lk 69 – 79. Keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte – Loeng, Kommentaarid lk. 59 - 63. Lõimimispõhimõte – Loeng, Kommentaarid lk. 64 - 68. III keskkonnaalased õigused Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud inimõiguste seos keskkonnaseisundiga – Loeng Keskkonnaalane materiaalõiguslik põhiõigus– loeng, Kommentaarid 123 - 135 Keskkonnaalased menetluslikud õigused. loeng, Kommentaarid 136 - 147, 158 -169, Juurdepääs õiguskaitsele keskkonna alal, Loeng, Kommentaarid 172 - 182 Soovitatav: Relve, K.. Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 - kas alus piiramatuks actio popularis'eks? Juridica, 2009 I, 19 - 27. IV Rahvusvaheline keskkonnaõigus areng - Materjal ÕIS-s põhimõtted - Materjal ÕIS-s süsteem - Materjal ÕIS-s V EL keskkonnaõigus
tähtajaks, mis tähendab, et kostja on raha maksmisega sattunud viivitusse. Seetõttu on VÕS § 113 lg 1 alusel hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määras, mille pooled olid kokku leppinud (mõlemas laenulepingus on määraks 0,1% päevas). Hageja taotleb seadusjärgse viivise välja mõistmist TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni täitmiseni. III Menetluslikud seisukohad 3.1 Hagihind Hageja põhinõue on 2250 eurot (900+2300-950). Põhinõudest on maha arvutatud 950 eurot, mille sai hageja sõiduauto Mercedes-Benz A 160 müümisest. Kõrvalnõuetena nõuab hageja 3200 euro suuruse intressi tasumist (intress on fikseeritud laenulepingutes 900+2300). Lisaks ka VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivised põhinõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni (alates 28.06.2015 kuni 29.09.2016 ning alates 28.06.2015 kuni 29.09.2016)
b) igasugune haldusorgani õigusakt, sh nii üld- kui üksikakt; c) ainult haldusorgani üksikakt; d) ainult haldusorgani üldakt. 18. Väärteootsus: a) sarnaneb kohtuotsusega, kuid on antud teise võimuharu poolt; b) sarnaneb haldusaktiga, kuid on antud teise funktsiooni täitmise raames; c) on õigusakt, millega mõistetakse karistus väiksemate õigusrikkumiste eest. 19. Kohtuotsus on a) igasugune kohtu otsustus ühe kohtuasja arutamise jooksul (so nii sisuline lõppotsus kui ka menetluslikud otsustused); b) tähistab vaid asja sisulise lahendamise kohta langetatud otsust; c) tähistab vaid menetlusega seotud küsimuste lahendmaiseks tehtud otsuseid.
Aadress: Tee 1a, Tartu Tel: 51234567 E-post: [email protected] KOSTJA VASTUS JANA TASASE HAGILE KUUNO KLOOBI VASTU SUULISTE LAENULEPINGUTE TÄITMISE NÕUDMISEKS, PÕHIVÕLALT 2332,6 EURO SUURUSE VIIVISE JA TSMS § 367 SÄTESTATUD 1989,25 EURO SUURUSE VIIVISE NING 250 EURO SUURUSE KAHJU HÜVITISE NÕUDMISEKS Hagihind: 10 021,85 eurot Hagiavalduse kättesaamise kuupäev: 03.10.2016 I Kostja menetluslikud seisukohad 1.1 Kostja leiab, et kohus ei ole hagi õigesti menetlusse võtnud tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 2. Kostja nõustub hageja seisukohaga, et poolte vaheline kohtualluvuse kokkulepe on tühine. Hageja on hagi esitanud Harju Maakohtusse ning väidab, et kostja elukohajärgses kohtus asja lahendamine põhjustaks talle suuri ebamugavusi ning raskuseid, kuid seadus ei anna võimalust kohtualluvust valida selle järgi, milline kohus on hagejale kõige meeldivam ja mugavam
[---] 5) kohus uurib kõiki vastuvõetud tõendeid; RKTKo nr. 3-2-1-41-14 TsMS § 392 lg 1 p 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja muu hulgas tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, ja esitatud tõendite lubatavuse. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 463 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus lahendab menetlusosaliste menetluslikud taotlused määrusega. TsMS § 238 lg 4 sätestab, et tõendi vastuvõtmisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse. Seega peab kohus tegema tõendi vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta määruse. Pärast eelmenetluse lõppu esitatud tõendeid on kohtul õigus vastu võtta vaid TsMS § 237 lg-s 1 sätestatud tingimustel. Riigikohus märkis, et ilma tõendite vastuvõtmise või vastuvõtmisest keeldumise kohta määrusi
sätestatule TsSÜS-s esinduse kohta sätestatut (TSÜS §-d 94 - 103). 1.7 Äriregistri andmed Äriseadustiku teine osa sisaldab norme, mis algselt olid kavandatud kaubandusregistrit käsitlevasse lühemasse peatükki. Mis sisaldas esialgu eraldi seadusena mõeldud kaubandusregistriseaduse eelnõu sätteid. Sellise jaotuse korral oleksid äriseadustikus sisaldunud peamiselt kolmanda isiku jaoks tähtsust omavad eraõiguslikud sätted, eraldi seadusena aga vastu võetud menetluslikud ja tehnilised normid. Kuid Äriseadustiku teisel lugemisel Riigikogus ühendati kaubandusregistri seaduse eelnõu põhitekstiga. Nii tehti ka äriseadustiku rakendusseaduse eelnõuga. Registrisätete sisu eelnõude menetlemisel eriti ei muutunud. Need lähtuvad saksa eeskujudest, samal ajal kui eelnõu muudes osades on sageli ülekaalu saavutatud Rootsi, Taani, Tsehhi ja teised riikide mudelitele tuginevad lahendused (Juridica, 2015).
kantsleri sõltumatusest suurt midagi järele.*54 Et tagada õiguskantsleri sõltumatus täitevvõimust, võiks kaaluda sätestada õiguskantsleri seaduses täitevvõimu organite üldine ametiabi kohustus. Sõltumatusel seadusandlikust võimust on kolm tahku. Esiteks tähendab see seda, et seadusandja on ko- hustatud põhiseaduse § 144 alusel võtma vastu seaduse, mis võimaldab õiguskantsleril efektiivselt täita talle põhiseadusega pandud ülesandeid, s.t loob seaduslikud alused ja menetluslikud garantiid. Kui õigus- kantsleril on oma ülesande täitmiseks vaja piirata mõnda põhiõigust, siis peab selleks olemas olema piisav seaduslik alus.*55 Teiseks tähendab sõltumatus seadusandlikust võimust seda, et seadusandja ei tohi piira- ta liigselt õiguskantsleri põhiseaduslikku sõltumatust, pannes talle peale liigseid kitsendusi või kohusta- des teda täitma funktsioone, mis on õiguskantsleri põhiseaduslike funktsioonidega ühildamatud. Kolman-
tingimustele. Riigi kohustused: - hoiduda tervise kahjustamisest - kaitsta tervise kahjustamise eest kolmandate isikute poolt rakendada positiivseid meetmeid inimese tervise kaitseks. KESKKONNAALASED ÕIGUSED Paljud aspektid ei mahu kodanke õiguste alla, samuti põhiüõigused ei kaitse riskide eest, vaid pigem juba tekkinud kahju puhul. Materiaalõiguslik. Õigus puhtale keskkonnale kui põhiseadusesse lülitatud väärtus. Eesti põhseaduses otseselt puudub. Menetluslikud õigused. År husi konventsiooni kolme samba süsteem - keskkonnateabe üldkättesaadavus. Avaliku võim peab tegema teabe kättesadavaks, kui üldsuse esindaja seda taotleb. - otsustamise menetluses osalemine - juurdepääs õigusemõistmisele IV Eesti, Euroopa Ühenduse ja rahvusvahelise keskkonnaõiguse üldiseloomustus Areng eestis - 1992-96 võeti vastu esimesed hädapärased seadused - 1997-2001 EÜ keskkonnaõiguse aktiivne ülevõtmine
näiteks on jäänud märkimata maksmisele kuuluv konkreetne rahasumma, teeb kohus menetlusosalise taotlusel asjas täiendava otsuse. Sisuliselt on tegemist apellatsioonimenetluse alternatiiviga, kus esimese astme kohus saab ise oma möödalaskmise parandada. Täiendava otsuse saab kohus teha omal algatusel ja seda saab taotleda ka menetlusosaline. -kohtumäärus Kohtumäärusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Kohtumäärused võivad olla suulised, mis tehakse kohtu eel- või põhiistungil ja protokollitakse, ning kirjalikud. Kirjalikult tuleb vormistada need määrused, mis takistavad edasist asja menetlust ja millele saab esitada määruskaebuse. Kohtumäärused, mis ei ole tehtud istungil, tuleb vormistada kirjalikult. Määrusest peab nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. 29
terrorismikuritegudes kahtlustatavat isikut vahi all enne tema toimetamist kohtuniku või mõne muu pädeva õigusvõimuga ametiisiku ette. Kohtuliku kontrolli kohaldamisel terrorismis kahtlustatavate isikute vahistamise ja kinnipidamise üle tekkivad raskused, millele viitab valitsus, võivad mõjutada artikli 5 lõike 3 kohaldamist, näiteks luues vajaduse võtta oletatavate õigusrikkumiste iseloomu arvestades kasutusele vastavad menetluslikud ettevaatusabinõud. Ent artikli 5 lõikest 3 lähtudes ei saa need õigustada "viivitamatu" kohtuliku kontrolli täielikku kaotamist. Nagu eespool märgitud, on "mitteviivitamise" mõiste paindliku tõlgendamise ja kohaldamise võimalused väga piiratud. Kohtu arvates ei mahu artikli 5 lõikes 3 esimeses osas sätestatud rangetesse piiridesse isegi kõige lühem neljast vaadeldavast ajavahemikust, nimelt hr McFaddeni neli päeva ja kuus tundi kinnipidamist politseis ..
majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste) ärakasutamisest. Need pakuvad küll teatud võimalusi, kuid on piiratud, sest: enamasti antakse kaitset vaid juba toimunud rikkumiste korral klassikaliste inimõiguste inimkesksus jätab välja suure osa keskkonna kaudsetel väärtustel põhinevast keskkonnakaitsest Århusi konventsioon (1998) - sätestab keskkonnaalased menetluslikud õigused Konventsioonil kolm sammast: * Õigus teabele. · Avaliku võimu organitele pannakse kohustus vastata keskkonnateabe taotlustele. · Avaliku võimu organite kohustus hallata, ajakohastada ning levitada teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, inimeste teavitamiseks või keskkonnaseisundit ohustavate tegurite leeven- damiseks.
volitus või mille kohta puuduvad vastavad ühendusesisesed seadused. Siseriiklik pädevus · Täpsustused esinduse kohta · Tolliametnike õigused ja varustus · Ajutise ladustamise tingimused · Tollikontrolli meetmed · Lubasid puudutav regulatsioon · Tollivõla tagatist puudutavad sätted · Vastutus tollieeskirjade rikkumise eest · Toimingud konfiskeeritud ja hõivatud kaubaga · Järelkontrolli läbiviimise menetluslikud eeskirjad Ühenduse ainupädevus · Tollimaksude kehtestamine · Tollimaksuvabastuste koosseisude kehtestamine · Tollikäitlusviiside kehtestamine (loetelu, põhisisu) · Tollivõla tekkimise koosseisude kehtestamine · Võlgnike määratlemine (erand TS § 64) · Tollivõla sissenõudmist ja arvestuskande tegemist välistavate asjaolude kehtestamine. · Tollimaksu tagastamise ja vähendamise juhtumite kehtestamine 4
süstematiseerib ümber või esitab toimiku tutvumiseks kaitsjale ja kannatanule. Kaitsja tutvub toimikuga, võib taotleda täiendamist ja võib teha ettepaneku mingi diversioonimenetluse kasutamiseks. Prokuratuur võib juba pidada kokkuleppe- menetluse läbirääkimisi, koostab süüdistusakti ja saadab selle koos lisadega kohtusse, koopia süüdistatavale ja kaitsjale. Kaitsja koostab kaitseakti ja saadab selle kohtusse. Menetluslikud diversioonid Kohtumenetluse variandid laias laastus: - Üldmenetlus – klassikaline kohtumenetlus, lahendatakse nii õiguslikke kui ka faktiküsimusi, uuritakse tõendeid. - Kokkuleppemenetlus – võimalusi on vähem, tõendeid ei uurita, põhimõtteliselt on otsus teada. - Lühimenetlus – tõendid tulevad ainult kriminaaltoimikust, rohkem tõendeid kohus ei näe ei saa ei uuri, tunnistajaid ei kuulata.
Rikutud kohustus: 1. hageja andis kostjale kauba üle ja kostja kohustus selle eest tasuma 28.10.2016. (Lisa 2: üleandmise vastuvõtmisakt) rikkumine: 3. kostja jättis tähtaegselt arved tasumata. Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist. Kohtuvälise lahenduse mittesaavutamine: Pooled kohtuväliselt kompromissini ei jõudnud. Õiguslik põhjendus 1. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub ostja saadud kauba eest tasuma. 2. VÕS § 76 lg 1 tuleb võetud kohustusi täita. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED JA TAOTLUSED 1. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. 2. Hagile tähtaegselt mittevastamisel palub hageja kohtul teha tagaseljaotsus Allkiri Lisa 1: 11.09.2016 müügileping 3 lehel 2 eks Lisa 2: üleandmis-vastuvõtmisakt 2 lehel 2 eks Lisa 3: arved 2 lehel 2 eks SEMINARIÜLESANDED 28.NOV Kujutage laused skemaatiliselt: 1. Elu on lill kui homme ei saja ja keegi mind ei tüüta. ˥ (T ^S)→L 2
Tavaliselt 4 korda aastas, vaid välis- põllumajandus-, majandus-, rahandusministrid kohtuvad iga kuu. Otsustamine ·70% töögruppides ·10-15% Coreper ·10-15% nõukogu Hääletamine arutelud on avalikud kvalifitseeritud häälte enamus 55% riikidest, 65% elanikkonnast otsuse blokeerimiseks on vaja min 4 riiki, elanikkonnaga 35% kogu elanikkonnast tundlikud teemad (valispoliitika, maksustamine) konsensus (kõik riigid poolt) menetluslikud ja haldusküsimud lihthäälteenamus igal riigil vetoõigus Eesistuja roll vastutab EL õigusakte käsitleva nõukogu töö edasiviimise eest, tagades tegevuskava järjepidevuse ja koostöö. Peamised ülesanded: nõukogu ja selle ettevalmistavate organite istungite ja koosolekute planeerimine ja juhatamine. Nõukogu esindamine suhetes teiste EL institutsioonidega. 1. Euroopa Liidu Kohtu (Curia) ülesanded ja struktuur
§32 lg4 õigus pärandada ja pärida. §25 kahju hüvitamise garantii. Teadus ja kunst §38 lg1 I alternatiiv: teadus on tõsiselt võetav ja teatavast teadmiste tasemest lähtuv metoodiliselt korrastatud ja kriitiliselt reglementeeritud mõtlemise abil väljenduv tõde. Otsene piiriklausel puudub. §38 lg1 II alternatiiv: vaba loometegevus, millega kunstnik annab edasi muljeid, kogemusi või elamusi vabas vormide keeles; in dubio pro arte. Menetluslikud tõrjeõigused §22 lg1, §22 lg2, 3, §23 lg1, 2 l1, 3, §24 lg1. §20 Võrdsuspõhiõigused I Üldine võrdsuspõhiõigus PS §12 lg1 Kaitseala riive on võrdne ebavõrdse kohtlemisega, mida kontrollitakse kaheastmelisena: Võrdlusgrupp! lähtudes lähimast ühisest soomõistest genus proximum, kelle huvid olulised; Ebavõrdne kohtlemine lähtudes kirjeldusest differentia specifica. Võrdsuspõhiõiguse eesmärgiks on võrdne kohtlemine
Seega on esimene põhjendus formaalselt ümber lükatud b) Kas tegevuse puudumine saab olla takistuseks deklaratiivsuse küsimus ei saa olla aluseks. Ei saa nõuda, et eelnevalt oleks tegevus määratlus on seaduses õige, aga seda nõuet, et olgu olla enne kui saad, seda pole võimalik. Seda tingimust ei saa äriregistripidaja seada ei saa. c) Alaealise huvid äriregistri kanne ei anna vanematele suuremaid õigusi oma last laostada. Menetluslikud küsimused: · Kas registripidaja võib nõuda täiendavaid andmeid? Jah, § 32 lause 3: võib nõuda ettevõtjalt täiendavaid dokumente. Muu puhul puudub menetluslik alus see kaitseb ettevõtjat. · § 33 lg 6 kande tegemisest ei või keelduda, kui kõik seaduses nõutud dokumendid on olemas ja nõuetele vastavad. · Kus on kirja nõuded FIE puhul? § 75. 1 (a) ÄS § 3 lg 1 teovõime ei ole oluline
viisil, mida võib pidada vähemalt samaväärseks konventsiooni alusel pakutavaga“*11. Kohus rõhutas, et „samaväärne“ tähendab võrreldavat, mitte täiesti samasugust kaitset. Samaväärse kaitse kriteeriumil, millest lähtub Euroopa Inimõiguste Kohus, on seega nii sisuline kui ka menetluslik külg: kontrolli suhtes puutumatu õiguskord peab sisaldama samasuguseid õigusi ja põhi- mõtteid ning isikul peavad olema menetluslikud võimalused oma õiguste kaitsmiseks. Kas niisuguse kriteeriumi alusel hinnates on Euroopa Liidu õiguskorras pakutav kaitse samaväärne põhiseaduslikkuse järelevalvega Eesti kohtutes? Vaatleme kriteeriumi esimest haru: kas Euroopa Liidu õiguskord sisaldab kõiki õigusi ja põhimõtteid, mida kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus? Asjale puhtformaalselt lähenedes tundub, et jah. EK on mit-
halduskoostöö. See toob ka Eesti halduskohtute töösse pidevalt juurde välismaist elementi. Nii võib näiteks vaidlustes piiriüleste kaubandustehingute maksustamise üle olla tarvis hinnata teise riigi poolt Eesti maksuhaldurile edastatud teabe õigsust. Järjest rohkem tunnustavad riigid ka vastastikku üksteise haldusakte, nt juhilube, ravimite müügilube. On vaieldav, kas ühe riigi kohus saab seejuures tuvastada teise riigi poolt väljaantud haldusakti kehtetuse.58 IV. Menetluslikud küsimused Pädevuse puudumisel on halduskohtul kohustus kaebus läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). Pädevusse mittekuuluva asja lahendamine kujutab endast menetlusnormi rikkumist. Kui kaebus on ekslikult menetlusse võetud, tuleb halduskohtul jätta kaebus läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 1 p 1). Paraku ei ole pädevuse piiritlemine lihtne, mistõttu võib juhtuda, et esimese astme halduskohus teeb asjas sisulise otsuse ilma, et kohus ja menetlusosalised pädevuses kahtleks
regulatsioonist (nt tulevane Veapunktiseadus). 2. Materiaalõiguslikud koosseisud Tuleb silmas pidada, et süüteokoosseisud peaksid säilima LiiklS-s (ei ole vaja erilisi väärteokoosseise, mis seonduksid VPS-ga). Lahendada tuleb ka hoiatustrahvi (ja kiiruskaamerate hoiatustrahvide) küsimus, mis minu arvates põhimõtteliselt võivad kuuluda VPS käivitavate materiaalõiguslike aluste hulka. Seega tuleb sisuliselt lahendada eelkõige menetluslikud küsimused. 3. Menetlusnormide paigutus Üks variant oleks kogu VPS menetluslik külg lisada VäärTMS-i (nt kuni vastava rehabiliteerimisabinõu kohaldamise korraldamiseni välja. Teisel juhul tähendaks üleminek VPS-le ühtlasi väärteomenetlusest loobumist (see võimalus tuleb mõistagi VäärTMS-i sisse kirjutada, seega kasvõi VäärTMS § 29 vastavasisulise täiendamisega) ning asja üleminekut karistusõigusest haldusõigusesse (analoogiliselt alaealise süüteoasja
juriidilistel isikutel on samasugused põhiõigused kui eraõiguslikel juriidilistel isikutel, kuivõrd avalik-õiguslikud juriidilised isikud on nendel juhtudel, kui nad avalikku võimu ei teosta - põhiõiguste kandjad, on praegu võrdlemisi ebaselge, sest puudub vastav kohtupraktika ja ka kirjanduses pole üksmeelt. Üsna selge on see, et riik saab põhiõiguste kandjaks olla ainult kohtumenetlust puudutavate põhiõiguste osas. Riik ise on ju põhiõiguste adressaat. Menetluslikud õigused tuleb riigile laiendada sellepärast, et tagada menetlusosaliste võrdsus. Ülejäänud avalik-õiguslike isikute puhul on pilt nähtavasti kirju, sest avalik- õiguslikud isikud on enda iseloomult ja funktsioonilt täiesti erinevad ja loodud erinevateks eesmärkideks. Küllalt sageli öeldakse, et KOV on põhiõiguste kandjana täpselt samasugune nagu riik ja tal on üksnes kohtumenetluslikud põhiõigused. Sellise lähenemise pooldajad
protokolli, kuid tal on õigus küsida üldkoosoleku juhatuselt, millal on nõukogu koosolekud toimunud ja mida seal on otsustatud. “Teabe taotlemise avalduses märkis aktsionär, et soovib, et juhatus koostaks kirjaliku aruande tema poolt märgitud küsimuste kohta ja esitaks selle üldkoosolekule.” Vastus nõudele: Juhatusel ei ole kohustust vastata teabenõudele kirjalikult. Piisab, kui suulised vastused kajastuvad üldkoosoleku protokollis. Menetluslikud nõuded: TsMs + § 287 lg 3. Vastus: U saab nõuda teavet ÄS § 287 lg 1 alusel, sest sellise teabe esitamine ei tekita olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Kuid juhatus ei pea esitama seda kirjalikult. NB! Oluline kohtumäärus ja enamik vastused sealt saadud: (RKTKm 23.04.2008, 3-2-1-29-08, p 11), https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=206128452 + juridca artikkel: Andres Vutt, Margit Vutt “Äriühingu osaniku ja aktsionäri teabeõigus Eesti kohtupraktikas”.
neist paikneb PS §-s 10, millel on peale arenguklausli iseloomu veel mittetäieliku, kuid siiski küllalt ammendava põhiprintsiipide kataloogi iseloom. Iga nimetatud printsiipi võib toetada veel arvukatele teistele põhiseaduse normidele. Nii näiteks toetavad inimväärikust ka piinamise keeld (PS § 18), vabadust ka kõik spetsiaalsed vabaduspõhiõigused, võrdsust ka erilised diskrimineerimiskeelud (PS § 12 lg 1 lause 2), õigusriiki ka habeas corpus ja menetluslikud põhiõigused (PS §-d 2024), demokraatiat ka hääleõigus (PS § 57 lg 1, § 60 lg 1 laused 24, § 156 lg 2), sotsiaalriiki ka sotsiaalsed põhiõigused (PS § 28) ja Eesti identiteeti ka kohustus kaitsta Eesti iseseisvust (PS § 54 lg 1). Eesti põhiseaduse vaim koosneb tänu argumentatsioonile elavast printsiipide ja normide süsteemist, mille tuuma moodustavad need seitse põhiprintsiipi. Esimesed kuus printsiipi
uuesti läbi. 1.4. Kaitseõigus, kaitsja Kaitseõigus on üks inimese põhiõigusi. Kahtlustatavale ja süüdistatavale tagatakse õigus kaitsele. Tule anda kahtlustatavale ja süüdistavale võimalus kaitsta end esitatud kahtluste või süüdistuste vastu seaduses ettenähtud vahenditega ja viisil ning samuti tuleb tagada tema isiklike ja varaliste õiguste kaitse. Igal kuriteos süüdistataval on vähemalt järgmised (menetluslikud) õigused: 1) saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks; 2) kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusmõistmise huvid seda nõuavad ja süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks; 3) küsitleda kas ise või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid, saavutada omapoolsete tunnistajate kohale kutsumine ja nende küsitlemine süüdistaja tunnistajatega võrdsetel tingimustel;
Seega on esimene põhjendus formaalselt ümber lükatud b) Kas tegevuse puudumine saab olla takistuseks deklaratiivsuse küsimus ei saa olla aluseks. Ei saa nõuda, et eelnevalt oleks tegevus määratlus on seaduses õige, aga seda nõuet, et olgu olla enne kui saad, seda pole võimalik. Seda tingimust ei saa äriregistripidaja seada ei saa. c) Alaealise huvid äriregistri kanne ei anna vanematele suuremaid õigusi oma last laostada. Menetluslikud küsimused: · Kas registripidaja võib nõuda täiendavaid andmeid? Jah, § 32 lause 3: võib nõuda ettevõtjalt täiendavaid dokumente. Muu puhul puudub menetluslik alus see kaitseb ettevõtjat. · § 33 lg 6 kande tegemisest ei või keelduda, kui kõik seaduses nõutud dokumendid on olemas ja nõuetele vastavad. · Kus on kirja nõuded FIE puhul? § 75. 1 (a) ÄS § 3 lg 1 teovõime ei ole oluline
Seega on esimene põhjendus formaalselt ümber lükatud b) Kas tegevuse puudumine saab olla takistuseks deklaratiivsuse küsimus ei saa olla aluseks. Ei saa nõuda, et eelnevalt oleks tegevus määratlus on seaduses õige, aga seda nõuet, et olgu olla enne kui saad, seda pole võimalik. Seda tingimust ei saa äriregistripidaja seada ei saa. c) Alaealise huvid äriregistri kanne ei anna vanematele suuremaid õigusi oma last laostada. Menetluslikud küsimused: · Kas registripidaja võib nõuda täiendavaid andmeid? Jah, § 32 lause 3: võib nõuda ettevõtjalt täiendavaid dokumente. Muu puhul puudub menetluslik alus see kaitseb ettevõtjat. · § 33 lg 6 kande tegemisest ei või keelduda, kui kõik seaduses nõutud dokumendid on olemas ja nõuetele vastavad. · Kus on kirja nõuded FIE puhul? § 75. 1 (a) ÄS § 3 lg 1 teovõime ei ole oluline
16 3. Kas on aset leidnud sekkumine kaitstavasse õigusesse? Kui see sekkumine on toimunud, siis: a) Kas see on aset leidnud seaduses sätestatud juhtudel ja korras b) Kas sekkumine taotles legitiimset eesmärki c) Kas sekkumine on vajalik demokraatlikus ühiskonnas d) Kas riive on proportsionaalne taotletava eesmärgiga e) Mis on inimese jaoks kaalul f) Kas on olemas efektiivsed menetluslikud tagatised õiguste kaitseks? Osalemispõhimõtte piiramist lubavad õiguslikud alused: Riigi julgeoleku huvides Riigi julgeolekut peetakse üldjuhul suuremaks väärtuseks kui isiku subjektiivset õigust privaatsusele ning sellest tulenevale andmesubjekti osaluspõhimõttele, mille alusel on isikul õigus olla enda andmete osas vähemalt informeeritud. Teatud juhtudel on vajalik selle osalusprintsiibi eiramine riikliku julgeoleku huvides
lülitatud põhiseaduse väärtussüsteemi (kuigi otsesõnu see meie põhiseaduses puudub) ja sellega on tagatud suurem kaal otsuste langetamisel ka teadusliku ebakindluse juhtudel. Kkalase põhiõiguse tunnustamine avab tee mitte üksnes menetlusvigade, vaid ka sisuliste aspektide (sh ettevaatusprintsiibi rakendamise) kontrollile. Tuleb tunnustada ka igaühe õigust elada tema tervise ja heaolu vajadustele vastavas keskkonnas. Kkalased menetluslikud õigused. Århusi konventsioon 1998, Taani. Teksti koostamisest võtsid osa ÜRO/Euroopa majkomisjoni regiooni maade valitsuste ja NGOde esindajad, lisaks Stockholmi ja Rio deklaratsioonidele ning Maailma looduse hartale on allikateks veel 1995.a nn Sofia juhtnöörid ja 1990.a UN/ECE kkalaste õiguste ja kohustuste harta eelnõu. Miks kk alal? Kkkahju hajus iseloom eristab kkkaitset teistest valdkondadest (nt tarbijakaitsest),
- omandi põhiõigus · keskmine kolmikmõju - südametunnistuse ja mõtte vabadus - õigus haridusele - koosolekuvabadus - sõnumisaladus - õigus vabalt liikuda - kodu puutumatus · harva esinev kolmikmõju - sundvõõrandamise keeld - väljasaatmise keeld - varjupaigaõigus - peditisooniõigus - menetluslikud põhiõigused PÕHIÕIGUSTE PIIRID JA PIIRIKLAUSED 21.11.2013 1. Mõisted Põhiõiguse piir on põhiõiguse õigustatud riive. See on see valdkond, mida PÕ kaitseb ja katab. Riive tähendab seda, et PÕ adressaat võtab sellest kaitstud valdkonnast ühe tüki välja (riivab seda). See riive võib olla põhiseadusega vastuolus, põhjendamatu, aga võib olla ka õigustatud,
KESKKKONNAÕIGUSE TEEMAVALDKONNAD Kliimamuutused, Välisõhu kaitse, ︎Looduskaitse, Vesi, ︎Merekeskkonna kaitse, Mullakaitse, Maapõu ︎Metsandus, ︎Jäätmed, ︎Ohtlikud ained, GMO, ︎Kiirus, ︎Kalandus, ︎Jahindus VALDKONNAÜLESED TEEMAD KESKKONNAALASED ÕIGUSED ︎Keskkonnaalased õigused Puhas keskkond Ruumiline planeerimine ︎Menetluslikud õigused: Keskkonnamõju hindamine (KMH) ︎ Juurdepääs keskkonnainfole, Keskkonnatasud Õigus osaleda otsustamisel, ︎Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll Juurdepääs õigusemõistmisele ︎Keskkonnavastutus Keskkonnajärelevalve EESTI KESKKONNAÕIGUS Seaduste liigitus alates 1. august 2014: Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS)
P. 3. Kokkuvõttes võib öelda, et õigusharude piiritlemise tunnused on mitmesugused: 1) õigusnormide mõistest tuletuvad tunnused : - normide k õ r g e m k e h t e j õ u d vastavate konstitutsiooniliste normide alusel kõigi teiste õigusnormide loomisel (nt riigiõigus); - karistuse (kriminaal - ning kriminaalprotsessiõigus); või muu sunni kasutamine (tsiviilprotsessiõigus); 2) o r g a n i s a t s i o o n i l i s e d (menetluslikud) erinevused (kohus kriminaalõiguse, kriminaal - ning tsiviilprotsessiõiguse alal; täidesaatva riigivõimu organid haldus - ning finantsõiguse alal); 3) erinevad e l u - j a t ö ö a l a d nt maa-, perekonna- ning tööõiguse juhul, majanduselus finants- ning tsiviilõiguse alal. Õiguse süsteemi täielikuks mõistmiseks tuleb seda võrrelda ka riigi põhifunktsioonide süsteemiga - omavahel need liigitused kokku ei lange. Õigusharusid on kõigepealt juba
kindlustusandja või kindlustusvõtja suhtes tuvastatud, et kannatanul ei ole kahju hüvitamise nõuet, kehtib otsus nii kindlustusandja kui kindlustusvõtja suhtes sõltumata sellest, kas nad mõlemad osalesid kohtumenetluses. Seaduse loetelust on välja jäänud omandiõiguse tuvastamise nõuded. KOHTUMÄÄRUS: MENETLUSE LÕPETAMINE, PEATAMINE JA ASJA LÄBIVAATAMATA JÄTMINE Kohtumäärusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Kohtumäärused võivad olla suulised, mis tehakse kohtu eel- või põhiistungil ja protokollitakse, ning kirjalikud. Kirjalikult tuleb vormistada need määrused, mis takistavad edasist asja menetlust ja millele saab esitada määruskaebuse. Kirjaliku määruse vormistamiseks on kohtul aega 10 päeva. Kirjaliku määruse nö erivormiks on resolutsioonmäärused. Suulisele määrusele ei saa esitada määruskaebust, kuid seda saab vaidlustada
kriminaalmenetluses üle kannatanu esitatud tsiviilhagist tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seda aga vaid juhul, kui kannatanu õigusjärglane on menetlejale teada, millisel juhul saab pärijat tema soovi korral kaasata menetlusse kolmanda isikuna KrMS § 40^1 alusel. Seejärel saab kohus otsustada kõnealuse küsimuse KrMS § 306 lg 1 p 11 alusel. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud pärijal tekkivad kõik tsiviilhagist johtuvad menetluslikud õigused, muu hulgas õigus kohtuotsust selles osas vaidlustada. 3-1-1-33-17 (tsiviilhagi kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamisel) 10. KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa määruskaebust esitada muu hulgas KrMS §-s 202 sätestatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. Sellest, et KrMS § 385 p 10 ei võimalda vaidlustada kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel lõpetamise määrust, ei saa aga kohtupraktika
annaabi.ee 
