Leidsid 27 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MEELEELUNDID-kontrollküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oimu, suuraju, poolkera, võrkkestal, kolvikesed, kollatähn, näsa, kiirte, retseptorid, kolvikesi, nägemiskeskus, pimedas, funktsi, erutus, koores, akommodatsioon, fookus, klaasid, kõrv, helisid, vananedes, maitset, soolane, külgedel, seminar, vahtramäe, vesivedelik, silmalääts, klaaskeha, murravad, tungivad, macula, pupilli, tsentraallohkMEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib?
Meelerakkude ja -elundite tähtsus organismi tegevuses on suur. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. Kui mingi meeleelundi talitlus välja lülitatakse, siis lülituvad välja vastavad erutused ja sellest tingituna jäävad ära vastavad refleksid. Et kogu närvisüsteemi talitlused on reflektoorsed, siis ei ole ilma meeleelundite ja -rakkude talitluseta närvisüsteemi talitlused mõeldavad. Meeleelunditest tulev ärritus levib närvide kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse ja sealt suuraju koorde. Saadud andmete analüüsi tulemusena tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskustega moodustavad nn. a n a l ü s a a t o r i. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. Meeleelundid on tähtsaimaks vahendiks inimestevahelises suhtlemises, võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja vältida ohte. N Ä G E M I S E L U N D - silm oculus
ripslihas 6. klaaskeha koostisosa! On silmamuna toeseks - tagumine kõvakest, millele kinnituvad silma lihaste kõõlused ja eesmine 57. mis tähtsus on kiudkestal? läbipaistev sarvkest, mis sisaldab palju närvilõpmeid 58. mis tähtsus on soonkestal? Sisaldab arvukalt veresooni, mis toidavad võrkkesta ja tekitavad vesivedelikku. Sisaldab valgustundlikke elemente - kolvikesi (valguses ja värvide nägemine) ja kepikesi (hämar 59. mis tähtsus on võrkkestal? valgus) 60. mis on akommodatsioon? Ripslihase abil silmaläätse kuju muutmine Page 2 of 5 61. mis ülesannet täidab Niisutab ja puhastab silmamuna pisaravedelik? 62. mis tähtsus on silmalaugudel ja
keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Inimese silm on erakordselt tundlik. Isegi kõige parem filmilint on 1000. korda vähem tundlik kui inimese silm". (Brian J. Ford, ,,Inimene",lk.20. ). Silm on nägemiselund
asuvatele kuulmeluukestele (alasi, vasar, jalus). Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Lisaks on trummikile ülesandeks kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest Tigu on sisekõrva kõige olulisem osa, sest seal paiknevad meelerakud, mis saadavad teate suuraju kuulmispiirkonda, kus me tajume helisid. Tugeva nohu korral on kuulmine nõrgenenud. Tasakaaluelund ja pea liigutusmeeleelund paiknevad sisekõrvas Kuulmine - Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ja panevad trummikile
Peaaju Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju. Inimese aju kaalub umbes 1,4 kg. Aju koostises on palju vett, seetõttu on selle mass sültjas. Peaaju kaitsevad peale koljuluude veel ajukestad ja ajuvedelik. Peaaju koosneb hall- ja valgeainest. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine, valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Peaaju koosneb suurajust, vaheajust, keskajust, väike- ja piklikajust. Suuraju on peaaju suurim osa ja koosneb kahest poolkerast, vasakust ja paremast. Suuraju välispind on hästi kurruline ja vaoline, suurendab aju pindala. Mida suurem on aju pindala, seda keerulisemat käitumist aju võimaldab. Vasak ajupool juhib paremat kehapoolt ja vastupidi. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. Ajukoore erinevates piirkondades on erinevate meelte ja tegevuste keskused. Väikeaju asub kuklapiirkonnas ja reguleerib lihaste koostööd.
ülesandeks on anda võnkumine edasi keskkõrvas asuvatele kuulmeluukestele (alasi, vasar, jalus). Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Lisaks on trummikile ülesandeks kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest Tigu on sisekõrva kõige olulisem osa, sest seal paiknevad meelerakud, mis saadavad teate suuraju kuulmispiirkonda, kus me tajume helisid. Tugeva nohu korral on kuulmine nõrgenenud. Tasakaaluelund ja pea liigutusmeeleelund paiknevad sisekõrvas Kuulmine - Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ja panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ja võimendavad
[Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Näiteks valguse peale reageerivad kepikesed ja kolvikesed. Lõhnadele reageerivad haistmisrakud. Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. näiteks hallil taustal kaob ära tume täpp kui pilti piisavalt kaua vaadata, Inimese kohanemine pöördliikumisega ehk pea ei käi ringi kui pidevalt keerutada (?). Taustahelisid ei panda mingil hetkel enam tähele.] Tasakaalumeel.- Oimuluu püramiidi osas paiknev tasakaaluelund, koosneb esikust ja
hargnevad närvilõpmed, mille harud tungivad epidermise basaalsesse ossa, rohkem kui soojasensorid 3-10 korda. Soojaretseptorid tundlikud temperatuuril 25-45 C° Valuretseptorid alla 10 C° ja üle 45 C° Sensorite erutumise mehhanismi seostatakse nende ainevahetuse intensiivsuse muutustega temperatuuri mõjul. Temperatuuri muutus 10 kraadi muudab reaktsioonide kiirust. 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid. Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes (kepikestes ja kolvikestes) valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kuysuvad
inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeelt nimetatakse ka argooks või slängiks. Kõne on reflektoorne, mille regulatsioon toimub infokanali koostoimes. Need on kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator ja nägemisanalüsaator. Nende tegevust kordineerivad ajukoore spetsiaalsed kõnekeskused- kõne helilise külje, kõne sisu/tähenduse, lugemise ja kirjutamise eest vastutavad keskused. Kõnekeskuse kahjustused toovad esile kõnehäired. Afaasia- seda põhjustab vasaku poolkera ajukoore otsmikusagarate assotsiatsioonipiirkonna motoorsete keskuste kahjustus, tegemist on piirkonnaga , mis asub näolihaste kontrolli keskuste juures (Broca piirkond). Tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja grammatika vead kõne produktsioonis. Hiljem avastati (C.Wernick- Wernicke ala) ajukoore piirkonna, mille kahjustus põhjustab kõne mõistmise häireid. See piirkond asub samuti aju vasaku poolkera koores, kuid vorreldes Broca alaga tsentraalvao
21. Peaaju asub koljuõõnes ja kaalub 1300g 22. Peaaju ja seljaaju on omavahel ühenduses juhtetee varal Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju 23. Piklikus ajus on hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused ja kaitsereflekside keskused 24. Väikeaju põhifunktsiooniks on tasakaal¸lihastoonus ja koordinatsioon 25. Keskaju funktsiooniks on kuulmine, nägemine ja mälumise-neelamise koordinatsioon 26. Vaheaju taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu ärritusi meeleorganitest 27. Hüpotaalamuses paiknevad vegetataiivse NS kõrgemaid keskused 28. Retikulaarformatsioon mõjustab ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut 29. Limbiline süsteem on seotud emotsioonidega ja nende tahtmatu väljendamisega (punastamine) 30. NS'i kõrgeim osa on suuraju koor 31. Pea- ja seljaaju kestad Kõvakest DURA MATER Ämblikkest ARACHNOIDEA Soonkest PIA MATER
signaali reetinalt ajusse. Sissejuhatus psühholoogiasse 8 Reetina ehitus ja töö põhimõtted Valgus Nägemisnärvi kiud Ganglionirakud Amakriinrakud Bipolaarsed rakud Horisontaalsed rakud Fotoretseptorid (kepikesed ja kolvikesed Pigmentepiteel Sissejuhatus psühholoogiasse 9 Fotoretseptorid Fotoretseptorid Bipolaarsed rakud Ganglionirakud Fotoretseptorid Bipolaarsed rakud Fotoretseptorid Horisontaalsed rakud ja Amakriinrakud Pigmentepiteel: reetina läbinud valguse neelamiseks Fotoretseptorid: valgustundlikud rakud, mis annavad pimedas elektrilisi signaale. Valguse mõjul signaal lakkab.
Silmamuna ehitus: 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest, ülejäänu kõvakest. 2) Soonkestal on 3 osa: vikerkest, mis annab silmale värvi ja mille keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas; ripskeha, milles paikneb ripslihas; pärissoonkest, sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. 3) Võrkkestas ehk reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: melaniini sisaldav pigmentepiteel; sensorirakud- kepikesed ja kolvikesed, kollatähn; horisontaalrakud; bipolaarsed rakud; ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna sel puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ning alumine ja ülemine põikilihas. Need lihased innerveerivad 3 peaajunärvi: silmaliigutaja närv, plokinärv ja eemaldajanärv
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi
Seal toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Inimese aju moodustab umbes 2,5% kehakaalust. 1. Peaaju kontrollib kogu organismi talitlust, teda kaitseb luuline ümbris,ajukestad, ajuvedelik. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet, hall koosneb närvirakudest, valge närvikudedest mis on pikad. Moodustab 9/10 ajumassist. Koosneb 5 osast: · Suuraju- 70% moodustub peaaju mahust, parem ja vasak pool, ajukoor- 3mm paksune kiht suuraju peal, ajurakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevust, seal asuvad kuulmis, nägemis, maitsmis haistmis ja kõnelemiskeskused, mälu- iinfo säilitamine meenutamine ja kasutamine. · Keskaju- suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi säilitamise eest. See on automaatsete liigutuste keskus, optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused
· Parameetrid võivad olla ruumiliselt eraldatud sellepärast regulatsioon üle terve organismi Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon · Elektrisignaalid (neuronid) · Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid · Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid,toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. ANS kaudu juhitavad funktsioonid ei allu tahtele. ANS effektoriteks on südamelihas, silelihased ja näärmed. Sisekeskkonna stabiilsus sõltub suuresti ANS-st. ANS-l on 2 neuroniline ühendus kesknärvisüsteemi ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Vegetatiivse närvisüsteemi keskuste
korrigeerivalt nii kaua kuni tegelik ja nõutav väärtus teineteisest enam ei erine. Häiringu suurus – tegurid, mis põhjustavad reguleeritava suuruse kõrvalekaldumist tema nõutavast väärtusest. (NT: ruumi soojakaod). 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Vegetatiivne ehk autonoomne NS on piirdenärvisüsteemi osa ja reguleerib ja kordineerib siseelundite talitlust, juhitavad funktsioonid ei allu tahtele. ANS eferetnsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsetesse närvikeskustesse jõudvad aferentsed signaalid vallandavad nn visteraalsed refleksid regul kõigi siseelundite ja näärmete tegevust tagatakse üksikute
Neurotransmitterid III - Neuropeptiidid – suuremad molekulid: opioidid (loodud selleks et valu leevendada) - Transmitter-gaasid – üliväike, tekib ja lahustub kiiresti – lämmastikoksiid ja süsinik mono-oksiid Vereringe kaudu toimuv kommunikatsioon - Hormoonid Koliinergiline süsteem, ACh - Erutust tekitav - Hoiab ärkvel - Oluline mälu toimimisel - Nende neuronite surm on seotud Alzheimeri tõvega - Retseptorid on erinevad Dopamiinenergiline süsteem, DA Mustollusest algav tee - Normaalse motoorika säilitamine - Tegutsemiseks hea, õppimishimu, rõõmus meel jne - Liiga palju on halb Adrenergiline süsteem NA/NE - Emotsionaalse toonihoidja, oluline stressireaktsioonis - Kui liiga vähe siis on inimene uimane, kui liiga palju siis mania (hüperaktiivsus) Serotonegiline süsteem, 5-HT - Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine - Madal aktiivsus – depressioon
humoraalseks regulatsiooniks. Laiendatud hormooni mõiste ·Laiendatud hormooni mõiste järgi võivad hormoone toota mitte ainult spetsialiseerunud näärmerakud, vaid sisuliselt kõik inimkeha rakud ·Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul (plasmamembraanis, tsütoplasmas, tuumas, mitokondrites või mujal) spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: ·Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega (Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega (pankrease D
piirkonda, siis SÖÖ TABLETE JA VAKTSINEERI! Aju tahab, et töötaksime ja oleksime rõõmsad. Eluiga on pikenenud juba üle 80 a. Paljud haigused vanana ja enneaegsed – et Naised tunnevad paremini lõhnu. Miks me pimedas enam värve ei näe? Kepikesi on rohkem pidevalt jääb ellu palju haigeid või nõrku jne, et tänapäev nõuab palju vaimset pingutust. Nt ja nad o spetsialsieerinud teravale ja mustvalgele nägemieisle. Kolvikesi on vähe ja nemad on värvidega seotud. Nad on ka tundlikud valgusele ja kui on vhem valgust siis nad lülituvad osad ei ole rumalad, aga on tähelepanuhäire ja siis ei suuda ka keskenduda üldse ja ei saagi välja. Ja siis jäävad kepiksed tööle ja nad.. areneda.
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Kahjustuse korral koomaseisund. . *Vasak aju – kõne, matem, parem käsi, teadus, kirjutam ja keel, ül lahendam. *Parem aju – loovus, kujundite äratundm, vasak käsi, kauguse määram, muusikalised võimed, kujutlusvõime Neurotransmitteri toime NT sünteesitakse ensüümide abil, säilitatakse vesiilikutes NT lekke neutraliseerivad ensüümid Aktsioonipotentsiaal vabastab NT sünaptilisse pilusse Presünaptilised retseptorid peatavad NT edasise vabanemise NT kinnitub postsünaptilisele retseptorile 1.Aminohapped: GABA ja Glutamaat – peamised KNS aktiveerivad NT 2. Monoamiinid: Dopamiin – tujuga, sõltuvus käitumine Serotoniin – meeleolu, depressioon Adrenaliin - Noradrenaliin - meeleolu 3. Atsetüülkoliin: - ANS valdav NT 4. Neuropeptiidid: Endofriinid – heaolutunne, NPY, Enkefaliinid 5. Puriinid: ATP, Adenosiin 6. Lahustuvad gaasid: *CO, *NO
ja paremas ajupoolkeras paiknevate psüühiliste funktsioonide lateralisatsiooni n-ö puhastes oludes. Tabel annab mõningase ettekujutuse funktsioonidest, millel on lateraliseeritus ilmekamalt väljendunud. Need tulemused on saadud valdavalt psüühiliste funktsioonide lateralisatsiooni lokaalsete ajukahjustustega patsientidel uurides. Ilmekamad lateraliseerituse nähud on tuvastatud paremakäelistel patsientidel. Paremakäelistel patsientidel põhjustab parema poolkera koore kahjustus ruumilise, vormilise ja terviklikkuse tunnetuse häireid, vasaku poolkera koore kahjustus aga keelega seotud häireid.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
