Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meri ja orav". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pööningul, maas, üritavad, elutuppa, sõi, ikkagist, viidud, paistis, sügisene, gloobus, akende, redelNäites raamatus ,,Siim, Sirli ja saladuse" üks koer ütleb, ,,Mul pole üldse kodus muid vanu asju kui mu vanaema" siis ütles üks isadest ,,Ma sokutan ta ära Aafrikasse. Las kantseldab seal ahve ja liidab nende sabasid, pärdikutele ei tee see midagi, nad saavad puu otsa põgeneda, kui rehkendamine juba liiale läheb." Ning hobune ütles ,,Vaata, missugune ma olen! Suur ja nelja jalaga! Ei minul sobi taevasse tõusta! Pai võlur, võlu mulle parem martsipani!" Näidendis Hiires pööningul oli luuletustega tore nali. Näiteks, I am burning, I am burning, kohe algab lööming, algab lööming. I am learning, I am learnign, see on pööning, see on pööning. Tunnustused: · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") · 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte")
Nimelt palub ta Sanderil olla talle isemeheks, ent püant on selles, et see õnnelik neiu on Laura ning nüüd on vaja Vestman nõusse saada. Sander pistab seepeale halama, et Vestmani on võimatu ümber veenda. Piibeleht lubab ,,Pisuhänna" saladuse lauale panna, mis paneb Sanderi täielikku patiseisu. Ta on shokis sõbra julmas käitumises. Ta palub, et sõber mõistusele tuleks, ent samal ajal tahab talle kätega kallale minna. Saadab sõbra juba uksest välja, ent ss teatab, et on nõus ikkagist asja arutama. Piibeleht räägib, et ta on leidnud ühe kullaaugu, täpsemalt ühe krundi ning ta kavatseb selle ära osta. Tuleb välja, et see on see sama kullaauk, kus Vestmangi tahab hakata raha tegema. Piibelehel raha ei ole, nii et ta tahab peamiselt, et Sander Vestmani enda raha eest Peterburis olles, selle krunfi Piibelehe nimele ostaks. Sander on nördinud, ent jääb nõusse. (Eesriide.) KOLMAS VAATUS Ajalehed ja raamatud on istmetelt ja laudadelt ära koristatud.
Aga kord, kui taevas polnud puhas, külm ja niiske udu heljus luhas, kelluke jäi koidul ärkamata, suri lillekene niidul märkamata, Aprill Päike särab, rohi tärkab, metsakünkal üksik lill, ojas kalakene ärkab -- meil on kevad ja aprill. Lendab kuldnokk, vaatab ringi, otsib, kus ta pesakast. Trepil neli paari kingi -- paljajalu neli last. Aknal aga noomib ema: ,,Paljajalu veel ei või! Maa vast hakkab tahenema, päike vaevalt lume sõi. Veel on külma ööde põues, härmahalla koidikul, olgugi et päeval õues päike soe kui juunikuul." Kannikene emale Mina, pisikene poju, vaevalt nelja-aastane, tulen aasalt, tulen koju, tõttan vastu emale. Emakene, memmekene, nägin aasal liblikat. Esimene kannikene kasvas säälpool väravat. Kulla-kuku-kallis ema, kannikese panen ma sinu tuppa õilmitsema, memme tuba ehtima. Lõoke Laia sinitaeva all helisemas lõo laul:
Ah sina oled? Käbi-kuningas, pähklimees, sorgsaba! Või viskab mulle käbirootsu! (Sirutab käed üles.) Noh! Tule! ORAV. Tsuk! Tsuk-tsuk-tsuk! TIINA. Tõotad ainult, aga julgust tulla sul ei ole! (Astub puu alla, vaatab.) Kus mu pähklid on, mis ma sulle tunaeile siia oksa-auku panin? Nädala osa, seitse tükki, iga päeva jaoks ühe? Noh, ütle! ORAV. Tsuk-tsuk! TIINA. Maiasmokk! Kõigest ühe iga päev pidid sa sööma, nüüd on ainult koored veel maas! Enam ma sulle ei too. 8 ORAV. Tsuk! Tsuk-tsuk! TIINA. Sa ei ole rahul? Kas siis Margus mulle sinule tuua pähkleid annab? Tema ei teagi, et sina ka jaomees oled! Tea, kas tal enam ongi! Ega mina tema taga-vara-aita ole näinud! Rumal käbikuningas, ühepäevaperemees, mis sa oled! ORAV. Tsuk! Tsuk! Tsuk! MARI (huikamine õige lähedal). Uu-uu! TIINA. Uu-uu
Parem kasutada seda head uudist mõni teine päev, kui tal tuju nii hea ei ole. Vana Ekdal tuulab veel korra toast läbi, võtab kuuma vett ning keelab kõiki täna tema tuppa sisenemast. Hjalmar Ekdal, palitus ja halli viltkübaraga, tuleb paremalt. Võtavad tal palitu seljast. Gina riputab selle tagumisele seinale. Vana Ekdal tuleb ka. Pererahvas uurib isalt, et mis Wielde pool toimub. Hjalmar on üsna pahur, ent samas ka uhke, sest ta sõi koos kammerhärradega, kuid ei mitte nagu mingi ori. Valetas, et oli kammerhärradele üsna inetuid asju otse näkku öelnud. Kõik olid sellest rõõmsalt elevil. Hedvigile meeldis ka oma isa frakis ning lolliks juustega näha. Seejärel ei suuda ta enam kauem vastu pidada ning tahab teada, mida isa talle peolauast kaasa oli toonud. Papsil oli see täiesti meelest läinud, ent naljaga pooleks andis ta tütrele toidukaardi, kus oli peal kõiksugu roogasid ning ta oli nõus talle nende
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia
Ma olen Atla ja ma üritan sind elus hoida. Sa pead liikuma hakkama. Me peame su kõrgemale saama. Tõmba kopsud õhku täis ja astu välja arsfäärist välja. Ma ei jäta sind üksinda.'' Sel hetkel uksed avanesid ja ma sain sellest väikesest kuplist välja astuda. ''Me peame ta peidust välja saama. Aga sa pead mind usaldama.'' Ruum oli suur ja halvasti valgustatud. Minust eespool olid suured aknad. Koht nägi välja nagu suur bussipeatus. Istepingid olid igal pool ja kohvrid vedelesid maas. Endast paremal pool nägin ma ühte kambrit. See oli väike ja piisavalt suur, et üks inimene sinna sisse mahuks. Lähemale minnes ma lugesin selle kõrval olevat kirja. ''Elukamber. Kui sind on tabanud õnnetus siis pole hullu vaid ärkad lihtsalt siin.'' Ma olin natuke imestunud tehnoloogiast mida nägin. Kuidas sai midagi nii palju areneda ilma välismaailmaga kokku puutumata, kuid siis tuli reaalsus mulle pähe. Mulle meenus, et mingi olevus on kuskil ja iga hetk võib ta mind rünnata
Kana on mõistatustes tihti seoses pesa ja munadega, eriti Mõista, mõista mõõru -algulises tsüklis, nt. Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaalun kanamuna (latse häll), Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kaksteist kanapesa, igas pesas neli muna, igas munas seitse poega (aasta). Muna 9 võib mõistatustes nn. imidimetafoorina tähistada lihtsalt mitmesuguseid muid ümaraid asju, sh. puu- ja juurvilju: Pesa maas, munad taevas (õunapuu); Kana sõela all, munad sõela pial (saunaahi). Mitmesugused hulgi esinevad valged loomad (eriti lambad ja kanad) võivad mõistatustes tähendada ka hambaid: Punane õrs, valgeid kanu täis. Kukke kohtab eesti mõistatustes palju sagedamini kui kana. Väga laia esinemusega on musta kuke stereotüüp, eriti struktuurimall `Must kukk, kuldsed [mingid kehaosad]': kui viimased on suled,
kellel olid suured kotid seisid nurgas püsti, Mölder vaatas, hambad risti. Vanamees võttis suure tünni, pani sinna oma mustal kuuel augud sees, aukudel olid nööbid ees. Refr. Trillal-la, trallal-la, Mis meil viga elada. Vanaeit võttis mantli varnast, Tahtis kinni katta karvased olid Antsu jalad, seda nokkisid kõik kanad. Külas oli naisi mitu, ära sina ääre peale sinised olid Tiiu sukad, punased olid Manni mokad. Refr. Trillal-la ... Dzhunglis tekkis kisa, kära, ahv sõi neegri munadel olid kõrged hinnad, 28 turunaistel suured rinnad. Tüdrukutel oli palju lilli, poisil polnud õiget tilgatumaks joodi pudel, maha murti lakaredel. Refr. Trillal-la ... Seda paati pole tehtud linnuluust Debora Vaarandi / Valter Ojakäär Jaak Joala Seda paati pole tehtud linnuluust, kaared ise painutasin tammepuust. Ei ma pannud pilliroogu mastideks ega punapõllekesi purjedeks. Tugev mootor tuksub nagu süda tal,
- ema ja vanaema läksid heina tegema, tütar jäi koju - nende hoovis palju lilli, sest vanaemale olid need uhkuseks - koduaias kasvatati lisaks erinevaid marju, köögivilju, olid mesitarud - tütar oli näinud, kuidas onu miskit ühes tühjas mesitarus teeb ja tahtis selle nüüd välja uurida, leidis paberi seest raske ja õhukese noatera, mis meenutas kergelt seatapupussi, mida veidi uuris ja siis sinna tagasi pani, sest see ei olevat tema asi - tütar sõi leiba ja viskas kanadele ka, meenutas kuidas kanu ja kukki sülle võtta saab, aga hetkel seda teha ei viitsinud - tütar mattis oma nuku Manni maha kontpuu juurde vahele - tütar ja ema (HILDA) läksid linna, tütar esimest korda elus, panid end ilusti riide, linna mindi bussiga, kuhu tulid ka ema kooliõde Laine ja tema tütar Ann, bussijuhiks oli Ants, keda kõik teadsid - ema ja tütar käisid linnas ringi, istusid pargis ja kuulasid valjuhääldist lastekoori, nägid
Ta ainult ähvardas teda sõrmega ja ütles noomivalt: «No -- no, sina seal!» Huhuu oli alles praegu ärganud. Ta oli unine ja tal näis olevat külm. Ta hõõrus õlga vastu puuri ja pidas käega kuklast kinni. Isanda ähvardusele ta ainult urises kurguhäälega. Siis pöördus Isand. Popi jooksis ta ees turukorvi juurde, mis seinal rippus, kuid Isand ei pannud seda tähelegi. Norgus päi astus ta ukse juurde. Väljas oli valgemaks läinud. Lahtise ukse kaudu paistis müür ja peen torn ning selle taga roheline taevas. Otse Popi nina ees sulges Isand ukse. Ta kuulis, kuis Isand aeglaselt üle õue läks, värava lukust lahti keeras ja jälle lukustas. Siis jäi kõik vait. Popi seisis mõne hetke kinnise ukse taga, pea viltu, üks kõrv pahupidi, ja kuulatas. Kuid ta ei kuulnud enam midagi. Siis pöördus ta tagasi. Ta ei too täna liha, mõtles ta pettunult. Juba mitu päeva pole ta toonud. Kuid miks ta ei too? Tal oleks see nii kerge.
Ta ainult ähvardas teda sõrmega ja ütles noomivalt: «No — no, sina seal!» Huhuu oli alles praegu ärganud. Ta oli unine ja tal näis olevat külm. Ta hõõrus õlga vastu puuri ja pidas käega kuklast kinni. Isanda ähvardusele ta ainult urises kurguhäälega. Siis pöördus Isand. Popi jooksis ta ees turukorvi juurde, mis seinal rippus, kuid Isand ei pannud seda tähelegi. Norgus päi astus ta ukse juurde. Väljas oli valgemaks läinud. Lahtise ukse kaudu paistis müür ja peen torn ning selle taga roheline taevas. Otse Popi nina ees sulges Isand ukse. Ta kuulis, kuis Isand aeglaselt üle õue läks, värava lukust lahti keeras ja jälle lukustas. Siis jäi kõik vait. Popi seisis mõne hetke kinnise ukse taga, pea viltu, üks kõrv pahupidi, ja kuulatas. Kuid ta ei kuulnud enam midagi. Siis pöördus ta tagasi. Ta ei too täna liha, mõtles ta pettunult. Juba mitu päeva pole ta toonud. Kuid miks ta ei too? Tal oleks see nii kerge
ohverdada. Tüdruk müüritud kiriku alusmüüri ja sellest ajast edenenud kiriku ehitus jõudsalt. Kui kirik sai katuse alla, pühitseti see ohvrimeelse neiu mälestuseks Püha Margareetele. Karuse kirikul olnud vanal ahjal hõbedast kellad. Sõja ajal, vaenlase pealetungi eel, võetud kellad tornist maha ja viidud vaenlase eest peitu Uplinna mäele ja lastud seal rabaauku. Rahu saabudes tahetud kellad tagasi tuua, kuid ei ole neid enam sügavast rabast kätte saadud. Veel praegugi võivat jõulu, uusaasta ja jaanipäeva öödel nende kellade helisemist kuulda. Martna kirik Martna kiriku välismüüril on näha
3.Kop-kop lahti tee! Metsas kuri jahimees! Jänes tuppa tule sa, anna käppa ka! LISA2 MUTIONU PIDU 1.Elas metsas muti-onu Keset kuuski noori, vanu, :,: Kadakpõõsa juure all Eluruum tal sügaval. :,: 2. Kutsus kokku külalisi Karvaseid ja sulelisi, :,: Lendas vares, harakas, Kull ja kaaren nupukas. :,: 4. Joostes tuli reinuvader, Hiljaks jäi veel põhjapõder, :,: Siis kõik lauda istusid, Pidurooga maitsesid. :,: 5. Karu imes mesikooki, Jänes rüüpas kastejooki, :,: Kaaren karumarju sõi, Kull see kurejooki jõi. :,: 5. Põder limpsis samblasuppi, Orav näris käbijuppi, :,: See oli päise päeva a'al Pilla-palla pillerkaar. :,: ORAVATE HÜPPEVÕISTLUS 1. Oravatel täna toimub äge hüppamise võistlus, Kaugushüpe, kõrgushüpe, kõige lõpuks kolmikhüpe. 2. Hopp ja kiigub ühe oska peal, Hopp ja kiigub teise oksa peal, Hopp hopp ja hops sa saaaa Ongi ladvas võidumees. 3. Oravatel täna toimub, äge hüppamise võistlus. Hüppab ema, hüppab isa, lapsed nende järel reas
Kuidas tantsid, kuidas tantsid sokukene? - Kipsadi- kõpsadi, kipsadi- kõpsadi härrakene! Lisa 11. Laul ,,Mõmm ja mõmm". Mõmm ja mõmm- ei saa me aru, aga see on karu keel. Üks mõmm tõlgituna tere, teine mõmm on kärbseseen. ×2 Refrään: mõmm, mõmm, mõmm on mesi tarus, mõmm, mõmm, mõmm on magus moos, mõmm, mõmm, mõmm on mesi kõhus, mõmm, mõmm, mõmm on söödud moos. Ütleb mõmm ja mõtleb uni, mõtleb mõmm ja ütleb mõmm Mõmin vaikne maas kui lumi, kevad taas siin vali mõmm. ×2 Refrään: Mõmm ja mõmm- ei saa me aru, aga karud saavad näe. Tõlki aga me ei palu kui on meega suu ja käed. ×2 Refrään: ×2 Lisa 12. Lugemise ja kirjutamise tööleht (kirjutamis eelsed, käelised harjutused.) Lisa 13. Laul ,,Rongisõit". Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, piilupart oli rongijuht. Rattad tegid rat-tat-taa, rat-tat-aa ja tat-tat-taa. Aga seal rongi peal, kas sa tead, kes olid seal?
Siis pöördus Isand. Popi jooksis ta ees turukorvi juurde, mis seinal rippus, 1 kuid Isand ei pannud seda tähelegi. Norgus päi astus ta ukse juurde. Väljas oli valgemaks läinud. Lahtise ukse kaudu paistis müür ja peen torn Sel hommikul tõusis Isand väga vara. ning selle taga roheline taevas. Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba Otse Popi nina ees sulges Isand ukse. Ta kuulis, kuis Isand aeglaselt üle õue oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. läks, värava lukust lahti keeras ja jälle lukustas. Siis jäi kõik vait.
Siis pöördus Isand. Popi jooksis ta ees turukorvi juurde, mis seinal rippus, 1 kuid Isand ei pannud seda tähelegi. Norgus päi astus ta ukse juurde. Väljas oli valgemaks läinud. Lahtise ukse kaudu paistis müür ja peen torn Sel hommikul tõusis Isand väga vara. ning selle taga roheline taevas. Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba Otse Popi nina ees sulges Isand ukse. Ta kuulis, kuis Isand aeglaselt üle õue oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. läks, värava lukust lahti keeras ja jälle lukustas. Siis jäi kõik vait.
[4] Pilt 3 ,,Sibulad ja shokolaad" Andrus Kivirähu lastenäidendite kogumik, mille fantaasiaküllased näidendid sobivad esitada ka koolide näiteringides ja lasteteatrites. Kivirähu stiili on alati iseloomustanud mõnus huumor ja ootamatud süzeekäigud ning seda kõike võib leida ka nüüd ühtede kaante vahele kogutud viiest näidendist. Need on: Sibulad ja sokolaad, Rikka õelusel pole piiri, Vapper keefir, Kakand ja kakand ning Hiired pööningul. [5] Pilt 4 ,,Rehepapp" Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. [6] Pilt 5
" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta naeratas, aga silmadest paistis kurbust. Noormees pööras aeglaselt fotot,et vaadata foto tagaküljel olevat kuupäeva, ta ei uskunud oma silmi ent see oli tõsi-foto tagaküljel olevad numbrid näitasid kuupäeva, millal juhtus tema vanemate saatust otsustav õnnetus: 03.06.2008. Ethani peas rändas üksik küsimus:"Oli see kokkusattumus või midagi muud?" Poiss läks aeglaselt trepist alla otse kööki,et näidata Marianile pilti, aga naine
Atra vedasid härjad. Pärast kündi põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas. Keskpäevapalavuses muutus niitmine väga vaevaliseks. Kuiv hein pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni. Sügistööde algust tähistas rukkilõikus, milleks kasutati sirpe. Muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi põllule hakkidena kuivama. Mõne aja möödudes alustati rehepeksuga. See oli väga raske töö ja nõudis sageli lisa öötundidest. Reht peksti eriliste puust kootidega, millega viljaterad vihkudest välja löödi.
[4] Pilt 3 ,,Sibulad ja shokolaad" Andrus Kivirähu lastenäidendite kogumik, mille fantaasiaküllased näidendid sobivad esitada ka koolide näiteringides ja lasteteatrites. Kivirähu stiili on alati iseloomustanud mõnus huumor ja ootamatud süzeekäigud ning seda kõike võib leida ka nüüd ühtede kaante vahele kogutud viiest näidendist. Need on: Sibulad ja sokolaad, Rikka õelusel pole piiri, Vapper keefir, Kakand ja kakand ning Hiired pööningul. [5] Pilt 4 ,,Rehepapp" Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. [6] Pilt 5
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Mööblirestaureerimine MR11 Janika Orav ANTIIKKULTUUR Uurimus Juhendaja: Kaia Kullamaa Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestaureerimine MR11 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.Antiikkultuuri ajastute ülevaade..................................................................................4 1.1.Neoliitiline kultuur.................................................................................................4 1.2.Vana-Mesopotaamia kultuur.
käia kodu lähedal tammepuu esimesel oksal. Talvel kattis tammepuu oksi lumi ning siis sai hästi kelgutada. Täna aga ei olnud ühtegi teist tihaselast õue tulnud ning Taavil hakkas natuke igav. Kaua sa ikka üksinda kelgutad. ,,Lähen täna natuke kaugemale metsa," arutles Taavi endamisi. ,,Äkki leian mõne uue sõbra." Taavi sidus kelgu nööri pidi jala külge, ning tõusis lendu. Algul oli tore lennata, aga siis tundis Taavi väsimust, - kelk oli ikka natuke raske ka. Eemalt paistis suur männi puu ning Taavi otsustas veidi puhata. Ta maandus männi teisele oksale ning kuulis äkki toksimist. ,,Hei!" hüüdis Taavi. ,,Kes seal toksib?" ,,Mina olen rähn Rändi," tutvustas end musta-valge kirju lind. ,,Tulin õue mängima, aga hakkas natuke igav." ,,Kuidas sa nii hästi toksida oskad?" oli Taavi Rändi peale natuke kade. ,,Mina oskan ainult nokkida. Ja kui ilus mantel sul on." ,,Oi, kell on nii palju!" vaatas Rändi mobiili pealt kella. "Pean kohe koju sööma minema. Aga
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme
sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Madise käest kuulis A et P saab suure osa oma viljast mõisa maalt- keegi ei tohiks sellest aga midagi teada. See oli ka põhjus miks Pearu istus mõisnikuga ja teistega saksatoas istus. Järgmisel päeval kui P Eesperest mööda käis nägi ta et Madis paneb juba kraavi tegemiseks asju valmis. Ta astus sisse ja hakkas kraavist rääkima. Lepiti kokku et teevad kahasse, VI Nelipüha ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Mul on linnas ka elamine, see on rohkem suvemaja. Käin siin kalal ja muidu lõõgastumas. Nüüd olen olnud asjaolude sunnil siin pikemaks naelutatud. Puud on niisked, ei taha sugugi põleda. Kuivi puid ei ole viitsinud varuda, toon iga päev võsast toorest leppa. See peaks põlema küll. On vist sattunud pehkinud puud. (Osvald viskab rahapakid ahju ja hakkab innukalt puhuma.) ROLAND: Hull! (Tõukab Osvaldi eemale ja koogib raha välja.) Hull, kurat! OSVALD: (Pikali maas.) Tegid mulle haiget, Roland. ROLAND: Mis sa jamad siis! OSVALD: See on minu raha. Sina seda ei taha ja mina teen, mis tahan. ROLAND: Kes ütles, et ma ei taha. Kõik tahavad raha. OSVALD: Aga niisama ei saa. ROLAND: Mis raha see on? OSVALD: Ameerika raha. ROLAND: Ma küsin kust see saadud on? 23 24 OSVALD: Nii nagu ma ei ole sulle midagi valetanud, ütlen ka nüüd, et see on
ning Galilei ostustavad jääda. Galilei seetõttu, et ta on vaid paari päeva töö kaugusel tõestamaks midagi suurt. B Galilei majaesine Firenzes. Galilei astub välja ja heidab pilgu tänavale. Tulevad kaks nunna. Ta uurib nunnadelt, et kus tema majapidaja on. Nunnad löövad selle maja juures aga risti ette ning jooksevad minema. Vastas avaneb aken ja üks naine vaatab välja. Ta räägib Galileile ,et tema majapidaja oli tänaval kokku varisenud ja minema viidud. Lapsed jooksevad tänavatel kisades ringi. Tulevad kaks sõdurit, kes käsivad Galileil viivitamatult majja sisse minna ning taovad seejärel ukse laudadega kinni. Tänaval ilmub nähtavale Andrea, kes oli poole sõidu peal kaarikust välja hüpanud. Vahepeal tulevad kinni kaetud nägudega mehed, kes toovad rahvale teiba otsas natukene süüa. Galilei saadab Andrea talle ühte raamatut ülikoolist tooma Merkuuri kohta. 1616
sees. See oli jakobilt, rõõmupisarad voolasid üle ta näo, kuna ta mõistis, jakob on elus, ta peab elus olema. Rahutu unega möödusid päevad kuni ühel ööl kuulis Maret läbi une karjumist ning hädaldamist. Karjumine oli nõnda vaikne, et algul arvas ta, ehk oli ta seda unes kuulnud, kuid siis kuulis ta sama hädaldamist uuesti, edasi tormas juba õue. Nägi siis, et teisel kaldal keegi selili maas ja hädaldab, hüppas Maret ruttu siis venesse ning aerutas nii kiiresti kui jaksas teisele kaldale. Nägi maas lebavat meesterahvast, oli see Jakob, kas tõesti, teda valdas teadmatus, uudishimu ning hirm. Polnud ta kindel mida teha, kiiresti vedas mehe venesse, sõudis teisele kaldale tagasi, viis siis tuppa ning tohterdas. Lisaks sellele, et jakob oli verine, marrastusi täis, ära põlenud näoga ei olnud ta väga rääkimise aldis, ning osaliselt hüsteeriline
Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda. Tema lemmik raamat oli “Tsaar Saltaan”. Samtui oli Kadril ülevalt naaber kel
Ann kustutab tule. FELIX Millest sa räägid? ANN Maga! Felix niheleb. 8 FELIX Teeks ikkagi mõned võileivad? Vorsti ja ketsupiga. Ainult ühed... Ann keerab selja. KOLMAS Ann karjatab kõrvaltoast nagu oleks mõrva pealt näinud. FELIX Tere hommikust, kallis! ANN Felix?!? FELIX See kõik on ajutine. Ann ilmub elutuppa teki sisse mähitult. ANN Mis siin toimub? FELIX Avarii. ANN Mis juhtus? FELIX Midagi põles läbi. ANN Ah? FELIX Põles. Kärssas. Kõrbes. Igatahes ei tööta enam. ANN Mis saab siis? FELIX Ma vaatan. ANN Sa vaatad? FELIX See on üsna keeruline. Juhtmed, nupud, lülitid see pole päris minu teema. ANN Felix, sa oled mees. Tee see korda. Kohe. Felix tuleb köögist.
,,Jah, see on Mauruse kool, astuge aga sisse." Aga kui ta nägi Indreku nõutust, tõmbas ta kella ja ootas, kuni tuldi ust avama. Siis ütles ta vene keeli: ,,Siin tahetakse härra Maurusega kokku saada." Ütles ja läks pimedusse. II. Indrek astus sisse. Ta juhatati läbi koja eesruumi, mida valgustas väike laelamp ainult nõrgalt. Siit viis kaks ust edasi. Ühe tagant kostis vali jutukõmin ja naer. Teine uks oli pooleldi avatud ja selles toas paistis suur musta vahariidega kaetud laud, millel põles valge kupliga lamp. Suuremaid ja vähemaid poisse surus laua ümber. Keegi tõmbas ukse täiesti lahti ja vahtis Indrekut, aga see teda tähele ei pannud, sest tema silmad kiindusid õieli kaelaga ja lahutatud tiibadega luike, mis rippus lae all, nagu hõljuks ta lennul. ,,Just kui rahuingel," mõtles Indrek luike nähes. Aga sellesse mõttesse süveneda polnud tal võimalik, sest sama poiss, kes oli talle ukse
Ta jõudis tagasi koju just parajaks ajaks, et aidata neegripoisil Jimil järgmiseks päevaks puid saagida ja enne õhtusööki halgusid peeneks lõhkuda -- vähemalt oli ta õigel ajal kohal, et Jimile oma seiklusi jutustada, kuna Jim tegi kolmveerandi tööst. Tomi noorem vend (või õigemini poolvend) Sid oli oma tööga (pilbaste korjamisega) juba valmis, sest ta oli vaikne poiss ja tal polnud tülikaid seiklejakalduvusi. Sel ajal kui Tom õhtust sõi, igal võimalikul juhul suhkrut näpates, esitas tädi Polly talle salakavalaid ja väga sügavamõttelisi küsimusi, sest ta tähtis teda paljastavaile avaldustele ahvatleda. Nagu paljud teised lihtsameelsed hinged, nii oli ka tädi Polly endast sel meelitaval arvamusel, et tal on annet peeneks, salapäraseks diplomaatiaks, ja ta armastas oma kõige läbipaistvamaid sepitsusi sügava kavaluse imedeks pidada. «Tom, koolis oli kaunis palav, eks olnud?» «M-j ah.» «Väga palav, eks?» «M-jah
annaabi.ee 
