legaalformuleeringud. VVS 39 sh kompetentsi- Loovad õigusi, tunnistavad need sobivateks ja piiravad neid. Kui tegemist on avaliku õiguse kasutamisega, räägitakse sageli organisatsiooninormidest. Need määratlevad ametiisikute võimupiirkonna, selle sisu ja piirid. VVS 53 lg 1 Menetlusnormid- Lihtmenetluse kohaldamisel võivad kohtualune, kaitsja või alaealise kohtualuse seaduslik esindaja esitada apellatsioonkaebusi ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Menetlusnormid on kompetentsinormidest kergemini tõlgendatavad tegevusjuhisteks ehk käitumisnormideks. Menetlusnormide hulka kuuluvad ka reageerimisviisi normid ehk need protsessuaalsed normid, millele tuginedes juhitakse kohtuprotsessi käiku. Samasse rühma kuuluvad ka dokumentide vormi, tõendeid ja hagimenetlust puudutavad normid. HMS 14 Legaalsed formuleeringud - Õigusnormid peavad selleks, et kehtida kindlaks määramata arvu tulevaste
Õiguslikud alused: *Karistusnorm on õigusnorm, millega määratakse kindlaks karistatava teo kirjeldus ja karistuse määr. *Sekkumisnorm on õigusnorm, millega sätestatakse muu õiguslik alus avaliku võimu teostamiseks isiku suhtes. *Volitusnorm. Määrus on seadusandlik ehk õigustloov akt. Menetlusnormid määravad kindlaks menetleja, menetluse poolte, muude menetlusosaliste ja teiste menetlusse kaasatud isikute õigused ja kohustused konkreetse menetluse raames. Menetlusnormide sisu järgi võib need liigitada järgmiselt: *Menetlusnõuded reguleerivad korda, kuidas sooritada menetlus- või protsessitoiminguid. *Menetlustähtajad on tähtajad, mille jooksul tuleb taotlus, avaldus, hagi, kaebus või muu dokument esitada või menetlustoiming sooritada. *Vorminõuetega määratakse kindlaks, millises vormis peab tahteavaldus, taotlus, kaebus, haldusakt või muu õigustoiming olema. *Vormistusnõuetega määratakse kindlaks, millised
Õiguste reaalse kaitse tagamiseks tuleb isikut teavitada, millistes rikkumistes teda süüdistatakse, ning tal peab olema võimalik tutvuda väidetava süüteoga seonduva informatsiooniga. Tähtaja määramine distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas või korralduses ei oma mõju distsiplinaarmenetluse õiguspärasusele. Selle tähtaja rikkumise korral ei teki ametnikul, kelle tegevust distsiplinaarmenetluse käigus uuritakse õigust tugineda menetlusnormide rikkumisele. Tähtaeg on teenistusalane korraldus distsiplinaarmenetluse läbiviija jaoks ning kui ta ei suuda etteantud tähtaja jooksul ülesannet täita, võib talle tähtaja andnud isik seda pikendada. Nii distsiplinaarmenetluse tähtaja määramisel kui pikendamisel peab arvestama ATS §-s 77 sätestatud tähtaegadega, eelkõige maksimaalselt 6 kuu pikkuse menetlemise ajaga. 10.Mida tähendab bagatellijuhtum? Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat: Teatud juhtudel on tegemist
Riigikogu nimetab ametisse Riigikohtu esimehe ja riigikohtu liikmed Muud kohtunikud president Riigikohtu ettepanekul Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena 18. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus: Kohtusüsteem kolmeastmeline: Maakohtud – tsiviil- ja kriminaalasjad ning halduskohtud – kaebused ametiasutuste ja isikute vastu Ringkonnakohus-Apellatsioon Riigikohus-Kassatsioon (alamkohtute menetlusnormide täitmise ülevaatamine). Otsus on lõplik 19. Ombudsman ehk õigusvahemees- Huvide kaitse suhetes ametiasutuste ja –isikutega Õiguskantsler- Teostab järelvalvet õigusaktide üle Riigikotrolör- riigi vara säilimine, selle otstarbeka ja säästliku kasutamise kontrolli korraldamine, riigikontrolli struktuuri määramine ja tegevuse üldjuhtimine. 20. Euroopa Inimõiguste Kohus: Inimese, juriidilise isiku või osalusriigi kaebus
siduvas ja vaidlust välistava kindlakstegemises. Õiguse tõlgendamisel on oluline proportsionaalsus, õiguskindlus ja õigustatud ootuse printsiip. Euroopa kohus on euroopa kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduse järgimise lepingute kohaldamisel. Siseriiklikud kohtud kohaldavad EL õigust, kuid lõpliku tõlgendamise õigus on Euroopa Kohtul. Euroopa kohus on pädev tegema otsuseid hagide kohta, kui puudub instutsiooni pädevus, või toimub oluline menetlusnormide rikkumine, asutamislepingu või selle normi rikkumine. Euroopa Kohtu lahenditest tuleneb, et ühenduse üldaktid on liikmesriikides vahetult kohaldatavad ja ühenduse õigus on liikmesriigi suhtes ülimuslik. 7.Eelotsuse menetlus Euroopa Kohtus eelotsuse menetlus seisneb selles, et kohtumenetlus, mis algab näit eesti halduskohtus, käib vahepeal ära Euroopa Kohtus. Seda siis kui eesti kohus kahtleb EL õigusakti õiguspärasuses ja
Lissaboni leping Euroopa Liidu leping Euroopa Liidu Toimimise Leping Protokollid, lisad, muudatused ja ühinemislepingud · Euroopa Liidu Põhiõiguste harta · Üldised õigusprintsiibid (tavaõigus) kasutatakse aluslepingu artiklite tõlgendamisel. (Põhiõigused, proportsionaalsus, õiguskindlus,õiguspärase ootuse põhimõte, võrdsusprintsiip, ettevaatusprintsiip,menetlusnormide järgimine, jne.) · Rahvusvahelised lepingud 2009 Lissaboni leping leping, mis kirjutati alla 2007. aasta 13. detsembril Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asutamislepingut "eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust" ning jõustus 1. detsembril 2009, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Eesmärk : muuta EL
Teenistuse Kohtu otsuse peale esitatud kaebuste alusel. 2.2. Menetlused Olenemata kohtuasja laadist, on menetlusel alati kirjalik staadium ja peaaegu alati ka suuline staadium, mis on avalik. Ometi tuleb teha vahet eelotsusemenetlusel ja hagimenetlusel. Kohtu poole pöördumine ja kirjalik menetlus Eelotsusmenetluses Liikmesriigi kohus esitab Euroopa Kohtule liidu õigusnormi tõlgendamist või kehtivust puudutavad küsimused üldiselt liikmesriigi menetlusnormide kohaselt tehtud kohtuotsuse või -määruse vormis. Kui Euroopa Kohtu tõlketeenistus on tõlkinud eelotsusetaotluse kõikidesse liidu keeltesse, teavitab kohtusekretär lisaks kõikidele kohtuasja menetluspooltele ka kõiki liikmesriike ja institutsioone. Kohtusekretär avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise menetluses osalevate poolte ning esitatud eelotsuse küsimuse põhisisu kohta. Pooltel, liikmesriikidel ja liidu institutsioonidel on
– Euroopa Liidu Toimimise Leping – Protokollid, lisad, muudatused ja ühinemislepingud • Euroopa Liidu Põhiõiguste harta • Üldised õigusprintsiibid (tavaõigus) – kasutatakse aluslepingu artiklite tõlgendamisel. (Põhiõigused, proportsionaalsus, õiguskindlus,õiguspärase ootuse põhimõte, võrdsusprintsiip, ettevaatusprintsiip,menetlusnormide järgimine, jne.) • Rahvusvahelised lepingud Teisesed õigusallikad Määrused Määrust kohaldatakse üldiselt. See on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Näide: Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2003 kehtestatud monopolidevastastemenetluste uue korra eesmärk on tagada Euroopa Liidu (EL)
jms.). Kollisiooninormide liigitamine: 1. multilateraalsed- võib kohaldada mis tahes riigi õigust, kui pide seda lubab 2. unilateraalsed- kohaldatavaks õiguseks on selle riigi õigus, kust norm tuleneb. LEX REI SITAE- tähendab, et vara suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus asi asub ehk asja asukohamaa õigust. 2) Vahetegemine materiaalõiguse ja menetlusnormide vahel: *REÕ normid nimetatakse väga sagedasti ka kollisiooni – ehk konfliktnormideks ja rahvusvahelist eraõigust ise kollisiooniõiguseks ehk konflikt- õiguseks *REÕ normid on materiaalõiguse normid. Üks jagu norme sisaldab eneses peaasjalikult olulisi määrusi teatud õigussuhete korraldamiseks. Sarnased normid kannavad materjaalsete normide nime.
mis andmise ajal oli …”. Kui menetluse kestel muutuvad normid, tuleks esmalt vaadata, kas rakendussätted sisaldavad reegleid, kuidas toimida juba menetluses olevate taotlustega, kui ei, siis: 1. kui vastasel korral rikutaks isikute õiguspärast ootust, tuleb otsust tehes siiski lähtuda taotluse esitamise, mitte haldusakti andmise ajal kehtivast õigusest; 2. menetlusnormide muutumisel tuleb lähtuda menetluse alguses kehtinud normidest (HMS § 5 lg 5); 3. pädevuse muutumine – vt HMS § 9 lg 3; - haldusakt on proportsionaalne (HMS § 3 lg 2); - haldusakt on kaalutlusvigadeta (HMS § 4); - haldusakt järgib vorminõudeid (HMS §-d 55–57). Eeltoodud õiguspärasuse nõuded jagatakse reeglina kaheks suuremaks grupiks: haldusakti formaalse ja materiaalse õiguspärasuse nõuded. Materiaalne õiguspärasus: 1
kassatsiooni korras, kusjuures Riigikohus tõendeid ei hinda - vaatab asju läbi õigusliku poole pealt: kas alama astme kohtud on seadusest õigesti aru saanud, seda õigesti kohaldanud ning kas alamates astmetes on järgitud kõiki menetlusnorme. Eesti kohtusüsteem Riigikohtus kaebuse menetlusse võtmine Menetlusseadustike järgi võtab Riigikohus talle esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse, kui vaidlustatakse normi kohaldamise õigsust või taotletakse lahendi tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu, mis tõi kaasa või oleks võinud tuua kaasa ebaõige lahendi. Lisaks võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks. Kui Riigikohus otsustab kaebust mitte menetlusse võtta, ei põhjenda ta menetlusse võtmata jätmist. Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes
kusjuures Riigikohus tõendeid ei hinda - vaatab asju läbi õigusliku poole pealt: kas alama astme kohtud on seadusest õigesti aru saanud, seda õigesti kohaldanud ning kas alamates astmetes on järgitud kõiki menetlusnorme. Riigikohtus kaebuse menetlusse võtmine Menetlusseadustike järgi võtab Riigikohus talle esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse, kui vaidlustatakse normi kohaldamise õigsust või taotletakse lahendi tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu, mis tõi kaasa või oleks võinud tuua kaasa ebaõige lahendi. Lisaks võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks. Kui Riigikohus otsustab kaebust mitte menetlusse võtta, ei põhjenda ta menetlusse võtmata jätmist.
kohustused vastavateks menetlustoiminguteks (nt PS: kord, juhud ja kord = materiaalõiguse normid + protsessuaalõiguse normid süsteemses seostatud kogumis; lühidalt - need on menetlustoiminguid reguleerivad ja käivitavad normid). Protsessuaalõiguse normid laiemas tähenduses on kõik rakenduslikku toimet reguleerivad normid (nt seaduste nn rakendussätted), kitsamas tähenduses aga vastava materiaalõiguse haruga loogiliselt seotud õigusemõistmise või vaidluste lahendamise menetlusnormide süsteemne kogum (nt kriminaalõiguse ja kriminaalmenetluse normid; tsiviil- ehk eraõiguse ja tsiviilmenetluse normid). 22 § 4. Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistes seostes õigusnorm koosneb. See on õigusnormi formaalse määratletuse tunnuste kogum (vt teema I § 3 p 1).
pandiõigus). H-D-tüüpi regulative normid. Tsiviilkohtumenetlus (tsiviilprotsess) On seotud tsiviilõiguse haruga: üks on protsessuaalõiguse normistik, teine materiaalõiguse normistik. Reguleerimise üldobjektiks tsiviilasjade lahendamise kord, õigustatud ja kohustatud subjektid. Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras tsiviilkohtusse pöörduda. Normid H-D-tüüp regulatiivsed ja vastutus menetlusnormide rikkumise eest on sätestatud materiaalõiguse normidega hoopis nt kriminaalõiguse eriosas. Rahvusvaheline õigus Reguleerimise üldobjektiks on kõik, mis seondub riikide omavahelise suhtlemisega ning riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtlemise ja tegevusega. Õigusaktide süstematiseerimine 1) Inkorporeerimine: õigusktide monoamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude vm järjestuses.
protsessuaalõiguse normides sätestatud sundi. Protsessuaalõiguse normid reguleerivad materiaalõiguse normide rakendamise menetlust ehk korda; need on menetlustoiminguid reguleerivad ja käivitavad normid. Protsessuaalõiguse normid laiemas tähenduses on kõik rakenduslikku toimet reguleerivad normid (nt seaduste rakendussätted), kitsamas tähenduses aga vastava materiaalõiguse haruga loogiliselt seotud õigusemõistmise või vaidluste lahendamise menetlusnormide süsteemne kogum (nt tsiviilmenetluse normid). Täielikud ja mittetäielikud normid Seletavad normid- määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge; Kitsendavad normid- välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Kitsendavad
ettenähtud korras ja seaduse poolt määratud ametnikuõiguse korral. Haldussundi: 1) kohaldatakse eelkõige avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitseks 2) kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid 3) kohaldatakse väljaspool teenistusalluvussuhteid 4) kasutamise konkreetseteks eesmärkideks võib olla õigusvastase käitumise lõpetamine ja kahjulike tagajärgede ärahoidmine jne 5) kohaldatakse selleks eraldi kehtestatud menetlusnormide alusel 6) põhineb spetsiifiliste õiguslikult kehtestatud vahendite kohaldamisel Väärteomenetlus: Süü Tahtlus Ettevaatamatus Hooletus Kergemeelsus 20. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha. Loengu materjal, Karistusseadustik, asendustäitmise ja sunniraha seadus) Väärteo eest kohaldatavad karistused: 1
regulatsioonist (nt tulevane Veapunktiseadus). 2. Materiaalõiguslikud koosseisud Tuleb silmas pidada, et süüteokoosseisud peaksid säilima LiiklS-s (ei ole vaja erilisi väärteokoosseise, mis seonduksid VPS-ga). Lahendada tuleb ka hoiatustrahvi (ja kiiruskaamerate hoiatustrahvide) küsimus, mis minu arvates põhimõtteliselt võivad kuuluda VPS käivitavate materiaalõiguslike aluste hulka. Seega tuleb sisuliselt lahendada eelkõige menetluslikud küsimused. 3. Menetlusnormide paigutus Üks variant oleks kogu VPS menetluslik külg lisada VäärTMS-i (nt kuni vastava rehabiliteerimisabinõu kohaldamise korraldamiseni välja. Teisel juhul tähendaks üleminek VPS-le ühtlasi väärteomenetlusest loobumist (see võimalus tuleb mõistagi VäärTMS-i sisse kirjutada, seega kasvõi VäärTMS § 29 vastavasisulise täiendamisega) ning asja üleminekut karistusõigusest haldusõigusesse (analoogiliselt alaealise süüteoasja
RK: kui on ette nähtud ainuisikuline arutamine, aga arutatakse kollegiaalselt, pole probleemi; kui ette nähtud kollegiaalne, aga arutatakse ainuisikuliselt, siis on probleem, sest kollegiaalse eesmärk on täiendav garantii lahendi õigsuseks probleem rahvakohtunikega ei ole professionaalsed o seadusandja tahe oli, et võtta see muutuja ära et oleks kindlam RakS § 2 lg 2 kohtualluvus ja pädevus vana seaduse järgi ilmselt ei ole menetlusnormide rikkumine 13. H esitas maakohtusse hagi K vastu. Kohus küsis K-lt hagile vastust. K vastas kirjalikult. Kohtuistungile K ei ilmunud. Kohus tegi sisulise lahendi. K esitas apellatsioonkaebuse taotlusega tühistada kohtuotsus, kuna kohus rikkus poolte võrdsuse põhimõtet ja ärakuulamise põhimõtet. Hageja H osales istungil, tema kuulati ära. K istungil ei osalenud, teda ära ei kuulatud. Kas K väited on põhjendatud?
tõendeid ei hinda - vaatab asju läbi õigusliku poole pealt: kas alama astme kohtud on seadusest õigesti aru saanud, seda õigesti kohaldanud ning kas alamates astmetes on järgitud kõiki menetlusnorme. Riigikohtus kaebuse menetlusse võtmine Menetlusseadustike järgi võtab Riigikohus talle esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse, kui vaidlustatakse normi kohaldamise õigsust või taotletakse lahendi tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu, mis tõi kaasa või oleks võinud tuua kaasa ebaõige lahendi. Lisaks võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks. Kui Riigikohus otsustab kaebust mitte menetlusse võtta, ei põhjenda ta menetlusse võtmata jätmist. Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes nähtud ette võimalus kohtulahendite
ütlused, mis isik annaks menetletavas kriminaalasjas kohtuistungil. (2) Isiku poolt teise kriminaalasja kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui deponeeritud ütlused või käesoleva seadustiku §-s 294 nimetatud juhul. (3) Varasema ristküsitluse käigus antud ütlused on tõendina lubatavad, välja arvatud juhul, kui kõrgema astme kohus on selle ristküsitluse või muude menetlusnormide rikkumise tõttu välistanud. § 291. Tunnistaja varasemad ütlused kohtus ristküsitlemise võimaluseta (1) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus tunnistaja poolt varem antud ütluse tõendina vastu võtta, kui tunnistaja: 1) on surnud; 2) keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast; 3) ei ole võimeline ütlusi andma oma terviseseisundi tõttu; 4) asukohta ei ole suudetud mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha;
Kohaldatakse väljaspool teenistusalluvussuhteid Eesmärkideks võib olla: Õigusvastase käitumise lõpetamine ja selle kahjulike tagajärgede ärahoidmine Õiguserikkuja vastutusele võtmise ja õiguserikkumise asja menetluse tagaminening õiguserikkuja karistamine Üldpreventiivne tähendus Kohaldatakse selleks eraldi kehtestatud menetlusnormide alusel Põhineb spetsiifiliste õiguslikult kehtestatud vahendite kohaldamisel Haldussunni subjektid Haldussundi saab kohaldada nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute suhtes. Üldreeglina peabfüüsiline isik olema deliktivõimeline. Seadus võib subjektile esitada erinõudeid sõltuvalthaldusõiguserikkumise iseloomust või kohaldatava sunnivahendi eripärast. Samas võib mõndaliiki haldussunni vahendeid kohaldada ka isikute suhtes, keda ei saa võtta haldusvastutusele (nt
- kohaldatakse väljaspool teenistusalluvussuhteid - eesmärkideks võib olla: o õigusvastase käitumise lõpetamine ja selle kahjulike tagajärgede ärahoidmine o õiguserikkuja vastutusele võtmise ja õiguserikkumise asja menetluse tagamine ning õiguserikkuja karistamine 44 o üldpreventiivne tähendus - kohaldatakse selleks eraldi kehtestatud menetlusnormide alusel - põhineb spetsiifiliste õiguslikult kehtestatud vahendite kohaldamisel Haldussunni subjektid Haldussundi saab kohaldada nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute suhtes. Üldreeglina peab füüsiline isik olema deliktivõimeline. Seadus võib subjektile esitada erinõudeid sõltuvalt haldusõiguserikkumise iseloomust või kohaldatava sunnivahendi eripärast. Samas võib mõnda liiki haldussunni vahendeid kohaldada ka isikute suhtes, keda ei saa võtta haldusvastutusele (nt.
Haldussundi kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid. kohaldatakse väljaspool teenistusalluvussuhteid eesmärkideks võib olla: õigusvastase käitumise lõpetamine ja selle kahjulike tagajärgede ärahoidmine õiguserikkuja vastutusele võtmise ja õiguserikkumise asja menetluse tagamine ning õiguserikkuja karistamine üldpreventiivne tähendus kohaldatakse selleks eraldi kehtestatud menetlusnormide alusel põhineb spetsiifiliste õiguslikult kehtestatud vahendite kohaldamisel Haldussunni subjektid Haldussundi saab kohaldada nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute suhtes. Üldreeglina peab füüsiline isik olema deliktivõimeline. Seadus võib subjektile esitada erinõudeid sõltuvalt haldusõiguserikkumise iseloomust või kohaldatava sunnivahendi eripärast. Samas võib mõnda
- kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid - kohaldatakse väljaspool teenistusalluvussuhteid - eesmärkideks võib olla: o õigusvastase käitumise lõpetamine ja selle kahjulike tagajärgede ärahoidmine o õiguserikkuja vastutusele võtmise ja õiguserikkumise asja menetluse tagamine ning õiguserikkuja karistamine o üldpreventiivne tähendus - kohaldatakse selleks eraldi kehtestatud menetlusnormide alusel - põhineb spetsiifiliste õiguslikult kehtestatud vahendite kohaldamisel Haldussunni subjektid Haldussundi saab kohaldada nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute suhtes. Üldreeglina peab füüsiline isik olema deliktivõimeline. Seadus võib subjektile esitada erinõudeid sõltuvalt haldusõiguserikkumise iseloomust või kohaldatava sunnivahendi eripärast. Samas võib mõnda liiki haldussunni vahendeid kohaldada ka isikute suhtes, keda ei saa võtta haldusvastutusele (nt.
Haldussundi kohaldav ametiisik esineb võimuesindaja staatuses; 4) haldussunni kasutamise konkreetseteks eesmärkideks võib olla õigusvastase käitumise lõpetamine ja selle kahjulike tagajärgede ärahoidmine, õiguserikkuja vastutusele võtmise 103 ja õiguserikkumise asja menetluse tagamine ning õiguserikkuja karistamine. Haldussund võib omada ka üldpreventiivset tähendust õiguserikkumiste ärahoidmisel; 5) haldussundi kohaldatakse selleks eraldi kehtestatud menetlusnormide alusel; 6) haldussund põhineb spetsiifiliste õiguslikult kehtestatud vahendite kohaldamisel. § 2. Haldussunni subjektid Haldussundi saab kohaldada nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute suhtes. Üldreeglina peab füüsiline isik olema deliktivõimeline, s.t. ta peab vastama seadusega kehtestatud kriteeriumidele, mis lubavad teda vaadelda haldusõiguserikkumise subjektina ning kohaldada tema suhtes halduskaristust. Seadus võib subjektile esitada erinõudeid
Haldussundi kohaldav ametiisik esineb võimuesindaja staatuses; 4) haldussunni kasutamise konkreetseteks eesmärkideks võib olla õigusvastase käitumise lõpetamine ja selle kahjulike tagajärgede ärahoidmine, õiguserikkuja vastutusele võtmise 103 ja õiguserikkumise asja menetluse tagamine ning õiguserikkuja karistamine. Haldussund võib omada ka üldpreventiivset tähendust õiguserikkumiste ärahoidmisel; 5) haldussundi kohaldatakse selleks eraldi kehtestatud menetlusnormide alusel; 6) haldussund põhineb spetsiifiliste õiguslikult kehtestatud vahendite kohaldamisel. § 2. Haldussunni subjektid Haldussundi saab kohaldada nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute suhtes. Üldreeglina peab füüsiline isik olema deliktivõimeline, s.t. ta peab vastama seadusega kehtestatud kriteeriumidele, mis lubavad teda vaadelda haldusõiguserikkumise subjektina ning kohaldada tema suhtes halduskaristust. Seadus võib subjektile esitada erinõudeid
- OÜ on suletud, väike ühing AS on suur, avatud ühing - See erinevus paneb paneb paika selle, et reeglid on objektiivselt erinevad ja vastastikku normide kohaldamine ei ole võimalik - Kapitali suurendamine on menetlus, mis koosneb mitmest erinevast etapist: mitmed toimingud, mida tuleb teha kindlas järjekorras - Siin võivad olla fataalsed tagajärjed: menetlusnormide rikkumine toob üldjuhul kaasa tühisuse - Aktsiakapitali suurendamise otsustab üldkoosolek (kõikide kaalukamate otsuste üle peab otsustama kõige kõrgem organ) - Erand: § 349 volitatud kapitali suurendamine nõukogu poolt (üldkoosolek annab volituse nõukogule: määrab kindlaks nt. põhimõttelised tingimused, suuruse, ajalised raamid jne); Tegemist
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne,
on unitaarriik, siis selliseid õigusnorme meil ei eksisteeri, küll aga eksisteerivad üldriiklikult kehtivad munitsipaalõigusnormid; 2) föderatsiooni subjektide õigusnormid (vt p 1); 3) kohalikud õigusnormid [lokaalsed; kehtivad kindla KOV üksuse territooriumil] (mõisted: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon; õigusaktide kehtivus aegruumis ja isikute ringi suhtes!) f) võivad jaguneda ka materiaal- ja menetlusõigusnormideks. [vahetegu materiaal- ja menetlusnormide ning materiaalse ja formaalse kehtivuse vahel!] 4.1.Munitsipaalõigusinstituut Munitsipaalõigusinstituut on munitsipaalõigusnormide kogum, mis reguleerib vastastikku seotud ja munitsipaalõiguse aine raames iseseisva, eraldatud grupi moodustavate ühiskondlike suhete ringi (volikogude valimised, munitsipaalomand, kohalik rahandus jt). 5. Munitsipaalõiguse allikad Siin on tegu õiguse allikatega kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse (seadused, määrused jne) kohta.
annaabi.ee 
