Närvisüsteem (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

18

docx

Närvisüsteem

 Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline  Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse  Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal

Bioloogia

4

odt

Konspekt närvisüsteemist (mõisted, küsimused, joonis)

Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. Mälu ­ kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust teise. Kahe närviraku vahel on pisut ruumi, kui ülekandeainet on kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi. vegetatiivne närvisüsteem - piirdenärvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste, mitmesuguste näärmete talitust. Selle talitus on automaatne. Selles eristatakse kahte vastandliku toimega osa: üks võimendab, intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist. somaatiline närvisüsteem ­ piirdenärvisüsteemi osa, mille moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga

Bioloogia

2

docx

Närvisüsteem

Tõmba joon alla tingimatutele refleksidele. Lugemine, kirjutamine, haigutamine, käekella vaatamine, neelamine, nutmine, köhimine, ujumine, jooksmine, aevastamine. II Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda. Kilpnääre, ajuripats, süljenääre, käbikeha, kõrvalkilpnäärmed. Sest süljenääre kuulub välissekretsiooninäärmete rühma, teised aga sisesekretoorsed näärmete hulka. III Seosta paariti peaaju osa ja ja tema ülesanne. Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju 2) vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest D-keskaju 3) mälu kujunemine A-suuraju 4) juhib hingamist ja südametegevust E-piklikaju 5) asuvad sigimist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused C-vaheaju IV Järjesta järgmised refleksikaare osad vastavalt erutuse liikumisele. 4. Eferentsed närvikiud, 5. reageeriv lihas; 2. aferentsed närvikiud, 1. erutust vastuvõtvad närvirakud nahas; 3

Inimene

8

docx

Närvisüsteem, aju ehitus ja refleksid

Närvisüsteem , ajuehitus, mälu ja reflektsid. 1).Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele. Kogu närvisüsteem jaguneb anatoomilis-funktsionaalselt somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk (tsentraalne) - ja piirde närvisüsteemiks (perifeerseks). Narvisysteemides liigub info norkade elektriliste signaalidega (100m/s). Inimese närvisüsteemi on kyll jagatud kaheks osaks, kuid nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimitud. *kesknärvisüsteem (KNS). Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust.

Elukestev õpe

2

doc

Närvisüsteem - õppematerjal

Närvisüsteemi tähtsus ja ülesanded Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb org. väliskeskonna muutustega ja organismis eneses toim. protsessidega. ÜLESANDED: reguleerib elundite talitust kooskõlastab erinevate elundite ja elundkondade tegevuse talitust kooskõlastab organismi ja väliskeskkonna tegevust Närvisüsteemi osad NÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Peaaju Seljaaju Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus välis

Bioloogia

5

doc

Inimese aju

muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: 1. Nägemiskeskus 2. Kuulmiskeskus 3. Haistmiskeskus 4. Maitsmiskeskus 5. Kõnelemiskeskus 6. Mõtlemiskeskus 7. Liigutamiskeskus Joonis 1.1 Närvisüsteem 8. Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Aju osad: Peaaju- Seal asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju- Asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju- Vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel. Vaheaju- Seal asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused.

Bioloogia

19

pptx

Närvisüsteem

NÄRVISÜSTEEM NÄRVISÜSTEEM Inimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks: q kesknärvisüsteem (KNS), § peaaju 1,3-1,4 kg § seljaaju u 40 cm ja 35 g; q perifeerne närvisüsteem § närvid so närvirakkude jätked § närvirakkude kehad, mis moodustavad kogumikke väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionid) Kesknärvisüsteem tegeleb: q Organismi välis ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega. q Info põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. q Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Peaaju koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak aju pool juhib

Bioloogia

2

doc

Närvisüsteem

Bioloogia kontrolltöö NÄRVISÜSTEEM Organismi talitlust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)