potentsiaalse energia varu (Sõstra). Miks me peame vett kaitsma? Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini (Sõstra). Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett: Tapa linnas on kaevud saastunud lennuki kütusega. Rohke nitraadisisalduse tõttu on kaevuvesi muutunud tervist kahjustavaks ka Lõuna- Eestis. Arukülas on joogivesi saastunud õliga (Sõstra). Kas see puudutab meid kõiki või mitte? Loomulikult puudutab see meid kõiki isiklikult! Hilja on hakata mõtlema puhta vee säästmisele siis, kui kraanist tilgub naftat või kaev on tühi
Atlandi ookean ja Põhja-Jäämeri. Need kõik ookeanid on omavahel ühenduses ja kokku moodustavad need maailmamere. Ookean on pidevas liikumises, olles mõjutatud sellest, mis toimib maa ülal atmosfääris. Tuuled, mis puhuvad üle veepinna, sünnitavad laineid ja loovad hoovuseid, mis on justkui tohutud ookeani pinnakihtides voolavad käänulised jõed. Järved katavad vähem, kui 2% Maa pinnast ja aitavad samas kaasa inimelu kerkimisele. Sealt saame söögiks kalu ja joogiks vett. Järvedel sõidavad kaubalaevad ja nende veega niisutatakse põlde, mis annavad saaki. Nad leevendavad reostust, aitavad toota elektrit ja pakuvad puhkevõimalusi miljonitele inimestele. Suur järv on justkui meri: tugevate tuulte korral võivad lained järve keskel ulatuda 15 meetrini ning järve suur veehulk võib mõjutada isegi kohalikku ilmastikku. Maailma suurimat soolase vee järve, mille pindala on 368 000 km ², nimetatakse Kaspia mereks.
MIKS PEAME KAITSMA VETT? Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett: Tapa linnas on kaevud saastunud lennuki kütusega. Rohke nitraadisisalduse tõttu on kaevuvesi muutunud tervist kahjustavaks ka Lõuna-Eestis. Arukülas on joogivesi saastunud õliga. Kas see puudutab meid kõiki või mitte? Loomulikult puudutab see meid kõiki isiklikult!
näiteks ei loobi prahti maha, piirame tuumajaamade kasutus, vähendame prügi tootmist võiproovime prügi mõistlikumalt kasutada, kuna kui üks riik reostab saastab see igal juhulpõhjavett meil kõigil. 6 2. PÕHJAVEE TASE 2.1 Eestis Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m3 ehk 360 liitrit inimesekohta põhjavett ööpäevas. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Suure veetarbimise tõttu on mõnedes linnades ja nende lähialadel põhjavee tase langenud mitmekümne meetri võrra, sest veevõtt ületab veevarude taastumise. Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Looduslikust tasemest mitukümmend meetrit allpool on põhjavesi ka Kirde-Eestis põlevkivi kaevandamise piirkonnas. Põlevkivikaevandustest pumbatakse pidevalt põhjavett välja, et see ei uputaks maa-aluseid käike
(tehisäravool) peaks olema võrdne varu taastamiseks maasse juhitava veehulgaga. Põhjaveevaru aitaks taastada karstilehtrite säilitamine toitealadel, mistõttu tuleks vältida nende täitmist kultuurtehnilstel töödel. Põhjavee kasutamine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m 3 põhjavett ööpäevas. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Suure veetarbimise tõttu on mõnedes linnades ja nende lähialadel põhjavee tase langenud mitmekümne meetri võrra, sest veevõtt ületab veevarude taastumise. Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Looduslikust tasemest mitukümmend meetrit allpool on põhjavesi ka Kirde-Eestis põlevkivi kaevandamise piirkonnas. Põlevkivikaevandustest pumbatakse pidevalt
lastes iseloomukindlust, tahtejõudu ja ausameelsust, siis taassünnid ühiskond taassünd isegi ilma valitsuse programmide ja eelarveteta. Viimased on tähtsad ja vajalikud, kuid rahast tugevam on alati moraalne jõud. Kui hukas on ilm? 16.01.2007 00:01 Ilma tujud sunnivad inimesi rohkem loodusega arvestama Küllap mõtlevad nii mõnedki, kes jälgivad viimaste päevade uudiseid maailmast, et ilm on hukka läinud: Rootsit ja Eestit räsiv torm kannatab välja väikese orkaani nimetuse, Malaisias uputab, USA keskosas seiskab jäätuisk elu tervetes osariikides. Ent jutt, et ilm on hukas nii otseses kui ka kaudses tähenduses on tegelikult sama vana kui inimkond. Kui mõelda viimastele aastatele, meenuvad tunamullune ülitugevate orkaanide hooaeg USAs, 2003. aastal kümneid tuhandeid inimesi tapnud kuumalaine Euroopas ning meie enda jaanuaritorm ja
Kodu Elu, universumi ime, tekkis umbes nelja miljardi aasta eest. Alguses oli meie planeet leekide meri, mis tekkis oma tähe ehk päikese sünnist. Tolmuosakeste kogum, mis sarnases paljudele universumi tolmukogumitele. Siiski otsustas elu siin tekkida. Praegu on meie elu kõigest loendamatute elusolendite ahelast, mis on arenenud üksteisest üle nelja miljardi aasta vältel. Tänapäevalgi muudavad uued vulkaanid meie maastikku. Need pakuvad võimalust näha, milline oli Maa tema sünnil. Sulakivi, mis tõuseb maapõuest; kivistuv, praksuv; mullutab ja voolab õhukeses kestas, enne kui mõneks ajaks suiku jääb. Need suitsuvined, mis keerlevad üles maapõuest, on tunnistajaks maa algupärasele atmosfäärile. Atmosfäärile, milles polnud hapnikku. Veeaurust tihe atmosfäär, mis oli tulvil süsinikdioksiini. Katel. Kuid Maa oli erakordne tulevik, mille tagas vesi. Õigel kaugusel päikesest- mitte liiga kaugel ega liiga lähedal-suutis maa säilitada vett vedelal kujul. Niiskus k
Tagajärjgedeks on suur reostus, tehaste ja autotööstusega kaasneb alati keskkonnareostus. Asju mida toodetakse ja enam ei vajata, pole kuskile panna. Tekivad illegaalsed romulad, prügimäed, kust omakorda satub iga aasta meeletutes kogustes prügi ookeani, sealt omakorda põhjavette ja sealt omakorda meie joogivette. Osoonikiht saab kannatada, õhk muutub saastatuks ja ebakõlbmatuks. Paljudes kohtades (nt: Hiina) on juba praegu piirkondi õhk rikutud, on piirkondi kus inimesed on pidanud hommikul poodi minnes panema pähe maski, et mitte hingata sisse saastatud õhku. Mida inimesed saaksid teha, nt valitsus – saaks hoida majandust tasakaalus, kärpida eelarvet asjade pealt mida me ei vaja. Ehk siis lõpetaks raha nimel ületootmise. Tavainimesed võiksid igapäevastes toimingutes näiteks sorteerida prügi, kasutada taaskasutatavaid poekotte(riidest). Kui vähegi võimalust on jagada autot pereliikmetega, võimalusel käia jala/rattaga. Jõukamatel inimestel kasutada elektriautot,
idaeurooplaste vajadused. Arvutused näitavad selgelt, et mida suurem on loomsete toodete tarbimine, seda suurem on tarbija ökoloogiline jalajälg. Inimene, kes tarbib enamasti vähetöödeldud kohalikke piima- ja lihatooteid, kasutab ära 1,6 hektarit maad. Vegan, kes ei tarbi piima- ega lihatooteid, vaid enamasti vähetöödeldud kohalikke taimi, seeni, kasutab ära 0,5 hektarit maad. Arenenud riigid on harjunud kulutama kordi enam, kui hädapäraselt vajalik on. Nendes ja paljudes teisteski riikides on ökoloogilise jalajälje tekitajatest suurimateks faktoriteks lihapõhine dieet, lennureisid (rohkem kui 25 lennutundi aastas lisab ökoloogilisele jalajäljele juurde 1,5 hektarit) ja isikliku auto pidev kasutamine (millele oleks alternatiiviks ühistransport). Inimestena kasutame koduplaneedi ressursse veerandi võrra kiiremini, kui maakera taastumisvõime lubaks
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Planeet Maa on meile kõigile ühiseks elupaigaks ning sellega tuleb targalt ümber käija. Selleks, et järgnevatele põlvkondadele ka midagi rohelisest loodusest järgi jääks, peab olema väga mõistlik ja tuleb arvestada tarbimisega. Kuna paljud inimesed ei hooli üldsegi loodusest ja arvavad, et pärast neid tulgu kasvõi üleujutus, siis nemad ei pea tähtsaks koristada oma lohakuse eest, mis häirib aga loodusliku tasakaalu. Seetõttu tuleks mõõdukalt tarbida taastumatuid loodusvarasid ja hoida loodust reostuse eest, näiteks väga tõhusaks on kasutada taastuvaid loodusvarasid energiasaamiseks ning asjade taaskasutamine, aga neilgi on mõned negatiivsed jooned. Viimastel aastatel on hakanud ,,rohelised" rohkem tegutsema ning nad on saavutanud inimeste seas populaarsuse. Nende liikumine ja nõuded võivad mõnel juhul
Selle asemel otsitakse uusi viise, kuidas saada taastumatuid ressursse nagu naftat Kanada tõrva liivadest Mis juhtub kui need kütused otsa lõppevad? Ameerikas toodetakse piisavalt teravilja, et toita 2 miljardit inimest, kuid seda vilja ei kasutata inimeste toitmiseks vaid karjaloomade söödana. Mida rohkem me areneme, seda rohkem kasvab liha söömine. Tegelikkuses pole meil vaja nii palju liha süüa, see on lihtsalt luksus, millega me esimese maailma inimesed harjunud oleme. Lisaks sellele, suur osa toodetud toidust läheb raisku kuna seda ei tarbita lihtsalt ära. Teistes riikides on samal ajal meeletult näljas olevaid inimesi. Näljahäda all kannatab ligi 1 miljard inimest maailmas. Põldude kastmiseks kulutatud vesi moodustab 70% kogu inimkonna vee kasutusest. Kõrbetes kasutatakse põhjavett, et kasvatada vilja, kuid põhjavesi on samuti taastumatu allikas ja väheneb kriitilisel kiirusel.
7 palli - krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod 8 palli - seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad 9 palli - kivihoonete seinad ja laed purunevad 10 palli - enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed 11 palli - maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked Suurimad maavärinad: · 1755 Lissabon, Portugal · 1923 Kanto, Jaapan · 1985 Mexico City, Mehhiko · 1989 Loma Prieta, Kalifornia · 1995 Kobe, Jaapan · 2009 Haiti 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadot jt. 4.1 Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Sõna "tsunami" on pärit jaapani keelest ja tähendab lainet. Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend
2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse k
Need haigused moodustavad viiendiku kogu maailma haigustest. Arvukad abiorganisatsioonid ja teised arengukoostöö osapooled on aastakümnete jooksul arengumaades kaevude, veetorustike ja kuivkäimlate ehitamise ning hügieenialaste teadmiste jagamise teel vee- ja sanitaartingimusi parandanud. Tänu sellele on arengumaades viimase viieteistkümne aasta jooksul paranenud 1 miljardi inimese juurdepääs puhtale veele. VEE KASUTAMINE OLMES? Joogivesi on joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi. Kohalik omavalitsus tohib piirata joogivee kasutamist, kui seda ei jätku inimeste ning ravi- ja haridusasutuste joogi- ja toiduvalmistamisvajaduse rahuldamiseks. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. Joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks on igal isikul õigus veekogu
Küla läbib tee nr 15128 (Järva-Jaani - Tamsalu -Kullenga). Järva-Jaani asub külast 6 km kaugusel ja Tamsalu 15 km kaugusel. Lähim põhikool asub 4 km kaugusel Vajangul ning Tamsalus on gümnaasium. Ühistranspordiliiklus on tagatud ning mõlemas suunas sõidab päevas buss vähemalt neli korda. Tihedam liiklus ei ole minu meelest vajalik, sest meie külas ei ole eriti palju inimesi ja enamikel inimestel (eriti noortel) on oma autod. Koolibuss sõidab igal koolipäeval hommikul Võhmuta-Tamsalu suunal ja õhupoole tagasi ka. Vanematele inimestele, kellel pole autot, peatub korra nädalas rändkauplus. Spetsiaalseid parke või puhkealasid külla rajatud ei ole, küll aga on vanal mõisal kena kujundusega haljasala. Kodumajapidamised Talukompleksid, (kus aga tegelikku talumajandust enam ei peeta) asuvad suure maantee ja Ambla poole viiva tee ääres või "Võhmuta linnas". Enamik maju on eraomandis, elamispinda ei üürita
Fosfori hulk aga on 0,08 mg/l, üks suuremaid. MIKS PEAME KAITSMA VETT? Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett: Tapa linnas on kaevud saastunud lennuki kütusega. Rohke nitraadisisalduse tõttu on kaevuvesi muutunud tervist kahjustavaks ka Lõuna-Eestis. Arukülas on joogivesi saastunud õliga. Kas see puudutab meid kõiki või mitte? Loomulikult puudutab see meid kõiki isiklikult! Hilja on hakata mõtlema puhta vee säästmisele siis, kui kraanist tilgub naftat või kaev on tühi
Globaalprobleemid on kogu inimkonna probleemid Üha enam kuuleme tänapäeval, kuidas meile põhjustavad muret erinevad globaalprobleemid. Globaalprobleemideks nimetatakse ohte, mis tervikuna ähvardavad nii inimkonda kui keskkonda. Lähtuvalt avaldumisviisist jagatakse need kaheks keskkonnaprobleemid ning sotsiaalprobleemid. Kuid millised need põhilised mured on, mis on neid põhjustanud, ning kuidas oleks võimalik globaalprobleeme lahendada? Inimkonna majandustegevuse kõige tõsisemaks tagajärjeks võib lugeda globaalset soojenemist ehk planeedi keskmise temperatuuri tõusu. Kliimasoojenemise üheks põhjuseks on fossiilsete kütuste tarbimisel õhku paiskuv saaste, näiteks süsihappegaas. Fossiilseteks kütusteks on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ning turvas. Eriti palju paiskavad õhku saastet erinevad tehased ning samuti ka igapäevaselt kasutatavad autod. Seega võib öelda, et vastutajateks oleme me kõik. Teisteks kliimasoojenemise põhjustek
skaala. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane võib isegi asfaldi tee pealt minema viia. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse. Tuule kiirus ulatub kuni 500 km/h ja selline tuul võib keerata autod puude ümber, purustada maju, tappa või vigastada kõik teele jäänud elusolendid. Kõige suuremad tornaadod tekivad suvel Usa kesk ja lääne osariikides. Seal lasub põhja poolt Kanadast tulnud külm õhumass sooja ja niiske lõunast üle mehhiko lahe saabunud õhu pealt. Seda piirkonda kutsutakse tornaadode alleeks. Meteorloogid ei suuda ikka veel täielikult ära seletada neid mehhanisme, mis tornaadode teket põhjustavad. Veel raskem on neid ennustada kus ja millal nad tekivad. Mõned teadlased arvavad et saladuslikud vilja ringid on seotud tornaadodega, kuigi paljud seda ei arva kuna tornaadod liiguvad ringi mitte ei seisa ühe kohapeal. Äikesetorm
Viimasel jääajal katsid jääliustikud peagu kolmandiku maismaast ning ookeanide veetase oli tänapäevasest umbes 122 meetrit madalam. Umbes kolm miljonit aastat tagasi, mil Maa oli soojem, võis ookeanide tase olla kuni 50 meetrit kõrgem. Ookeanides on vesi pidevalt liikvel Ookeanides on hoovusi, mille toimel suur hulk vett liigub ümber maailma. Need hoovused avaldavad suurt mõju veeringele ja ilmastikule. Golfi hoovus on hästi tuntud sooja vee voolus Atlandi ookeanis, mis viib vett Mehhiko lahest üle Atlandi ookeani Suurbritannia poole. Kiirusega 97 kilomeetrit ööpäevas liikuv hoovus kannab sada korda rohkem vett kui kõik maailma jõed kokku. Golfi hoovus viib soojas kliimas soojenenud vett Põhja-Atlanti ning mõjutab sealset, sh Lääne-Inglismaa ilma. Aurumine: vesi muutub auruks, s.o läheb vedelast olekust gaasilisse Aurumine ja miks see toimub Aurumine on protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, s
August Gailit ,,Karge meri" Raamat algab sellega, kui Matt Ruhve läheb kosja tüdrukule nimega Katrina. Matt Ruhve oli kalur ja hülgekütt . Ta ootas päevi rannas, et Katrina võtaks oma kompsud ning et nad asuksid teele. Ühel päeval kui Katrina aknast välja vaatas nägi ta , et Matt Ruhve on paadi ära ehtinud kaskedega. Esimene mõte Katrina peas oli see, et ehk on ta leidnud kellegi teise. Ta asus kiirelt kompse kokku panema, et teele asuda. Õed ning ema saatsid ta randa, andsid kompsud kaasa ning Matt Ruhve ja Katrina võisid oma sõitu alustada. Olid nad natukene maad sõita saanud lakkas paadimootor töötamast, see tähendas aga seda, et tuli ise aerutada . Saarele jõudmiseks kulus selleks päevi, kuna tuult ei olnud. Alguses ei suhelnud nad üldse omavahel, kuna nad olid vaid laadal paar tühist sõna vahetanud
õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Kord tõmmati veest koos rohututiga välja jõevähk. Ootavalt vaatasid meremehed vines silmapiiri. Mitu korda teatas kahurilask ees sõitvalt laevalt ekslikult reisi lõppu. Rannaks oli peetud madalat pilvesagarat. Lõpuks, 12. oktoobril, kostis "Pintalt" madruse hüüd: "Maa! Maa!" Taas kõmatas kahur. Uue Maailma rannik paistis vaevu märgatavalt hommikuvines
aina rohkem heitgaase õhku. Hollandis ja Jaapanis sõidetakse küll väga palju jalgratastega, kuid autode hulk kasvab siiski tohutul kiirusel. Kuid kuna Jaapanis töötatakse välja igapäevaselt kõikvõimalikke tehnoloogiaid, siis leiutatakse seal ka võimalikult keskkonnasäästlikke autosid, mis on minu meelest väga suur pluss. Kuid need elektriautod peaksid kiiremini turule jõudma, sest mida varem seda parem meile kõigile. Kaua me suudame ja tahame siis seda süsihappegaasi sisse hingata ? Mitte eriti kaua ma arvan. Väikelinnades pole see veel nii suur probleem, sest meil kasvab palju puid mis süsihappegaasiga võitleb ent suurlinnadzunglites kõrguvad vaid pilvelõhkujad ning puudele pole seal ruumi. Hinnanguliselt sureb igal aastal linnades saastunud õhu tõttu üle 800000 inimese. Ka meil Eestis on haigestunud väga palju inimesi õhusaastete pärast. Kunda linnas on tsemenditehas ning sealt linnast on pärit mu suguvõsa. Kundas oli pidevalt õhus tsemenditolmu, mis
Gaia teooria Marianne K angur Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Selle vaate esitas niisuguse nime all 1960ndatel keemik James Lovelock. James Lovelock Sündinud 26. juuli 1919 Muutke teksti laade Inglismaal. Teine tase On õppinud Manchesteri ülikoolis Kolmas tase keemiat ja Londonis meditsiini. Neljas tase Sellele järgnes USAsse
PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas! ORKAAN (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond, mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan on torm, kus tuulekiirus ületab 32 m/s ehk umbes 115 km/h. Orkaanid tekivad ookeanide kohal, kus sooja vee tõttu on intensiivne aurumine. Orkaanis on tuulte tugevus 12 palli. Orkaani läbimõõt on 1000 km. Tuuled puhuvad väljast sisse, tõusvad õhuvoolud. Orkaani silmas (50 km) valitseb vailus, kõige tugevamad tuuled on orkaani seinas. Atlandi ja Vaikne ookean, Ameerika, India. Orkaan Katrina Mehhiko lahel hävitas New Orleansi linna, suur üleujutus.
Seetõttu on regionaalsed muutused erinevad - teatud piirkondades võib sademete hulk suureneda ning teistes piirkondades väheneda. Intensiivsema auramise ja vähenenud sademete tõttu laienevad kõrbed, nagu on juhtunud Hiinas, kus liivatormide ulatus küünib isegi pealinna Pekingini. 7 6. Tormid ja ekstreemne ilm Peale seda, kui orkaan Katrina oli tekitanud ulatusliku kahju, arvasid meedia ja kliimateadlased, et üks põhjustajaid võib olla globaalne soojenemine. Orkaanide tekkimiseks on vaja sobivat olukorda. Kuigi meedia on jätnud mulje, justkui oleks Katrina tekkinud globaalse soojenemise tõttu, ei ole selle kindlaks tegemine tegelikult võimalik. Tornaadod Tornaadode arvukus ning intensiivsus ei sõltu otseselt globaalsest soojenemisest, sest tornaadode
Kas ma oskan oma raha ja aega ratsionaalselt kasutada? Ei ole kellegi jaoks uudis, et meil kõigil on päevas kasutamiseks antud 24 tundi. Kui ratsionaalselt me seda ära kasutame on iga inimese enda otsustada. Kahjuks nendest tundidest kulutame me 8 tundi magamisele ja 8 tundi tööle ja õppimisele. Seega on meil tegelikult kasutada umbes 8 tundi. Neid tunde oskuslikult kasutades võime olla edukad ja targad ning aega ja raha võib jääda üle, et teha midagi meelepärast. Igapäeva saginas teeme aga mõttetuid liigutusi- ostame asju, mida meil vaja pole, või rohkem kui meil päriselt vaja on. Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline. Miks me ei tule olemasolevaga ajaga toime ja tunneme, et kohustusi on rohkem kui aega nende täitmiseks? Me võtame kas liiga palju kohustusi või kasutame aega ebaotstarbekalt. Iga päevaga koguneb asju, mida on vaja ära t
Ligikaudu 50% maailma elamiskõlblikust maast on muudetud põllumaaks. Üldiselt hõlmab põllumaa 38% maailma maismaast ning see ala on endiselt kasvamas. Ennustatakse, et arengumaades muudetakse aastaks 2050 täiendavalt 120 miljonit hektarit looduslikke elupaikasid põllumaadeks toidu nõudluse rahuldamiseks. See hõlmab maad, mis on suure bioloogilise mitmekesisusega Looduslike elupaikade kadu Dzungel, mis põletati põllumajandusmaa tarbeks Mehhiko lõunaosas Peamine põllumajanduse mõju keskkonnale tuleneb looduslike elupaikade hävitamisest ning nende asendamisest monokultuuridega. Põllumajanduse ökosüsteemid pakuvad olulisi elupaiku paljudele looduslikele taime- ja loomaliikidele. See kehtib eriti traditsioonilise põllumajandusega piirkondades, kus kasvatatakse mitmesuguseid liike. Kasvava nõudluse tõttu toiduainetele ja muudele põllumajandustoodetele on paljud looduslikud elupaigad kadunud ning need on
Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised silmad, käharad pruunid juuksed, jalas kulunud teksad ja seljas sinine särk kirjaga "Love me". Ma arvan, et oleks lahe, kui me paneksime kõik lapsed riidesse nii, mis ütleb "armastage mind." Nii me ei unustaks kunagi midagi. Ta vaatas mind pika pilguga ja istus seejärel otsustavalt. Teadsin muuseas kaardilt, et tema nimi on David (mitte tema
Fosfori hulk aga on 0,08 mg/l, üks suuremaid. MIKS PEAME KAITSMA VETT? Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett: Tapa linnas on kaevud saastunud lennuki kütusega. Rohke nitraadisisalduse tõttu on kaevuvesi muutunud tervist kahjustavaks ka Lõuna-Eestis. Arukülas on joogivesi saastunud õliga. Kas see puudutab meid kõiki või mitte? Loomulikult puudutab see meid kõiki isiklikult! Hilja on hakata mõtlema puhta vee säästmisele siis, kui kraanist tilgub naftat või kaev on tühi
planeedile hinnangu andmisega paari kiire möödalennu põhjal tuleks olla väga ettevaatlik. 3.3 Mariner 9 Kui kosmosesond Mariner 9 1971. Aastal Marsi orbiidile jõudis, võeti see uudis California juhtimiskeskuses rõõmuhõisetega vastu. Pool aastat teel olnud sondist sai Marsi esimene tehiskaaslane. Kuid kuu aega hiljem oli vaimustus asendunud lootusetusega. Marsil möllas suurem tolmutorm kui seal kunagi olnud oli, ja kaamerad näitasid vaid paksu tolmu mähkunud planeeti. Kui detsembris torm nõrgenes nägid teadlased nelja tumedat laiku. Päevad kulusid ja atmosfäär muutus aegamööda selgemaks. Alles hiljem said teadlased aru, mida nad näinud olid: need laigud olid hiigelsuured kraatrid nelja üle 20 kilomeetri kõrguse vulkaani tipus. Hoobilt oli teadlaste ettekujutus punasest planeedist muutunud. 3.4 Marsi avastused Neli suurt vulkaani oli vaid Marsi avastamise algus. Peatselt said inimsilmale nähtavaks ka
Estonian Business School Ettevõtluse ja ärijuhtimise õppetool KAS LUKSUSKAUPA TULEKS MAKSUSTADA KÕRGEMA MAKSUMÄÄRAGA? Essee Angela Rannu BEB-1 Õppejõud Meelis Kitsing Tallinn 2015 Maailmas liigub tohutul hulgal luksuskaupa ringi kõige enam Euroopas ja USAs ning vähem arengumaades (Aafrika riigid, Lõuna-Aasia riigid kohati). Luksuskaubaks peavad inimesed kaupa, mis pole eluks otseselt vajalik ja on vähem olulisem, kuid siin tekib omakorda tähtis punkt: luksuse määratlemine on võimatu ja sellel pole mingit kindlat süsteemi. Küsides endalt, et mis on näiteks keenialase ja iirlase jaoks luksuskaup, siis kindlasti pole need omavahel võrreldavadki tooted ja/või teenused mõne keenialase jaoks võib luksusteenuseks olla isegi elekter. Luksuskauba maksustamine on käinud paljude riikide mõtetest kui mitte tegudest
nädalas kolm korda jalutma. Need on need päevad, kus ravimimõju on kõige suurem ning tüdrukul on lubatud olla aias, mis on ehitatud teatud filtritega, et bakterid temani ei pääseks. Enne Sofia juurde minemist tuleb kõik riided ära steriliseerida, et ei tekiks infektsioone. Kuna Sofial puuduvad sõbrad, siis ta ema Eva palus tal liituda tugigrupiga, et tüdruk leiaks natukenegi sõpru omasuguste seast. Sofia saab peagi 18 aastaseks ning tema päevad mööduvad kõik täpselt samamoodi. Hommikul alustatakse päeva kaalumise ja mõõtmisega, vereproovide, tablettide ning väga kiudainerikka hommikusöögiga. “Ma kohe tunnen , et tänane päev tõotab hea tulla, sest on päikesepaisteline ilm ning enesetunne kuidagi parem,” ütleb Sofia. Tüdruk kuuleb maja juurest natuke eemal auto häält ning selliseid sõnu : “Ahh, ei tea kas seekord ka püsima jääme, igakord, kui oleme 3 kuud elanud kuskil, siis kolime alati tagasi, siia Californiasse
Sisukord: Asukoht..................................................................4-5 Andmed Iseloomustus Pinnamood...............................................................5-6 Pinnamoe iseloomustus Mõjud saarele Maavarad Asukoht maamunal Kliima.....................................................................6-8 Kliima iseloomustus Mõju tegurid Võrdlus moment Majandus Looduskatastroofid Veekogud, jõed..........................................................8- 9 Veevarud Jõed Järved Vee kasutusalad Veega seostuvad probleemid Arengutase.................................................................................9-10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
