Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meie lugemisharjumused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lugemisharjumused, lemmikraamat, lugedes, sõltlane, harry, potter, vaikus, mõnus, pooleli, usain, autobiograafia, põnev, voodis, loevad, muudki, pori, vabast, koolipäevad, kordi, trenn, lugemisest, sundida, muretÜlenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................
.................................................. 19 2.3.3. Küsimus 5.1. Populaarseimad ajakirjad ...................................................................... 20 2.4. Kohustuslik kirjandus ......................................................................................................... 22 2.4.1. Küsimus 6. Sisukokkuvõtete levik .............................................................................. 22 2.4.2. Küsimus 7. Kohustusliku kirjanduse lugemisharjumused........................................... 23 2.4.3. Küsimus 8. Probleemid kohustusliku kirjanduse saadavusega ................................... 24 2.4.4. Küsimus 9. Kohustusliku kirjanduse huvitavaks pidamine......................................... 24 2.4.5. Küsimus 10. Meeldinud kohustuslike raamatute nimetamine..................................... 26 2.4.6. Küsimused 11 ja 12. Kohustusliku kirjanduse vajalikkus........................................... 26
mujalt saada." Veel oli kirjutatud: ,,Need ei anna eriti midagi." Põhjendused erinesid täiesti nende vahel kes arvavad, et lugema peab ja kes arvavad, et lugema ei pea. Ei vastanud arvasid, et see ei anna midagi aga jah vastanud lugesid ridamisi ette, mida lugemine annab. 1.7. Õpilaste arvamus lugemisest Ma palusin õpilastel kirjutada mida nad arvavad lugemisest. Need kes vastasid eelnevale küsimusele jaatavalt, need ikka arvasid enamasti, et see on mõnus ajaviide kui on igav. Osad aga arvasid, et lugemine ise on igav. Ju siis pole nad leidnud raamatut, mis oleks neile huvitav tundunud. Need, kes vastasid eelnevalt eitavalt arvasid, et lugemine on väga igav ja tüütu tegevus. Need olid ka need, kes ei loe peaaegu kunagi raamatuid. Paar põhjendust, mis mulle silma jäid: ,,Mõnele meeldib, teisele mitte. Lugemine on tegelikult lahedam, kui näiteks arvutis istumine, aga noored ei võta seda eriti nii. Pigem istuvad nad teleka
Raamatus tundub elu olevat lihtne, kõik on justkui suurepärane. Enamik probleeme laheneb õnnelikult. Reaalsuses on aga probleemid suuremad, tuntavamad. Mida suurem on probleem, seda jaburam on lahendus. Liiga palju on meie ümber kahjuks loba. Arvatakse, et sõnad, mis suust väljuvad, teevad midagi paremaks, mis tegelikult enamjaolt nii pole. Räägitakse palju tühja juttu, mis võtab ainult aega ja tagasisidet ning väärtust ei ole ega saagi olla. Mõnus 9 A. Nahkur, M. Sokk. Sõna vägi. 8 klass. Tallinn: Koolibri, 2002, Tagakaas. 10 A. Nahkur , M. Sokk, Sõnad I. - Sõna vägi. 8 klass. Tallinn: Koolibri, 2002, lk 74. 13 on millestki rääkida, kui saadakse tagasisidet. Sellist sidet, mis on õpetanud teisele midagi ja rääkijat ennast senitundmata vaatepunkti järele haarama.
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Õpetab ta tundma erinevaid loomi, nende iseärasusi ja elukohti. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Samuti nagu ,,Loomajutte meilt ja mujalt" saab ka seda raamatut kasutada erinevate looduse teemade juures. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud igas vanuses lastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Jah, sest raamat avardab laste silmaringi ning nad saavad seda teha huvitaval viisil lugedes ja uurides raamatut. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle meeldivad raamatus olevad pildid väga. 20 19. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Tõlkinud Valter Rummel, illustreerinud Peter Stevenson. ,,Unejutte suurest dzunglist". 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Jah, sest esikaane pilt ja kujundus on juba väga hea.
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ly Unga MIHKEL RAUD & TEMA EDULUGU uurimistöö Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Mihkel Raud...................................................................................4 2. Telekarjäär.....................................................................................8 3. Muusikukarjäär...............................................................................12 4. Kirjanikukarjäär............................................................................15 5. Poliitikukarjäär...............................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................20 Summary..............................
õudus ja "sakiline" huumor (mitte vaimukas, naljakas värk The Rage's on väga kaugel vaimukusest), mida leidub selles loos, olid ainult minu nooruspõlve väljamõeldised, et päästa mu elu ja mõistus. Mis tegi mu nii hulluks sellel ajal? Ma ei tea. Ustav Lugeja, ja see on tõsi. Mu pea tundis, et ta oli justkui plahvatuse piiril, aga ma olen unustanud miks. Kõik, mis ma võin öelda selle osa kokkuvõtteks on, et kui kusagil on keegi, kes seda siin lugedes tunneb vajadust haarata püstol ja Charlie Decke'i järele teha, rahunegu maha, võtku parem pliiats. Või labidas. Või mistahes neetud ese. Vägivaldsus on nagu luuderohi, mida rohkem kratsid, seda rohkem ta levib. Teised raamatud selles kogumikus on kirjutatud enam vähem samas meeleolus nagu The Rage, aga mitte päris Bachmani stiilis (sest Bachman polnud veel väljagi mõeldud) kuid Bachmani mõttelaadis: raev ja meeleheide. Ben Richards, kuivetu tegelane The Running Man'is, põrkab
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
.'' sai väga hea vastuvõtu osaliseks ning osutus nõutud raamatuks (suurt nõudlust näitas see, et kirjastusel oli esitlusele kaasa võetud 70 eksemplari, kuid seda oli vähe ning oli neid, kes raamatust ilma jäid.) _____________________________________________________________________ * - raamatud, mida olen lugenud. 19 3. ARVUSTUSED 3.1 Metsade ja merelaidude mees Ei juhtu just sageli, et kellegi käsikirja lugedes oled valmis vaimustusest või lakke kargama. Seesuguse tuhina elasin üle, kui koostasin "Jutupauniku" teist raamatut - Harri Jõgisalu saatis siis oma "Meri pole mitte ainult paljas vesi" käsikirja. Küllap Eestimaal on vähe kohti, kus Jõgisalu poleks nähtud- kohatud. Hea pungil matkamehe seljakott kukil, tublid
See on põhilootus. Teine võimalus on minna raamatu ja teatriga hoopis sinna hängiva nooruki manu, sinna kus ta on harjunud olema. Mida on saate «Elolinõ» tegemine sulle andnud? Mida see saade vaatajatele annab? See on mul kindlasti julgust juurde andnud, et heas meeskonnas töötamisel võin imeasjadega 9 hakkama saada. Vaatajatele - ta on eelkõige mõnus ummamuudu ajaviide, aga ta on eriline selles suhtes, et viib juurte juurde. Oskussaatena on ta ilmselt teisejärgulisem. Kas seriaali "Hajameelselt abielus" kirjutamine on rohkem töö või rohkem lõbu? Mida sellise n-ö liinitöö tegemine teile pakub? Rohkem töö, aga vastu ma võtsin juba sellepärast, et mine tea, võib-olla kunagi ei saa sellist asja proovida, nüüd on ta proovitud ja iseenesest seal sees olemine on päris põnev. Aga aastaringi ainult sellega tegeleda ei taha
Sellist lugu lugema hakates juba lapsel tekib huvi, et mis nad küll teha võivad või, mis sündmused juhtuda võivad. See tekitab aga minu arvates suure huvi ja see on väga hea omadus kirjutada lasteraamatuid. Loos Kakand ja kakand sattus põllukakand keldrisse ja kust ta oli väga kurb, kuid ta leidis endale sealt endale armastuse ja talle hakkas seal kohe meeldima. Ta kasutab ka enda kirjutistes piisavas koguses huumorit kus saavad isegi vanemad inimesed lugedes kõhutäie naerda. Näites raamatus ,,Siim, Sirli ja saladuse" üks koer ütleb, ,,Mul pole üldse kodus muid vanu asju kui mu vanaema" siis ütles üks isadest ,,Ma sokutan ta ära Aafrikasse. Las kantseldab seal ahve ja liidab nende sabasid, pärdikutele ei tee see midagi, nad saavad puu otsa põgeneda, kui rehkendamine juba liiale läheb." Ning hobune ütles ,,Vaata, missugune ma olen! Suur ja nelja jalaga! Ei minul sobi taevasse tõusta! Pai võlur, võlu mulle parem martsipani!"
Samal ajal andis ta õpingute kõrvalt eratunde matemaatikas, töötas arhiivis ja kõrgepingevõrkudes. Jõudmata õigel ajal kaugõppest päevasesse õppevormi üle minna, tuli tal minna sõjaväkke. 1982-1984 teenis Vilep aega Volga ääres Samaara oblastis. Peale sõjaväge püüdis Vilep veel poolteist aastat õpinguid jätkata, kuid perekonnaelu (peres kasvas 1980. aastal sündinud tütar Kertu) ja rahamured sundisid tööle ja nii jäi kõrghariduse omandamine pooleli. 1985. aastal siirdus Vilep tagasi Tartusse. Üüris tillukese toa, kirjutas luuletusi ja mängis mitmes bändis trumme. Mõnda aega töötas ta Tartu Katseremonditehases mõõteriistade insenerina. Alates 1986. aastast hakkas ta põhikohaga tööle restorani ,,Kaseke" pillimehena. Pillimeheameti kõrvalt asus Vilep tegelema metsaäriga. 1992. aastal tuli ta äritegevuse õnnestumise tõttu restoranist töölt ära, kuid äri hakkas siiski kaunis ruttu allamäge
3 Minu isa Valev Lebreht sündis 1. aprillil 1969. aastal Võrus. Väiksena hoidis isa lapsehoidja. Hiljem panid vanemad ta Päkapiku lasteaeda. Ta õppis Võru 1. 8-klassilises kooli. Koolieas tegi ta palju erinevaid koerusi koos sõpradega. Peale põhikooli läks ta edasi õppima Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. keskkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Selle kooli jättis ta pooleli ja läks kohe sõjaväkke. Sõjaväkke saadeti teda Venemaale Omski linna. Isa on töötanud ehitajana Võru KEKis, AS Kurmikus, Privet Project Building OÜs. Ta kohtas Terje Lehtmet ja neil on kaks poega Tauri ja Sander (mina). Mina sündisin 14. augustil 1995. aastal Võrus. Ma käisin Sõleke lasteaias, mis asus täpselt minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin esimese aasta ja seejärel läksin Pikakannu Põhikooli
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei
Lisaks võttis ta kodus enda peale õpetaja rolli. Lapsed kasvasid väga kokkuhoidvas peres ning Jane´il tekkis isaga eriline suhe. (Warren, 2018) 8-aastaselt (1783) saadeti Jane ja tema õde Cassandra edasistele õpingutele Oxfordi internaati (Warren 2018, Ahfclass 2014). Haridus sisaldas tollele ajale kohaseid teadmisi võõrkeeltest (peamiselt prantsuse keel) muusikast ja tantsust. Koju naastes jätkus õppimine isa ja vendade õpetuste järgi ning lisaks teadmised, mida Jane iseseisvalt lugedes omandadas. Neil oli koduses raamatukogus suur valik kirjandust. Mõlemad õed õppisid ja lugesid püüdlikult, eriti Jane. Jane’i isa innustas tütart avastama oma loovat külge, võimaldades ohtralt raamatuid, paberit ja kirjutusvahendeid. Üldine atmosfäär Austeni majapidamises oli vaikne, millele lisasid erksust tabav huumor ja mõned väga head vaidlusõhtud. (Warren, 2018) Pere investeeris palju aega ja energiat kirjutiste ja näidendite loomisesse ning esitamisele pereringis
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest.............................................
Kui Heathcliffi poleks olnud, oleks see romaan olnud täiesti tavaline armasturomaan. Just selle jõhkruse ja ohvrite rohke armastuse tõttu ongi see raamat väga populaarne kogu maailmas. Tegelased olid kõik täiesti erinevad. Mõned olid väga hellakesed ja hoolivad, teised aga soovisid ainult halba. Just sellised tegelaste vastuolud minule väga meeldisid. Samuti meeldis minule see, et kirjeldati väga kaunilt ja selgelt loodust, mis ümbritses neid kahte majapidamist. Vahest lugedes tekkis selline tunne nagu ma ise viibiksin seal, sest kõike kirjeldati nii täpselt ja raamat oli väga kaasahaarav. See oli selline raamat, mida lihtsalt ei suutnud käest ära panna ja kogu aeg mõtlesin, mis juhutub edasi.Kindlasti ei olnud see raamat ideaalne. Segadust tekitasid ajavormid. Enamus tegevusest toimus minevikus, kus Nelly rääkis, mis Rästapesas ja Vihurimäel oli toimunud paarkümmend aastat tagasi, siis äkki aga oli
Õpetajaraamat 7. Maire Kebbinau. Ehitame maja. 8. Jana Pillmann. Kui ma suureks saan. 9. Maire Kebbinau, Nonna Meltsas. Meie läheme. 10. Ülle Rannut. Seemnest kasvab puu. 11. Ülle Rannut. Meie vaatame muna. 12. Heda Kala, Meeri Tampere. Tere päev. 22 Õpetajaraamat 11. SALMID JA LAULUD 3AASTASTELE LASTELE 11.1. Laulud tunni alustamiseks A. Kumpas "Algab mängutund" Algab mängutund, mõnus mängutund, meid ootab muusika! Algab mängutund, mõnus mängutund, meid ootab muusika! Eesti keele tunniks on võimalik laulu ka natukene muuta: Algab keeletund, eesti keele tund, meid ootab eesti keel! (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 9) "Kes on täna meiega?" Kes on täna meiega? Nastja on täna meiega. Võib laulda enne tüdrukute, siis poiste nimed. Lapsed plaksutavad rütmi kaasa. 11.2. Teretamistantsud "Eesti polka" ehk "Teretamistants"
See unistus saab teoks. Ja ta sai aru, et küsinud raha, küsiski ta seda õnne. Tüdruk saabus ühel sügisõhtul, tal oli kaasas armastatud noormees. Kumbki ei teadnud, et nad tulevad vastu õnnele. Noormees sai neljandiku kala kingitusest. Sellest jätkub, et rajada uus õnn ja unustada vana. (Paus.) Ja siis ütles mees nimega Osvald Laurale: "Räägin sulle ühe muinasjutu ja sellest hetkest kui sa mind katkestad, saab sinust selle muinasjutu printsess. (Paus, vaikus.) Algus oli raske. Neiu ei rääkinud suurt midagi. Ainult kuulas Osvaldi jutte neiu ilust ja imelisusest. Neiu säravatest juustest, tema kaunist kaelast, metsarohelistest silmadest, tema 28 29 unistavast kõnnakust, hajameelsetest huultest ja tarkadest kätest. Neiu kuulas ega teadnud, et kuskil istuvad suitsupilvedes koos kuulsamad arhitektid, et
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
eksamikeskuse näidised) ja alles siis praktilist kirjutamist iseseisva kodutööna või arvutiklassis. Kiri on soovitatav adresseerida õpetajale, kes kirjadele ka vastab. Enesekontrolli test nr 2 1nupule; 2lõikus; 3ajamisega; 4üles; 5vererõhuga; 6appi; 7puhtaks; 8paremale; 9servast; 10selili. 3. HOOLDUSABIVAHENDID Dialoog 1 Vanemõe kabinetis. Vestlevad vanemõde Ljudmilla ja hooldustöötaja Kiira. Koputus uksele. Vaikus. Uus koputus. Kiira paotab ust ja pistab pea ukse vahelt sisse. Kiira: Tere! Kas tohib? Ljudmilla: Jaa-jaa! Tere! Jaa-jaa! Tulge edasi. Istuge siia. (Köhatab) Kiira: Ma pidin täna kell 12.00 Teie juurde tulema, et hooldaja töökohast rääkida. Ljudmilla: Ah jaa, ma mäletan. (Üllatunult) Kas kell ongi juba 12? Ahhaa, ongi juba! Küll aeg lendab kiiresti! Aga asja juurde siis! Kiira: Muidugi, muidugi.
nimetada, ja et nüüd vahest ei saa värsket õlut kottu = kodust enam – ja (mõttes) kanad on ka kottu kaugele läinud – MÄRT (pilgates niisama): Ja seapõrsad, vasikad ka veristamata – (Naerdes.) Oh teie, naised, olete kõik ühe veega ristitud! MAIE (naeratades): Naera peale – ei tea, kelle otsa teie, mehed, vahite, kui puudus kätte tuleb? Juba teiegi «leivast üksi» elate? MÄRT: No, ükspuha, jätame, tuikene, selle jutu täna veel pooleli. Ma mõtlen: kui nüüd isa mulki väimeheks ei võta, mis siis? MAIE (tuhinal seletades): See'p see minugi suur Peetri mulkide hirm oli, Märt. Sa tead, isa neid mulke ei salli vihkamise sestsaadik, kui Aluste rahvas meie endise koha põhjus endile ostsid. Ema ütleb küll ikka, et miks ei ole isa raatsinud raha enne sisse maksta. Ja vaata, Märt, emal on tõesti õigus, ega need mulgid 14
pirra-parra mäest alla." · Korda sama salmi, tõstes ja langetades lapse jalgu. · Lõpeta mäng lapse õhkutõstmisega. · "Alla" jõudes anna alati lapsele musi. UURINGUTE ANDMETEL aitab armastav õhkkond lapses usaldust tekitada. 15 See mäng loob sinu ja lapse vahele usalduse ning tugevdab ka lapse lihaseid. KRIBINAL-KRABINAL · Liigu sõrmedega lapse kätt mööda üles ja siis tagasi alla, lugedes samal ajal järgmist salmikest: "Hiir läks tibinal-tabinal kribinal-krabinal mäele. Piiks-piiks! Tibinal-tabinal kribinal-krabinal mäest alla." · Korda sama lapse teise käega. · Ütle "piiks-piiks" väga ilmekalt - üsna pea püüab laps seda matkida. UURINGUTE ANDMETEL julgustab ilmekas kõne imikuid end emotsionaalselt väljendama. See omakorda aktiveerib ajus vabanevaid keemilisi aineid, mis aitavad juhtunut mällu talletada.
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
abil. Ta kirjutab sõnu, võivad viia sõnade kasutades sõnade algus- äratundmiseni. ja lõputähti ning konsonante (nt KT=koti, KR=kirja, JLU=jõulu) Alfabeetiline etapp Laps oskab lugedes Laps kasutab sõnu Laps loeb alguses kasutada tähe-hääliku kirjutades tähe-hääliku üksukuid sõnu, siis ka vastavust. Seda oskust vastavust, püüab lauseid ja lihtsat teksti. ära kasutades suudab ta kirjutada sõnasse kõik Laps kirjutab sõnu lugeda mis tahes võõraid kuuluvaid tähed. enamasti õigesti, vigu
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
info hulgastseda kõige tähtsamat leida ja konspekteerida, struktueerida. Ise liigitan ennast suhteliselt sügava õpihoiakugaüliõpilaste hulka. Kohusetunne ja vastutus ei lase mul õppimisse ükskõikselt suhtuda. Tagant piitsutab ka vanasõna „Tänaseid toimetusi ära viska hommse varna“. Seepärast püüan koolitööd ära teha kohe, lootuses, et hiljem jääb ka vaba aega. Tööde suhtes olen alati rahulolematu ja kriitiline. Juba valmis tööd üle lugedes tahaks teha palju korrektuure. Ühel hetkel lihtsalt loobusin sellest, nähes kui palju aega kulub ühe täiusliku töö vamis saamiseks. Ilmselt võtan asja liiga tõsiselt ja kannatan ajaliselt selle all. Küsitlus näitas, et viiendik õpib enam kui 10t. nädalas, teised vähem. Kuulun hetkel selle viiendiku hulka, õpin enamgi sest iga algus on raske ja materjali läbitöötamine võtab aega .
Need laenas perekonnasõprade Starkopfite riiulilt. Lugemisvara teise poole moodustasid aga purunõukogulikud teosed, nii päris lasteraamatud kui ametlikult täiskasvanutele mõeldud teosed. Jaani tädi Mara (ametlikult Marie Pael), kes töötas raamatupoes, ostis talle enam-vähem kõik raamatud partisanidest ja ka Stalini preemia laureaatide sarja. Luges nad enamuses kõik läbi, mõned igavamad jättis küll pooleli nagu "Kaugel Moskvast" või "Jugoslaavia tragöödia". Sõjajutte aga luges hoolega, sest nende sündmustik oli vahel põnev ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni"
Samuti oli ta ,,Pärnu Postimehe" ja hiljem ka ,,Eesti Postimehe" väljaandja. Peale nende oli ta veel lausa I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost. Emilie Jannsen oli pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel. Tänu vanaemale, isale ja külarahvale õppis Lydia Koidula ladusalt ka eest keelt rääkima. Lydia Koidula oli peres vanim laps. Hiljem sündisid veel talle veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. Lydia hakkas juba varakult tundma huvi Eestimaa ja eestlaste vastu. Ta jälgis ka huviga isa toimetusi kui isa tegi midagi. Ükskord läks noor Lydia Koidula oma isa kirjutuslaua juurde ja küsis: "Isa, pai isa, kellele sa kirjutad?". "Ma kirjutan eesti rahvale, mu laps, neile rõõmuks ja õpetuseks, mine sa ema juurde kanni tegema; palu ,ema annab sulle natuke saia
annaabi.ee 
