mõlemad viisid läbi ümberkorraldusi kirikusüsteemis Keelasid piinamise Ameerika Ühendriikide sünd 13 Inglise kolooniat Kolonistide rahulolematuse kasv Inglise koloniaalvõimudega: 1. Inglaste poolt Ameerikasse toodud arvukas sõjavägi jäeti pärast sõja lõppu sinna ning selle majutamine ja ülalpidamine jäi asumaade elanike õlule. 2
usaldas riigiasjad kardinalile, Richelieu- louis XIII peaminister, proovis kaotada prantsusmaal usulist lõhestumist, piiras kõrgaadliku võimu, keelas duellid, ta oli kannatlik, kaval, tal oli terav poliitiline taip, Mazarin- Louis XIV minister; surus maha kuningavõimu vastaste mässud ja haaras endale kogu võimutäitluse; Colbert- majanduspoliitikat korraldas; oli rahandus ja peakontrolöri ametis; riietus alati musta ja ei naeratanud; merkantilistliku majanduspoliitika üks kõige silmapastvaim esindaja; koostas esimese riigieelarve James I- sai troonile peale Elisabeth I surma; ei saavutanud sellist populaarsust nagu elisabeth; ta oli liiga matslik ja rahvast eemale hoidev; kandis paksu vateeritud vammust; toetas anglikaani kirikut; paljastas püssirohuvandenõu Charlse I- james I poeg; üritas kehtestada makse parlamenti eirates; saatis parlamendi laiali; ei suutnud kehtestada absolutistlikku valitsemisviisi;
riigikassast soodsaid laene. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Colbert kehtestas kõrged sisseveotollid, mis muutsid välismaised kaubad kalliks ning sundisid prantslasi enam tarbima kodumaist toodangut. Kaubanduse edendamiseks ehitati Colberti ajal palju maanteid ja kanaleid, mis ühendasid Vahemere-äärseid sadamalinnu Prantsusmaa lääneranni- kuga. Merkantilistliku majanduspoliitikaga kaasnes asumaade hankimine. Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa-alasid. Mississippi jõe kaunis orus tekkinud asumaa nimetati kuninga auks Louisianaks [luizi'ana]. Prantsusmaal oli kolooniaid ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Riigikassa täitmiseks ei põlatud müüa aadlitiitleid või ametikohti, sest nii saadi suuri tulusid. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele,
Napoleon ehitaja või lammutaja? Sissejuhatus Varauusajal muutusid maailmas kapitalistlikud majandused ja institutsioonid. Alguse sai ka merkantilistliku majandusteooria domineerimise tõus. Varauusaega iseloomustas maailma eri piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon. Muud märkimisväärsed varauusaja suundumused olid eksperimentaalse teaduse areng, suhteliste vahemaade kahanemine seoses transpordi ja sidevõimaluste paranemisega. 18.
Ta ekspluateerib ja sunnib peale oma kultuuri või kehtestab oma ülemvõimu sellel territooriumil. Ta kasutab majanduslikku ja poliitilist ekspluatsiooni antud territooriumil. Selle tõlgenduse järgi võib väita, et Rootsi riik koloniseeris Eesti (territooriumi mida me antud momendil nimetame Eestiks). „ Loidi sõnul oli Rootsi riigi mõjuvõimul eriti 17. Sajandi lõpul palju „koloniaalseid“ või „poolkoloniaalseid“ jooni, mille eesmärgiks oli mõisate reduktsiooni, merkantilistliku kaubandus- ja tollipoliitika abil ning saksa kultuuri arvel Rootsi kultuurilist hemogooniat kehtestades panna maksma võim piirkonnas, mis ei olnud emamaa osa“ (K.Tarkiainen, Ü.Tarkiainen, lk.16). Baltisakslaste suhe Rootsi aega Baltisakslased olid Rootsi aadli suhtes võõraadel, sest teda iseloomustas teine keel, osalt teised tavad, kombed ja traditsioonid, kuid samas jäi domineerivaks ühtse seisusliku kuuluvuse mõju.
mõõdupuuks väärismetallide juurdevool.. Kuulsaim merkantilismi esindaja oli J.B.Colbert (1619-83) Prantsusmaal, Louis XIV rahandusminister. Merkantilismi samastatakse sageli just Louis XIV-ga. Tegelikult valitses taoline majanduspoliitika paljudes Euroopa riikides 17. sajandil ja selle põhimõtteid järgiti kuni 18.sajandini. Merkantilismi on peetud absolutismi nii lahutamatuks koostisosaks, et selles on tahetud näha vaid absolutismi majanduslikku ilmingut. Merkantilistliku majanduspoliitika lähtekohaks on keskaegne käsitlus maailma rikkuste kogumäära muutumatusest ja suhtelisusest. Riigi rikkus seisnes väärismetallide rohkuses. Merkantilistide arvates oli oluline saada ligi teiste rikkustele väliskaubanduse abil. “Rikkus ei tähenda, et sa omad palju kulda ja hõbedat, vaid see, et sa omad rohkem kui su naabrid“ (John Locke). Rahvusliku rikkuse lisandumine teiste maadega võrreldes tähendas, et tuli välja vedada nii palju
hakatakse piirama · Kuningas toetab katoliiklust, hugenotte hakatakse suruma, et viimased loobuks oma usust ja pöörduks katoliiklusesse: hugenottidele kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest · 1685 tühistatakse Nantes`i edikt, protestantlikud kirikud suletakse või lammutatakse · Hugenotid lahkuvad Prantsusmaalt ja tänu kuninga tegevusele saavutatakse Prantsusmaal usuline ühtsus · Louis XIV majanduspoliitikat korraldas Jean Baptiste Colbert, keda loetakse merkantilistliku majanduspoliitika üheks kõige silmapaistvamaks esindajaks, kes muuhulgas koostas esimese riigieelarve · 1682. kolis Louis XIV õukond Pariisist Versailles`sse. · Versailles` õukonnaetikett muutus peagi kogu Euroopa malliks. Etikett seadis aga piinliku täpsusega paika ka kuninga enda igapäevaelu. · Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtluses ladina keele · Louis XIV ajast hakati Prantsusmaal määrama Euroopa moemaailma, samuti võlgneb
, efektiivsusega 10. Merkantilism, it.mercante, mercantilism suund poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) riikide majanduspoliitika, mis . (1571-164 peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Merkantilistide põhitees oli:kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub ; rahas1. Sellepärast oli merkantilistliku poliitika eesmärgiks akumuleerida raha ; (kulda, hõbedat) oma riigis igasuguste vahenditega, millest peamisena nähti kaupade . 11. eksporti. Kapitalistlike majandus-vormide arenedes ja väliskaubanduse laienedes .,
kehtestada. Louis XIV : tema nõuandjad ei tohtinud tema nõusolekuta mitte ühtegi seadust vastu võtta, oma seadusi võis ta igal ajal muuta või tühistada. Seadis ametisse intendandid kuninga korralduste täitmiseks, võis anda käsu vangistamiseks vajamata selleks otsust. Kuningate Louis XIII ja Louis XIV valitsemisaega võis nimetada absolutistlikuks, kuna and tegutsesid oma tahtmist mööda. Louis XIV ajal suurendati sissetulekuid merkantilistliku majanduspoliitikaga. Kutsus Prantsusmaale välismaa poliitikuid ja õhutas neid asutama manufaktuure ning jagas neile soodsaid laene nii muutus see juhtivaks luksus ja moekaupu tootvaks riigiks, kehtestas suured tollimaksud, mis sundisid inimesi kodumaiseid kaupu ostma, ehitati palju kanaleid ja maanteid. Linnusel on ümber kaitsevall, et sinna sõjaajal inimesed varju läheksid. Lossides aga on kuninglikud pereliikmed ja nende nõuandjad ja igasugused kaunistused. "Riik see olen mina
tarbimisrevolutsioon. Pakkus alguseks 18 sajandi Inglismaad, ühiskonnas, mis muutus paindlikumaks, kus staatus ei olnud enam nii jäik ja keskklass ehk kodanlus hakkas taotlema endale kõrgemat positsiooni võrreldes aadelkonnaga. Kaubanduse tõus tekitas uusi ärimudeleid - lepinguid. (Rousseau ,,Ühiskondlik leping" 1762). Kaubandus kolooniatega (17ks sajandiks said laevad sõita kõikidel meredel ja avastatud kõik mandrid) Merkantilistliku majanduse tõus - ekspordi teel kolooniatest tekib tõeline rikkus. Raha peab vahetama omanikku uusrikkad, kes suutsid varanduslikult võistelda maaomanikega - aadliga. Valgustusajastu - autoriteet inimesele, mõistusele aadliseisust võis endale osta. Staatusetõusu sooviga inimestele pakuti võimalust jäljendavaks tarbimiseks (emulative consupmtion) Seepärast siis jäljendab tarbimine hakkas toetama uudseid müügitehnikaid ja vastupidi.
õlgedest. Hurtsikutes oli väga must, muld põrand. Domineeris põllumajandus. Pidupäevadel söögi isegi surnuks end, siis saadi liha ja muud paremat. Põllutöid tegid talupojad käsitsi, olid sunnismaised – ei tohtinud oma maalt lahkuda, erinevad tegevused olid lubatud ainult mõisniku loal. Talupoegadel ei olnud võimalik korralikult maad künda, kuna nad tegid seda käsitsi, ei olnud atra. 4) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll)
Saksamaa lähtus iseenda riigi 15,16) Moderniseerimisaja üldiseloomustus. 4) Merkantilismi +(Keynes)Kui riigil puudub kontroll oma 1500- 1750 a.Moderniseerimisaega iseloom:üleminek olukorrast ning võttis naabermaadest tulnud intresside ja vahendite üle, siis saab merkantilistliku poliitikaga tradist.ühisk tööstuslikule. hea ülevaate. Seda ei saa siiski kasutada rahvusvahelises plaanis kapitalistlikud vaated väikeste muudatustega vastu. Merk -(Smith)Adam Smith oli vabakaubanduse pooldaja (arvas Saksamaa oli suhteliselt mahajäänud ning vajas 1) Linnastumise kõrgem tase urban
varustama sõjaväge varustustega ning riietas üesugustesse riietustesse. Alaline sõjavägi koosnes alguses esialgu palgasõduritest, kuid hiljem hakkati üle minema sõjaväekoustusele. Väeteenistus kestis tavaliselt terve elu või invaliidistumiseni. Sellega paranes sõdurite väljaõppe. -- Markantilism tähendas seda, et riik püüdis suurendada eksporti ja vähendada importi. Selle põhimõte oli, et võimalikult palju kulda riiki sisse voolaks ja võimalikult vähe välja. Merkantilistliku majanduspoliitikaga on seotud ka hoogustuv kolooniate rajamine, kust saadi toorainet, mille eest ei pidanud maksma. -- Louis XIV arvas et ta on oma võimu saanud otse Jumalalt ja et võib välja anda seadusi, sõltumata ükskõik kelle tahtest. Ta oli oma rhava vastu väga karm. Ajalukku läks Louis XIV omistatud ütlus: ``Riik - see olen mina!´´ Louis XIV valitsusaega loetakse abosulitismi kõrgajaks mitte ainult Prantsusmaal, vaid terves Euroopas.
MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused kevad/2014 (kaugõpe) 1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism samastas rikkuse rahaga, pidas kasumi allikaks kauba- ja raharinglust, nõudis riigi aktiivset sekkumist majandusellu, väliskaubanduse arendamist ja kaitsetollide kehtestamist. Merkantilism hakkas tähtsust kaotama 17.saj keskel, kui rikkuse suurendamise
ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Merkantilism - suund poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas. Sellepärast oli merkantilistliku poliitika eesmärgiks akumuleerida raha (kulda, hõbedat) oma riigis igasuguste vahenditega, millest peamisena nähti kaupade eksporti. Kapitalistlike majandusvormide arenedes ja väliskaubanduse laienedes korrigeeriti eesmärke mõnevõrra, aktiivse rahabilansi poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Hilisemad merkantilistid olid arvamusel, et riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu
aastal. Tema aga oli 5 aastane ning otseselt siis võimule ei saanud. Regendiks sai tema ema, Austria Anna. Tegelikkuses oli võim tema lemmiku, kardinal Mazarini käes. Ta suri 1661. aastal. Louis otsustas võimu enda kätte võtta. Võimul oli ta kuni 1715. aastani. Tema käes oli reaalselt kogu võim. ,,Riik, see olen mina!" Antud on talle hüüdnimi Päikesekuningas. Usuvabadus tühistati kõik pidid olema katoliiklased. Algas uuesti hugenottide tagakiusamine. Hakati ellu viima merkantilistliku majanduspoliitikat (mida rohkem väärismetalli, seda rikkam riik. Võimalikult vähe välja ning võimalikult palju sisse!). Algas tööstuse arendamine. Eelistati luksuskaupade tootmist. Siid, ehted jne. Riik andis selle loomiseks madalaprotsendilist laenu ning monopoolseid õiguseid. Samas oli väga suur kontroll riigi poolt. Tema valitsemisajal ehitati ka Versailles' loss. Ehitamine võttis aega kuni 1661.-1682. aastani. Lossis oli 2000 tuba, kuid tegelikult oli seal kitsas, kuna sinna
Peamised energiaallikad: 16. sajandil võeti kasutusele pealtvoolu vesiratas. Õpiti ehitama tuuleveskeid. 17. sajandil puusüsi asendati kivisöega Inglismaal. Tehisenergia kasutuselevõtt: Võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui leiutati aurumasin. Esialgse rakendusena kasutati arumasinat kaevandustest vee väljapumpamisel. Pärast James Watti uuendust, leidis aurumasin universaalse rakenduse. Merkantilistliku majanduspoliitka põhijooned, selle erinevus turumajandusest: Riik hakkas üha rohkem sekkuma majandusellu. Põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine, et valmistada eksporttoodangut, milleks olid klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Kehtestati tollid, millega piirati tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik
kodanlasi manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast soodsaid laene. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Colbert kehtestas kõrged sisseveotollid, mis muutsid välismaised kaubad kalliks ning sundisid prantslasi enam tarbima kodumaist toodangut. Kaubanduse edendamiseks ehitati Colberti ajal palju maanteid ja kanaleid, mis ühendasid Vahemere-äärseid sadamalinnu Prantsusmaa läänerannikuga. Merkantilistliku majanduspoliitikaga kaasnes asumaade hankimine. Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa-alasid. Mississippi jõe kaunis orus tekkinud asumaa nimetati kuninga auks Louisianaks [luizi'ana]. Prantsusmaal oli kolooniaid ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Riigikassa täitmiseks ei põlatud müüa aadlitiitleid või ametikohti, sest nii saadi suuri tulusid. Colbert rentis maksukogumisõiguse
õlgedest. Hurtsikutes oli väga must, muld põrand. Domineeris põllumajandus. Pidupäevadel söögi isegi surnuks end, siis saadi liha ja muud paremat. Põllutöid tegid talupojad käsitsi, olid sunnismaised – ei tohtinud oma maalt lahkuda, erinevad tegevused olid lubatud ainult mõisniku loal. Talupoegadel ei olnud võimalik korralikult maad künda, kuna nad tegid seda käsitsi, ei olnud atra. 4) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll)
tootmisega. Petty palgateooria on tihedalt seotud tööväärtusteooriaga, kusjuures tema arvates on palk ainult töölistele vajalike elatusvahendite väärtus. Seoses oma palgateooriaga jaotas ta tööpäeva vajalikuks ning lisatööajaks. 16. Mille poolest erinesid merkantilistide ja füsiokraatide arusaamad majandusest? Kas nende käsitlustes on ka ühisosa? Füsiokraadid olid prantsuse 18. saj. teise poole majandusteadlased. Füsiokraatia tekkis just enne merkantilistliku ajajärgu lõppu. Vastureaktsioon merkantilistlikule maailmavaatele ning feodaalse korra jäänustele Prantsusmaal, kus ühiskond ei suutnud keskaja vaadetest lahti rebida. Prantsusmaa põllumajanduse mahajäämus oli ääretult suur. Toorainet ning teravilja ei tohtinud välja vedada, küll aga sisse vedada. Samal ajal olid põllumajandussaaduste hinnad väga madalad. Detailsed valitsuse määrused võisid küll reguleerida majandust lühiajaliselt, kuid ei suutnud
rahas. · Varane- poliitika eesmärgiks akumuleerida raha (kulda, hõbedat) oma riigis igasuguste vahenditega, millest peamisena nähti kaupade eksporti. · Hiline- aktiivse rahabilansi poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu. · Neomerkantilism- e. Uusmerkantilism. Propaganda merkantilistliku majandus- poliitika taaselustamiseks. · Põhiline erinevus- Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust ning et riigi rikkus peitub rahas. Kasu saab teiste arvelt. · Kriitika- edu kaubandusbilansi ülejäägist võib olla lühiajaline, deindustrialiseerimine( väheneb ekspordi konkurentsivõimelisus, enda valuuta ülehindamine), tagasimõju efekt(kuna kõik rahvusvahelised maksed on tasakaalus,
hindade revolutsiooni: ainuüksi 16. sajandil kallinesid hinnad keskmiselt viis-kuus korda. Enim tõusid just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Valusamini tabas hindade tõus linnaelanikke, esmajoones palgatöölisi. Vähenesid ka maarendist elatuva aadli sissetulekud. Talupoegadele tuli hindade revolutsioon kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka rendi maksmise hõlbustumise tõttu. Merkantilistliku majanduspoliitika põhijooned ja näited selle konkreetsest rakendamisest varauusajal, merkantilismi erinevus turumajandusest. Merkantilistliku majandamise põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine, et valmistada eksporttoodangut, milleks olid peaasjalikult klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu.
Valgustajatel oli naiivsevõitu maailmavaade. Kui ühiskond on parem, on ka inimesed paremad. Prantsusmaa ühiskonnakord jäi valgustusele jalgu, seega kritiseeriti riiklike institutsioone. Sisepoliitika oli allutatud välispoliitikale. Valgustajad soovisid muuta ühiskonnakorraldust nii, et alamatel oleks hea elada. Pööratakse tähelepanu vabaduste ja õiguste kaitsmisele, prioriteediks muutub sisepol. Taotleti õigusliku omavoli likvideerimist ning merkantilistliku monopoli õõnestamist. Eesmärgiks oli kaotada seisuste privileegid. Reformide pooldajad on eelkõige haritlased ja õpetlased (sh advokaadid, arstid). Valgustust toetab ka kodanlik-aadellik eliit. Hinnati töökust, kohusetunnet Valgustuse kultuur on eliidi kosmopoliitiline prantsusepärane kultuur. Tekib avalik arvamus. Oluline osa oli vestlusringides ja salaseltsides. Tulemuseks on kodanike aktiivsuse tõus. Prantsusmaa sisepol ummiku tõttu kutsutakse 1789 kokku Generaalstaadid
- FW1 on ise eeskujulik ,,tööspilegas" - Rahvuslik voorus: Kohusetunne (Ülesannete täitmisel) - Lerne leiden ohne zu klagen! - Kuninga käsud realiseerib efektiivne ametnike ,,armee". - Kehtestati finantskontroll (Maksude laekumisel) - Tsentraliseeritud riigihaldus - Lääne-Euroopa efektiivsem isevalitsus ! - Vastutasuks sai aadel endale ,,Vabad käed" pärisorjadest talupoegade suhtes ning kõrged riigi- ja sõjaväeametid - 1717 määrus asutada rahvakoole talurahvale (usk ja armee) - Merkantilistliku majanduspoliitika eesmärgiks on suure armee finantseerimine. - Arendab põllumajandust ja manufaktuure - Austriast saabuvad prot. põgenik. FW1 Reformidel on pöördeline tähendus 18.saj. tingimustes: - 27 aastaga sai väikesest ja hajutatud Preisimaast võimas võimuriik. - Saavutus: Riigi väljaminekud ja sissetulekud olid tasakaalus. - Preisimaal ei esine rahulolematust ! (1730ndatel on austria sisemiselt nõrk)
Watti uuendusi, kes 1784. aastal asendas edasi-tagasi liikuva väljundlüli pöörleva võlliga, leidis aurumasin universaalse rakenduse. Koos riigivõimu tugevnemisega suurenes ka riigi sekkumine majandusellu. Varauusaja majanduspoliitika oli valdavalt merkantilistlik. Riigi raharinglust võrreldi inimese vereringega ning sarnaselt vajadusele verejooks peatada, peeti vajalikuks tõkestada ka raha väljavoolu riigist. Aktiivne kaubandusbilanss oli varauusaja majanduse põhikreedo. Merkantilistliku majandamise põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine eksporttoodangu valmistamiseks, milleks olid peaasjalikult klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ja sisse- ning väljaveokeeldude süsteemi loomist
tarbimisrevolutsioon. Pakkus alguseks 18 sajandi Inglismaad, ühiskonnas, mis muutus paindlikumaks, kus staatus ei olnud enam nii jäik ja keskklass ehk kodanlus hakkas taotlema endale kõrgemat positsiooni võrreldes aadelkonnaga. Kaubanduse tõus tekitas uusi ärimudeleid - lepinguid. (Rousseau ,,Ühiskondlik leping" 1762). Kaubandus kolooniatega (17ks sajandiks said laevad sõita kõikidel meredel ja avastatud kõik mandrid) Merkantilistliku majanduse tõus - ekspordi teel kolooniatest tekib tõeline rikkus. Raha peab vahetama omanikku Æ uusrikkad, kes suutsid varanduslikult võistelda maaomanikega - aadliga. Valgustusajastu - autoriteet inimesele, mõistusele Æaadliseisust võis endale osta. Staatusetõusu sooviga inimestele pakuti võimalust jäljendavaks tarbimiseks (emulative consupmtion) Seepärast siis jäljendab tarbimine hakkas toetama uudseid müügitehnikaid ja vastupidi.
annaabi.ee 
