"KOLM GRAATSIAT" o Jean-Antoine HOUDON - prantslane ISTUVA VOLTAIRE'I KUJU Ka teised valgustajad USA esimesed riigijuhid o Bertel THORVALDSEN - taanlane Kõrgklassitsismi kuulsaim ja kõige tüüpilisem "KARJAPOISS" marmor Teinud ka religioosset skulptuuri Eeskujuks Weizenbergile · Varaklassitsistlik maalikunst o Rõhutati mehisust ja õpetlikkust o Jean-Baptiste GREUZE Joonistus täpne, aga koloriit vaene Sentimentalism o Elisabeth Louise VIGEE-LEBRUN Portretist "KUNINGANNA MARIE-ANTOINETTE" Ka autoportree · Kõrgklassitsistlik maal o Süzee antiigist o Pilt sümmeetriline ja rahulik · Maastiku- ja olustikukujutus o Vähem tähtis o Kuiv ja vaene koloriit · Kõrgklassitsistlik maal
Mul puudub nii palju, palju, mis, ei tea ma ütelda: kas mehisust, välist viisi, ei mõista mind teised, ma teisi ei seda tea ma. Ühest aga pole mul puudu, oh seda on palju ju! Oh, seda on palju, liig palju mu armastus on mu kalju, mu kallis isamaa! ...
- Oli olnud rokoolik portselankunstnik , aga Peetri monument on rokokoo jaoks liiga hoogne - Maalikunst - Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida ja seetõttu püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe - Varaklassitsitlikud maalikunstis olid oma normid, millest üleastumist peeti lubamatuks - Kunst pidi olema moraliseeriv ja ülistav - Värv kui väljendusvahend jäi tagaplaanile - Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi - Mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi - Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline, rahulik - Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid - Aktuaalsed olid kaasaja sündmused - Maastikumaalidele ei pööratud erilist tähelepanu - Jacques Louis David - Kuulsaim prantsuse maalikunstnik - Tema teos ,,Horatiuse vanne" oli suure ühiskondliku tähtsusega - Kuulus teos ka ,,Tapetud Marat"
renessansiski, toetuti ka klassitsismis antiigi kunstile ja saavutustele. Kuna maalikunstist pole antiikajal otsest eeskuju võtta, võtsid kunstnikud näidisteks skulptuurid, eriti aga reljeefid. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Kuna klassitsism vastandus barokile ja rokkokoole, hakati kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlikud maastikumaalid on tihti kuiva ja vaese koloriidiga.Tauniti ka igapäevase elu
demonstreerida oma vaprust ning koguda kuulsust ja au. Sõjategevust polnud koguaeg ja seepärast peeti turniire, kus oli ka palju hukkunuid. Haridus ei olnud aadlite jaoks tähtis ning raamatutarkuse õppimine polnud neile kohane. Sageli oldi ka kirjaoskamatud ning mõisate majandamine jäeti mõisavalitsejate hooleks. Naistesse suhtuti hästi, kuna tähtis oli meeldida oma südamedaamile või näidata oma oskusi sõdimise vallas. Noored rüütlid demonstreerisid ka oma mehisust daamidele. Kui 13. sajandil hakati looma romantilisi poeeme, siis seal ülistati kõrgest soost daame, keda nad kunagi ei saanud omale naiseks võtta. Võrreldes tänapäevaga, on näha palju ühiseid jooni, mida rüütlid täitsid või millised nad olid. Haridus on muutnud tähtsaks ning sõdimist pole peaaegu et üldse. Sõdimine ja maadevallutamine oli ilmselt tähtis rüütlite ajal, kuna nende jaoks oli tähtis usk, selle levitamine ja uute valduste
· Detailidest hoiduti. · Klassitsism püüdis ka dramaatilistes stseenides iga hinna eest jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Maalikunst : · Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida ja seetõttu püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe. · Värv, kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, niiet mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. · Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. · Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Revolutsiooni ja suurte sõdade ajal sendus olustikuline varaklassitsism kõrgklassitsismiga. · Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. · Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusse.
· grupivõitlused (kasutati ehtsaid relvi) · ratsakahevõitlus (odaga üksteise sadulast maha tõukamine) · jalgsivõitlus (aiaga piiratud platsil, võitis see, kellel paremad löögid, relvad ja löökide arvud eelnevalt määratud. Turniir · võideldi eri viisidel · pidustusi e. kultuurisündmus · kohtuti aadlikega · koguneti oma senjööri ümber · esinesid muusikud, poeedid · noored rüülid demonstreerisid daamidele oma mehisust Rüütlite kasvatamine · peaeesmärk ettevalmistamine sõdimiseks · rüütlid kirjaoskamatud · raamatutarkust ei peetud kohaseks · rüütlid ei osalenud mõisade valitsemis Rüütli kasvatamise etapid · 0-7a. kodus, vanemate hoole all · saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde ning lõpuks sai paaz · õpetati häid kombeid, seltskonnas käitumist (ratsutamine, jahipidamine, relvade tundmaõppimine, tantsu, muusikariista mängimist, daamidega vestlemist)
Tal oli raske leida teenimisvõimalusi, kuna tööd, mis temalt olid tellitud, jäid lõtetamata ning saadud tulu mängis helilooja enamasti maha. Viimastel eluaastatel oli Mozart sunnitud raha küsima juba sõpradelt.Kui ta suri 1791.aastal, siis maeti ta vaikselt vaestehauda, millel polnud isegi risti. Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust. Mozarti kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm", "Võluflööt" ja "Don Juan" . "Figaro Pulm" - 2 vaatuseline ooper. See on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. "Võluflööt" - 2 vaatuseline ooper.Avamäng on sonaadivormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Võluflööt on laulumäng
muusika ei tohiks ja jubedaimas olukorras iialgi kõrva riivata, vaid peaks alati naudingut pakkuma, see tähendab muusikaks jääma." Mozarti ooperite geniaalsus algab muusikalistest karakteritest- koomilise ja tõsise ooperi tüüpkarakterite asemel on tema eluliselt mitmetahulistel tegelastel eredalt individuaalsed ja sageli vastuolulisedki jooned. Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust. Tema ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Tema viimane ooper on "Die Zauberflöte" (Võluflööt) ja selle kirjutas ta Viinis asuva rahvateatri jaoks. Sellel oli tema ooperitest üldse kõige suurem edu, kuid lavastaja oli varustanud ooperi sisu igasuguste efektidega, mis oleksid küll armetud ilma Mozarti muusikata.
Iga järjekordne paaniline põgenemine lahingust tekitab poiste ja rühmaülema Käsperi vahel tõsise konflikti ning algab vastastikku süüdistuste pildumine. Lõpuks aitab surmahirmu vastu võidelda ainult häbitunne, mida jooksikud tunnevad oma rühma- ja rindekaaslaste ees. Romaani kolmandas osas surmahirm asendub vaikselt surmapõlgusega. Järjepanu tabab poisse lausa enesehävituslik soov tungida vastastega võitlusesse ning tõestada nõnda enesele ja teistele oma mehisust (Konsap ründab näiteks üksinda punaste mehitatud valveposti). Samuti on nad tasapisi muutumas lahingus tuimalt ja mehaaniliselt toimivateks tapariistadeks. Ebainimlikkuse pealetungi näiteks on Kohlapuu muutumine hullunud inimesetapjaks. Kohlapuu keeldub romaani alguses põhimõtteliselt inimese pihta laskmast, kuid lahingute käigus saab temast oma rühmast esimene vaenlase tapja ning vabatahtlik sõjavangide hukkaja. Erilist viha ja
Hele Prits 11A Sisukord! Augustamise ajalugu Augustamine Eestis Nina augustamine Keele augustamine Kõrvade augustamine Naba augustamine Huulte augustamine Pildid Augustamise ajalugu Keha augustamine on üks vanemaid kehamodifikatsiooni viise. Seda on praktiseeritud mõningatel andmetel juba kuni 5000 aastat. Augustamist peeti ülikute pärismaaks, see näitas julgust ja mehisust. Egiptuse vaaraod augustasid oma nabasid ülemineku riitusena. Rooma sõdurid läbistasid mehisuse näitamiseks rinnanibusid. Augustamine Eestis Meie kultuuris on moodi läinud mõned nendest iidsetest tavadest. Meie tolerantses ühiskonnas võib iga täiskasvanu augustada oma keha ükskõik kui paljudel erinevatel põhjustel ning sellel ei ole mingisuguseid reegleid ega takistusi. Lastel on see asi veidi keerulisem. Kuni 14-aastased
Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. 20) Nimeta 3 kuulsaimat klassitsistlikku skulptorit ja nende töid. Antonio Canova ,,Kolm graatsiat" ja ,,Amor ja Psyche" Jean Antoine Houdon Voltaire'i istuv figuur Bertel Thorvaldsen ,,Jason" 21) Mis toimus klassitsistlikus maalikunstis? Maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti aga reljeefe. Värv jäi tahaplaanile. Hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. 22) Mis teemadel peamiselt klassitsistlikus maalikunstis maaliti? Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid.Süzeed valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. 23) Mille järgi võid öelda, et tegu on just klassitsistliku maaliga? Mis olid need tunnused? Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas,
Romantism tekkis 19.saj teises aastakümnes. Uued suunad:vastuolu ideaalide ja nende nime l peetava võitluse tulemuse vahel.Püstitati uued ideaalid-vabadus,võrdlus,vendlus.Levisid Eur.sse.Võideldi feod.korra vastu.Isel. ühiskonna kriitiline ja võitleja hoial(e. romantism+kriitiline realism). Iseloomustus. Keerukas ja mitmepalgeline nähtus.Muusikas on karakterite, meeleolude ja koloriid kontrastid (nt.kaunis on rõhutatult ilus) .Muusika väljendas inimese tundeelu.Oli omane vabadus,vormivabadus,loogiliselt arenev sündmustik.Lõputu meloodia:Nähtus,kus harjumuspärast kadentsi polnud kaua aega ilmunud. Vormivabadus:Muusikale püüti anda väljendus,mis oli omane romaanile (vaba jutustus). Programmilise muusika(e mõte e sisu) seda väljendat i sõnadega.Kui tegemist oli instrumentaalse teosega, siis pandi pealkiri heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Moto e idee Poeem-üheosaline unistav või ülevalt poeetiline instrumentaalteos. Sümf.poeem-sü...
klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult. Maalikunstis ei olnud leida otsest eeskuju antiikajast, eeskujuks võeti skulptuure ja reljeefe. Klassitsistlik maal tugineb joonistusele harjutati kipskujude abil. Koloriidile pöörati vähe tähelepanu. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Meelelist tundlikkust püüti asendada kirjandusliku süzee sissetoomisega. Peam tehti antiikajaloo-teemalisi maale ja portreesid. Motiivid seostati kaasaja sündmustega. Kompositsioon on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Tagaplaan oli peaaegu detailitu
Väga armastatud olid antiikmütoloogiast - Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. - Hoiduti detailidest - üldistatuna ja idealiseerituna. - soliidseks, rangeks ja suursuguseks. MAALIKUNST - antiikajast otsest eeskuju polnud võimalik leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe -. silueti ja joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. - hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi o moraliseeriv - kirjanduslikud teemad ,mütoloogia ja antiik, ajalooteema - Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik - kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta - vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks
Antiikajast polnud maalikunstile otsest eeskuju leida. Maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti reljeefe. Domineerisid siluett ja joonistus. Värv (kui väljendusvahend) jäi tagaplaanile. Mõned maalitud meenutavad koloreeritud joonistusi. Renessansi päevil ei ulatunud lineaarsuse ja plastilisuse taotlus maalikunstis nii kaugele. Varaklassitsistlik maalikunst Kehtima hakkasid normid, millest üleastumist peeti lubamatuks. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Jean-Baptiste Greuze arvates ei pidanud kunst pakkuma silmailu ja vorminaudingut, vaid kunst pidi inimeste tundeelu mõjutamisega neid vooruslikule eluviisile suunama. Elisabeth Louise Vigee-Lebrun (1755- 1842) Tegu oli soojatundelise ja sarmika portreekunstnikuga, kelle loomingus rokokoo läheb üle varaklassitsismiks. Autoportree: Elisabeth Louise Vigee-Lebrun Kuninganna Marie-
Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, mille põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid, mida valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks
propageerima. See taies oli abstraktne akvarell. Vassili lähtus abstraktseid teoseid luues nii intuitsioonidest ja loodusmuljest kui ka ratsionaalsest konstruktsioonist. Kandinsky oli 1912- 1921 Bauhausis professor. 1933. aastal läks ta Prantsusmaale. Loometee alguses lõi mees Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju. Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on sümboolne tähendus. Näiteks must sümboliseerib surma, valge sündi ja loomist, punane mehisust ja võitu. Seepärast saavat inimese tundmusi kõige paremini väljendada punaste värvide ja joonte abil. Vassiljevits taotles muusikalise elamuse väljendust (toetus värvuste psühholoogilisele mõjule). Bauhausi ajal eelistas ta aga geomeetrilisi maalikujundeid. Näiteks ring tähendas kõiksuse sünteesi. Hilise loomingu abstraktseisse teostesse lülitas Vassili folkloorile vihjavaid elemente. Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky
Kogu klassitsism näib olevat liiga mõistuspärane ja külmalt kaalutlev. Näited: · Antonio Canova. ,,Cupido ja Psyche", ,,Veenus" · Bertel Thorvaldsen. ,,Ganymedes" · Jean Antoine Houdon. Voltaire`i istuv figuur. Klassitsistlik maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid. Süzeed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süzeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütolooogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Inimestele anti tihti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta
Allegooria, antiikmütoloogia · Tuntuim skulptor oli Antonio Canova , kelle töödes võib näha teatud rokokoolikku pehmust, sarmikust ja värskust. Tuntuim teos on ,,Kolm graatsiat". Antonio Canova. Kolm graatsiat Antonio Canova. Amor ja Psyche. Bertel Thorvaldsen. Hebe Maalikunst · Klassitsistlik maal tugineb joonistusele harjutati kipskujude abil. · Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. · Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik · Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. · Tagaplaan oli peaaegu detailitu. · Süzeed valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Jacques Louis David. Tapetud Marat Jacques Louis David. Horatiuste vanne. Jacques Louis David.
· Klaveripalad neljale käele · 19 ooperit · kirikumuusikat · Tuntud on ka 8. sümfoonia (,, Lõpetamata sümfoonia"). "LÕPETAMATA SÜMFOONIA" · Sümfooniatest tuntuim imekaunis "Lõpetamata sümfoonia" · 2 osa , Säilinud on ka helilooja visandid ja märkmed kolmanda osa jaoks. · "Lõpetamata sümfoonias" on Schubert väljendanud hapraid unistusi, kurba ärevust, helgeid lootusi ja elu karmi halastamatust · Sümfoonia teises osas on rohkem rahulikku mõtisklust, mehisust, hetkeks välgatab rõõmgi · Schubert ei kuulnud ise oma "Lõpetamata sümfooniat" orkestri esituses. ,,FORELL" · Kammermuusikat peamiselt keelpillidele, kuulsaim on Forellikvintett . · kirjeldas ta Forelli, kui peategelast, kes helendavas vees vingerdab ja teeb äkilisi liigutusi. · Forell, sattudes kaluri võrku, tuletab meelde inimelu lühidust ja ebakindlust. SOOLOLAUL
Jäljendati vanakreeka plastikat Matrejalidest eelistatuim oli marmor Inimkehade kujutamine harmoonilisena ja hästiarenenuna Alastifiguurid Soliidsed, ranged ja suursugused skulptuurid Kuulus skulptor Antonio Canova Antonio Canova "Amor ja Psyche" http://1.bp.blogspot.com/_FF_XY3POfh8/S6kXIXsERNI/AAAAAAAAEPw/_EMxCJQgr6c/s400/a mor_and_psyche+Canova.jpg Klassitsimi maalikunst Eeskujuks skulptuurid Hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi Tardunud ja teatraalsed poosid Ülesehitus tasakaalukas, sümeetriline ja rahulik Pildil on esimene ja tagumine plaan Kuulus kuntsnik Jacques Louis David Jacques Louis David "Horatiuste vanna" http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/klassitsism/david/pilt/02 _david_horatiused.jpg Romantismi ajalugu Romantism on kunsti suund, mis tekkis Saksamaal, 18. sajandi lõpus vastukaaluks klassitsismile. Romantismi üldtunnused
nii intuitsioonidest ja loodusmuljest kui ka ratsionaalsest konstruktsioonist. Kandinsky oli 1912-1921 Bauhausis professor. 1933. aastal läks ta Prantsumaale. Loometee alguses lõi mees Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju, milles ühendas taimpressionistliku tehnika säravate küllastunud värvidega Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on sümboolne tähendus. Näiteks must sümboliseerib surme, valge sündi ja loomist, punane mehisust ja võitu. Seepärast saavat inimese tundmusi kõige paremini väljendada punaste värvide ja joonte abil. Vassiljevits taotles muusikalise elamuse väljendust (toetus värvuste psühholoogilisele mõjule). Bauhausi ajal eelistas ta aga geomeetrilisi maalikujundeid. Näiteks ring tähendas kõiksuse sünteesi. Hilise loomingu abstraktseisse teostesse lülitas Vassili folkloorile vihjavaid elemente. Vassili Vassiljevits Kandinsky suri 13. detsemberil 1944. aastal.
Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes situatsioonides jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks 6. aNTONIO CANOVA- Kolm graatsiat" ja "Amor ja Psyche- itaalia JEAN ANTOINE HOUDON- Voltaire`i istuv figuur-prantsusmaa 7. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Maalidesse püüti sisse tuuakirjanduslikke süz`eesid. Inimestele antitardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu 8. JACQUES LOUIS DAVID- Horatiuse vanne-prantsusmaa- Tapetud Marat REALISM 1.(ca 1830-1870 2
kus üliõnnis oleks ma ja millest võiksin kiidelda? Ei ole seal mul isamaad, kus vennad venda vihkavad, kus iga mees end targaks teeb ja sala kiusust üle keeb. Kodumaa metsad Jaan Lõo Kodumaa metsades kevade algus, kodumaa metsades -- hävitav talgus: heliseb kirves ja vihiseb saag, nende ees murdub viimne kui raag. Ohkaval hoigel langevad kased, kui surmani haavatud kangelased, maapinnale, emarinnale. Isamaale Juhan Liiv Mul puudub nii palju, palju, mis, ei tea ma ütelda: kas mehisust, välist viisi, ei mõista mind teised, ma teisi -- ei seda tea ma. Ühest aga pole mul puudu, oh seda on palju ju! Oh seda on palju, liig palju: mu armastus on mu kalju, mu kallis isamaa! Ilus isamaale anda Jakob Liiv Ilus isamaale anda oma noorus, laul ja leelu, ilusam veel ohvrit kanda, isamaa eest andes elu. Isamaad on ilus kaitsta, kui ta heitleb hädaohus; ilusam veel priiust maitsta, kui on täidetud kõik kohus.
7. Milline on Sokratese peamine sõnum meie kaasajale, mida temalt on õppida? Sellele küsimusele on mul isiklikult raske vastata. Ma arvan ja usun, et ikka ja jälle on Sokrateselt õppida arusaama, et igal inimesel on oma arvamus asja kohta. Nii nagu iga inimene on erinev on ka nende mõttemaailm ja erinevate väidete ja mõtetega on raske ühtida. 8. Miks osutus mõiste „mehisus“ defineerimine dialoogis „Laches“ nii keerukaks? Sest et Laches, kirjeldades algul mehisust aruka visadusena. Nii sa Sokratese näidete järgi aru, et mingites olukordades tundub arutum tegu mehisemana.
kasutatud relvad ja tihti ka löökide arv olid varem kokkulepitud. Hoope anti kordamööda ning mängulõpuks teatas, kumb rüütel sooritas paremaid lööke. Samuti peeti ka grupivõistlusi, kus varasematel aegadel kasutati ka ehtsaid lahingurelvi. Turniirid ei kujutanud endist vaid sportlikke üritusi, vaid ka pidustusi. Seal koguneti oma senjööri ümber ja kohtuti teiste aadlikega. Ning oluline roll oli daamidel, kelle ees noored rüütlid oma mehisust said demonstreerida. Aadlike kasvatus, mille pea eesmärgiks oli ettevalmistamine sõjaks, mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus, elades koos vanematega, seejärel saadeti poisike kõrgemalseisva feodaali juurde, kus sai temast paaz. Seal õpetati häid kombeid ning seltskonnas käitumist : daamidega vestlemist, tantsu ja mingil pillil mängimist. Kui poisike oli juba veidi vanem, lisandusid relva tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt
maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult. Maalikunstis ei olnud leida otsest eeskuju antiikajast, eeskujuks võeti skulptuure ja reljeefe. Klassitsistlik maal tugineb joonistusele harjutati kipskujude abil. Koloriidile pöörati vähe tähelepanu. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Meelelist tundlikkust püüti asendada kirjandusliku süzee sissetoomisega. Peam tehti antiikajaloo-teemalisi maale ja portreesid. Motiivid seostati kaasaja sündmustega. Kompositsioon on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Tagaplaan oli peaaegu detailitu
ratsionaalsest konstruktsioonist. Kandinsky oli 1912-1921 Bauhausis professor. 1933. aastal läks ta Prantsumaale. Loometee alguses lõi mees Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju, milles ühendas taimpressionistliku tehnika säravate küllastunud värvidega Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on sümboolne tähendus. Näiteks must sümboliseerib surme, valge sündi ja loomist, punane mehisust ja võitu. Seepärast saavat inimese tundmusi kõige paremini väljendada punaste värvide ja joonte abil. Vassiljevits taotles muusikalise elamuse väljendust (toetus värvuste psühholoogilisele mõjule). Bauhausi ajal eelistas ta aga geomeetrilisi maalikujundeid. Näiteks ring tähendas kõiksuse sünteesi. Hilise loomingu abstraktseisse teostesse lülitas Vassili folkloorile vihjavaid elemente. Vassili Vassiljevits Kandinsky suri 13. detsemberil 1944. aastal
inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel on vastavad teadmised, käitub ta õigesti. Kõlblus on kõigi jaoks üks. Aristoteles (384-322 eKr) käsitles eetikat kõige süsteemsemalt ja põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole
inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel on vastavad teadmised, käitub ta õigesti. Kõlblus on kõigi jaoks üks. Aristoteles (384-322 eKr) käsitles eetikat kõige süsteemsemalt ja põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole
filosoofi Aristotelese kasvandik. "... Aleksandri loomus tõmbas teda teadmiste omandamise ja raamatute lugemise poole. Ta arvas ja rääkis tihti, et "Iliase" lugemisest on kasu sõjaliste võitude saavutamisel. Aleksander... oli vaimustuses Aristotelesest ja kinnitas, et armastab õpetajat samavõrra kui oma isa, lisades, et Philipposele võlgneb ta talle antud elu, kuid Aristotelesele oskuse seda väärikalt elada." Oma väejuhitalenti ja sõjalist mehisust demonstreeris Aleksander juba 338 eKr, purustades Chaironeia juures teebalased. Aleksander viis lahingusse Makedoonia kahest tuhandest ratsanikust koosneva ratsaväe (peale selle oli kuningas Philippose käsutuses veel 30 000 hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud jalaväelast). Noor väejuht purustas teebalaste väe väga kiirelt ning ründas seejärel juba ateenlastest koosnevat väetiiba ja tagalat. Philippos II mõrvati 336 eKr Aegaes oma
Avamäng on sonaat-allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga." Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust. "Don Juan" oli Mozarti kõige novaatorlikum ooper, uudne oli juba zanri nimetuski -- lõbus draama (dramma giocosa). Selles ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi iseärasused. Selle teose probleemistik koondub nimikangelase võluva elunautija ja seikleja ümber. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed
vastuvõtmist uude seisusesse. Siis anti vastsele rüütlile relvad ja algas pidulik söömaaeg. Keskaegne rüütel pidi käituma õige paljude ettekirjutuste kohaselt, mida kõike nimetati kokku rüütlikoodeksiks. Kõigepealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Ta pidi paistma silma ilu ja veetlusega, mida riietuse abil veelgi rõhutada püüti. Rüütel pidi olema piisavalt tugev, sest ainuüksi täisvarustus kaalus 60-80kg. Rüütlilt nõuti mehisust ja süüdistust selle puudumises oli kõige rängem solvang. Tõelised rüütlid pidid olema omavahel ausad see käis ka vaenlaste kohta. Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne, helde. Vastase nõrkuste ärakasutamine ei toonud au ega kuulsust vaid häbi. Rüütlite relvastus ja sõjapidamisviis. Rüütel sõdis ratsa. Tema peamised relvad olid pikk ja küllalt raske oda ning sirde kahe teraga mõõk. Vasakus käes kandis rüütel kilpi, peas rauast kiivrit
poeemi sündmustele. Teose erakordus seisneb selles, et ta tõi sellesse oma kaasaja ühiskondlik- poliitlised sündmused ja probleemid. Ükski teine ei olnud teinud seda seni. Byron püüdis üldistada kohe oma kaasaja probleeme üldistada ja oma loomingusse lisada. Poeemis on põimitud iseenda läbielamised, sündmused ja isikliku elu intiimseid seiku ja armuelamusi. Poeemis ülistab ta hispaania talupoegade kangelaslikkust ja uhket mehisust sõjas Prantsuse vägede vastu. Samas vahelduvad lahingu kirjeldused piltidega hispaania naiste välimuse ja vaimu kauniduse kiitmisega. Byroni paelub hispaania juures see, et seal ta tunnetas vabaduse iha. Poeema Kreeka peatükki läbiv motiiv on kaasaelamine Kreeka rahvale kes oli Türgi ülemvõimu all. Poeet meenutab Kreeklaste minevikku, iidset kultuuri ja samas seostab ta oma isiklikud mälestused külastatud paikade näol muistsete müütide näol. Selles peatükis
panna, siis anna talle võimu." Abraham Lincoln ,,Kui Sul on maailmale midagi tõeliselt väärtuslikku anda, siis avaldub see Sinu isiksuse väljandamise teel. See on ainuke teavalikkuse säde, mis paneb Su käima ja muudab Su kõikidest teistest elusolenditest erinevaks." Bruce Barton ,,Kõigepealt leia mees iseendast, kui tahad teistes mehisust äratada." Amos Bronson Alcott ,,Leediks nimetatakse seda, kes ei näita oma aluspesu kunagi tahtmatult." Lillian Day ,,Ärgem öelgem, et iga mees on oma saatuse sepp. Öelgem, et iga mees on oma iseloomu kujundaja." George Dana Boardman ,,Inimese tõeline olemus avaldub tema meelelahutustes."
saada ning et mitte haiget saada, siis pigem jääda alaealiseks. 2. Ollakse harjunud, et keegi teine mõtleb inimese eest ja see on mugav ja lihtne, et ei tule kasutada oma aru. Selletõttu puuduvad ise mittemõtleval inimesel ka otsusekindlus, sest ühtegi otsust ei tehta oma aruga, vaid selleks kasutatakse kellegi teise aru. Selleks, et söandada kasutada oma aru, tuleb loobuda teise aru juhatusest, kuid selleks on vaja mehisust ja julgust, kuid sageli puudub ka see, sest inimene on arg ja ta ei julge astuda välja oma mugavustsoonist või pingutada oma mõistust, sest kardetakse kukkuda ja ,,haiget" saada ning seetõttu ka pigem loobutakse. 3. Igas publikus leidub vabaduse andmise puhul keegi, kes on isemõtleja. Isemõtleja peab olema suutlik end harida vaimselt ning selle abiga on ta ka suuteline väljuma alaealisusest
kaasaegsemast elust, näiteks „Figaro Pulm“. Põhitelg ooperite sündmustikul on armastus ning neid läbib armastuse, headuse ja valguse jõud, mis muudab inimese peaaegu kõikvõimsaks, kavaldades üle saatuse plaane ja iseenese nõrkuseid. Mozart on kirjutanud lisaks armastusesisulistele ooperitele ka koomilisi oopereid, mille tegevustik hargneb inimeste reaalelus. Seal nõuab armastuse teele kerkinud probleemide lahendamine mitte nii palju mehisust, vaid pigem leidlikkust ja kavalust. Just ooperid olidki Mozarti loomingus väga olulisel kohal. Lisaks ooperitele oli Mozart ka üks 18. sajandi lõpu eredamaid sümfoonilise muusika loojaid. Sellest suurema osa moodustavad tema 41 sümfooniat. Tema loomingus arenes ja muutus klassikaline sümfooniažanr. Eriti oli seda näha tema viimastest sümfooniatest, mis muutusid dramaatilistemateks, jõulistemaks ent nende meloodiad muutusid lihtsamateks ning kergemini meeldejäävamateks
Bauhaus'i ajal eelistas ta aga geomeetrilisi maalikujundeid. Näiteks ring tähendas kõiksuse sünteesi. Hilise loomingu abstraktseisse teostesse lülitas Vassili folkloorile vihjajaid elemente. Loometee alguses lõi mees Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju, milles ühendas taimpressionistliku tehnika säravate küllastatud värvidega. Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on sümboolne tähendus. Näiteks must sümboliseerib surma, valge sündi ja loomist, punane mehisust ja võitu. Seepärast saavat inimese tundmusi kõige paremini väljendada puhaste värvide ja joonte abil. Vassiljevits taotles ka muusikalise elamuse väljendust ( toetus värvuste psühholoogilisele mõjule). Kandinsky polnud üksnes maalija, vaid ka 20.saj. olulisimaks peetav kunstiteoreetik, kes andis välja raamatuid ja kirjutas artikleid abstraktsionismi ning kompositsiooniküsimuste kohta. Ta töötas välja tasakaalustatud abstraktse kompositsiooni põhimõtted, mida püüdis
Keskaegne rüütel pidi käituma õige paljude ettekirjutuste kohaselt, mida kõike kokku nimetati “rüütlikoodeksiks”. Kõigepealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Ta pidi silma paistma ilu ja veetlusega, mida riietuse abil veelgi rõhutada püüti. Rüütel pidi olema piisavalt tugev, sest ainuüksi täisvarustus kaalus 60-80 kg. Rüütel pidi lakkamatult hoolitsema oma kuulsuse eest, sest mida rohkem oli võidetud vastasid, seda suurem oli tema au. Rüütlilt nõuti mehisust, ja süüdistus selle puudumises oli kõige rängem solvang. Kartus saada kahtlustatud arguses viis nii mõnigi kord kõige lihtsamate sõjapidamisreeglite rikkumiseni, mis lõpuks põhjustas rüütli hukkumise. Tõelised rüütlid pidid olema omavahel ausad – see käis ka vaenlaste kohta. Näiteks Karl Suure sõdades araablastega kutsuti üks tema väejuhte kahevõitlusele, enne aga võeti kavaluse abil vangi. Siis andis selle väejuhi tulevane vastane,
Prantslane Antoine Houdon istuva Voltaire'i kuju. Taanlane Bertel Thorvaldsen, kõige järjekindlam klassitsismi elluviija. Ta oli ka eestlase August Weizenbergi eeskuju. Viimase tuntuimad tööd "Koit" ja "Hämarik". Klassitsistlik maalikunst Otsesed antiikaja eeskujud puudusid, järgiti skulptuure ja reljeefe. Domineeris siluett, joonistus. Värv kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, tuhm. Varaklassitsism Hakkasid kehtima normid, millest oli lubamatu üle astuda. Nõuti mehisust ja eetilisust. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik, vooruslikult eluviisile suunama. Näiteks Jean-Baptiste Greuze, tema teoste süzee pärineb jutustustest. Alati õpetlik sisu. Teiseks portreekunstnik E.L. Vigee-Lebrun , soojatundeline ja sarmikas. Kõrgklassitsism Süzeed antiikajaloost ja mütoloogiast. Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seotud kaasaja sündmustega. Inimested olid maalidel tardunud ja teatraalsetes poosides. Pildi ülesehitus
Küpsklassitsismi kuulsaim esindaja on aga taanlane BERTEL THORVALDSEN [toorvaldsen] (1768-1844), kes on teinud töö "Jason". MAALIKUNST Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süz`eesid. Süz`eed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik
Rahuajal pidasid aadlikud turniire ning käisid jahil. Mõlemad täitsid põhiliselt üht ülesannet treening ja ettevalmistus sõjaks. Turniiril võideldi nüride relvadega ja mitmel erineval viisil. Sagedamini peeti ratsakahevõitlust. Jalgsivõitlus. Turniir kujutas endast ka pidustusi laiemas mõttes. Koguneti senjööri umber ja kohtuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daaidel, kellele noored rüütlid said oma mehisust demonstreerida. Sageli esinesid neil pidustustel ka muusikud ja poeedid. Seega oli tegu ka kultuurisündmusega. Rüütlite kasvatus Aadlike kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine südimiseks, kluges mitmes etapis. Kuni 7. eluaastani viibis poiss kodus vanemate hooleall, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Veidi vanemana lisandus relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine.
eest. Keskaegne rüütel pidi käituma õige paljude ettekirjutuste kohaselt, mida kõike kokku nimetati "rüütlikoodeksiks". Kõigepealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Ta pidi silma paistma ilu ja veetlusega, mida riietuse abil veelgi rõhutada püüti. Rüütel pidi olema piisavalt tugev, sest ainuüksi täisvarustus kaalus 60-80 kg. Rüütel pidi lakkamatult hoolitsema oma kuulsuse eest, sest mida rohkem oli võidetud vastasid, seda suurem oli tema au. Rüütlilt nõuti mehisust, ja süüdistus selle puudumises oli kõige rängem solvang. Kartus saada kahtlustatud arguses viis nii mõnigi kord kõige lihtsamate sõjapidamisreeglite rikkumiseni, mis lõpuks põhjustas rüütli hukkumise. Tõelised rüütlid pidid olema omavahel ausad see käis ka vaenlaste kohta. Näiteks Karl Suure sõdades araablastega kutsuti üks tema väejuhte kahevõitlusele, enne aga võeti kavaluse abil vangi. Siis andis selle väejuhi tulevane vastane,
Ühtedest saavad nende sõbrad, teistest vaenlased. Lastega asuvad koos teele Vlagus, Leib, Suhkur, Tuli, Koer ja Kass. Kõige ustavamaks sõbraks osutub Koer, Kass aga on riukalik. Oma rännakul satuvad Tyltyl ja Mytyl mitmetesse võluriikidesse: mälestuset maale, kus elavad nende surnud vanaema ja vanaisa, sündimata laste maale, Öö paleesse, metsa, kus puudel on kõnevõime. Haldja antud ülesanne on keerukas. Sinilindu on peaaegu võimatu kätte saada. Tyltylil läheb vaja palju mehisust, meelekindlust ja vastupidavust, et kõik raskused ületada ja inimese vaenlasi värisema panna. Lastel ei õnnestunud ehtsat lindu kaasa tuua. Mälestustemaalt toodud lind värvus mustaks, Tulevikuriigist toodud punaseks, Ööpaleest pärit lind aga suri. Siniseks värvus hoopis Tyltyli kodus puuris olnud tavaline kall lind, kui poiss tahtis teda vaesele naabritüdrukule kinkida. Maeterlinck vihjas "Sinilinnus" sellele, et inimkond peab alati edasi püüdlema, et
vaikselt välja Rooma. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Maalikunstis ei olnud leida otsest eeskuju antiikajast, eeskujuks võeti skulptuure ja reljeefe. Klassitsistlik maal tugineb joonistusele harjutati kipskujude abil. Koloriidile pöörati vähe tähelepanu. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Meelelist tundlikkust püüti asendada kirjandusliku süzee sissetoomisega. Peam tehti antiikajaloo-teemalisi maale ja portreesid. Motiivid seostati kaasaja sündmustega. Kompositsioon on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Tagaplaan oli peaaegu detailitu
MAALIKUNST Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Klassitsistlik maal tugines joonistusele harjutati kipskujude abil. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud. Need on enamasti tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt, ilma varjunditeta. Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida aga püüti seostada oma kaasaja sündmustega - niisuguste maalide sisust arusaamine nõuab vastavaid eelteadmisi. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeb klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult. Klassitsismi
kohaselt, mida kõike kokku nimetati "rüütlikoodeksiks". Kõigepealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Ta pidi silma paistma ilu ja veetlusega, mida riietuse abil veelgi rõhutada püüti. Rüütel pidi olema piisavalt tugev, sest ainuüksi täisvarustus kaalus 60-80 kg. Rüütel pidi lakkamatult hoolitsema oma kuulsuse eest, sest mida rohkem oli võidetud vastasid, seda suurem oli tema au.Rüütlilt nõuti mehisust, ja süüdistus selle puudumises oli kõige rängem solvang. Kartus saada kahtlustatud arguses viis nii mõnigi kord kõige lihtsamate sõjapidamisreeglite rikkumiseni, mis lõpuks põhjustas rüütli hukkumise. Tõelised rüütlid pidid olema omavahel ausad see käis ka vaenlaste kohta. Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne ja helde. Parem oli tülli minna kui endale ihnuskoi hüüdnime teenida. See ei kehtinud muuseas suhtlemises kaupmeestega
Erinevaid rühmitusi kutsuti perekondadeks, üles ehitatud selgele hierarhiale, mille tipus istus boss või nn ,,Godfather". Boss valiti perekonnasiseselt ning omas totalitaarset võimu konkreetse rühmituse üle. Lisaks hierarhiale omas Ameerika maffia, nii nagu seda oli teinud ka Itaalia maffia, reeglite ja tavade loetelu. Esmane ning ehk kõige tähelepanuväärsem neist on ,,Omerta", teisisõnu vaikimiskokkulepe. Omerta tuleneb hispaaniakeelsest sõnast hombredad, mis tähendab mehisust. Lapsed (poisid) maffiaperekondades kasvatati üles sellele samale tuginedes poiss peab olema tugev ja mehine. Vaikimisi tähendab sõna omerta, kuidas olla mees. Vaikimiskokkuleppe sisu on, et mitte kunagi rääkida keskvõimudega ehk politseiga. Karistus sellele on surm ning sealt ka populaarne väljend ,,snitches get stitches" [pealekaebajad saavad õmblused]. Lisaks sellele on omerta raames käibel ka teine väljend nimega vendetta. Viimane kirjeldab kättemaksu kahe
Karme rindeid, lahingupaiku purustatud hoonete ja puudega, rivist väljalöödud vaenlase tanke ja veokeid ning palju muus on E. Okas kujutanud arvukail rindejoonistustel. Selle perioodi loomingust väärivad esiletõstmist tema ,,Rindejoonistuste sarjad". Tähelepanu äratavad selles perioodis ka kunstniku paljud portreed Nõukogude Armee võitlejatest ja tagala eesrindlikest töötajatest. Portreeritavate näojooned peegeldavad tahtekindlust otsustavust ja mehisust. Evald Okas kuulus 1942 Jaroslavlis asunud eesti kunstnike kollektiivi. Esimese Maailmasõja teemade kõrvalt jäädvustas Okas oma teostes ka sündmusi eesti rahva vabadusvõitluse kaugemast ajaloost. Haaravalt ja dünaamiliselt on Okas käsitlenud oma loomingus Jüriöö teemat ning on seda ajalooliselt tähtsat epohhi eesti rahva vabadusvõitluse ajaloos veenvalt kajastanud. On huvitav märkida, et E. Okase Esimese Maailmasõja perioodil joonistatud eskiiside,
annaabi.ee 
