ja suurema osa tolleaegsete õukondlaste kujud. Nagu teame, ei avalda see, mis kütkestab poeedi tujukat mõttelendu, sageli mingit mõju laiadele lugejate hulkadele. Ja nii juhtuski, et kuigi meie, nagu kahtlemata [teisedki inimesed, imetlesime eespool mainitud üksikasju, huvitas meid siiski kõige rohkem asjaolu, millele kindlasti ikski enne meid ei olnud pööranud vähimatki tähelepanu. 1 D'Artagnan jutustab, et ta oma esimesel külaskäigul kuninglike musketäride kapteni härra de Treville'i juurde 3 kohtas ootetoas kolme noormeest, kes teenisid selles kuulsas väeosas, kuhu temagi tahtis astuda, ja et nende noormeeste nimed olid Athos, Porthos ja Aramis. Peame tunnistama, et need kolm kummalist nime üllatasid meid, ja otsekohe tekkis mõte, et need on vaid varjunimed, mille taha d'Artagnan varjab võib-olla kuulsaid nimesid, -- juhul kui nende laenatud nimede kandjad ise polnud neid valinud päeval, mil
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
" Ma ütlesin vihaselt: "Seda ta on ja vaadake, et te käitute ilusasti. Sest muidu lastakse mind lahti!" "See oleks ju päris hea mõte, sest su kostüüm..." Ma katkestasin oma poja Stiiveni poole lause pealt: "... on väga kena ja mind ei tohi lahti lasta! Saate sellest aru, te ajudeta jõnglased?" "Jah, ema", ütlesid nad nördinult, pead alla vajunud. "Aga nüüd tulge mulle kööki appi!" käskisin neid. Nad tulid suure kiiruga mulle kööki järele. Me saime üsna kiiresti kõik köögis tehtud. Ma panin selga oma lilla sädeleva õhtukleidi. Helen pani selga kena miniseeliku ja moeka sekretärijaki. Stiiven pani selga kuue ja viigipüksid ja mu mees Stiiv-Maikel sama, mis Stiivengi. Uksekell helises. "Ma avan!" hüüdsin üpris kõvasti. Avasin ukse ja sealt tuli sisse suur tümakas, paks ja kiilaspäine mees, kes oli umbes 43 aastat vana. Ütlesin: "Astuge sisse ja tundke end nagu kodus!"
lõõmava valguse ees. Zeus näppas Semelelt lapse emaihust ja hoidis teda oma puusas Hera eest varjul. Kui laps oli sündinud, kandis Hermes ta Nysa nümfide juurde. Dionysos sündis tulest ning kasvas lapsena vihma hoole all. Meheikka jõudnud D rändas läbi kaugete võõraste paikade. Ta õpetas inimestele veinikultuuri, teda peeti jumalaks. Ühel päeval purjetas Kreeka ranniku lähedal mereröövlite laev. Nad märkasid nägusat noormeest. Mereröövlid sööstsid randa ja võtsid nooruki kinni. Laeval tahtsid nad poisi köitega kinni siduda, aga see ei õnnestunud kuidagi, noormees vaatas mereröövleid muiates. Vaid tüürimees taipas olukorda ja karjus, et tegemist on jumalaga, kes tuleb kohe vabastada. Kapten nimetas tüürimehe lollpeaks ja käskis purjed heisata, kuid laev ei liikunud paigast. Vein voolas ojadena üle laevade, viinamarjaväädid katsid purje. Mereröövlid käskisid roolimehel randa tagasi tüürida, kuid oli juba hilja
Ilias: Trooja sõda Stelio Martelli I laul Juba üheksa aastat käib sõda Trooja linna all. Juba üheksa aastat peavad kreeklased ja troojalased omavahel verist võitlust ning ei üks ega teine saa vastase üle otsustavat ülekaalu. Juba üheksa aastat järjest surrakse tapluses. Parajasti on vaherahu, aga kreeklasi sureb ikkagi. Neid tapab saladuslik haigus, mille vastu ei ole mingit rohtu. See on selge märk Zeusi poja Apolloni vihast. Millest niisugune raev? ,,Miks?" küsib kõige tugevam võitlejaist, mürmidoonide kuningas Achilleus. ,,Kalchas, sa oled preester ja ennustaja, seleta, millest see on. Miks kannab Apollon meie peale viha! Millega oleme teda solvanud?" Kreeka vanemate koosoleku üle laskub vaikus, siis aga ütleb Kalchas tõsisel ilmel, kulm kipras: ,,Apollon tahab karistada ühte meie seast, kes peab orjatarina enda käes raevunud jumala soosiku, preester Chrysese tütart Chryseist. Mäletate, Chryes käis siin ja palus tütre vabastamist, aga sellest keelduti jä
midagi ootamatut- Malli ema instinkt võttis tast võimu ja hetkeks suutis ta ratsutada võsast Leemti kõrvale, etanda suuna rannikule kus asub paat millega nad põgeneda võivad. Noored põgenevadki ja veedad ülejäänud öö ja tulevase päeva merel. Kui Hiie üles ärkas ja oma iseloomus ja välumses haruldaselt säras pidi Leemet tunnistama endale, et memm tal ikka teadis, Hiiest peab tõesti saama tema kaunis pruut. Avamerel nad armastavad ja ujujav ning kalastavad kuni jõudsid mingile saarele. Saar tundis algselt kahtlane ja see tunne ei olnud sugugi vale. Õhtuks leiti koobas, valmistati lõkke ja siis juthus midagi eriti kummalist. Nimelt tli Leemeti mürguhammastega vanaisa välja ja peale algset kohkumust ja ettevaatliku sõjahoiakut räägiti üksteisele mis toimub. Leemet rääkis perest ja raudmeeste jätkuvast külastamisest, vanaisa aa rääkis kudas ta siia saarele hüljese poolt toodi ja kuidas ta on siin ükshaaval saarele sattujaid maha
On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana, puupaljaks, et Rooma päike otsekohesemalt tema pimedat hinge valgustaks, peksid ta armetuks, et ta kristlikku armu saaks maitsta, tegid ta teoloomaks, et ta ristiusu 7 õnne ja õnnistust ning keskaja haridust suudaks kanda, ja saatsid ta tööle Issanda viinamäele, see on tema endisele pärispõllule, kus kupja tuline piits temale uue peremehe õigust, haridust, katoliku usku ja ebajumalate vilude hiite põlgamist üheskoos kätte õpetas. Niisugused halastajad, õpetavad naabrid olid taanlased ja sakslased. Teised naabrid -- rootslased, venelased, lätlased, leedulased -- ei varjanud kiskja hambaid
kolmekuningapäev ja narripidu * peeti mäletamata aegadest saadik samal päeval. Sel päeval pidi Greve'i platsil rõõmutuli põlema, Bra-que'i kabeli juurde meiupuu istutatama ja Justiitspalees 6 müsteerium ette kantama. Sellest olid kuulutanud eelmisel päeval tänavanurkadel pasunaid puhudes prevoo * ametnikud ilusais lillades kamlottkuubedes, suured valged ristid rinnal. Majad ja poed olid suletud ning mees- ja naiskodanik-kude summ voolas juba hommikust saadik igalt poolt kolme nimetatud linnapiirkonna poole. Igaüks oli midagi valinud, kas rõõmutule, meiupuu või müsteeriumi. Pariisi päevavaraste ammutuntud arukuse kiituseks peab ütlema, et suurem osa sellest rahvast seadis sammud rõõmutule poole, mis oli sel aastaajal tõesti ka kõige loomulikum, või jälle müsteeriumi vaatama, mida pidi ette kantama külma eest hästi kaitstud kinnises Justiitspalee suursaalis, kuna uudishimulikud kehvalt
· Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidmiseks saanud valet õpetust. Ta otsustas tagasi pöörduda
Saastnasse silda ehitada. Kus küllalt vähemaid kiva koos, läinud neist silda tegema. Niihästi Ridala kui Mäemõisa kivile jäänud kivikorjaja jäljed järele. Ehitaja loopinud hulga kiva lahte silla tegemiseks, aga korraga laulnud kukk. Ehitaja pannud plehku. Sellest plehkupanekust arvatakse, et ehitaja Vanapagan olnud. Sild Virtsust Muhumaale Kord tahtnud Vanapagan ehitada silla suurelt maalt läbi väina saarele. Ta hakanud selleks kivimürakaid kokku kandma. Olles nii hulk aega kibedasti töötanud, väsinud Vanapoiss viimaks ja istunud maha sööma. Pärast söömist heitnud leiba luusse laskma. Oma surmaoda, mida Vanapagan alati kaasas kannud, torganud ta maasse püsti. Suur Tõll olnud parajasti kõndimas Muhu ja saaremaal. Ta näinud üle väina, et vanapagana surmaoda on püsti mere kaldal. Lähemal silmitsemisel märganud ta ka Vanapoissi ennast merekaldal päikesepaistel põõnutamas
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k
t. kõikumine toimub faasinihkega laeva ja laine vahel 90 o; c)
resonantsijärgsetes tingimustes <
Penelope hoiab kosilasi eemal ettekäändega, et ta koob äiale surilina, kuid tegelikult arutab päeval kootu öösel üles. Jumalad, välja arvatud Poseidon, on 10 aasta jooksul leebunud ja saadavad Hermese nümf Kalypso juurde, kelle juures Odysseus 7 aastat vangis on olnud, ja käsivad tal kangelase vabastada. Odysseus ehitab kojuminekuks parve ja on peaaegu kodus, kui Poseidon teda märkab ja talle tormi kaela saadab, mis viib Odysseuse kaugele faiaakide saarele. Seal vajub ta kokku ning kohalikud leiavad ta ja võtavad sõbralikult vastu. Kohalik laulik hakkab Trooja sõjast laulma, mille peale Odysseus oma isiku paljastab ja räägib oma seiklustest. Samal ajal läheb Ithaka saarel Telemachos oma isa kohta uurima. I Lotofaagide ehk lootosesööjate maa. Kõik elanikud on lootose tõttu unustusse vajunud. Nutikal kangelasel õnnestub sealt pääseda. II Kükloopide, Poseidoni laste, maa. Nad satuvad ühe lambaid pidava kükloobi Polyphemose
käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks
Kui Polyphemos siis ei näinud ta midagi, kuid lasi lambad ikkagi karjamaale sööma. Lammaste kõhtude alla klammerdunult suut Odysseus koopast ära põgeneda. Daidalos ja Ikaros. Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda. Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema
omadused ühendada. Selleks asendati karaki vööris asunud kastell pikalt etteulatuva "nokaga", millele toetusid pukspriit ja kliiverpoom. Ka laevakere muudeti pikemaks ja voolujoonelisemaks – kui karaki kiilu pikkuse ja kere laiuse suhe oli 1 : 3, siis galeoonidel saavutas vastav näitaja juba 1 : 4. Kere ise muutus veeliini kohal laiemaks ja parraste kohalt kitsamaks, saavutades ristlõikes pirni kuju – see suurendas püstuvust ja raskendas merelahingus vastaste pardale tungimist. Kõik tekiehitised olid tunduvalt madalamad ega ulatunud enam laevakere kontuurist välja. Kui karaki ahter oli veel ümmargune, siis galeoonidel kasutati lamedat peegelahtrit, mis omakorda tuli kasuks meresõiduomadustele. Oluliseks täienduseks oli ka see, et galeoon oli algusest peale määratud kahurite kandmiseks. Esimestel seda tüüpi alustel paiknesid suurtükid ühel tekil, millele peagi lisandus veel teine. Galeooni sünd
õpetaja lööma pidi.Ironiseeriv veidi. Koristaja on me ema - Ema arstki on, kui vaja - kraamib tube, kraamib kööki. ravib terveks muhud-haavad. Samal ajal kokk on tema - Kui me grippi jääme talvel, kogu perele teeb sööki. istub öösitigi valvel ... Ärkad vahel enne koitu ema õmblejaks on meile - märkad: ema keedab toitu. uued pluusid temalt saime, Veel on ema õpetaja - vanad puhtaks pesti eile - koos meil tähed selgeks saavad. ema oli pesunaine. 8 Peseb-kraamib päeval-öölgi - Peale selle käib veel töölgi, on meil virk ja väle ta. aga kus - ei mäleta ... Jüri Parijõgi Külaliste leib
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
Sa oled kui soe päike, sinuta poleks suve olemas, sinuta ei saaks ma elada. Tänu sinule ma märkasin päikest, mis koguaeg nii eredalt paistnud. Kui pöörad näo päikese poole, jäävad varjud selja taha. Ma jälgin pilvi taevas ja alati leian ma pilve, millel sa valvad. Pilved on lootuse ja unistuse reaalne kujund. Tulevad ja lähevad, muutuvad ning on alati erinevad. Isegi kõige pilvisemas taevas paistab päike. Pilved on taeva kõike kallim aare! Ainult piisavas pimeduses näed sa täht ISELOOMUSTUSED: Sa oled sõber, keda kõik endale soovivad. Kui samasooliste abielud oleksid eestis lubatud, oleks ta esimene, kellele ma abielu ettepaneku teeksin. Sa oled nii ilus, et kui mõni tõeline printsess sind näeks, üritaks ta sind iga hinna eest tappa! Inglite jaoks pole veel suudetud sõnu välja mõelda. Tüdruk ilusate tiibadega, tüdruk nimega ingel.
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine sinna, ei armu ega õigust kedagi, et nii kaua koolis vedelend. Käis teine küll Pihkvas eksamil, aga ei kedagi: läbi silksatas. Läbi, mis läbi. Hoopis s... kool see Mauruse oma. Ja tema ise! Tema eest hoia raha, nagu vanakurja eest hinge, nii et kui teil seda kaasas on, siis pidage minu sõnad meeles. Kui kukrus kõliseb, siis vanamees nagu mesilane, muidu..." Mis muidu on, selle jättis voorimees ütlemata, sülitas ainult. Aga kui nad üle silla sõitsid, kinnitas ta veel kord: ,,Väga s... kool
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Ühel ööl tulid metsavennad ja koputasid tema aknale. Kuna Hugo oli vintpüssi vallamajja unustanud, ei saanud ta end kuidagi kaitsta ning ta tapeti. Surmapõhjus: tapetud metsavendade poolt 4.22. Magda Tuvike Sünnikoht: Harala Olemus: isatütar, sest on mitu korda isa maininud; Unenägu: Sarlakpunane surm tuli suurteed mööda, puhus aias valgetele roosidele ja pomises: "Ei ole...". Perekond: isa Surmapõhjus: Arvatavasti suri sarlakite tõttu. 4.23. Aare Lemvalts Sünnikoht: Harala Amet: komsomolikomitee asjamees. Olemus: "punase" maailmavaatega; koolist hooliv; poliitikahuviline; Lugu: Ühel detsembrikuu õhtul, täpsemalt jõuluööl, võtsid metsavennad ta kuusikus kinni ja piinasid. Nende pealik oli Elmar Kitsnik. Rinnale lõikasid nad enne tapmist sirbi ja vasara. Surmapõhjus: metsavendade poolt tapetud 4.24. Malev Suits Sünnikoht: Harala Eluiga: 19221947 ehk 25 aastat Olemus: kommunist; militarist;
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
Niisugust nõu oli andnud talle Medeia, kel oli kuningale suur mõju. Medeia ulatas Theseusele mürgikarika, kuid viimane tõmbas kohe mõõga tupest, soovides end isale tunda anda. Isa paiskas karika põrandale ning kuulutas, et T. on tema poeg ja pärija. Medeia pages Aasiasse. Minotaurosele tuli saata järgmine ohver (vt. 19). Theseus, päästnud end ja teisi, võttis Ariadne kaasa ja koos purjetati tagasi Ateena poole. Vahepeal peatuti Naxose saarel. 2 varianti: kas T jättis Ariadne saarele magama, või jäi Ariadne merehaigeks, T jätnud ta kaldale puhkama, läind laeva korrastama, kuid tormituul kandnud laeva merele. Tagasi jõudes leidnud T Ariadne surnuna eest. Ohvreid viiv laev pidi tagasitulekul heiskama senise musta asemel valge purje juhul, kui Theseuse päästeoperatsioon korda on läinud. T unustas, Aigeus nägi musta purjega laeva ning kargas südamevalust kaljult merre, mis tema järgi nimetati Egeuse (Aigeuse) mereks.
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
Mul oli ka palju kokkupõrkeid väiklaste, kiuslike ja kohati jul- ütle midagi. Ma lähen ära – koju.“ Kikivarvul, selg vastu seina surutud, liikusin ma pimeduses made õpetajatega. Karistused – isegi löömine ja keretäis – käisid tol ajal (1950ndate keskpaigast ettevaatlikult. Avasin ukse nii vaikselt kui suutsin ja olin peaaegu vaba. kuni 1960ndate alguseni) õpilaseluga paratamatu ohuna kaasas. Kord üheteistaastaselt sain Nädal hiljem saime koolidirektorilt kirja (pärast kooli sulgemist suvevaheajaks – meil polnud ma nahutada selle eest, et lõhkusin ära pliiatsi, mille teine õpilane oli mul käest krahmanud. telefoni). „Me oleme teie poja käitumises äärmiselt pettunud...“ oli seal kirjas, või midagi sar- Ma kahmasin selle tagasi, too teine hakkas huilgama ja mina „jäin vahele“. Mind süüdistati nä- nases toonis
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Sandistas ta poja. Mainitakse "Iliase" tähtsamad kangelased ää, meenutatasse Trooja sõda. Keset teost tehasse tagasivaade eelnenule. Ithaka saare valitseja on O naine Penelope, poeg Telemachos. Rikas majapidamine. Kodomineku algul on kõik sujuv. Kuid siis satuvad tormi kätte. Esimene maa, kuhu satuvad, oli lotofaagide (lootosesööjad) maa. Kes lootoseid sööb, unustab kodumaa. O saab sealt siiski minema. Viib oma mehasid otsusekindlalt edasi. Jõuavad saarele, kus kükloop Polyphemos, suure isuga jõhkard. Tal oma koobas, omad lambukesed. Tema isaks merejumal Poseidon. Mehed lähevad koopasse, kus küklops sööb neid kahekaupa hommikuks. O nipp purjujootmine ja kavalus. Jootis küklopsi veini täis, seejärel torkasid põleva tukiga tal ainsama silma välla. Küklops määd. Mehad riputasid endid lammaste kõhu alla ja pääsesid sedapsi tulema. Poseidon vihastas, määdness saadab sest peale O-st. O pooldajaks tuultejumal Aiolos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
