2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras.
Saagimisel tuleb kruustangide ees seista poolpöördega, s.o. 45° nurga all kruustangide teljejoone suhtes. Toetudes vabalt natukene ettepoole asetatud vasakule jalale, tuleb parem jalg asetada vasaku suhtes 60 ... 70° nurga all. Saagimisel peab sirgelt seisma. Sae liikumine peab olema niisugune, et töötaks umbes 2/3 tema pikkusest, mitte ainult saelehe keskmine osa. Sae liikumise kiirus oleneb lõigatava materjali kõvadusest ja on keskmiselt 30 ... 60 kaksikkäiku minutis. Lattmaterjali (joon. 1) on kergem lõigata kitsamalt küljelt, sest sel juhul jaotub lõikejõud väiksemale pinnale ja lõikamine edeneb kiiremini. Saelehe murdumise vältimiseks on vajalik, et lõikamisel puutuks metalli mittevähem kui kolm hammast. Õhukesed lehed ja latid kinnitatakse kruustangidesse puitklotside vahel, seejärel aga lõigatakse koos klotsiga (joon.2). Joon. 1 Joon. 2
vaiade rammimiseks. Rasked ja keskmised vasarad 100-200l/min, kerged vasarad 500-600 l/min. Löögielemendiks on varda alumisse otsa kinnitatud massiivne löökur. Varda ülemisesse otsa kolb, mille alla suunatakse suruõhk ning löökur tõstetakse üles ettenähtud kõrgusele. Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum õhuga ja õhu surve suunatakse kolvile, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Diiselvasarad -juhtvarrastega vasar -torujuhikutega vasar -kolvivarrega vasar Töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku 15-35kordselt. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb ning samal ajal silindrisse paisatav diiselkütus süttib põlema. Põlemisel tekkinud gaas annab energia vahetult vasara löögiosale. Peamised eelise diiselrammidel on energeetiline sõltumatus, väike maksumus, ekspluatatsiooni lihtus ja mugavus ning suur tootlikkus.
Lülilaast saadakse kõvade ja väikese sitkusega metallide väikese kiirusega lõikamisel (näit. kõva teras ). Sellise laastu elemendid on kas nõrgalt või ei ole üldse omavahel seotud. Murdelaast tekib rabeda materjali (malm, pronks ) lõikamisel . Voolavlaast tuleb pehmelt teraselt, vaselt, tinalt ja seatinalt, kui neid suure kiirusega töödelda. Sellel laastul on pika sileda paela kuju. Treitera. Treitera osad ja tema pea elemendid. Oma kujult meenutab treitera tööosa kiilu. Kui kiilu külgpinnale mõjuv jõud ületab metalli osakeste omavahelise jõu, siis need eralduvad. Treitera tööl on palju ühist kiilu tööga! Treitera koosneb kahest osast: peast ja kehast, mille abil tera kinnitatakse hoidikusse. Treitera peas eristatakse järgmisi elemente: esitahk, mida mööda libiseb laast; peatagatahk, mis on pööratud vastu lõikepinda, abitagatahk, mis on pööratud vastu töödeldud pinda. Lõikeservad: pealõikeserv ja abilõikeserv.
Masina kaal mõjutab transpordivahendi valikut treileri ja vedukauto tüüpi (mõjutab maksumust). Mootori võimsus mõjutab kütuse kulu ning ka kokkuvõttes omahinna suurust. Samuti sõltuvad võimsusest kaeveparameetrid. Loetlege ja iseloomustage hüdrauliliste ekskavaatorite võimalikke töövarustusi ja iseloomustage lühidalt kasutuskohti. Hüdrovasarad on 2...5 grupi ekskavaatorite lisatöövarustus, mis paigaldatakse pöördkopa asemele. Vasar kinnitatakse kopavarre külge nn. kiirühendusega. Hüdrovasaraga varustatud ekskavaatorit saab kasutada sõltuvalt tööseadmest külmunud pinnase, kõvade- ja kaljupinnaste, teekatendi kobestamiseks, kivide ja betoonehitiste purustamiseks ning pinnaste tihendamiseks. Töötlemisel saab muuta vasara tööasendit ja nurka pinna suhtes. Ehituselt on nad lihtsa või kahepoolse toimega. Kopad toodetakse energia otstarbega koppasid: draglainkopp, võrekopp, mitmesuguse
..40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja kolmekettalisi pealeistutavaid betoonihõõruteid, mille tootlikkus ületab ühekettaliste oma mitmeid kordi. Eriti märgatav on võit tööjõudluses suurte valupindade puhul. Kõik betoonihõõrutid on varustatud bensiinimootoriga või käsitööriistade puhul eelektrimootoritega. Kolmelabalised on ettenähtud jämelihvimiseks, neljalabalised lõpptöötlemiseks. Masinaid kasutatakse pärast esmast betooni tardumist. Jõudlus oleneb paljudest teguritest: tööee laius, mootori võimsus, laba pöörlemiskiirusest, pinna seisundist, töölise kogemustest.
põhimõttel. Rippseadmena ükskoppekskavaatoril nt MTP-13. MTP-43- paigaldatakse diiselelektriajamiga roomikekskavaatorile( saab võtta kuni 25cm puid maha) keskmine või jäme võsa ning peenmetsaks. Võsareha: mahalõigatud võsa koguja. Reha riputatakse traktorile ette või taha ning teda liigutatakse kahe hüdrosilindriga. Täituriks on kihvadega võrehõlm. Rookur-kogur: tootlikus väiksem kui vrehadel. Juurijad: saab kasutada traktoreid koos trossiga. Tross kännule ümber jne. madal tootlikkus. Juurijad-kogujad: peenema juurestiku välja rehitsemiseks või pinnasega segunenud puidu eraldamiseks mullast. R-tüüpi hõlm. Restikujuline ja koosneb kihvadest, mis kinnituvad tõuketala külge. MULLATÖÖD: SKREEPER töötleb pinnast järjestikku kaevates seda soovitud paksuse kihina, teisaldades mitme km kaugusele ja laotades etteantud kihina. Laostumisel
Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika arvutus
1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse
kujundatakse paksemana tagamaks metallivaru kulunud tera lõikeserva teritamiseks. Nokkteral on selline paksend vaid tera ninaosas. Põskteral on nina külgserval tugiplaat (tugevdusplaat). Peiteltera on niisugune, mille ninaosa on kujundatud vahetatava plaadina (plaatpeitel) (joonis 1.9) või nihutatava varvana (varbpeitel, nihkpeitel). 3. Adra saha geomeetriline iseloomustus. Adra saha töö tehnoloogilist protsessi võib kujutada teostatuna kolme elementaarse kiilu poolt (joon. 3.3, a), mis liiguvad x-telje sihis. Esimene kiil töönurgaga (xz-tasapinnal) eraldab künniviilu vao põhjast (xy-tasapinnast) ja tõstab selle üles. Koos sellega viil deformeerub ja praguneb, st. kobestub. Teine kiil töönurgaga (xy-tasapinnal) eraldab künniviilu vao seinast (xz-tasapinnast) ja nihutab selle kõrvale. Seejuures viil samuti deformeerub ja praguneb, st. kobestub, kuid juba teises sihis. Kolmas kiil töönurgaga (yz-tasapinnal) kallutab künniviilu
ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul.
üheks olulisemaks tunnuseks. ENNETAV JUHENDAMISMEETOD Käskluste andmine ennetavalt • tagab, et üleminekud ühelt liigutuselt teisele oleksid katkestusteta; • väldib seisakuid ning paigal marssimisi; • tagab tunni intensiivsuse; • muudab tunni huvitavaks ja turvaliseks. Ennetavad käsklused tuleb anda piisavalt vara, enne uue liikumise algust. Uus harjutus või liikumissuund tuleb ette öelda piisava ajavaruga ehk hiljemalt 2–4 või koguni 8 lööki enne toimuvat muutust. Näide: Ristsamm paremale… valmis, nüüd! Liiga hilja antud korraldusele ei jõuta reageerida õigeaegselt ja selle tagajärjel tehakse liigutus hilinenult. Ennetavat käsklust ei tohiks anda ka liialt vara, sest siis võib juhtuda, et uue harjutuse tegemist alustatakse eelmise keskelt. Kõige parem viis on kasutada nii suulist kui ka silmaga nähtavat (žestide ja kätemärkidega) juhendamist koos. VERBAALNE E SUULINE JUHENDAMINE
soojust, et tuli jääb püsima. Süttimisaega mõjutavad tegurid: · soojuse kestus · proovikeha suurus · tihedus ja soojusjuhtivus (süttimisaeg pikeneb puidu tiheduse suurenemisel) · niiskussisaldus Põlemise käigus tekkinud söekihil on madal soojusjuhtivus ja see kaitseb seespool asetsevat kahjustamata puitu. Selget piiri puusöe ja enamvähem põlemata puidu vahel võib märgata puidutsooni 300°C piiril. Söekihi juurdekasv puidu põlemisel on ca 0,6 mm minutis. Puidu elektrilised omadused: elektritakistus elektrijuhtivus Kuivas olekus (niiskus 0...5%) on puit hea isolaator. Niiskuse suurenedes tõuseb puidu elektrijuhtivus. Õhukuiv puit (ca 15% niiskust) on pooljuht. Kiuseina küllastuspunktis ja sellest niiskemas olukorras juhib puit elektrit (sellises olukorras läheneb puidu elektrijuhtivus vee elektrijuhtivusele). Elektritakistus iseloomustab elektrit juhtiva materjali elektrivoolu takistust
Iga höövelhammas koosneb tegelikult kahest lihtlõikurist külgterast ja põhjaterast. Külgtera ülesandeks on laastu lahtilõikamine saetee servast, põhjatera lõikab laastu lahti saetee põhjast. Sae ökonoomse töötamise eeltingimuseks on, et laast ei tohi olla ülemäära õhuke, sest siis me ei kasuta ära sae ressurssi maksimaalselt, kuid ta ei tohi olla ka ülemäära paks, sest siis peab sae mootor kulutama lisaenergiat ja tulemuseks on madal tootlikkus ja sae kiirenenud kulumine. Kaasaja Lääne mootorsaagide saeketi höövelhamba saagimissügavus on 0,6...0,65 mm, selline laastu paksus on optimaalne. Et laastu lõikamisel oleks energiakulu minimaalne, on aja jooksul kujunenud välja höövelhamba terade optimaalsed nurgad. Külgtera taganurga suurus on 2º. See väike nurk välistab külgtera seljaku hõõrdumise vastu saetee seina. Külgtera eesnurga suurus on 30º. Sellise nurga all peab saeketi teritaja
Sõudmisliigutus on sellisel juhul nii paremal kui ka vasakul kehapoolel ühesugune. Kui mõlemad käed ja jalad teevad ühesugust liigutust, on seda parem ära õppida. Samuti parandab paariaerusõudmine mõlema käe aeru tunnetust ja koordinatsiooni. Üksikaerusõudmine aga võib tekitada sportlase kehaehituses asümmeetriat. Sõudmine on oma olemuselt tsükliline spordiala, kus üks tsükkel on tõmme. Tempo iseloomustab tsükli pikkust ja tempot arvestatakse tõmmete arvu järgi minutis. 27 Üks tõmbetsükkel koosneb: • Tõmme - Aerulabad keeratakse risti veega ja asetatakse vette ning tõmmatakse paat liikuma. • Ettesõit - Aerulabad keeratakse lapiti veega ning sõidetakse pingiga ette tõmbe alguse asendisse. Tippspordis jaguneb tõmme veel väiksemateks osadeks- aerude vette asetus-tõmme-aerude veest väljavõtt.
oma raamiga kinni jääks. 6. Piki- ja põiki läbivusraadiused määravad, milli- sest kühmust võib masin üle sõita, ilma et ta sellele kinni jääks. 30-Millised parameetrid iseloomustavad transportmasina püsivust? Transportmasinatel hinnatakse pikipüsivust maksimaalse tõusunurgaga ja põikipüsivust maksimaalse kreeniga 31-Mida nimetatakse masina tootlikkuseks? masina kvaliteetse toodangu hulk ajaühikus. Sõltuvalt masina poolt antava toodangu iseloomust väljendatakse tema tootlikkus kas mahulise, kaalulise või tükitootlikkusena. Ajaühikuks on kas minut, tund, vahetus, kuu või aasta. 32-Nimetage masinaile määratava tootlikkuse kategooriad 1. Teoreetiline e arvutuslik e konstruktiivne tootlikkus -- määratakse minuti või tunnitootlikkusena masina pideval töötamisel, jõuallika maksimaalsel koormamisel, arvutuslikes töötingimustes, tingmaterjaliga ja tehnilise passi järgsete mahtude ning kiirustega. Arvutatakse a) tsüklilise
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead
kulgemisele (optimaalne ettenihe, aeg liimimiseks jne.). Mehhaniseerimise ja automatiseerimise taset tehnoloogilises protsessis määravad järgmised näitajad: 1. Tööliste mehhaniseeritud tööga seotuse aste 2. Mehhaniseeritud töö tase Tootmisprotsessi mehhaniseerimise ja automatiseerimise tase on kompleksnäitaja. Peale arvulise mehhaniseerimise ja käsitsitöö suhte iseloomustab see näitaja ka kvaliteeti Kui tootlikkus mehhaniseerimisega ei suurene siis ei tõuse ka mehhaniseerituse tase. Ettevõtmine ainult kergendas tööliste tööd. Tuleb kaaluda ettevõtmise otstarbekust. 2.5. Töö organiseerimine ja tootmistüübid Kõikides tootmisprotsessides olulist tähtsust omab tööviljakus. Tuleb tööliste vahel teha tööjaotus. Töö organiseerimise viisid: vooltootmine ja seeriatootmine. Vooltootmiseks valitakse üksikoperatsioonideks spetsiaalsed masinad
18 - ülerõhu tekitamiseks tankides ülesõidul. Tankerite inertgaaside süsteemile esitatavad nõuded määrab SOLAS 74 II peatüki 62. reegel. Reegel 62 § 2.2 Süsteemi võimsus peab olema piisav selleks, et iga tanki ükskõik millises osas säilitada niisugune gaaside koostis, kus hapnikku ei oleks üle 8 % mahust ja tankis valitseks ülerõhk igal ajal sadamas ja merel, välja arvatud juhud, kui tank peab olema degaseeritud. § 3.1 Süsteemi tootlikkus peab olema vähemalt 125% maksimaalse lossimise mahust tunnis. §3.2 Süsteemi poolt toodetavas inertgaasis ei tohi hapnikusisaldus ka maksimaalse tarbimise korral ületada 5 %. Ohutusmeetmed inertgaasi süsteemi avarii korral on määratud Meresõidu Ohutuse Komisjoni ringkirjaga 353 ( Maritime Safety Committee). Kui inertgaasisüsteem pole rikke tagajärjel võimeline tootma nõutavas koguses gaasi või hoidma tankides ülerõhku tuleb pumpamisoperatsioon otsekohe lõpetada ja tarvitusele
2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8. Langetamisel kasutatavad abi vahendid 8.1. Langetuslabidad 8.2. Langetuskiilud 9. Ohutusnõuded mootorsaega töötamisel Töökaitsejuhend metsa- ja võsaraietöödel 1. Üldnõuded 1
Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega · Fantoomtoolil istumine
§36. Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse. Rõhu määramiseks antud punktis tuleb võtta suhe f/S piirväärt
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
Koormuse intensiivsust absoluutsel skaalal iseloomustab paljudel juhtudel kõige paremini liikumise kiirus, olgu siis tegemist jooksmise, ujumise, jalgrattasõidu, suusatamise või mõne muu sarnase tegevu- sega. Harjutuse intensiivsust peegeldab ka sooritatud korduste arv ajaühikus. Näiteks kui maadleja treenib mannekeeniga ülerinnaheiteid, siis kümme heidet minutis sooritades on kõnealuse harjutuse intensiivsus kaks korda kõrgem kui sagedusega viis korda minutis. 13 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! KEHALISE KOORMUSE SUHTELINE INTENSIIVSUS Kehalise töö suhteline intensiivsus on väljendatav protsentides indiviidi maksi- maalsest hapniku tarbimise võimest. Inimorganismi elutalitluseks on hapniku
edasi vatsakeste müokardile. Automatism koe või raku omadus erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. 8. Südame löögisagedus ja selle muutused kehalisel tööl. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes siinusrütm määrab ära südame löödisageduse e. pulsi. Pulssi loetakse kas südame tiputõugete arvu järgi vastu rindkere seina või mõne suurema arteri kõikumise alusel. Tervetel täiskasvanud inimestel on südame löögisagedus jõudeolekus 60-70 lööki minutis, lastel on see suurem. Löögisagedus sõltub keha mõõtmetest, vanusest, soost ja eluviisidest. Löögisagedus sõltub ka keha asendist: seistes on kõrgem kui istudes ja lamades. Löögisagedus tõuseb ka erinevate emotsioonide korral ( viha, hirm jt.). Kehaliselt aktiivsetel inimestel on südame löögisagedus madal, seda nähtust nim bradükardiaks, löögi sagedus võib olla isegi alla 40. Lihastöö põhjustab südame löögisageduse tõusu tõus kuni 150-200 ja isegi enam
Teras on: -tugev, -tehnoloogiline (laseb end töödelda: lõigates, keevitades, kuumalt ja külmalt pressides; saab sepistada, painutada, venitada jne.). Samas on odav, kuna teda legeeritakse odavate elementidega (räni, kroom, mangaan). Terase omaduste parandamine võimaldab muuta konstruktsiooni kergemaks, vähendada materjalikulu, kuid teeb samas materjali kallimaks. Malm: süsinikku üle 1,7%, see teeb malmi hapraks, lööki kartvaks. On kulumiskindel ja ei korrodeeru. kasutatakse valatud detailide: pollarite, kiipide, torustikuarmatuuri, sõukruvide, Deidvuditorude,mootorite korpused, jm. valmistamiseks Alumiiniumsulamid on kerged (2,7-2,8 g/cm3), kuid küllalt tugevad. Siiski ei saa neid kasutada vastutavates detailides. Duralumiinium (sisaldab teatud hulgal vaske, magneesiumi ja mangaani) on tugev ja tehnoloogiline, kuid korrodeerub kergesti merevees. Kaitseks kantakse detailidele õhuke puhta alumiiniumi kiht
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne? (Sin a >0) a ×b =ab sin 2. Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne? a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus meeter massiühik kilogramm ajaühik sekund elektrivoolu tugevus amper termodünaamiline temperatuur kelvin ainehulk mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu. a=1m/s2 10. Kirjutada s
Keevitaja töökohta, mis on varustatud keevitamiseks kõige vajalikuga, nimetatakse keevitustöökohaks ja seal peaksid olema sellised seadmed, mis tagaksid häireteta töö: 1. hapniku- ja. atsetüleeniballoon koos reduktoritega; 2. kummivoolikud hapniku ja atsetüleeni juhtimiseks keevitus- või lõikepõletisse; 3. keevitustraat (vardad) keevitamiseks või pealesulatamiseks; 4. lisavahendid keevitamiseks ja lõikamiseks: kaitseprillid, võtmete komplekt, vasar, meisel, terashari, sepatangid, lihvmasin jne.; 5. räbustid, kui nad on metallide keevitamisel ja jootmisel vajalikud; 6. keevituslaud ja koosterakised. Keevisliidete liigid ja õmblused. Keevituseks nimetatakse keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Detailide vastastikusest asendist eristatakse põkk-, nurk-, vastak-, katte- ja otsliiteid. Gaaskeevitusel on põhilised põkkliited. Põkkliite (a) puhul on liiteelemendid ühes tasapinnas või mingis muus pinnas (180..
07.2012. Joon. 3.36. Aktiivne õõtsesummuti. 3.5 Juhitavus. Juhitavus on laeva võime püsida ettenähtud kursil ja muuta seda vastavalt vajadusele. Juhitavus on laeva kahe, teineteise suhtes vastandliku omaduse – kursilpüsivuse ja pööratavuse – kompromiss. Mõlemad need omadused olenevad laevakere kujust, peamõõtmete suhetest ja juhtimisvahendite tõhususest antud kiirusel. Juhitavusele avaldavad mõju välised tegurid: tuul, sügavus kiilu all, kalda või teiste laevade lähedus jm. Juhitavuse teatud näitajate suhtes on kehtestatud rahvusvahelised nõuded. Juhitavusega seonduvat käsitletakse põhjalikult kursuses „Laeva juhtimine“. Kohe pärast rooli pikitasandist välja keeramist alustab laeva raskuskese roolilehele mõjuvate jõudude toimel liikuma mööda kõverjoont, mida nimetame tsirkulatsiooniks (Joon. 3.37). Manöövri esimestel hetkedel toimub liikumine pöördele vastupidises
Väikeplokkmüüritise vuukide paksus peab olema sama nagu tellismüüritisel, s.o. rõhtvuukidel 12 mm ja püstvuukidel 10 mm. Plokkide ladumisel tõstetakse nad eelnevalt seinale püsti. Pärast mördikihi ettevalmistamist rõhtvuugi tarvis asetab müürsepp seinale tõstetud ploki otspinnale kelluga 5...6 cm laiused mördivallikesed. Seejärel haarab ta ploki mõlema käega ja asetab kohale. Gaaskukeroonplokkide paigaldamisel on soovitatav tavalise vasara asemel kasutada puitvasarat. Läbiulatuvate suurte õõntega plokkide ladumise lihtsustamiseks on soovitatav täita ploki õõned ladumise käigus räbuga. See võimaldab rõhtvuugi mördi paigaldada üle kogu seina rõhtsa tasapinna. Kui jätta õõned täitmata, on mördi paigaldamine õõnte servadele aegaviitav ja tülikas. 7.7.2 Columbia-Kivi Nõuded ja soovitused betoonkivi müüritööde juures Kasutatav mört · Soovitatakse kasutada tsementmörti märgiga M 200
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
