heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja etruski mütoloogias Turms. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks(hingede juht). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes Egiptuse jumala Anubisega ning saadi Hermanubis. Vana-Kreekas kasutati nime "Hermes" algselt planeet Merkuuri kohta õhtutaevas (hommikutaevas kandis ta Apolloni nime). Avastus, et tegu on sama taevakehaga, omistatakse Pythagorasele. Rooma astronoomid hakkasid planeeti nimetama Mercuriuse nimega. Alkeemikud kasutasid hiljem nime Hermes Trismegistos, pidades silmas segajumalust, kelles olid ühendatud Hermes ja Egiptuse jumal Thoth
toatemperatuuril on vedel. Elavhõbe on Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. hõbevalget värvi. Elavhõbe on raskeim Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet vedelik, ületades vee tiheduse 13,6 Merkuuri järgi merkuuriumi nime all, sest kordselt. Elavhõbeda tiheduseks on 13520 elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine kg/m3. Liiter elavhõbedat on raskem meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse ämbritäiest veest ja raudvasar ujub väledat liikumist. elavhõbedas kui kork vees. Elavhõbe lahustab kulda, hõbedat, tsinki, vaske, pliid Looduses on elavhõbe suhteliselt jt metalle, moodustades amalgaame. haruldane. Inimene saab päevas toiduga Elavhõbedat kasutatakse termomeetrite, 0,004-0,02 mg, mürgistust põhjustab 0,4 baromeetrite ja elavhõbelampide mg, surmaannus on aga 0,15-0,3 g
saadikuna. Kui ülesandega on kiire, kannab ta tiivulisi sandaale. Muud Hermese tüüpilised atribuudid on reisikübar ja rahakott- see näitab teda õnneliku leiu ja kiire kasumi jumalana; sellele vastavalt austasid teda agarasti vargad ja kaupmehed. Otse vastupidiselt kaitseb ja õnnistab Hermes ka kodu ja õue. Astronoomid nimetasid Päikese ümber kõige kiiremini tiirleva planeedi Merkuuriks; alkeemikud aga silmanähtavalt “elusa” elemendi, elavhõbeda, Hermese rooma nime Mercuriuse järgi, mida meie seostame eelkõige kaubanduse ja rändamisega. Seda tõestavad arvukad hotellid, ühingud, ühendused ja muud sarnased, mis on ristitud Merkuuriks. Hermese antiiksetest skulptuuridest on ilmselt kuulsaim Praxitelese oma, mis kujutab teda koos väikese Dionysosega teel nümfide juurde.
Planeetide liikumine ja valgus Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ringjoont ehk orbiiti. Sellist liikumist nimetatakse tiirlemiseks Samal ajal pöörlevad planeedid ka ümber oma kujuteldava telje Tähed kiirgavad pidevalt valgust: nad on valgusallikad. Planeedid ise ei helenda, vaid peegeldavad valgust. VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=5c_lL6I3OaA 0.15 sek 0,35 sek Merkuur Päikesele kõige lähem planeet Päikesesüsteemi väikseim planeet Mercuriuse järgi saanud nime Pole kaaslasi Veenus Päikesest 2. planeet Umbes sama suur kui Maa Nime saanud armastuse- ja ilujumalanna Veenuse järgi Veenus paistab kõige heledama ja ilusama taevakehana Veenusel pole kaaslasi Maa Päikesest 3. planeet Kaaslaseks on Kuu Ainuke teadaolev planeet, kus leidub elu Marss Päikesest 4. planeet Nime saanud sõjajumal Marsi järgi
Heeroldikepp 2 madu väänlevad ümber saua, sümboliseerib äikest ja Kuu faasi. Madudega põimitud sau, kreeka jumala Hermese ja tema paariku, roomlaste Mercuriuse atribuut sümboliseerib mediteerimist vastandjõudude vahel. On tõlgendatud ka homöopaatilise meditsiini märgina. Heeroldikepp on samuti kaubanduse sümbol. Liivakell aja ja selle paratamatu möödumise sümbol. Alfa seostatakse algusega; Ühenduses Jumalaga, kes olevat olnud alfa ja oomega algus ja ots. Kunagi oli ka ristiusu salamärk. Elu puu loomise universaalnesümbol; elu puu juured asuvad allilma vees, tüvi maises maailmas ja oksad taevas
jumalate käskjalg Mercurius. Ta hoiab käes heeroldikeppi ja takistab sellega süngete pilvede tulekut maa peale. Mercurius on maalil ainus tegelane, kes vaatab üles, keskendunult ja tähelepanelikult: ta aimab ette tulevikku. Kui mõttes joonistada Botticelli pildile ajajoon, siis algab see kevadnümf Chlorise jalast, mis pildile ära ei mahu, kiirgub Flora küünarnukini, sealt Venuse õnnistava käeni, edasi graatsiate sõrmseongusse ja lõpuks Mercuriuse heeroldikeppi hoidvasse kätte. Ja sellele ajajoonele võib märkida taas kolm sõna: minevik, olevik, tulevik.
Merkuur Sisukord Sissejuhatus Üldandmed Sarnasus Kuuga Merkuur ja Päike Atmosfäär Pinnas Sisemus Mariner 10 Messenger Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Sumerid nimetasid "Ubu-idim-gud-ud" Merkuur on Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim. Merkuurist oli seni väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul. Üldandmed Ööpäev on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Merkuuri kaugus Päikesest : 46 - 70 000 000 km. Mass : 3,303×1023 kg Diameeter : 4,880 km Suurt tihedus (5,44 g/cm3).
Sümbolid Heeroldikepp · Kaks madu väänlevad ümber saua. · Sümboliseerib äikest ja kuu faase. · Madudega põimitud saua, kreeka jumala Hermese ja tema paariku, roomlaste Mercuriuse atribuut sümboliseerib mediteerimist vastand jõudude vahel. · On tõlgendatud ka homöopaatilise meditsiini märgina. · Samuti on ta ka kaubanduse sümbol. Küllusesarv · Küllusesarv on Veinijumala Diomposese ja Demeteri ning Priapore sümbol. · Küllusesarv ei saanud Roomas kunagi tühjaks. · Lääne kunstis tähendab küllusesarv ohtrust ja õitsengut, veel on see ka Maa, sügise, külalislahkuse, õnne ja üksmeelse allegooria juureks.
MERKUUR Merkuur on planeet kus päevas on kaks aastat. Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Asudes päikesest keskmiselt vaid 0,4 . kaugusel, teeb ta ühe tiiru 88 ööpäevaga. Merkuurist oli väga vähe teada, sest maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke aega enne päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas. Üks väheusutav legend väidab, et isegi Kopernikul ei olevat õnnestunud oma elu jooksul Merkuuri näha
Figuurid mahedad, pehme joonega, tuules hõljuvad riided. Koloriit hele ja õhuline. BOTTICELLI "Kevad e.primavera" KEVAD (1480) · Firenzes · M tempera puidul · T- Veenus (Aphrodite) Läänetuul Zephyros ja nümf Chloris (Flora). Kevad Flora. Mercurius (jumalate sõnumitooja) peletab pilvi. Cupido ülal vibu ja nooltega - armastusjumal. 3 graatsiat jumalanna teenijannad. · S lilled kevad, õnn abielust. Firenze on lillede linn. Maod Mercuriuse saua ümber viljakus. · K Veenus keskel. Figuurid grupeeritud. Drapeeringud, läbikumavad kehad. Mustrid ja ornamentika. Tumedal foonil GIOVANNI BELLINI (1430 1506) · Veneetsia kunstnik · Õlimaal (rohkem värvivarjundeid) · Ruumiline sügavus · Sümmeetriline grupp · Keskmes Neitsi Maarja · Õp.lk.56
2 TÄHTSAMAD TEOD Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. 3 HERMESE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Mercurius on vanarooma kaubanduse-, kasu- ja ärijumal. Tema nimi on nähtavasti tuletatud ladinakeelsest sõnast merx 'kaup' või mercator 'kaupmees'. Ta on väga sarnane vanakreeka jumala Hermesega ja etruskide Turmsiga. Mercuriuse tempel Aventinuse mäel rajati 495 eKr. 15. mail toimusid Mercuriuse auks merkuraalid (Mercuralia). Kaupmehed piserdasid tema pühast kaevust Porta Capena lähedal endale vett pähe. Rooma impeeriumi vallutatud rahvaste seas sai Mercurius väga populaarseks. Keldid austasid teda ning germaanlased samastasid teda Wodaniga. Teda nimetati ka Alipes ('tiivuliste jalgadega'). Teda on tihti kujutatud caduceus'ega käes. Artemis 1 ÜLESANDED
Nimesildid juures. 2 pool tunduvalt hõredamas kompositsioonis. C) Kõige hilisem vaip, u 1165 Allenstadti piiskopkonna rajaja tellis vist, kuulutati igatahes pühakuks. Püsttelgedel kootud. Säilivus 1/5 endisest vaibast. Keskel Karl ja ümber kirjad, mis ülistavad teda. Quedlinburgi vaip u1200. Erandlik on sõlmvaip, saatus olnud raske. Säilinud ainult 5 fragmenti, mille alusel restaur. Kasutatud põrandavaibana. 18s alles märgati. Ikonograafia antiigist, Mercuriuse pulm. Pieta ja Justitia pikkus üle 2m. Viimane osa lõpeb Veenusega. Antud antiigi vaimsus, teatud moraal. Plastilisus annab siiski mõju gooti laadist. Taheti kinkida paavstile (Inn III). Palju meistreid. Lõplikult valmis u 1600. Nimed juures. Veenus vokiga. Euroopas esimene sõlmvaip, mida teatakse. Ilusaid vaipu on leitud ka Norrast. Tsükkel "Kuud" ühes kirikus. Kevad: Mai samast sarjast. Vaipu tehti palju, ka nt lossidele, mitte ainult kirikutele.
Transts. Süm iseloomustav vormiline mitmekesisus. Olulised nii ajalooliselt kui nüüdisaja unenägudes. Näit. lind, kaks omavahel põimunud madu (kreeka jumala herese valitsuskepi otsas). · Hermes hinge teejuhiks peetud Kreeka jumal, kelle ülesanne oli juhatada surnud allmaailma. Jumala roll kui kahe maailma vahendajana. Algselt tunti teha egiptuses iibisepeaga jumala Thothi nime all. Kepile madude juurde ilmusid ka tiivad ja sellest sai Mercuriuse tiibadega valitsuskepp. · Konarlikud ja viimistlemata kivid usuti muistsetes kultuurides et need on vaimude või jumalate elupaigaks; primitiivsetes kultuurides said neist hauasambad, piirikivid või religioosse austuse objektid. Nn skulptuuri eelkäija kui tarvitus. Paljudes algelistes kivi-pühamutes ei kujuta Jumalat mitte üksik kivi, vaid terve hulk tahumata kive, mis moodustavad erinevaid kujundeid. Näit. Bretagne geomeetrilised kivid, Stonehenge
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool Merkuur Referaat Koostaja: Erkki Sarapuu Juhendaja: Kädi Koppel Torma 2010 Merkuur on Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust ja suuruselt on ta kaheksas. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoogiast jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Ju siis sellepärast, et ta liigub kiiremini kui teised planeedid. Merkuur on Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Ta kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.Väga omapärane on Merkuuri pöörlemis- ja tiirlemisperioodide vahekord - ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Merkuuri pöörlemistelg on orbiidi
Brunelleschi. Silinderkuppel koonilise katuse ja ümmarguse laternaga. Interjöör on renessansi harmoonia pärl oma valgete seinadega, mida liigendavad hallid kivipilastrid. 15. Basilica di Sant' Andrea Püha Andrease basiilika, Mantovas. Leon Battista Alberti jooniste järgi. Fassaad meenutab antiiktempli fronti ja/või triumfikaart. 16. Loggetta Sansoviniana 1549.a., asub Veneetsias Püha Markuse basiilika kampaniili jalamil. Kolmevõlviline, fassaadinissides Minerva, Apollo, Mercuriuse reljeefid. Kunagi oli vahtkonna kasutuses. Jacopo Sansovino -(1486-1570.a.; tegel. Jacopo Tatti) Itaalia arhitekt ja skulptor. Võttis kunstnikunime oma õpetaja Andrea Sansovino järgi, tegutses Roomas, Firenzes ja alates a.-st 1527 Veneetsias. 17. Villa Rotunda 1567.a. vastab renessansiideaalile, kõik neli külge ühesugused, igal küljel templifrondid. Vincenzas. Katusel on kuppel. Andrea Palladio - (1508-1580.a.), Itaalia arhitekt, oli 16.saj. peamiseks meistriks. Tema
MERKUUR 1.Nime saamine Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. 2.Põhiinfo Maa-tüüpi planeetidest on Merkuur Päikesele lähim ja kõige väiksem. Ta asub Päikesele 2,5 korda lähedamal kui Maa ja tema raadius on 2,5 korda väiksem kui Maa raadius. Tema mass on vaid 5,6 % Maa massist. Merkuuri raadius on väiksem kui Jupiteri kaaslase Ganymedese ja Saturni kaaslase Titani omad; tema mass on aga nende kaaslaste massist suurem seoses Merkuuri suurema
vaid 3000 aastaks. Astrofüüsikute hinnangute järgi on Päike aga ühtlaselt energiat kiirganus juba 5 miljardit aastat ja kiirgab veel vähemalt niisama kaua.(1, 114) 4 SISEPLANEEDID MERKUUR, VEENUS, MAA JA MARSS MERKUUR Merkuur on oma nime saanud vana rooma mütoloogiast jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Ta on Päikesele lähim planeet ja natukene suurem Kuust. Merkuuri maastik on täis meteoriidi kraatreid ja olles üsna sarnane Kuu maastikuga. Erilisteks pinnavormideks on kaks kilomeetrit pikad astangud. Päikese energiat langeb kuus korda rohkem pinnaühikule kui Maal. Öö-päevane temperatuuri kõikumine on suurim Päikesesüsteemis. Merkuuril puudub praktiliselt atmosfäär, seega puudub kaitse Päikese ultravioletkiirguse ja meteroriitide eest. (1, 115)
näitas ära valgusallika. · Claesz on vaikeluseade esemete hulka leidlikult paigutanud klaaskera, milles peegeldub kogu ateljee ning sarnaselt Jan van Eycki kuulsa peegliga toob pildile ka molberti juures seisva kunstniku. JEAN-BAPTISTE-SIMEON CHARDIN. BAROKK · Prantsuse meistri Chardini maalil esindavad palett ja pintslid maalikunsti, joonised ja joonestusvahendid aga arhitektuuri. · Pildi keskel seisab jumalate käskjala ja humanitaar alade kaitsja Mercuriuse kujuke, mille autoriks on Chardini kaasaegne Jean-Baptiste Pigalle. · Vasakul allservas on Püha Miikaeli ordu rist, mis annetati skulptorile 1759.aastal. · Pigalle oli esimene kunstnik, kes pälvis autasu, ja nende detailidega pöörab Chardin tähelepanu kunstnike endisest kõrgemale staatusele ühiskkonnas. · "Vaikelu kalaga" on üks prantsuse kunstnikku Chardini õnnestunumaid vaikelusid. · Raikala limase kõhu meisterlik kujutamine tõi Chardinile palju
elementi. Huvitavat: Alessandro di Mariano Filipepi ja ta vennad said hüüdnime Botticelli, mis tähendab itaalia keeles ,,väikesed tünnid", seda vanema venna järgi. Vanem vend oli edukas ärimees ja kauples kaubatünnidega. Hüüdnimi viitas pigem jõukusele kui figuurile. Nagu mitmed teisedki renessansikunstnikud, oli ka Botticelli osav mängima vihjetega sõnas ja pildis. Maalil ,,Kevad" Venuse ja Mercuriuse riiete lõõmav toon võib vihjata pühale Laurentiusele, kes põletati (vihje nimele 'Lorenzo'); ümmargused kuldsed viljad viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil. Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceus't, mis on arstide sümbol (nimi Medici tähendab 'arsti'). Nagu kõigil renessansiaegsetel kunstnikel, oli ka Botticellil oma ateljee, mida tunti 'logelejate akadeemia' nime all
Marsil on 2 kaaslast: Phobos ja Deimos; Veenus. Marss on enimuuritud planeet ja seal puudub magnetväli. Merkuur Kuu Väikseim planeet, Päikesele kõige lähemal, teeb tiiru Kuu on Maa looduslik kaaslane ja Maale lähim ümber Päikese 88 päeva jooksul, nime on saanud Rooma taevakeha. Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 km. kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Kuu teeb tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. Kuu Maalt on teda näha veidi enne päikesetõusu või pärast kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Läbimõõt on 3476 km, Kuu loojangut madalal horisondi kohal. Pöörlemistelg on mass on Maa omast 81 korda väiksem. Tumedaid laike orbiidi tasandiga peaaegu risti, Merkuuril pole aastaaegu, Kuu pinnal kutsutakse ''meredeks'', heledaid alasid
................................................................................10 Sissejuhatus Mina räägin oma referaadis Päikesele lähimast planeedist Merkuurist. Püüan anda pildi teadaolevast teadusinfost ja välja tuua huvitavaid fakte. Kuna referaat põhineb peamiselt vaatlus- ja mõõtmisandmetel, on see pigem informatiivne kui oletuslik. Merkuurist üldiselt Merkuur on suuruselt kaheksas Päikesele lähim planeet, mis on oma nime saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber päikese. Asudes päikesest keskmiselt vaid 0,4 a.ü. kaugusel teeb ta ühe tiiru ümber päikese 88 päevaga. Merkuurist on väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke enne Päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas (1), sest ta ei eemaldu kunagi päikesest sedavõrd, et väljuks täielikult meie tähe pimestavast särast(2)
paks kiht ning kõige peal õhuke koor. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 3 1. MERKUUR Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Merkuuri päevas on kaks aastat ning selle tiir ümber päikese kestab meie mõistes 88 ööpäeva. Oma nime on planeet saanud Rooma kaubandusjumala Mercuriuse järgi. Merkuurist on vähe teada, sest maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel kuni kolmel ajavahemikul. Ööpäev on sellel planeedil 176 korda pikem kui Maal. Merkuuri sisemuses paikneb suur rauast tuum ja planeedi välimine koor sarnaneb Maa vahevööga, olles vaid kuni 600 kilomeetri paksune. Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. Tema pind on väga vana ja täis kraatreid, mis on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega
erkpunase värvusega mineraal kinaver, mida tunti ja kasutati vanas Kreekas ja Rooma riigis. Tõlkes tähendab kinaver draakoni verd. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega koopa ja hauakambrite seintele. Plinius nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi merkuuriumi nime all, sest elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse väledat liikumist. Elavhõbe mürgistas kroonitud päid, teadlasi, kalureid. Elavhõbe ja tema ühendid on äärmiselt mürgised. Juba araabia alkeemikud märkasid, et isegi skorpionid pagevad ruumist, kus on elavhõbedat. Elavhõbedaühenditega mürgitati 16. sajandil Rootsi kuningas Erik XIV. Elavhõbedamürgistusse suri Inglise kuningas Charles II, kes alkeemikuna uuris elavhõbedast kulla saamist. Arvatavasti mürgitas Antonio Salieri 1791. Aastal sublimaadiga Wolfgang
heeroldikepp. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja Etruski mütoloogias Trumps. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Arkaadia lähedal. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja,, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks ('hingede juht'). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. · Artemis (Diana)-Jahijumalanna. Sümboliteks olid vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga tema saatjateks olid nümfid Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemist peetakse sageli amatsioonide jumalannaks.Artemise auks oli Ephesosse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks · Hephaistos (Vulcanus)-Keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana oli sepa ja
Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem (seega tema tihedus on väga suur). Merkuuril kaaslased puuduvad. (3). Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Tõenäoliselt sai planeet oma nime sellest, et ta liigub nii kiiresti üle taeva. Nimi on võetud Vana- Rooma jumala Mercuriuse järgi (3). Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev, Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Ainult 45% planeedi pinnast on kaardistatud (3)." 2.2 VEENUS Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G.
peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaegu kõigi planeetide kohta, lähimate naabrite Marsi ja Veenuse pinna keemilise analüüsini välja. Lähtudes päikesest on planeetide asukoha järjestus just selline: Merkuur Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Ta kannab kreeka antiikjumala Hermese (Rooma Mercuriuse) nime. Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal.Tõenäoliselt sai planeet oma nime sellest, et ta liigub nii kiiresti üle taeva. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis, samuti leidub ka suhteliselt tasaseid lauskmaa alasid, millest mõned võivad tekkinud olla vulkaanilise tegevuse tulemusena
Plinius Vanem nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Hg nimetused eri keeltes on seotud tema vedela olekuga ja hõbedase läikega lad hydrargyrum ( `vedel hõbe`) või ingl quicksilver ja saksa das Quecksilber (mõlemad `elav, vilgas hõbe`- tilkade liikuvuse tõttu). Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi mercuriumi nime all, sest elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse väledat liikumist. Vanaaja õpetlased arvesid, et elavhõbe kuulub kõikide metallide koostisse. Hg pidi olema kõikide metallide ema. Alkeemikud aga väitsid, et Tarkade kivi muudab Hg kullaks. Seepärast oli alkeemikute katsetes tähtsaks reaktiiviks just elavhõbe. Elavhõbedaaur juhib elektrivoolu ning kiirgab sinakasvioletset kiirgust. Tekkiv ultravioletkiirgus hävitab baktereid, põhjustab päevitumist ning D vitamiini moodustumist, meelitades kohale ka sääski ja putukaid
Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim kaugenemine Päikesest (kuni 28°) langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale. Siis on hämarik suhteliselt lühiajaline ja taevas jõuab enne Merkuuri loojumist piisavalt pimeneda. Teleskoobis paistab Merkuur tillukese sirbina, mingeid pinnadetaile seal näha ei õnnestu. (5) 1.1 Merkuur Planeet, kus päevas on kaks aastat. Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Asudes Päikesest keskmiselt vaid 0.4 a.ü. kaugusel, teeb ta ühe tiiru 88 ööpäevaga. Merkuurist on väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke aega enne Päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas. Teleskoobis on näha selle planeedi pinnal ebamääraseid püsivaid laike. Nende jälgimise
Brunelleschi. Silinderkuppel koonilise katuse ja ümmarguse laternaga. Interjöör on renessansi harmoonia pärl oma valgete seinadega, mida liigendavad hallid kivipilastrid. 15. Basilica di Sant' Andrea Püha Andrease basiilika, Mantovas. Leon Battista Alberti jooniste järgi. Fassaad meenutab antiiktempli fronti ja/või triumfikaart. 16. Loggetta Sansoviniana 1549.a., asub Veneetsias Püha Markuse basiilika kampaniili jalamil. Kolmevõlviline, fassaadinissides Minerva, Apollo, Mercuriuse reljeefid. Kunagi oli vahtkonna kasutuses. Jacopo Sansovino -(1486-1570.a.; tegel. Jacopo Tatti) Itaalia arhitekt ja skulptor. Võttis kunstnikunime oma õpetaja Andrea Sansovino järgi, tegutses Roomas, Firenzes ja alates a.-st 1527 Veneetsias. 17. Villa Rotunda 1567.a. vastab renessansiideaalile, kõik neli külge ühesugused, igal küljel templifrondid. Vincenzas. Katusel on kuppel. Andrea Palladio - (1508-1580.a.), Itaalia arhitekt, oli 16.saj. peamiseks meistriks
naiseilu ideaali. Vasakul pool seisev Mercurius on samuti erootilise alatooniga, mida tugevdab veel tema uhke mõõk, mis võiks sümboliseerida lisaks vahvusele ka otseselt meheau. Maal olevat valminud patrooni, Lorenzo P. de Medici, pulmadeks sümboliseerimaks ja kinnitamaks tema armastust. Mercuriuse sümbol cadeceus, mis on ühtlasi tuntud kui arstide sümbol, on jällegi kummardus Medicitele, kelle nimi itaalia keeles arste tähendab. Mõnede kunstiuurijate arvate olevat Mercurius isegi Lorenzo kehastus. Üks on kindel: kõik need üheksa figuuri on pärit klassikalisest mütoloogiast ja on seostud iidsete kevadpidustustega. MEDUSA Gorgosid, eriti Medusat kujutati samuti juba antiikaja reljeefidel ja seinamaalidel eesmärgiga hirmutada vaenlasi ning kaitseks kõige kurja vastu
19 89 unde üks vähem Aasta 2014 MMXIV Duo milia quattuordeim 2014. anno bis millesium quartus decimus Annus, i m. Abl. Anno (Domini) (AD) bis millesima quarto decimo Rooma kalender Kuupäev: 1.10.2014 MMXIV Kalendid October Homne kuupäev (ehk 2.10.2014) a. d. V Non. Oct. Nädalapäevad: Esmaspäev dies Lunae (Kuu päev) Teisipäev dies Martis (Marsi päev) Kolmapäev dies Mercurii (Mercuriuse päev) Neljapäev dies Iovis (Jupiteri päev) Reede dies Veneris (Veenuse päev) Laupäev dies Saturni (Saturnuse päev) Pühapäev dies Solis (Päikese päev) Seminar 8.10.2014 Krüger ja Mommsen töötasid välja viimase köite iuris civilis-st. 11. 12. Saj. tegutsesid glossaatorid. 13. 14. Saj. kommentaatorid. Seminar 15.10.2014 Suuline esitlus: 4-ne rühm Ettekanne klassi ees Materjalid: riigikohus
Esimeseks teadaolevaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver, mida tunti ja kasutati vanas Kreekas ja Rooma riigis. Tõlkes tähendab kinaver draakoni verd. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega koopa ja hauakambrite seintele. Plinius nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi merkuuriumi nime all, sest elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse väledat liikumist. Elavhõbedat tunti Hiinas ja Indias. Seda on leitud Egiptuse hauakambritest aastast 1500 eKr. Hiinas, Indias ja Tiibetis arvati, et elavhõbe pikendab eluiga, parandab luumurde ja säilitab üldiselt head tervist. Vanad-kreeklased tegid sellest määret ja vanad-roomlased kasutasid seda kosmeetikas. 500 a. eKr tehti teiste metallide ja elavhõbedaga sulameid. Juba araabia alkeemikud märkasid, et isegi skorpionid pagevad ruumist, kus on elavhõbedat.
03% 3. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid 3. 1. Merkuur Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem. Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Tõenäoliselt sai planeet oma nime sellest, et ta liigub nii kiiresti üle taeva. Nimi on võetud Vana- Rooma jumala Mercuriuse järgi. Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev, Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Ainult 45% planeedi pinnast on kaardistatud. Rääkides Merkuurist, tuleks kindlasti rääkida tema temperatuurist. Nimelt on selle kõikumised Merkuuril kõige suuremad Päikesesüsteemis. Teistel planeetidel on temperatuur stabiilsem. Temperatuur võib olla 90 K-st 700 K-ni. Et Merkuuri sisemuses on aine Maaga võrreldes vähem kokku surutud, peab raskete
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoloogiast jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Ju siis sellepärast, et ta liigub kiiremini, kui teised planeedid. Väga omapärane on Merkuuri pöörlemis- ja tiirlemisperioodide vahekord ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Merkuuri pöörlemistelg on orbiidi tasandiga risti, seetõttu puudub aastaaegade vaheldumine. Merkuuri maastik on troostitu kivikõrb täis meteoriidikraatreid, olles äravahetamiseni sarnane Kuu maastikuga. On suuri, üle 200km läbimõõduga kraatreid
varjutatud päikeseketta ümber -- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal. Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur on planeet kus päevas on kaks aastat. Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim; oma mõõtmetelt jääb ta alla nii Jupiteri kui Saturni suurematele kaaslastele. Merkuuril endal kaaslased puuduvad. Tema pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev -- 176 Maa-päeva -- on neist mõlemaist pikem. Et Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine
Nende orbiit on seespool Maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. · Välisplaneedid (ingl. superior planets): Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti.[4] (pilt1) Pilt 1. Planeetide järjestus -5- 2. MERKUUR 2.1 Ajalugu Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Asudes Päikesest keskmiselt vaid 0,4 a.ü. kaugusel, teeb ta ühe tiiru 88 ööpäevaga. Merkuurist oli seni väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke aega enne Päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas. [6] Teleskoobis nähtavate ebamääraste püsivate laikude jälgimise põhjal arvati, et Merkuuri
Alles Aeneas, toetatuna Veenusest ja Cupidost, suutis võita Dido südame. Dido pani kartaagolasi Aeneast kummardama, soosis ta kaaslasi, korraldas jahiretki ja pidusööke, kuulas väsimatult Aenease jutte oma seiklustest. Aeneaselt nõudis Dido üht - et Aeneas teda armastaks. Ent Dido ja Aenease armulugu hakkas häirima Jupiteri plaane. Peajumal oli otsustanud, et Aeneas peab Itaaliasse seilama, nind Aenease viivitamine oli talle vastumeelt. Seetõttu saatis ta Mercuriuse Kartaagosse Aeneasele lahkumiskäsku andma. Troojalastel tuli Jupiterile kuuletuda. Aeneas lootis lahkuda salaja, kuid Dido sai ta kavatsustest teada. Hoolimata Dido kibedatest etteheidetest purjetas Aeneas koos kaaslastega juba samal ööl merele. Dido tappis enda Aenease mõõgaga, tema surnukeha põletati tuleriidal. Dido ja Aenease loo lõpplahendus põhjustas vaenu Kartaago ja Rooma vahel. Tegelased: Dido e. Elissa Dido (Elissa), Kartaago kuninganna; sopran
saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja grammaticae" (,,Grammatika paganluse mõningane alused") kooseksisteerimine Martianus Capella (senatiaristokraatia: ka antiikautorite (5. saj.): ,,De nuptiis Mercurii et kommentaarid). Schol Philologiae" (,,Mercuriuse ja Paganlike kirjandusvormide Filoloogia pulmadest") ülevõtmine, Boethius (u 480525): ,,De aga täitmine kristliku sisuga consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest") Hilisantiigi kirjandus: kristlik Symmachus ja Boethius (lad.) (9. saj. käsikiri) Tertullianus (u 160220) Minucius Felix (2.3. saj.) ,,Seitse vaba kunsti"
(Zeus), et ta poeg on hukkumas, kuigi (Jupiter) Zeus oli tõotanud, et A'st saab tulevaste maailma valitsejate esiisa. (Jupiter) Zeus kinnitas, et kõik saabki nii olema. Venus (Aphrodite) lasi poeg Cupidol (Eros) Dido kindlalt A'sse armuda. Nii saigi. Dido oli üliõnnelik, sest näis, et ka A on temasse armunud. Dido andis oma linna A'le. A nautis sellist elu ning ta unustas peaaegu oma reisi sihtmärgi jõuda Itaaliasse. Kuid (Jupiter) Zeus täitis oma lubadust, saates Mercuriuse (Hermes) A'le tema eesmärki meenutama. A kohkus ning asus teele, jättes Dido maha. Kui troojalased minema sõitsid, nägid nad Kartaagost tõusvat leeke tõusvat Dido matused. Laskumine allilma: Itaaliasse minek oli nüüd kerge. Kohale jõudes otsis A Helenose sõnade kohaselt üles Cumae sibülli, kes oli väga tark naine, ennustades tulevikku. Sibüll saatis A allilma, kus too kuuleb kõik vajaliku oma isalt Anchiselt. Sibüll lubas kaasa minna kui mees toob talle kuldse puuoksa
kuigi (Jupiter) Zeus oli tõotanud, et A’st saab tulevaste maailma valitsejate esiisa. (Jupiter) Zeus kinnitas, et kõik saabki nii olema. Venus (Aphrodite) lasi poeg Cupidol (Eros) Dido kindlalt A’sse armuda. Nii saigi. Dido oli üliõnnelik, sest näis, et ka A on temasse armunud. Dido andis oma linna A’le. A nautis sellist elu ning ta unustas peaaegu oma reisi sihtmärgi – jõuda Itaaliasse. Kuid (Jupiter) Zeus täitis oma lubadust, saates Mercuriuse (Hermes) A’le tema eesmärki meenutama. A kohkus ning asus teele, jättes Dido maha. Kui troojalased minema sõitsid, nägid nad Kartaagost tõusvat leeke tõusvat – Dido matused. Laskumine allilma: Itaaliasse minek oli nüüd kerge. Kohale jõudes otsis A Helenose sõnade kohaselt üles Cumae sibülli, kes oli väga tark naine, ennustades tulevikku. Sibüll saatis A allilma, kus too kuuleb kõik vajaliku oma isalt Anchiselt. Sibüll lubas kaasa minna kui mees toob talle kuldse puuoksa
Järgmisel päeval läks Aeneas sõbra Achatesega maad kuulama. Nende juurde tuli kütitari rüüs Venus, kes teatas, et nad peaksid minema kohe Kartaagosse ja mehed tegidki seda. Dido tervitas linnas Aeneast ja teisi troojalasi hästi ning kutsus nad sisse. Õhtul jutustas Aeneas oma eksirännakutest ja Dido armus temasse. Dido jagas Aeneasele asju ja too võttis kõik vastu. Aeneas hakkas ära unustama, et tal oli pooleni Itaalia otsimine. Jupiterile aga see asi ei meeldinud ja ta saatis Mercuriuse (Hermes) Aeneasele ütlema, et ta peab Itaaliat edasi otsima. Dido ja Aeneas jätsid hüvasti ning Aeneas asus taas merele. Kui Aeneas oli lahkunud, tegi Dido enesetapu. TEINE OSA: LASKUMINE ALLILMA Kohe pärast Itaalia randa jõudmist, leidis Aeneas Cumae sibülli koopa ja naisennustaja teatas, et võib Aeneasele näidata teed allilma, kus ta saab vajalikku teavet oma isalt Anchiseselt. Sibüll lubas Aeneasega kaasa minna. Aeneas pidi
annaabi.ee 
