Looduskaitse Eestis EESNIMI PEREKONNANIMI Looduskaitseseadus Looduskaitseseadus on käitumisreeglite kogu, mille eesmärk on hoida kodumaa elurikkust ja eluta looduse väärtusi ning pärandada need järgmistele põlvkondadele. Eesti esimene looduskaitse seadus võeti vastu 1935. aastal. Praegu kehtiv, kuues looduskaitseseadus on vastu võetud 2004. aastal, samal aastal kui Eesti astus Euroopa Liitu. Kahjuks kõik inimesed suured seaduste lugejad ei ole. Kuid seaduse nõudeid täitma peame ikkagi. Kaitsealad Kaitsealad on loodud selleks, et hoida seda mis on meie looduses ainulaadne. Nendel aladel piiratakse või suunatakse inimtegevust, et looduses püsiks tasakaalustatud areng. Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad. Seisuga 1. Jaanuar 2010 oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti. Eesti lood...
Puudutades kergelt teise õlga, käsivart, kätt või põlve, annate märku oma soojadest tunnetest. 8. (Matthew Mckay, Suhtlemisoskused) 3 Inimestevaheline veetlus Mis tõmbab meid mõne inimese poole? Miks mõned meeldivad meile esimesest silmapilgust, aga teised mitte? Miks mõned inimesed hakkavad meile meeldima pärast seda, kui neid lähemalt tundma õpime? Meeldimise ja veetluse uuringud on kindlaks teinud hulga tegureid, millel on oma panus teistele inimestele reageerimise viisidele. Veetluse üheks teguriks on sarnasus. Meile meeldivad sageli inimesed, keda peame endasarnasteks. Kuidas suhtuda arvamusse, et vastandeid tõmbab teineteise poole? 1958. aastal esitas tuntud Briti filosoof Peter Winch täiend- ehk komplementaarvajaduste hüpoteesi, mis ütleb, et me võime
kui on vaja muru niita, siis saab see ka tehtud. Kui ma hakkaksin, aga vaidlema ja laisklema, siis paneks ma ohtu oma rahalise sissetuleku. ,,Kuidas küla koerale, nõnda koer külale." Vastuolu vanematega põhjustab minu tihe ööelugraafik. Tihedalt väljaskäimine nädalavahetustel põhjustab neile suure küsimuse, et millega nende poeg tegeleb. Siiski on kõik probleemid lahendatavad, sest luban teha mitte keelatuid asju. Mu tugevate ja nõrkade külgede koosmõju ja endale meeldimise ja ärritamise vastuolu tulemus on see, et olen mitmekülgne. Samas pole see väga kiiduväärt. Kui end piisavalt kokku võtan ja suudan keskenduda vajaminevatele asjadele, siis on ka tulemus positiivne nii mulle, kui ka teistele. Et vanematega normaalseid suhteid hoida pean käituma viisakalt ja neid austama.
Esimene armumine. Noorelt armume kergesti. Noorlelt on raske aru saada mis on armastuse , armumise ja lihtsalt meeldimise vahe. Noortel on need sõnad sama tähendusega. Mina pole veel kellegisse armunud olnud. Mulle on meeldinud poisid küll, aga armunud ma nendesse ei olnud. Selles jutus tahaksin rääkida sellest inimesest kes on mulle kõige kauem meeldinud. Poiss meeldis mulle mitu aastat. Tol ajal mõtlesin et armastan teda. Mõtlesin et minu tunded on vastastikused kuigi see ei olnud nii. Ma sain tema nimelt kirju ja samas vastasin ka neile. Tagant järele mõeldes saan aru et poiss lihtsalt meeldis
Hindamine ses mõttes tipneb reeglina +/- hinnangu langetamisega. 2. Selgitage vähemalt kahte ,,hindamise loogika" küsimust! Kunsti hindamise loogika: 1)Hinnangu loomus: Liigid (terviklik, absoluutne, kaudne), Tunnetuslik staatus (kognitivism v. non-kognitivism). 2)Põhjendamise loomus: Liigid, Point , relevantsus, väärtusvektor. 3)Hindamise loogiline struktuur (dedukt; indukt; muu): Standardi, kriteeriumi, normi mõiste, Aprioorne-aposterioorne. 3. Mis küsimusi tekitab hindamise ja meeldimise lahknemine? Probleemi lähtekoht: (1. olukord: ühel ilusal päeval pärast kontserti). A: "Kuidas meeldis?" B: "Päris hea oli" ("meeldis, lahe!"). (2. olukord: ühel ilusal päeval pärast kontserti): A: "Kuidas meeldis?", B: "Hea, aga mulle ei meeldi" ("meeldis, aga suht saast oli.", A: "Oot-oot, ma ei mõista!?" Kas hea kunst peab meeldima? Kui mulle ei meeldi hea kunst (või kui meeldib halb kunst), kas ma olen siis mingi viisil toiminud vastuoluliselt, omanud valesid tundeid
Mina arvan, et ei. Kindlasti oli selle mehe mõrva taga midagi jubedat, aga kas meie peame seda siis teadma? Me oleme tavalised ja normaalsed noored ning mina arvan, et selliste piltide nägemine igapäevaselt facebooki külastades, on üpriski traumeeriv eriti nõrganärvilistele. Olge normaalsed ja ärge jagage pilte, millest te midagi ei tea, või mis sisaldavad rõvedusi. Facebookis saab ka teistele head teha. On olemad selline mittetulundusettevõte nagu We Day. Iga ,,like" e. meeldimise eest annetavad rikkad ärimehed üle maailma ühe dollari Aafrika lastele, et aidata neil kooli mina ja seal käia. Tänase seisuga on juba kogutud 2 325 592 dollarit. Seina uuendatakse pidevalt ja pannakse üles pilte lastest ja inimestest, kes nendega seal tegelevad ja neid aitavad. Sellise pilguga vaadates on facebook kasulik ning üheskoos saame läbi selle maailma muuta. See tähendaski siis seda, et tiku süütamine on ohutu, aga sellega maja põlema panemine ohtlik ja kahjulik
Teiste tajumine on protsess, mida mõjutavad isiksuse tavateooriad ja stereotüübid, isiklikud konstruktsioonid, esmamõjud ja mälestused teistest. Enesetaju teooria väidab, et ennast õpime tundma end ise kõrvalt jälgides. Enesetõhususe teooria väidab, et meie käitumist mõjutavad uskumused selle kohta, milles ennast kompententseks peame. Inimestevahelise veetluse uurimused on välja toonud füüsilise veetluse, sarnasuse ja täiendavuse, tutvuse, läheduse ja vastatikuse meeldimise ning eksklikkuse. Veetluse teooriad on välja selgitanud hindamise, kindluse tõstmise ja tunnetusliku sarnasuse kui loomuliku aluse veetlevuse arengule. Suhete uuringud rõhutavad sotsiaalse vahetuse protsesse- inimesed maksimeerivad võrdsust. Suhe on dünaamiline protsess ning neid saab uurida protsessuaalsest küljest- kuidas nad algavad, püsivad ja lõppevad. 5. Hoiakud Sotsiaalpsühholoogia alused 4
võibolla on vanemate inimeste arust palju kergem, kui see tegelikult on. Nagu ka minu vanavanaema armastab öelda : ,, Mis teil viga, minu ajal oli palju raskem ... ,, Noort inimest vaevab tihti üleliia palju muresid. Tüdrukud piinlevad tihti totrate küsimuste üle, et kas nad on ikka piisavalt ilusad, saledad, targad, kütkestavad jnejne, et poistele meeldiksid. Osad on nõus kõike tegema, et ainult meeldida teistele, kuid peamine on jääda ikkagi iseendaks. Mõni unustab armastuse ja meeldimise pärast sootuks õppimise ja enda tuleviku, mis on tegelikult ju palju tähtsam. Esimene armastus on ju ilus, kuid okkaline ja enamus meist teavad, - see ei püsi enamjaolt kuigi kaua ja jääb alatiseks ilusalt, kuid valusalt meelde. Poisid pingutavad ka tihti üle, et tütarlastele meeldida. Käivad üleliia jõusaalis, tarbivad mõttetult palju alkot, suitsu jnejne. Paljud arvavad, et alko ja suits teeb noore lahedaks, kuid minu meelest mitte. Kellegile
võimalustest ja nad on saatuse mängukanniks. Need inimesed on oma tööga vähem rahul. Nende meelest on nende töötulemustes süüdi juhi eelarvamused, kaastöötajad või neist mittesõltuvad asjaolud. · autoritaarsus- on isiku uskumus, et inimesi peavad organisatsioonis eristama positsioon ja võim. Kõrge autoritaarsusega isik on teisi arvustav, aupaklik enesest kõrgemal olijate ja rõhuv alluvate suhtes · enesest lugupidamine- on iseendale meeldimise või mittemeeldimise aste. Nad arvavad, et neil on ametialaseks eduks kõik eeldused olemas. · enesekontroll- on inimese võime kohandada oma käitumist välisteguritele, olukorrale. Erinevates olukordades võib olla erinev ,,nägu". Sellised inimesed pööravad enam tähelepanu teiste inimeste käitumisele ja on võimelised end vastavalt sellele kohandama. · riskivalmidus- avaldab mõju juhtide otsustamise ajale ja valiku
vastikus) mõjutavad kaas lase teod ning sõnad. Seetõttu on inimene, kellest ollakse sisse võetud, osaliselt vastutav teise eest. Ka siis, kui noored pole veel jõudnud seisukohale, kas ,,minna tõsiseks" või mitte, on nad haavatavad. Kaaslase hoolimatu käitumine kahandab edaspidiseid paarisuhtega seotud ootusi. KOKKUVÕTE On olemas teatud tingimused (näiteks sarnasus, füüsiline atraktiivsus, kontaktide sagedus), mis soodustavad meeldimise teket kahe inimese vahel. Armumine toob kaasa naudingu- ja õnnetunde, kuid on seotud ka ärevuse ja muude negatiivsete emotsioonide kogemisega. Armumise ja armastuse vahelist piiri on raske tõmmata. Erinevate teoreetiliste käsitustega (näiteks Sternbergi armastuse kolm komponenti, Lee kuus armastuse stiili) nõustumine sõltub ennekõike inimese enda kogemustest ja seisukohtadest. Suhte algusperioodile on iseloomulikud tugevad emotsioonid, mis aja möödudes mõnevõrra vaibuvad
on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see lülitatakse sisse sümpaatiast. On väidetud, et 20% inimestest meeldib meile, meie meeldime 20%-le; 60% inimestest jätab meid ükskõikseks; 20% inimesi ei meeldi meile ning meie ei meeldi 20%-le inimestest. Seega on vastastikku meeldimise tõenäosus vaid 0,2 x 0,2 = 0,04 ehk 4%. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. Kindlasti oleme olnud olukorras, kus on tuntav partneri ebasümpaatia meie suhtes. Ka sellises situatsioonis on vaja jõuda tulemuseni, kus vajalik info saab edastatud ja partneri poolt vastu võetud. Suhtlemine algab sellest, et inimesed on valmis suhtlema s.t partnerite
eeldab otsest, isiklikku kontakti kõneleja ja kuulaja vahel. Teadmine nägemise teel võimaldab aga teabe edastamist suuremalt distantsilt, informatsiooni suuremat spekulatiivsust ja ebaisikulisust. Suuliseks esitamiseks mõeldud loomingus luuakse sündmustele üksikasjalikke kirjeldusi ning kaunistatud töötlusi. Kirjasõna eelistab vastupidiselt abstraktsust, kontseptuaalsust ja universaalsust. Kui kuuldav sõna on nähtamatu, siis kirjutatu fikseerib aga detailid. Meeldimise maagia: esitus ja emotsioonid Vana-Kreeka inimest vormisid avalikud üritused. Suuline ettekanne haarab publiku täielikult kaasa nii füüsiliselt ja emotsionaalselt kui ka intellektuaalselt. Tragöödia vallandab emotsionaalseid reaktsioone. Värinad, kananahk, peapööritus, pinge jne neid füsioloogilisi reaktsioone kutsuvad esile draama kriisimomendid. Poeesia võime vallandada tundeid on ühtlasi nii hädaoht kui ka õnnistus. Kuna ta on võluv ja nõiduslik, on tema võimuses nn
isikule, kes seda käitumist sooritab. · Peamiselt õpitud käitumine · Erutus: tasu karistuse teooria · Empaatia-altruismi teooria · Evolutsiooniteooria Millal inimesed aitavad? · Kõrvalseisja effekt · Teiste eeskuju · Selgus abivajamises · Sarnasus Kes aitavad? · Positiivse emotsionaalsusega · Empaatilised · Kõrge eneseefektiivsusega · Usklikud · Ei kiirusta Meeldimise tekitajad · Keskkond (geograafiline lähedus) · Korduv kokkupuutumine · Sarnasus · Üksteise täiendamine · Füüsiline kütkestamine · Tajutud ekslikkus Mõjutamine meeldimise kaudu · Tuletada meelde, kas on olnud situatsiooni, kus keegi sind meeldimise kaudu mõjutas. Kas peaks ja saaks selle mõju vastu midagi teha? Abielu alateadlik leping Inimestel võivad olla järgmised negatiivsed
Kõigi sõber pole kellegi tõeline sõber. Igasugune tegevus leiab negatiivse vastukaja. Maailm on täis erinevaid inimesi ja erinevaid arvamusi. Lapsik arvamus, mida tuleks vältida uskumast : " Sa pead saavutama nende inimeste poolehoiu, kellega sa suhtled, muidu võivad nad hakata su teele takistusi seadma. Ellujäämiseks on vajalik teiste heakskiit. Inimestele meeldida on ääretult oluline." Kõigile meeldida on lausa praktiliselt võimatu. Seepärast ei tohiks karta mitte-meeldimise tulemusi. Teele paisatud takistused ebameeldivate inimeste poolt on enda kehtestamisel alati ületatavad. 7. Õigus olla oma otsuste tegemisel ebaloogiline Loogika on mõtlemisprotsessi tulemus, mida aeg ajalt kasutatakse otsuste tegemiseks. Sellegipoolest pole kõik loogilised väited reaalsed ning loogiliselt mõeldes pole alati võimalik ennustada, mis antud olukorras juhtub. Iseäranis kahtlane on loogika kasulikkus siis, kui tegemist on inimeste vajaduste, eesmärkide ja tunnetega
· Teema vahetus: muust rääkimine · Edasi suunamine: "Sa peaksid sellest rääkima arstiga" · Edasi lükkamine: "Räägime sellest järgmisel nädalal" · Katkestamine: "Mul on väga kiire. Lähen koosolekule." 21. Meeldimine, millest oleneb Meeldimiseks tuleb täita nn minimax printsiipi: minimaliseeri kasu, maksimaliseeri tasu Võrdsuse printsiip: see, mida suhetest saadakse, peab olema tasakaalus sellega, mida sinna on panustatud (turusituatsioon). Erand pikaajaline sõprussuhe! Meeldimise faktorid: füüsiline lähedus nn jalutamisdistantsilt leitakse sageli abikaasad, meeldivad naabrid jne suhtlemissagedus mida sagedamini kohtutakse, seda enam meeldib inimene Eksponeerimise efekt üksnes mitmekordne nägemine suurendab objekti meeldivust. Üleeksponeerimine samas vähendab meeldivust. füüsiline meeldivus (isiklik ilu on parem kui ükskõik kui kõrgel tasemel saadud soovituskiri) Võrdsuse fenomen tendents abielluda välimuselt võrdsel tasemel oleva partneriga
· Edasi suunamine: "Sa peaksid sellest rääkima arstiga" · Edasi lükkamine: "Räägime sellest järgmisel nädalal" · Katkestamine: "Mul on väga kiire. Lähen koosolekule." 22. Meeldimine, millest oleneb Meeldimiseks tuleb täita nn minimax printsiipi: minimaliseeri kasu, maksimaliseeri tasu Võrdsuse printsiip: see, mida suhetest saadakse, peab olema tasakaalus sellega, mida sinna on panustatud (turusituatsioon). Erand pikaajaline sõprussuhe! Meeldimise faktorid: füüsiline lähedus nn jalutamisdistantsilt leitakse sageli abikaasad, meeldivad naabrid jne suhtlemissagedus mida sagedamini kohtutakse, seda enam meeldib inimene Eksponeerimise efekt üksnes mitmekordne nägemine suurendab objekti meeldivust. Üleeksponeerimine samas vähendab meeldivust. füüsiline meeldivus (isiklik ilu on parem kui ükskõik kui kõrgel tasemel saadud soovituskiri)
Enesekasu eesmärgiks enese päästmine, karistusest hoidumine Isekas eesmärgiks enese kaitsmine teiste kulul Antisotsiaalne eesmärgiks kellelegi tahtliku kahju tekitamine 29. Meeldimine, millest oleneb Meeldimiseks tuleb täita nn minimax printsiipi: minimaliseeri kasu, maksimaliseeri tasu Võrdsuse printsiip: see, mida suhetest saadakse, peab olema tasakaalus sellega, mida sinna on panustatud (turusituatsioon). Erand pikaajaline sõprussuhe! Meeldimise faktorid: füüsiline lähedus nn jalutamisdistantsilt leitakse sageli abikaasad, meeldivad naabrid jne suhtlemissagedus mida sagedamini kohtutakse, seda enam meeldib inimene Eksponeerimise efekt üksnes mitmekordne nägemine suurendab objekti meeldivust. Üleeksponeerimine samas vähendab meeldivust. füüsiline meeldivus (isiklik ilu on parem kui ükskõik kui kõrgel tasemel saadud soovituskiri)
Värvused on valguse elav keel, mis on inimese ümber olnud juba muistsetest aegadest. Neile on omistatud palju sümboolseid tähendus. Värvitaju mõjutavad kvaliteedid (kogemused, hoiakud ja hinnangud) pole mõõdetavad. Määramatus ongi see, mis võimaldab värvide mõju sõnaliselt kirjeldada ja poeetiliselt väljendada. Meie hinnang värvidele sõltub nii selles, kes me oleme, kui ka sellest, milline on värvide tähendus meie kultuuris. Värvide eelistamise, meeldimise ning trendivaliku võivad määrata nii rahvus, sotsiaalne või usuline grupp, isiklik päritolu ja seltskondlik ajalugu, kui ka looduskeskond ja kliimatingimused. Seetõttu võivad erinevates geograafilistes vöötmetes paiknevate ehituste ja interjööride värvilahendused olla mõjutatud inimese füsioloogilistest kohanemisprotsessidest päikesevalgusega. On leitud, et troopiliste piirkondade elanikud eelistavad soojemaid ja
Täis saladusi on ta buduaar. Siin avaned, kuid end ei anna kätte. Me vahel pole muud kui vikerkaar. Üks daam ei kerja. Tal on kõike küllalt, ka siis, kui tahaks valust oiata. Et olla daam, ma vaikima pean üllalt. Kui plahvatan, siis ette hoiatan. Eelhetk. Kõik, mis kõrvetab ses elus noores mõni minut enne veerand seitset, on nii tõeline ja siiski toores oma kaitsetuses. Pole maitset. Mõne meeldimise alla neeland, keeland välja paistmast välisel, kellad endas olen üles keerand veerand seitsmeks. Veel ei helise. 12 6. Kokkuvõte Ma sain teada Doris Kareva kohta, et ta kirjutada südamelähedast kirjandust ja ta talle meeldib kirjutada nii proosat kui ka luuled. Ta alustas õpinguid Tallinnas 31.keskkoolis. Tema isa oli helilooja. Kareva on töötanud mitmes kirjanduses. On kirjutanud palju luuletusi ja raamatuid.
..Kasulikud aga on arukate inimeste arvamused, kahjulikud arutute omad. ..Niisiis, mu armas sõber, ei pea me nii palju muretsema mitte selle pärast, mida enamik meist räägib, vaid selle pärast, mida ütleb asjatundja õigluse ja ebaõigluse alal, tema üksi ja ütlasi tõde ise." Ei tohiks hoolida populaarsusest, vaid tervest mõistusest ning sellest tulenevaid loogilisi tulemusi, mis võivad tähendada palju rohkem, kui kõigile meeldimise püüdlus. Mitte ükski ei saa kõigile meele järele olla. Tuleks teha nii nagu sisetunne ning mõistus ütleb ja et see põhineks loogikale. Arvata, et ebapopulaarsus on tõe sünonüüm, oleks niisama naiivne kui uskuda, et see on eksimise sünonüüm. Mõtte või tegevuse paikapidavust ei määra mitte see, kas enamik sellesse usub või hoopis hurjutab, vaid kas see allub loogikareeglitele. Sokratese võisid hukka mõista kohtunikud, kuid see ei pruukinud tõestada seda, et ta on
Lamasin ootuses, et mind ei lööda, asjade vahel. Asjatult. Aeg raskelt ja madalalt lendas must mööda lähedalt. Kuulsin ta hingamist kähedat, leeklevat, lainlevat, vöötlevat valgust nägin ta fööniksisabas. Siis tiivalöök tabas. Eelhetk. Kõik, mis kõrvetab ses elus noores mõni minut enne veerand seitset, on nii tõeline ja siiski toores oma kaitsetuses. Pole maitset. Mõne meeldimise alla neeland, keeland välja paistmast välisel, kellad endas olen üles keerand veerand seitsmeks. Veel ei helise. Koolmekoht. Päev langes. Üle silla nad läksid paljapäi. Ja viies, kõige väiksem, jõe äärde maha jäi. Neil olid laiad seljad. Päev loojus, verine. Ta tõusis pikkamisi, põsk porine. Jõeveega uhtus nägu ja peoga jõi. Siis hingas sügavasti
Fenomen kehtib nii sõprussuhete, kohtingute kui ka abielude puhul. Kardame olla tõrjutud nende poolt, kes on füüsiliselt atraktiivsemad kui me ise? Tõrjume neid kes on meist vähem füüsiliselt atraktiivsemad? Õigluse teooria. Meile meeldivad suhted, milles toimub õiglane vahetus ehk kulud=tulud. ● Mõlemad partnerid saavad võrdseid tasusid ● Varade sobitamise protsess Tasud peavad olema võrdväärsed, kuid mitte ilmtingimata samad. Pakutud ilu = pakutud staatus. Meeldimise põhimõtted: sarnasus. Suure tõenäolsusega meeldib meile inimene, kes tegutseb meile lähedal ja kes vastab meie füüsilise atraktiivsuse tasemele. Sarnasus: üliselt meeldivad inimestele need, kes nendega sarnanevad (nt hoiakute, uskumuste, väärtuste jne poolest). ● Sarnasus tekitab meeldimist ● Sarnasuse taju oluline, erinevused vähendavad meeldimist ● Suhtumiste joondamine (attitude alignment) – inimesed suhtes ülehindavad enda hoiakute jne sarnasusi
Imidž/kuvand kui kujutlus- Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Imidži mõistest neuropsühholoogia paradigmas Antonio R. Damasio: Objekt (object) on nähtus ise, kujutis (image) selle nähtuse mentaalne heiastus mistahes sensoorses vormingus. „Need kujutised annavad edasi nähtuse füüsilisi omadusi, samuti võivad nad anda edasi meeldimise või mittemeeldimise reaktsiooni, mis inimesel võib nähtuse suhtes olla, plaane, mis inimesel nähtuse suhtes võivad tekkida, samuti suhete võrgustikke selle eseme ja teiste esemete vahel“ (Damasio 2000: 9). Imidži/kuvandi sotsiaalpsühholoogilistest alustest Sotsiaalpsühholoogia • Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides, uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja
võimalustest ja nad on saatuse mängukanniks. Need inimesed on oma tööga vähem rahul. Nende meelest on nende töötulemustes süüdi juhi eelarvamused, kaastöötajad või neist mittesõltuvad asjaolud. autoritaarsus- on isiku uskumus, et inimesi peavad organisatsioonis eristama positsioon ja võim. Kõrge autoritaarsusega isik on teisi arvustav, aupaklik enesest kõrgemal olijate ja rõhuv alluvate suhtes enesest lugupidamine- on iseendale meeldimise või mittemeeldimise aste. Nad arvavad, et neil on ametialaseks eduks kõik eeldused olemas. enesekontroll- on inimese võime kohandada oma käitumist välisteguritele, olukorrale. Erinevates olukordades võib olla erinev „nägu”. Sellised inimesed pööravad enam tähelepanu teiste inimeste käitumisele ja on võimelised end vastavalt sellele kohandama. riskivalmidus- avaldab mõju juhtide otsustamise ajale ja valiku
Facebook on suhtlusvõrgustik, kus on võimalik postitada postitusi. Postitusi postitatakse väga tihti. Postituse postitamise üldiseks ideeks on kirja panna enda mõtted ning seda oma sõprade ning tuttavatega jagamine. Lisaks on postituste nägijatel võimalik postitusele vastav emotsioon klikkida. Eelnevalt oli Facebookis võimalik postitusele panna vaid "meeldib" ning juhul kui postitus ei meeldinud, sai meeldimine panemata jätta. Alates aastast 2016 on Facebookis meeldimise all mitu erinevat emotsiooni. Nendeks on Armastan, Haha, Vau, Kurb, Vihane. Selleks, et meeldib asemel muid tundeid edastada, tuleb hoida kursorit kohe postituse all oleva ülespidi pööratud pöidlaga nupu kohal ja pisut oodata. Peale ootamist avaneb hüpikmenüü, mille hulgast sobiva emotsiooni valida saab. (Mitte enam ainult "like", 2016) Facebooki postitusi on võimalik ka jagada. Facebookis saab postitusi jagada mitmele erinevale grupile
See võimaldab olla teisel vabalt tema ise. o Tõeline armastus edendab teise suurt jõudu – ei kasuta ära tema nõrkusi, vaid kutsub esile tema tugevust. o Armastus säilitab suhtes aupaklikkuse – distantsi – armastus on aupaklikkus: ta hoiab distantsi isegi siis, kui ta tuleb lähedale; ta ei püüa teist endasse imeda ega taha ise teisesse imenduda. Soojus: armastus tekitab tavaliselt meeldimise – aktsepteerimist ja lugupidamist võib ja võib ka mitte saata soojus. Tunnustamine ja kiindumus annavad soojuse. Empaatia – viitab võimele teist inimest tõeliselt näha ja kuulda ning mõista teda tema enda vaatepunktist. o Apaatia – tunnete või huvi puudumine, hoolimatus – Mind ei huvita o Empaatia – koos teise inimesega tema mina varjatumatesse kambritesse jalutamine – säilitades siiski teatud eralduse –
On olemas tajutud vastastikune meeldimine. Mida intensiivsem on füüsiline lähedus ja meeldimine, seda tõenäolisem on vastastikune meeldimine. Familiaarsus ja avameelsus suurendavad meeldivust! Tajutud ekslikkus väga edukate inimeste meeldimisel tuleb kõne alla tajutud ekslikkus. Kui väga edukas inimene teeb aeg-ajalt vigu, siis ta meeldib. Vigu teinud poliitik meeldib teistele inimestele (kuid väga kõrge ja väga madala enesehinnanguga inimesed seda meeldimise teed ei lähe). Interpersonaalne meeldivus versus võõrandumine ja vaenulikkus Faktorid, mis on seotud interpersonaalse meeldivusega: 1. Juhuslikud sündmused (head/õnnelikud halvad/ õnnetud) 2. Kohtlemine (õiglane - ebaõiglane) 3. Tasu karistus 4. Stress ja ängistus (meeldivus suureneb) 5. Sotsiaalne isolatsioon lähedus (lühiajaline isolatsioon on meeldiv, pikaajaline on ebameeldiv (selle pärast ka rebase nädal))
1) Hoolitsuse-vastuvõttulikkuse vajadused. 2) Domineerimise-allumise vajadused. Inimesed valivad endale sellised partnerid, kes nende vajadusi tasakaalustaksid. - Kontaktihüpotees - seisukoht, mille alusel on võimalik eelarvamust tõhusalt vähendada pelgalt kahe grupi sagedaste omavaheliste kontaktide kaudu. Praktikas tuleb eelarvamuste tõhusaks vähendamiseks tagada ka muud tingimused, näiteks kahe grupi võrdne staatus. Vastastikuse meeldimise või ebameeldimise jaoks on neli tingimust (Aronson): 1) Teine isik on läbinisti positiivne. 2) Teine isik on läbinisti negatiivne. 3) Teine isik on alul negatiivne, kuid muutub positiivseks. 4) Teine isik on alul positiivne, kuid muutub negatiivseks. - Idiosünkraatilised näoilmed - harjumuspärased ilmed, mis on ainuomased ühele indiviidile või sama perekonna liikmetele. Veetluse peamine allikas - tunnetuslik sarnasus (Byrne) - mida sarnasemad on kahe inimese
ühiskonna ning kogu tööstusharu ees (Nt. Pfizer http://www.pfizer.com/home/ , võiksid olla/peaksid olema pangad, riigiettevõtted, monopoolsed ettevõtted, ...) Antonio R. Damasio: Objekt (object) on nähtus ise, kujutis (image) selle nähtuse mentaalne heiastus(kujutlus, mis meie teadvuses, kujutluses tekib, mis võib edasi anda mingisuguseid kvaliteete) mistahes sensoorses vormingus. ,,Need kujutised annavad edasi nähtuse füüsilisi omadusi, samuti võivad nad anda edasi meeldimise või mittemeeldimise reaktsiooni, mis inimesel võib nähtuse suhtes olla, plaane, mis inimesel nähtuse suhtes võivad tekkida, samuti suhete võrgustikke selle eseme ja teiste esemete vahel" (Damasio 2000: 9). Sotsiaalpsühholoogia · Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides, uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist
Interpersonaalse käitumise komplementaarsus •Komplementaarne suhtlemine rahuldab suhtlejate vajadusi ja soove •Suhtlemine on komplementaarne siis, kui ta on sarnane seotuse ja vastandlik domineerimise dimensioonil. •Antikomplementaarne suhtlemine sisaldab komplementaarsete reaktsioonide vastandeid (erinev seotuse ja sarnane domineerimise dimensioonil) Komplementaarsus ja suhte karakteristikud •Komplementaarsus on positiivselt seotud suhte püsimise, suhetega rahulolu, üksteisele meeldimise ja paaris ülesande lahendamise efektiivsusega. •Antikomplementaarsus seostub rahulolematuse, stressi ja puuduliku ühistegevusega. •SELETUS baasdimensioonidele: •Soov säilitada teise inimese nägemus endast, mis võimaldaks teistega rahuldaval moel suhelda •Vajadus säilitada kujutlus iseendast, mis võimaldaks säilitada autonoomiat •Sotsiaalse vahetuse teooria – suhtlemise käigus vahetatakse staatuse (enesehinnangu säilitamine) ja läheduse (turvalisus ja lähedus) ressursse
ja 11. klassi vahel, sest üldiselt ei tohiks 5. ja 8. klassi õpilaste keeleoskus olla veel nii hea, et suuta lugeda võõrkeelset ilukirjandust. Samuti ei oleks oodanud nii suurt lugejate osakaalu 11. klassis. Peaaegu kõik küsimusele 18 ,,jah" vastanud loevad raamatuid inglise keeles, lisaks mainiti ära ka soome, prantsuse, saksa, vene ja hispaania keelt. 37 2.6.5. Küsimus 19. Lugemise meeldimine Küsimus lugemise meeldimise kohta oli väga vajalik, sest see annab informatsiooni selle kohta, kas õpilased loevad vähe sellepärast, et see neile ei meeldi, või sellepärast, et neil pole selleks aega. Tulemusi kajastab joonis 21. 100% 90% 80% 70% 60% Poisid 50% Tüdrukud 40% 30% 20% 10% 0%
Imidz/kuvand kui kujutlus- Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Imidzi mõistest neuropsühholoogia paradigmas Antonio R. Damasio: Objekt (object) on nähtus ise, kujutis (image) selle nähtuse mentaalne heiastus mistahes sensoorses vormingus. ,,Need kujutised annavad edasi nähtuse füüsilisi omadusi, samuti võivad nad anda edasi meeldimise või mittemeeldimise reaktsiooni, mis inimesel võib nähtuse suhtes olla, plaane, mis inimesel nähtuse suhtes võivad tekkida, samuti suhete võrgustikke selle eseme ja teiste esemete vahel" (Damasio 2000: 9). Imidzi/kuvandi sotsiaalpsühholoogilistest alustest Sotsiaalpsühholoogia · Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides, uurib faktoreid, mis mõjutavad
kirjanik võis rakendada oma rõvedusearmastust ketserlike tegude kirjeldamisel. Tsensor, kes vaatab pornograafiat, et teada, mille eest teisi hoiatada, on keskaegsete satanistlike tegude üleskirjutaja (ja muidugi ka nende kaasaegsete ajakirjanikest koopiate) tänapäevane variant. Kuuldavasti on kõige täiuslikum pornograafia kogu Vatikanis! Traditsioonilise musta missa ajal Kuradi tagapoole suudlemist peetakse tihti selle tänapäeva mõiste eelkäijaks, mis kirjeldab teisele egole meeldimise suhet, omandamaks talt materiaalseid väärtusi. Nagu kõik satanistlikud tseremooniad olid läbi viidud väga realistlikul või materialistlikul otstarbel, peeti oscularum infame (ehk häbisuudlust) tarvilikuks rohkem materiaalse, kui vaimse edu saavutamiseks. Tavaliselt alati peetakse satanistlikku tseremooniat või teenistust Mustaks Missaks. Must Missa pole satanistide praktiseeritav maagiline tseremoonia. Satanist võib olla musta missa kui psühhodraama vormi teenistuses
sageli läbi valu & kannatuste. Inimesed väärtustavad pos.-lt kogemust, mis mina säilitab & soodustab ning neg. seda, mis mina arengut ohustab. · Keskkonnas tegutsedes kujuneb vajadus positiivse vaate (heakskiidu jms) järele, see teeb tundlikuks kriitika & kiituse suhtes. Oma potentsiaali realiseerimiseks vajame positiivset vaadet oma minale · Rogers: Positiivse enesevaatega võib tekkida probleeme, kui püüame oma käitumist kohandada teistele meeldimise alusel, kaotades silmist selle, mis on vajalik oma mina arengu seisukohalt igaüks peab õppima hindama, mis on väärtuslik tema mina jaoks. Selleks vajab ta ümbritsevatelt inimestelt (eriti lapsepõlves) tingimusteta positiivset vaadet. 6) Tunnetuslik motivatsioonikäsitlus (käitumise aluseks keskkonna & enese tunnetuslikud esindused psüühikas) Latentne õppimine Tolmani katses osutas, et keskkonna tundmaõppimine ei eelda mingite kinnituste hüvituste saamist. Tunnetusliku
Neid juhtumeid on hakatud alles viimasel ajal tõsisemalt uurima. Enamasti tõdetakse, et psühholoogiline vaen on koolivägivalla puhul inimesele isegi kahjulikum kui füüsiline raev. Inimesed on vahel üsna agressiivse loomuga ( või selle kalduvusega ) mõistusega olendid ja seda nii kõnepruugis kui ka füüsilises tegevuses. Kui see nii ei oleks, siis me ei kuuleks midagi ,,päevauudistest" koolivägivalla juhtumitest, inimröö- videst, terroriaktidest jne. Meeldimise, kiindumise, kire, seksuaalse huvi, armumise ja armastuse vahel on palju seda, mis kattuvad ja seostuvad. Kuid need kõik on siiski erinevad tunded. Meeldimine on inimese teadvustatud ja mõistuslik hinnang kellegi teise inimese kohta. Näiteks paljud asjad võivad inimesele meeldida. Kuid see ei ole valiv ega tunne, mis eristab ühte teisest. Kiindumust sageli ei peeta armastuseks. Seda peetakse ühtekuuluvusvajaduseks, mis on ajas püsiv ja muutub kergesti harjumuseks
Grupis esineb alluvussuhe – kõik kuulavad ühte. Selliseid kuritegelikke grupeeringuid iseloomustab ka nö. „vanglaromantika“ – „et olla kõva mees, on vaja vanglast läbi käia“. Vangla on nende jaoks nagu mingi au asi. Kuritegeliku elu idealiseerimine on kõikidel nendel liikmetel ühine nimetaja. Nad peavad sellist elustiili põnevaks ja huvitavaks ning võtavad õppust kuritegelikku elu kajastavatest filmidest ja telesarjadest. Meeldimise, kiindumise, kire, seksuaalse huvi, armumise ja armastuse vahel on palju seda, mis kattuvad ja seostuvad. Kuid need kõik on siiski erinevad tunded. Meeldimine on inimese teadvustatud ja mõistuslik hinnang kellegi teise inimese kohta. Näiteks paljud asjad võivad inimesele meeldida. Kuid see ei ole valiv ega tunne, mis eristab ühte teisest. Kiindumust sageli ei peeta armastuseks. Seda peetakse ühtekuuluvusvajaduseks, mis on ajas püsiv ja muutub kergesti harjumuseks
annaabi.ee 
