Harva Harva Paljutuumalisus Varusüsivesik (tärklis) Glükogeen Glükogeen Rakkude jagunemine Piiramatu Piiratud Piiramatu Vähem Palju membraanseid ja Vahepealne fibrillaarseid organelle Toitumistüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7. SEENTE TÄHTSUS LOODUSES Lagundajad; loomadele toiduks; sümbioos samblikus (vetikaga) ja mükoriisa (puuga). 8. SEENTE RAKENDUSLIK TÄHTSUS. Söögiks; toiduainete tööstuses (sai, õlu, vein > pärmseened; hallitusjuust > hallitusseen; salaamivorst);
• Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel. • Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 3.Kuidas uuritakse rakke? • Valgusmikroskoop • elektronmikroskoop • Radioaktiivsed isotoobid 4. Selgita pro-ja eukarüoot, too näiteid 13.võrlde neid Prokarüoot e. eeltuumne Eukarüoot e. päristuumne Puudub membraaniga piiritletud tuum Tuum Vähem erinevaid organelle ja membraanseid Rohkem -//- struktuure Arhed, bakterid Loomad, taimed, seened, bakterid 5. Miks rakud on erinevad? • Nad jagunevad ühe- ja hulkrakseteks, erineva kujuga( ümarad, pulkjad, kruvikujulised) 6. Rakuorganellid Ehitus Ülesanne Rakumembraan • koosneb valkudest, • Eraldab raku
(mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsedorganismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumise teel. Neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. Hallitusseened Erinevatel hallitusseentel võib olla erinev värvus, näiteks võib
Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega." ,,Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel." ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." Prokarüootide ehk eeltuumsete hulka kuuluvad bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid ehk päristuumsed jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, mis on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise membraaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Sealsed kromosoomid nähtavad
Elusloodus jaguneb: üherakulised ja hulkraksed organismid.-üherakulisi on mitmeid kordi rohkem, aga enamus on väga väiksed ja palja silmaga seetõttu ei näe. Kõige pisem üherakuline on mükoplasma.(võib tekitada hingamisteede haigusi) Üherakulistel aine-, energia-, infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Bakteris on kerakujulised, pulkjad, niitjad, kruvikujulised. Eeltuumsed ehk prokarüoodid (bakterid- puudub membraaniga piiritletud tuum, vähem organelle ja membraanseid struktuure), päristuumsed ehk eukarüoodid (sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on mitmesuguseid organelle). Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA SEOB RAKUORGANELLID ÜHTSEKS TERVIKUKS. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist
Mikroorganismid Bakterid on eeltuumsed organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks. Gramnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grampositiivsetel. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Rakud sisaldavad DNA spiraali ja teisi
keemiatööstuses olulised ensüümide tootjad põllumajanduses (silo valmistamine, heitvee puhastamine, metallimaagi omastamine) PROKARÜOOTNE RAKK EUKARÜOOTNE RAKK eeltuumne päristuumne 1 DNA molekul 2 või enam DNA molekuli tuumapiirkond ehk nukleoid ja tuum + tuumakesed rõngaskromosoom bakterirakus pole histoone tuumas on histoonid ehk valgud pole membraanseid organelle nii membraanseid kui ka kahekordse membraaniga organelle mitokondrid on mitokondrid on plastiide pole taimerakud plastiidid rakukest + kapsel ei ole kapselt, aga taime- ja loomarakul on rakukest puuduvad või gaasivakuoolid on suured või väiksed vakuoolid
Siret Püi Bakterid Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum.Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Nende ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja sajatuhandekordse suurendusega elektronmikroskoopide abil. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks
kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. V.a. mehe sugukromosoomid. Rakumembraan Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel.Aine-, energia- ja infovahetus väliskeskkonnaga. Koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Esimesed teevad kaks kihti, valgud on hajusalt nende vahel/peal. Fosfolipiidide ja valkude suhe on muutumatu. Kolesterooli on ka. Lisaks sellele on veel membraanseid süsteeme: tsütoplasmat läbivad kanalikesed, organellid. Rakumembraani läbitakse igas suunas. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Membraani saavad ained lebida difusiooni või osmoosi teel, nii teevad vesi, gaasid, etanool ja muud pisikesed. Need olid siis passiivsed. Rakumembraanis olevates valkudes on kanalikesed, mille kaudu väiksed molekulid liiguvad sisse ja välja. Membraanis on transportvalke, nemad tegelevad aktiivse
V: Inimene, erinevad taimed, loomad jne. 9. Millest sõltub loomarakkude väliskuju? V: Koest, millest nad pärinevad. Talitusest. 10. Tooge näiteid rakkudest millel on muutuv väliskuju. V: Amööb. 11. Mis määrab taimerakkude kuju? V: Rakukest, mis on jäik. 12. Missuguste tunnuste alusel jaotatakse organismid eel – ja päristuumseks? V: Rakutuuma olemasolu põhjal. Eeltuumsetel puudub membraaniga piiritletud tuum. Sisemuses on vähem organelle ja membraanseid struktuure. Päristuumsed jaotatakse protistideks, taime- seene- ja loomriigiks. 13. Kirjeldage nukleosoomse fibriili ehitust. V: Niitjalt kokku pakitud DNA – biheeliks, mis on tihedalt ümber histoonide mässitud. Fibrill on kromosoomi sees ning igas kromosoomis on seda ainult 1. 14. Milliseid kromosoome nimetatakse homoloogilisteks? V: Homoloogiliseks nim. samu pärilike tunnuseid määravaid geene 15. Kirjeldage rakumembraani ehitust.
Üherakuliste alla kuuluvad bakterid, algloomad ja pärmseened. Hulkraksetel sõltub kuju sellest, millisest koest on nad pärit. Hulkraksete kuju on kooskõlas nende talitlusega. Hulkraksete alla kuuluvad inimesed, loomad jne. NB! Taime rakkudel on kindel korrapärane kuju sellepärast, et neid hoiab koos jäik rakukest. Päristuumnerakk Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: · Eeltuumsed ehk prokarüoodid neil puudub piiritletud tuum. Esineb vähem organelle ja membraanseid struktuure. Nende suurus on 0,1 25 mikromeetrit. Sinna alla kuuluvad bakterid, sinikud, tsüaanobakterid ja aktinomütseedid. · Päristuumsed ehk eukarüoodid neil on tuum olemas. Need on ainuraksed ja hulkraksed organismid. Rakkude kuju on väga erinev. Suurus on 10 20 mikromeetrit. Päristuumsete alla kuuluvad looma-, taime-, seene- ja protisti rakud. Millise koostisega on tsütoplasma? Tsütoplasma on raku sees olev poolvedel aine
ning seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda. 3.3. Päristuumne rakk · Eeltuumne ehk prokarüoot. · Päristuumne ehk eukarüoot. · Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid. · Eukarüootide hulka kuuluvad seened, protistid, taimed ja loomad. · Prokarüootidel puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. · Iga eukarüootne rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. · Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevaid organelle. · Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. · Kuna viirused ei ole rakulise ehitusega, siis ei kuulu nad ei eel- ega päristuumsete hulka. · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku sisemust:
kujundamises, Keemiliste elementide koostises. Inimeste elus: Kasut toiduainete hapendamiseks, seenhaiguste tõrjeks, keskkonnakaitses. Aitavad jämesooles lagundada orgaanilisi aineid, kasut biotehnoloogias mitmete inimestele vajalike ainete tootmiseks. 29. tsütoloogia-teadusharu,mis uurib rakkude ehitust ja talitlust., päristuumne rakk,millel on rakutuum ja ja membraansed organellid., eeltuumne-rakutüüp,millel pole rakutuuma ja membraanseid organelle.,homoloogilised kromosoomid-kromosoomid,mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene., retseptorvalk-rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse., tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa,mis koosneb mikrotuubulitest.,mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke,mis kuulub mõnede organellide koostisesse.,kääviniit-rakujagunemise ajal moodustunud niitjad valgud, turgor-raku siserõhk, tingitud osmoosist
· Hulkraksete kuju ja ehitus sõltub sellest, millisest koest nad pärinevad · Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega Päristuumne rakk · Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid kahte rühma: eeltuumsed e. prokarüoodid ja päristuumsed e. eukarüoodid. · Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid(puudub membraanika piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure) · Eukarüoodid jaokatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. · Viirused ei ole rakulise ehitusega ja ei kuulu eel- ega päristuumsete hulka · Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga · Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on arvukalt mitmesuguseid organelle · Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust
RAKU EHITUS Prokarüootsed on rakud, kus puudub membraaniga piiritletud tuum ja membraansed organellid Prokarüoodid on eeltuumsed rakud. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel (bakterid – soolkepike, amööb, kohhikepike) Eukarüootsed on rakud, kus rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüoodid on päristuumne rakk; organismid, kelle rakud on päristuumsed (protistid, seened, taimed, loomad) Raku koostisosad: Tsütoplasma Koostis: poolvedel aine, vesi, anorgaanilised ühendid, madal- ja kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid
Mõisted: Tsütoloogia ehk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakuteooria on kontseptsioon, mille kohaselt kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja nende produktidest. Ainuraksed on ühest rakust koosnevad organismid. Nt: bakterid, protistid (kingloom, pärmseen) Hulkraksed on organismid, mis koosnevad kahest või enamast rakust. Prokarüoot ehk eeltuumne organism, mille rakkudel puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel. Eukarüoot ehk päristuumne organism, mille rakud on ümbritsetud rakumembraaniga, sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevaid organelle. Mükoplasma on mikroorganism, mis on väikseim looduses vabalt elav bakter. Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, kus leidub arvukalt erinevaid organelle. Peamiseks koostisaineks on vesi. Rakutuum on eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell, mis juhib kogu raku elutegevust,
Hulkraksetel sõltub kuju raku ehitus ja kuju sellest, millisest koest nad pärinevad. Taimeraku kuju määrab nende jäik rakukest (kuju ei muutu väga) 3.3 Päristuumne rakk Kõik organismid jaotatakse kahte rühma- eeltuumsed e. prokarüoodid ja päristuumsed e. eukarüoodid. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid, neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Eukarüoodse rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, sisemus on täidetud tsütoplasmaga, milles on erinevaid organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, reguleerib raku elutegevust. Loomarakk.. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasma koosneb eelkõige veest, kus on lahustunud palju anorgaanilisi (kat/anioonid,
lahusti- (rasvadega seotud ained (nt säilitusained) kaovad kaalu langetades kiiresti), bioregularoorne ül ( hormoonid) Liitlipiidid ja Tsüklilised lipiidid kuuluvad rakumembraani koostisse Lihtlipiidid on naturaalrasvad (oliiv,pähkel,hüljes) , mis on eelkõige kaitse ja energiaallikaks Ribosoom on nii eel kui ka päristuumses raku tsütoplasmas esinev organell Eeltuumne rakk (prokarüootne) rakutuuma ja membraanseid organelle pole (bakterid) Päristuumne rakk (eukarüootne) rakutuum ja membraansed organellid olemas(seened,taimed,loomad) · Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma : ______ ja __________ · Valgu monomeerid on _________ · Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ___________ · Organismis sünteesitud orgaanilisi ained nim. ___________ · Glükoos kuulub polüsahhariidide , ___________ ja ___________ koostisse
Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena, lämmastiku sidujatena (näiteksmügarbakterid) jm. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Nende ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega optilistemikroskoopide ja saja tuhande kordse suurendusega elektronmikroskoopide abil. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise
26. Mis tähtsus on bakteritel looduses? 27.Kuidas inimene kasutab baktereid? 1. tsütoloogia- rakuteadus, uurib rakkude ehitust ja talitust 2. ainurakne- koosneb ainult ühest rakust, on väga väiksed, palja silmaga ei näe 3. hulkrakne- on vähem kui ainurakseid, koosnevad paljudest rakkudest, on suuremad 4. prokarüoot- e. Eeltuumsed. Nende hulka kuuluvad bakterid, puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure 5. eukarüoot- e. Päristuumsed. Jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine 6. karüoplasma- tuumasisene plasma, sisaldab DNAd, valke, RNAd ja madalmolekulaarseid ühendeid 7. homoloogilised kromosoomid- kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene 8. histoonid- peamised kromosoomivalgud, kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida 9
signaalpeptiidi (SP)! 1. Signaaljärjestused - transport organellidesse kas valgusünteesi ajal või pärast , 2. Vesikulaarne(selretoorne rada) - transposrt ER-st sihtmärgini kasutades membraanseid vesiikuleid. 3. Millisteks tüüpideks jagatakse membraanivalke (membraanivalkude topoloogia alusel)? Tüüp I: N terminaalne signaalijärjestus lõigatakse, N terminus eksoplasmaatiline Tüüp II: signaalijärjestust ei lõigata, N terminus tsütosoolis Tüüp III: signaalijärjestust ei lõigata, N terminus eksplasmaatiline Tüüp IV: mitu korda membraani läbivad. A klass – N terminus tsütosoolne, B klass – N terminus eksoplasmaatiline 4
° Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. ° Taimerakud on korrapärase väliskujuga, sest neid ümbritseb jäik rakukest. 1 3.3 Päristuumne rakk Rakud jagunevad kahte rühma ° Prokarüoodid e. eeltuumsed > bakterid puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid skruktuure. ° Eukarüoodid e. päristuumsed > protistid > taimed > seened > loomad ° Viirused ei ole rakulise ehitusega, nad ei kuulu ei eel- ega päristuumsete hulka. Tsütoplasma raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. ° peamiseks koostisaineks vesi ° erinevates rakkudes veesisaldus 60-90% ° vees lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained.
Kogu aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksed organimsid: Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Selgrootud, selgraagsed loomad, taimed, kandseened jt. Eeltuumsed ja päristuumsed rakud Kõiki rakke jagatakse: 1. Eeltuumsed ehk prokarüootsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem keerukaid organelle ja membraanseid struktuure. Nendes rakkudes on kindlasti DNA ja ribosoomid. Prokarüootsed on bakterid, sinikud ehk tsüanobakterid, aktinomütseedid. 2. Päristuumsed ehk eukarüootsed tuum on olemas, samuti ka keeruka ehituse ja talitlusega organellid. Rakkude kuju on väga erinev. Eukarüootsed on looma-, taime-, seene- ja protistirakud. Suurim rakk jaanalinnu muna Väikesim rakk mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi)
Faasiüleminekut iseloomustab temperatuur Tm Tm sõltub lipiidsest koostisest Kolesterooli mõju sõltub tema suhtelisest sisaldusest Erütrotsüütide plasmamembraan Imetajate erütrotsüüdid on ühed lihtsaima ehitusega rakud Erütrotsüütide lüüsumisel moodustuvad rakkude jäänukid (ingl. ghosts), mis kujutavad endast membraanseid vesiikuleid Membraani sisemine ja välimine kiht erinevad oluliselt oma lipiidse koostise poolest PC fosfatidüül koliin PE fosfatidüül etanoolamiin PS fosfatidüül seriin PI fosfatidüül inositool
mõjust inimesele. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterid on nii väiksed ,et neid näeb ainult mikroskoobi all. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Nende ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja sajatuhandekordse suurendusega elektronmikroskoopide abil. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks .
suurt kuumust ja desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Nende ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja sajatuhandekordse suurendusega elektronmikroskoopide abil. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks.
rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. Eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. 2.Bakterite ehitus, kuju, ainevahetus, paljunemine. * Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Nende ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja saja tuhande kordse suurendusega elektronmikroskoopide abil. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul · Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid.
mis erutust edasi kannab. Munarakk on ümar kera, ta sisaldab vaheainet loote jaoks. Lihasrakud, eriti just silelihaskoerakud on välja venitatud aga samas võimelised kokku tõmbuma. Amööbil polegi kindlat kuju. 3. Pärisuumse raku ehitus ja talitlus Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid kahte rühma: a)eeltuumsed ehk prokarüoodid nende hulka kuuluvad bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. b)päristuumsed ehk eukarüoodid jaotatakse prostistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole rakulise ehitusega, ei kuulu ei eel- ega päristuumsete hulka! 4. Rakutuum, selle ehitus ja ülesanded. Rakutuum on üks põhjalikumalt uuritud rakustruktuure. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Ehituselt on sarnased teiste rakumembraanidega. Tuumasisest plasmat
7. Üherakuline organism, millel on muutuv väliskuju on ntks amööb. 8. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast ning seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda. lk 55 1. Organismid jaotatakse eel- ja päristuumseteks rakutuuma esinemise järgi . Eeltuumsete ehk prokarüootsete hulka kuuluvad bakterid - neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. 2. Päristuumsed ehk eukarüoodid on protistid, taime-, seene- ja loomariigiks. 3. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jt. Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgus ja nukleiinhapped. Peale selle leiab tsütoplasmast mitmesuguseid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. 4. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist
Loomaraku ehitus: 1. tuumake 2. tuum 3. ribosoomid 4. vesiikul 5. karedapinnaline tstoplasmavrgustik (endoplasmaatiline retiikulum ER) 6. Golgi kompleks 7. rakumembraan 8. siledapinnaline tstoplasmavrgustik 9. mitokonder 10. vakuool 11. tstoplasma 12. lüsosoom 13. tsentrosoom (moodustub kahest tsentrioolist) Eukarüootne ja prokarüootne rakk Eeltuumne ehk prokarüootne rakk. (Bakterid- puudub piiritletud tuum, tunduvalt vähem esineb organelle ning membraanseid struktuure). Päristuumne ehk eurkarüootne rakk.(protistid, taime-seene, loomariik). *Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. *Sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. *Tsütoplasmas leidub arvukalt erinevaid organelle. *Enamikus rakkudes on üks tuum. Difusioon Aineosakeste liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama suunas. Loomaraku eripära. Rakutuum Tuum paikneb raku keskosas ja on ümbritsetud kahekordse poorse membraaniga. Rakuruuma ülesanded:
Päristuumne rakk oli targem ja kodustas mitokondri eellase. Aeroobselt saab samast kogusest ainest 20x rohkem energiat kui anaeroobselt. Plastiidi teke analoogne- plastiidi eelane oli sinivetikas. Kromosoomi sisaldavad organellid on kõik millel on vähemalt kaks membraani. (mitokonder, plastiid) Bakteri rakk toitub nagu seen. Seedib raku ümbrust ja võtab valikuliselt raku sisse aineid. On kaitsev rakukest millest suured osad läbi ei saa, pole vajagi. Pole membraanseid organelle.On ribosoomid.On üldjuhul raku kest ja limakapsel. 7.Biomembraanid - Ehitus: lipiidid, valgud. keemiline koostis Ruumiline ehitus: Membraanil lipiidide kaksikkiht. Membraan koosneb kolmest kihist fosfolipiididest-gl¸tserool, kaks rasvhapet-mis loovad hüdrofoobse osa. ülesanded: Kaitse välismõjude eest, teiste eest ja eristamine sise kk. eristamine väli kk. et oleks homo^. Väga tugev struktuur, poolvedel. Juhtimine: trantsportvalgud, mis on membraani läbivad
paljaseemne- ja katteseemnetaimed) 4. loomad (käsnad, ussid, putukad, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad) Raku suurus 0,5-3 m 10-100 µm Organellide membraansed organellid membraanseid rakuorganelle palju esinemine puuduvad Paljunemine Pooldumine või pungumine mittsuguline - pooldumine, pungumine ja eoseline paljunemine suguline - mõlema vanemorganismi geneetilised tunnused ühenduvad Hulkraksed või enamik ainuraksed Hulkraksed ainuraksed
Seene, taime ja loomarakku võrdlus Bakterirakk Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. See eristab neid viirustest. Kõrgematest organismidest erinevad bakterid eeskätt membraaniga ümbritsetud tuuma puudumise poolest.Bakterid on prokarüootsed organismid, mille keskmine pikkus on vaid mõni mikromeeter. Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust ega sisalda viimastele omaseid membraanseid organelle. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidis. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. Lk 44. Kordamine! Kas esitatud laused on tõesed või väärad? vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse. (V).... nii org. kui ka anorg. hulka 2
erineb organismiti: nt inimese -globuliinist (146 AH) erineb gorilla oma 1, giboni 2, reesusmakaagi 8, koduhiire 27, konna 67 aminohappe osas Nuklehapped: 1 DNA: lämmastikalus+desoksüriboos+fosforhape; pürimidiinid: Cytosiin, Tümiin; puriinid: Adeniin, Guaniin; C-G, T-A 2 RNA: TU 3 ATP, cAMP RAKU EHITUS Looma rakk Taime rakk Päristuumne rakk: sümbiogenees Bakteri rakk Pole membraanseid organelle On ribosoomid On üldjuhul raku kest ja limakapsel (pole kahe membraanilisi organelle, kromosoom on tsütoplasmas. Valgusüntees toimub ribosoomides) (vibur- päristuumsel kaetud membraaniga, bakteriraku vibur molekulaarne struktuur mis läbib membraani) MEMBRAANID Ehitus: lipiidid, valgud Ülesanded: Kaitse ja eristamine Juhtimine Energeetika! (kaks membraani= kroomosoome sisaldavad organellid)
jaotamises tütarrakkude vahel. Kõik rakuorganellid täidavad kindlat ülesannet, mis tagab raku talitluse. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Seega iga organell omab rakus väga suurt tähtsust. 3) Võrrelge bakteri-, seene- ja taimerakku loomarakuga (tooge välja 2 erinevust ja 2 sarnasust). Bakterirakk: Eeltuumne organism puudub rakutuum. Ei sisalda eukarüootstele rakkudele omaseid membraanseid organelle. Taimerakk: Taimerakku ümbritseb rakukest, mis koosneb tselluloosist. Taimerakus esinevad plastiidid, keskvakuoolid. Seenerakk: neid on nii üherakulisi kui ka hulkrakseid. Seenerakul on kest, mis koosneb kitiinist Sarnasused: kuigi bakterirakul puudub rakutuum, on neil siiski olemas tuumaaine, mis teistel on ümbritsetud rakutuumaga. Kõigis rakutüüpides esineb DNA. 4. ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS
2. Eeltuumsed rakud e. prokarüoodid Seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks ja kindlustab nende Bakterid koostöö Puudub membraaniga piiritletud ruum Tagab toitainete laialikandmise rakus Raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure 2. Rakutuum Ümbritsetud kahe membraaniga, milles paiknevad poorid, mille abil Organismide jaotus üldise ehitusplaani alusel: toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja 1. Üherakulised organismid Tuumasisene plasma – karüoplasma
biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Sellised rasvhapped on organismis raskesti metaboliseeritavad ja on seetõttu südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoriks. Glütserofosfolipiidid on amfifiilsed molekulid, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile, mis annavad molekulile hüdrofoobsuse, sisaldavad nad ka fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja moodustud polaarne tsenter. Amfipaatsuse tõttu saavad sellised lipiidid moodustada vesikeskkonnas membraanseid struktuure. Steroolid koosnevad steraanituumast, mis on C-3 asendis hüdroksüleeritud. Seetõttu suudavad steroolid moodustada rasvhapetega estreid: steriide. Levinum loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ning mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse. Lisaks toodetakse kolesteroolist sapphappeid, steroidhormoone ja D-vitamiini. Kuigi kõrget
moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed (ganglionid). Närvikoele on omane erutuvus ja erutuse juhtimine. 1.3. PÄRISTUUMNE RAKK Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid kahte rühma: eeltuumsed e prokarüoodid ja päristuumsed e eukarüoodid. (Eeltuumseteks on bakterid; päristuumsed on protistid, taimed, seened, loomad). Eeltuumsetel puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Päristuumsetel on iga rakk ümbritsetud rakumembraaniga ning raku sisemus on täidet. poolvedela tsütoplasmaga, mills leidub arvukalt mitmesuguseid organelle. MILLISE KOOSTISEGA ON TSÜTOPLASMA? Tsütoplasma peam. koostiseks on vesi, milles on lahust. palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH.
(piirdenärvisüsteem). Talitlus Närvikoele on iseloomulik erutuvus ja erutuse (närviimpulsi) juhtimine. Närvid ühendavad erinevad elundkonnad ühtseks tervikuks ja teostavad organismi talitluste neuraalset regulatsiooni. Eukarüootne rakk Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid eeltuumseteks ehk prokarüootideks ja päristuumseteks ehk eukarüootideks. Prokarüoot puudub piiritletud tuum, vähem esineb organelle ning membraanseid struktuure. Kuuluvad bakterid. Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Tsütoplasma Peamiseks koostisaineks on vesi. Lahustunud palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Rakutuum Ümbritsetud kahe membraaniga. Nendes paiknevad poorid ainete liikumine tuuma ja sealt välja. 8 Tuumasisest plasmat nim. karüoplasmaks sisaldab valke, RNA-d ja madalmolekulaarseid ühendeid. Rakutuumas asub kromatiin kromosoomide koostisaine.
suudavad.suudavad.iseseisvaltpaljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena.Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub.Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus (Oomycota).Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks.
1. suuruselt- enamik on üliväikesed, kõige väiksem on mükoplasma rakk. Suurimateks rakkudeks on tavaliselt munarakud(linnud, kalad). Pikimad rakud on imetajate skeleti lihaste rakud. 2. ehituselt (tuum)- 1.) eeltuumsed ehk prokarüoodid- tuuma aine ei ole raku sisust eraldatud membraaniga (bakterid). Puuduvad ka membraaniga organellid. 2.) päristuumsed ehk eukarüoodid- tuuma aine on membraaniga eraldatud, tavaliselt 1 tuum. Mitmeid membraanseid organelle. 3. kujult- 1.) Püsiv kuju- rakku ümbritseb kest, mis määrab kuju. Seene, taime ja bakterirakud. 2.) Muutlik kuju- loomarakud, nendel on ümber elastne membraan. Amööb, valged vererakud. Raku kuju sõltub funktsioonist, ülesandest. nt närvirakk, kattekoerakud. Loomarakk Päristuumne ehk eukarüood. Loomset rakku ümbritseb membraan. Ümbritsevad viburid ja jätked. Rakku täidab tsütoplasma. Rakumembraan- lk 56.
mõttekuses. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. Nad sisenevad peremeesorganismi rakku, või sisestavad sinna oma nukleiinhappe. Eeltuumsed Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel. Prokarüoodid on jagatud kahte domeeni: bakterid ja arhead. Enamik prokarüoote on ainuraksed, kuid leidub ka hulkrakseid organisme. bakterid, nende olemus, paljunemine ja ehitus.- on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga ka teisi mooduseid. Sobiva temperatuuri
nt. puukides entsefaliit ja sääskedes kollapalavik, taimedel mehhaniline levimine taimtoiduliste abil nt. lehetäid). * Viiruse leviku eeldus: Parasiit saab eksisteerida vaid piisavalt tihedas peremehe populatsioonis. Plasmiid viirusesarnane moodustis bakteris, omadustelt enamasti neutraalne, mõnedes keskkonnatingimustes suurendavad bakteri elujõudu, mõnedes vähendavad, on olulised bakterite evolutsioonis geenide ülekandega. BAKTERID Bakteri rakud pole membraanseid organelle, tuuma asendab tuumapiirkond, kus on rõngasjas kromosoom. rakukest, limakapsel, ribosoomid, viburid, plasmiidid (väiksemad DNA rõngad)-sisaldab geene, mis ensüüme sünteesivad. Paljunevad pooldumsiega. Võivad spoore moodustada! Bakterid (eeltuumsed prokarüootsed organismid, suuremad autotroofsed, väiksemad parasiitsed). Kokid kerakujulised. Batsillid pulkjad. Spirillid natuke keerdunud. Spiroheedid vedrukujulised. Domeenid: 1
ühesugune. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalite süsteem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest otsast teise. Membraanidega on ümbritusetud ka rajutuum ja mitmed rakuorganellid. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga: põhiosa sisemebraanidest on üles ehitatud fosfolipiidsest kaksikkihist, millega on seostunud mitmesuguseid ülesandeid täitvad valgud. 20. Bakteri raku ehituslik omapära Bakteri rakk Pole membraanseid organelle On ribosoomid On üldjuhul raku kest ja limakapsel Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomane organellide - plastiidide - esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimerakku osad (6) rakukest, rakumembraan, rakutuum,
Nende FS-l eraldub vaba 02. 4 Rakubioloogia 4. PÄRISTUUMNE RAKK Vastavalt rakutüübile jagunevad elusorganismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootne rakk on võrreldes prokarüootse rakuga tunduvalt suurem ning kompleksem. Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Eukarüootsed organismid on enamasti multitsellulaarsed ning nende rakkude ehitus ja funktsioon on erinevates kudedes erinev. Raku üldstruktuur on kõigil juhtudel siiski sama. 4.1.Rakumembraan Kõik biomembraanid rakus võib üldistatult jagada kahte rühma: 1. Välis- e piirdemembraan plasmamembraan 2. Raku sisemembraanid Nii sisemembraanid kui plasmamembraan on sarnase ehitusega, erinevus avaldub: 1
Nende FS-l eraldub vaba 02. 4 Rakubioloogia 4. PÄRISTUUMNE RAKK Vastavalt rakutüübile jagunevad elusorganismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootne rakk on võrreldes prokarüootse rakuga tunduvalt suurem ning kompleksem. Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Eukarüootsed organismid on enamasti multitsellulaarsed ning nende rakkude ehitus ja funktsioon on erinevates kudedes erinev. Raku üldstruktuur on kõigil juhtudel siiski sama. 4.1. Rakumembraan Kõik biomembraanid rakus võib üldistatult jagada kahte rühma: 1. Välis- e piirdemembraan plasmamembraan 2. Raku sisemembraanid Nii sisemembraanid kui plasmamembraan on sarnase ehitusega, erinevus avaldub: 1
peamiseks põhjuseks on asjaolu, et viirused kasutavad oma elutegevusel raku enda vahendeid). Lisaks viiruste kahjulikkusele haiguste tekitajana on viirused oluliseks tööriistaks geeniteraapias, kuna võimaldavad rakkudesse viia ka kasulikke geene, mis rakus muidu puuduvad või on kahjustatud (vt viirusvektor) 37. Prokarüootide kaks peamist rühma (riiki). Mis neid iseloomustab? Bakterid, tsüanobakterid,aktinomütseedid. Puudub piiritletud tuum,esineb vähem organelle ja membraanseid struktuure,suurus 0,1-25 mikromeetrit. 38. Bakteriraku ehitus. Bakterid on prokarüootsed organismid-DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga ja asub tütoplasmas tuumapiirkonnas. Haploidne kromosoomistik; 1 rõngakujuline kromosoom.Genoomi suuru ehk DNA hulk on väiksem kui eukarüootidel. Tuumapiirkonda nim.nukleoidiks.Plasmiididel ehk DNA rõngasmolekulidel on geenid, mis pole bakterile tavaolukorras vajalikud.Antibiootilises keskkonnas
Pilet 8 1.Rakumembraan. rakumembraani ehitus ja ülesanded. Fagotsütoos. Pinotsütoos. Kõik rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Membraani paksus on 0,01 nanomeetrit. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste Rakumembraan koosneb: fosfolipiidid (2 kihti) ja nende vahel on valgud, välispinnal paiknevad süsivesikud, membraanid sisaldavad ka kolesterooli. Päristuumsete rakkude sisemuses on samuti membraanseid struktuure. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest osast teise. Membraanidega on ümbritsetud ka rakutuum ja mitmed rakuorganellid. Rakusisesed membraanid on sarnased välismembraaniga: fosfolipiidne kaksikkiht, millega on seostunud mitmesugused ülesandeid täitvad valgud. Membraani funktsioonid: *kaitsefunktsioon välismõjude eest *ümbritseb rakku ja säilitab raku kuju
Vesi on suurepärane solvent. Polaarsed, vesiniksidemeid moodustavad ja ioonsed ühendid lahustuvad vees hästi ja neid nimetatakse hüdrofiilseteks. Hüdrofoobsed ühendid lahustuvad vees ainult piiratud kogustes. Amfipaatsed molekulid koosnevad hüdrofiilsest ja hüdrofoobsest osast. Veega kontaktis olles moodustavad amfipaatsed molekulid erinevaid struktuure nagu monomolekulaarsed kihid, vesiikulid ja mitsellid. Sellised molekulid moodustavad ka membraanseid kaksikkihte, mis ümbritsevad rakke ja organelle. Nõrkade hapete ja aluste ionisatsioonil on biokeemias äärmiselt oluline roll. Enamik biokeemilisi protsesse toimub pH vahemikus 6,5 8,0 ja seda nimetatakse füsioloogiliseks pH vahemikuks. Nõrga happe ja vastava konjugeeritud aluse käitumine on kirjeldatav Henderson- Hasselbalchi võrrandiga, mis seob omavahel [konjugeeritud alus]/[dissotsieerumata hape] suhte, pH ning pKa
proteosoom mehhanismi vahendusel. Alfaviiruste RNA replikatsioon Replikatsiooni cis-järjestused (polümeraasi seondumise kohad) paiknevad genoomi otstes. Replikatsioon on reguleeritud NS polüproteiini protsessingu kaudu. Replikatsiooniga kaasneb spetsiifiliste vakuoolide (modifitseeritud endo- ja lüsosoomid) moodustumine rakus. Need vakuoolid on viiruse RNA replikatsiooni kohtadeks ja sisaldavad membraanseid struktuure, mida nimetatakse sfääruliteks ja milles lokaliseeruvad alfaviiruse NS valgud ning toimub viiruse RNA süntees. Varajane replikatsioon, (-) RNA ahelate süntees, toimub 0,5-3,5 tundi peale infektsiooni ja sõltub pidevast valgusünteesist. Vaba proteaasi (nsP2) kontsentratsioon rakus on sel ajal veel madal (polüproteiin on sel ajal veel stabiiline). Varajase replikaasina funktsioneerib kompleks , mis koosneb
annaabi.ee 
