Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid
MAALIKUNST
15.saj. Itaalias
· Piiblitegelased muudeti kaasaegsemaks
· Riietus, tunded ja meelelisus
· Tsentraalperspektiivi rakendamine
· Freskotehnika, temperavärvid, õlivärvid
· Antiiksete arhitektuuridetailide maalimine
pildile
TEEMA
· Kõigil maalidel on teema, mis kannab
sõnumit
· Sageli on teema lihtsalt äratuntav
· Varasematel maalidel on teema võetud
piiblist või antiikmütoloogiast
· Eeldas vaatajalt lugude tundmist
TEHNIKA
· Selle all mõeldakse vahendeid ja
materjale
· Materjali käsitsemise viis
· Erinevad värvid:
­ Fresko (seintele)
­ Õlivärvid (tahvelmaal, lõuenditele)
­ Temperavärvid (tahvelmaal)
SÜMBOLISM
· Kasutati sümbolite keelt ja allegooriat,
mida mõistsid nii vaataja kui kunstnik
· Iga objekt oli läbimõeldud ja omas pildil
kindlat tähendust antud ajas
KUNSTILINE LAHENDUS
· Kompositsioon e. teose ülesehitus, üksikosade
paigutus
· Valguse ja varju käsitlemine
· Ruumi ja detailide käsitlemine
· Koloriit e. värvide kooslus
· On kasutatud kindlat ajaloolist stiili sarnaste
tunnustega
· Kunstnikul on oma isiklik vaatenurk, samale
teemale on lõputult palju erinevaid
lähenemisvõimalusi
MASACCIO (1401-1428)
· Brancacci kabeli freskod
· "Kolmainsus"
· Ruumilisuse rõhutamine tugeva valguse-
varju abil
· Dramaatilised tunded
MASACCIO
"Aadama ja Eeva
paradiisist
väljaajamine"
õp.lk.48
PARADIISIST VÄLJAAJAMINE
· Tehnika ­ fresko
· Teema ­ Ingel ajab Adam ja Eva paradiisist
välja
· Sümbolid ­ värav ja ingel on taevavärav. Zestid
näitavad piina, häbi, kannatamist. Inetud näod
rõhutavad nende pahelisust.Näpuga näitav ingel
on hukkamõistev. Arhitektuur antiikne.
· Kunstiline lahendus ­ Kehad modelleeritud
valguse-varjuga. Rakurss Eva näo juures.
Perspektiivi kasutamine. Külm-soe koloriit.
MASACCIO
"Kolmainsus"
· Maal mõjub ruumi
jätkuna
· Perspektiivijoonte
koondumispunkt risti
aluspunkt
· Figuurid
sümmeetriliselt
· Kolmnurgas
· Õp.lk.47
MASACCIO (1401 ­ 1428)
· PÜHA KOLMAINSUS (1425) ­ Santa Maria Novella kirikus (fresko)
· Teema ­ ristilöödud Kristus, neitsi Maarja, jumalaisa, põlvitavad
palvetajad
· Väljendab Kristuse taassündi. Kolmainsus ­ isa, poeg ja püha vaim
· Sümbolid ­ oreooliga jumalaisa, toetab Kristuse keha ­ tähendab
ülestõusmist. Arhitektuurne raamistik viitab renessansile. Neitsi
Maarja osutab sõrmega Kristusele ­ ainus zest pildil. Tuvi ­püha
vaim. Skelett - surm
· Kunstiline lahendus ­ maal kui aken kabelisse. Koonduv
kassettlagi. Sümmeetriline kompositsioon, Kristus keskel, hele
figuur. Figuurid moodustavad kolmnurga. Koloriit freskolikult mahe,
vähe kontrasti nii värvis kui valguses.
PAOLO UCCELLO (1397-1475)
"San Romano lahing" õp.lk.50
SAN ROMANO LAHING (1450)
· praegu Londonis (tempera puutahvlil)
· T - Firenzelane väepealik Tolentino
võidukas lahingus sienalaste üle.
· S- mundrid, lipp
· K- perspektiiv sõjarelvade koondumine,
surnukeha suund. Rakurss. Hele- tume
jagatud. Esi- ja tagaplaan, keskplaani
pole. Väepealik valgel hobusel.
PIERO della FRANCESCA
"Kristuse ristimine"
Ristkülik (maa) ja ring (taevas) ­
jumalik kompositsioon
Ringi keskmes tuvi (püha vaim)
Kristus keskel
Ristija Johannes paremal
Inglid vasakul
Looklev jõgi näitab ruumi
Noored taimed ­ uuestisünd
Kõik detailid võrdse selgusega
joonistatud nii esi ­ kui
tagaplaanil
Õp. lk.48
KRISTUSE RISTIMINE (1445)
· praegu Londonis
· M ­ munatempera puutahvlil
· T ­ Ristija Johannes ristib Kristust Jordani jões. Inglid
· S ­ Johannes loomanahas. 3 inglit- kolmainsus. Taimed
­ uuestisünd. Tuvi. Ring- taevas. Ristkülik ­maa.
Kuldsed kiired- jumala kohalolek.
· K ­ Kristus keskmes. Kompositsioon kolmnurgal ja
ristkülikul. Esi- ja tagaplaan. Koloriit- ei muutu plaanides.
Rahulik, rohekas. Kerge valguse ja varjuga
modelleerimine. Täpsed detailid.
Andrea Mantegna (1431-1506)
"Surnud Kristus"
· Rakendatud
perspektiivi-
reegleid
· RAKURSS
· Lühendatud
keha
· Õp.lk.53
FRA ANGELICO (1400-1455)
"Maarja kuulutus"
MAARJA KUULUTUS (1434)
· Cortona muuseumis (tempera puutahvlil)
· T ­ Neitsi Maarjale ilmub ingel Gabriel sõnumiga.
· S ­ avatud piibel, ristatud käed viitavad Maarja
usklikkusele. Suletud kardinad, valged roosid ­ puhtus ja
süütus.Hekk eristab head kurjast. Tuvi ­ püha vaim.
Adam ja Eva ­ meenutavad inimkonna pattu, et inimene
on jumala armust ilma jäetud. Kuldäärised mantlil -
taevane kuninganna.
· K ­ perspektiiv ­ koonduv kaaristu. Keskmes Maarja,
eraldi ava taustal. Detailne. Koloriit kogu pildi ulatuses
sama, ei erista kaugust. Suurus väheneb. Tool kui
mosaiik. Ruumi sügavuses vari.
Sandro Botticelli
(1444-1510)
"Venuse sünd"
Esimene renessansiaegne mütoloogiline
maal
Õp.lk.55
BOTTICELLI "Venuse sünd"
VEENUSE SÜND (1484)
· Firenzes
· M- tempera lõuendil
· T ­ Veenus (Aphrodite) sünd merevahust. Läänetuul
Zephyros ja Chloris (Flora) Nümfid.
· S ­ roosid Veenusele pühitsetud, loodi tema
sünnihetkel. Armastuse sümbol. Nümf ­
personifitseeritud (elutu mõiste inimese kujul) aastaaeg,
kevade sümbol. Lillelised rõivad ­ ajastu mood. Häbelik
poos. Lehtede heledad kontuurid ­ sünniga kaasnev
valgus.
· K ­ kompositsioon sümmeetriline, figuurid dünaamilised.
Meeleolu kerge. Õhk liigub. Lained stiliseeritud. Figuurid
mahedad, pehme joonega, tuules hõljuvad riided. Koloriit
hele ja õhuline.
BOTTICELLI "Kevad e.primavera"
KEVAD (1480)
· Firenzes
· M ­ tempera puidul
· T- Veenus (Aphrodite) Läänetuul Zephyros ja nümf
Chloris (Flora). Kevad ­ Flora. Mercurius (jumalate
sõnumitooja) peletab pilvi. Cupido ülal vibu ja nooltega -
armastusjumal. 3 graatsiat ­ jumalanna teenijannad.
· S ­ lilled ­ kevad, õnn abielust. Firenze on lillede linn.
Maod Mercuriuse saua ümber ­ viljakus.
· K ­ Veenus keskel. Figuurid grupeeritud. Drapeeringud,
läbikumavad kehad. Mustrid ja ornamentika. Tumedal
foonil
GIOVANNI BELLINI (1430 ­ 1506)
· Veneetsia kunstnik
· Õlimaal (rohkem
värvivarjundeid)
· Ruumiline sügavus
· Sümmeetriline grupp
· Keskmes Neitsi
Maarja
· Õp.lk.56
Vasakule Paremale
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19 Nimetu #20 Nimetu #21 Nimetu #22 Nimetu #23
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor badgirl4ever Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Renessanss muusikas
9
doc

Renessanss muusikas

RENESSANSS. renessanss ­ (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss ­ eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss ­ u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss ­ u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on v

Muusika
Renessanss - periodiseering-maalid ja kunstnikud
14
doc

Renessanss - periodiseering, maalid ja kunstnikud

Renessanss 14. saj. FRECENTO ­ eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO ­ vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO ­ kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suurene

Kunstiajalugu
Ajalugu - konspekt ja pildid
48
doc

Ajalugu - konspekt ja pildid

: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik. Hakati väärtustama meelelisi naudinguid. Antiikkunsti mõju tugevaim arhitektuuris. Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste. Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Teose re

Ajalugu
Kunstiajalugu - renessanss
3
docx

Kunstiajalugu - renessanss

31.10.2012 · Michelangelo- Pidi koosnema 40 kujust(Julius II hauamonument) ja olema kahekorruseline, lõpuks valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine. Kuulsaimaid olid veel Goujon(u1510-1568)- süütute kaevu reljeefid (Pariisis) Kreeka eeskujul kujutavad 5 nümfi, Francois I hauamonum

Kunstiajalugu
Konspekt
22
pdf

Konspekt

1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus ­ trecento ­ eelrenessanss 15. sajand ­ quattrocento - vararenessanss 16. sajand ­ cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) ­ hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist

Kunstiajalugu
Itaalia renessanss - põhjalik referaat
22
doc

Itaalia renessanss - põhjalik referaat

RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus ­ trecento ­ eelrenessanss 15. sajand ­ quattrocento - vararenessanss 16. sajand ­ cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) ­ hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnu

Kunstiajalugu
Romaani stiilist Flandria kunstini
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt ­ matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamed

Kunstiajalugu
Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015
66
pdf

Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)

TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………?

Arhitektuuri ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun