kultuurisemiootika ja tõlketeaduse vahel, mis on loonud eeldused siduda semiootika kasutamine tõlketeaduses ja tõlketegevuse mõtestamine semiootikas ühtsemaks distsiplinaarseks tervikuks. Tõlkeprobleemide vaatlemine tänapäeva teaduse eri distsipliinide ristumispunktis peegeldab teadlaste huvi nihkumist kahe keele ja teksti suhetelt tõlketegevuse sotsiaalse ja kultuurilise funktsioneerimise küsimustele" (Torop 2002: 333). ,,Tõlketeaduse ja semiootika kokkupuutest sündiv distsipliin saab end teadvustada uurimisobjekti piiritlemise kaudu. Tõlketeaduse objektiks on tõlkeprotsess, semiootika keskmes on märgid ja märgisüsteemid" (Torop 2002: 335). ,,Tõlkesemiootika on ühtlasi ka implitsiitne tõlketeadus. Semiootiline sidusus muutub lingvistilise sidususe kõrval üha olulisemaks. Semiootika osana on tõlkesemiootika
Selvelauad Janne-Lii Varik Maria Torop Greete-Liis Põder Helena Levõh 9.b Mis on selvelaud? Üldiselt võiks selvelaudadeks nimetada selliseid laudu, mille juures külalised ei istu ning teenindavad end ise. Suupisted ja joogid võivad olla laudadel, neid võivad teenindajad pakkuda ka kandikutelt või baarist. Söömine võib toimuda nii istudes kui ka seistes. Enam levinud selvelauad on: Fursettlaud Rootsi laud Puuviljalaud Juustulaud Kokteililaud Eeljoogilaud Tervitusjoogilaud Mis on Rootsi laud? Tänu ratsionaalsusele ja käepärasusele Rootsi laud on levinud kõikjale, ning eriti populaarseks saanud hotellides ja laevades nii hommiku kui ka lõuna ja õhtusöökide serveerimisel. Lõuna, hommiku või õhtusöögiks kaetud Rootsi lauda nimetatakse ka buffet. Mis on Fursettlaud? Fursettlaudu kasutatakse tavaliselt vastuvõttudel puhul, kui suht...
tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta. Kirjandusteaduse allharudena võib nimetada ka a) bibliograafiat; b) tekstoloogiat; c) editeerimine; d) stilistikat; e) jne. Kirjandus Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Lotman, Juri: Kunstilise teksti struktuur. Vene keelest tõlkinud Pärt Lias . Järelsõna Peeter Torop] Ilmunud Tallinn: Tänapäev, 2006. Lotman, Mihhail. Poeetika lühikursus. -- Vikerkaar 1986, 1/3/5; 1987, 1/3/9; 1988, 1 Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Kordamiseks: Mis on kirjandusteadus?
osa kannatas sagedaste venelaste, lätlaste, leedulaste sõjaretkede tõttu. Selleaegsed sõjakäigud olid aga halastamatud – tihti põletati külad maatasa, mehed tapeti , naised ja lapsed veeti orjadeks. Ainsateks vanade aegade tunnistajateks on kuus kääbast küla lähedal Kubija metsas. Need viitavad suurtele matustele kas lahingu või mõne muu suure õnnetuse järel. Uurijad on nimetanud kääbaste tekkimise ajaks I aastatuhande teist poolt. (Suulised andmed, Leida Torop, 2014). Et küla sel kohal oli, on väga tõenäoline, sest koha ümber on kala ja vähirohked veekogud, kust sai lisa tavalistele põllu- ja loomapidamissaadustele. Ka koprad olid hinnatud jahiloomad ning nende nahk oluline kaubaartikkel. Nii on vanadel Meegomäe kaartidel näidatud mitu kobraste elupaika Andsu ja Vähkjärve ääres ning neid ühendavates orgudes. Üheski kirjalikus allikas pole midagi kirjutatud Meegomäe linnamäest, kuid võib oletada, et see oli siiski olemas
füüsiliseks toeks. Abort peaks olema kõigest varuvariant, juhul kui ema või lapse elu on ohus, mitte olla ainus otsus, mida vanemad või vanem teeb. Seda otsust ei tohi lasta mõjutada välismaailma survest teha karjääri ja raha. Lõppude lõpuks on tegemist inimolendiga, lapsega, kes pole veel sündinud ja kellel on õigus oma otsustele tulevikus, mis iganes otsused need ka poleks. Janar Torop 12.b
Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Kirjandus on ka teatud süsteem Intertekstuaalsus Ka kirjanduse lugemine (retseptsioon) moodustab traditsiooni, hoolimata erinevate tõlgenduste põhimõtteliselt lõpmatust arvust Kirjandus: Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Lotman, Juri: Kunstilise teksti struktuur. Vene keelest tõlkinud Pärt Lias . Järelsõna Peeter Torop] Ilmunud Tallinn: Tänapäev, 2006. Lotman, Mihhail. Poeetika lühikursus. -- Vikerkaar 1986, 1/3/5; 1987, 1/3/9; 1988, 1 Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Miks on kirjandusteose vorm oluline?
Avatud Ülikool Kehakultuuriteaduskond Karin Irval Kaugushüppe õpetamisest noortele Õppereferaat KKSP.05.036 Kergejõustik Õppejõud: T. Torop Tartu 2008 Kaugushüppe õpetamisest noortele Kaugushüppe loomulikkus ja lihtsus teevad nagu tarbetuks rääkida metoodika erinevustest kauguahüppe õpetamisel noortele. See pole siiski nii. Muidugi peab laste ja noorte sportlikus tegevuses, silmas pidades eelduste loomist kaugushüppeks tulevikus, täit tähelepanu pühendama jooksuoskuse ja -kiiruse arendamisele, samuti võimalikult suurema hüppevõime saavutamisele. On aga teada, et hea jooksukiirus ja
kuresaare 1998 lk 37 Ullo Toomi Harjutusvara rahvatantsijale, kirjastus Eesti Raamat Tallinn 1967 ,lk35 ullo toomi kaerajaanist tantsupeoni tallinn eesti raamat 1983 lk78 http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=5396&old_num=779 Ullo Toomi Harjutusvara rahvatantsijale, kirjastus Eesti Raamat,Tallinn 1967 ,lk3 4 rahvakultuuri arendus ja koolituskeskus eesti keele intstituut kristjan torop kontratantsud tallinn 1995 lk78 http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=992 http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=864&kateg=5&alam=21&leht=3 15
Tõlkimisega seotud mõisteid Tõlge (inglise keeles translation 'kirjalik tõlge'; interpretation 'suuline tõlge') on algse tekstiga samatähenduslik tekst mõnes teises keeles või märgisüsteemis. Tõlked on sama vanad kui inimkultuur. Tõlked võimaldavad sõnumite, ideede, mõtete, tekstide (jne) liikumist üle keelepiiride ning aitavad säilitada keelelist mitmekesisust. Tavaliselt nimetatakse tõlgeteks keelepiire ületavaid tekste. Kuivõrd mõistet "keel" kasutatakse mitmes tähendusmahus, siis nimetatakse (mõne käsitluse järgi) tõlgeteks ka tõlkeid ühest murdest, murrakust, zargoonist, erialakeelest, slängist, idiolektist jmt teise keelde või alamkeelde. Nii näiteks on tõlgitud võru keelest eesti keelde ja vastupidi. Zargoonide, erialakeelte, slängide jmt puhul piirdutakse tavaliselt vaid eripäraste terminite tõlkega. Näiteks ragbist rääkides lisatakse mõistetavuse huvides paralleelseid jalgpalli termineid vms. Ülekantud tähenduses nimetatakse...
valitavat samasugust kopeerimiskäsku, või kiirkorraldust Ctrl+C sõrmistikult. Kopeeritud tekstilõigud saab oma teksti maha panna käsuga Kleebi (Paste) sarnaselt kopeerimiskäsu võimalustele (kiirkorraldus Ctrl+V). 11 VIIDATUD ALLIKAD NÄITED: Alas, R. 2002. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. Erelt, T; Kull, R; Põldma ja . Torop, K. Õigekeelsussõnaraamat. (http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?73999) Valgus. 1984 Kaufman, B. E. 2002. Models of Union Wage Determination: What Have We Learned Since Dunlop and Ross. - Industrial Relations, Vol. 41 (1), pp. 110158. Eesti Panga majandusprognoos 2006-2008. Eesti Pank, 8.11. 2006. [http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/press/kommentaarid/Arhiiv/_2006/_157.ht ml?objId=922326] 19.11.2010. Kaldas, M. 2010. Reisimine on parim viis raske aeg seljatada
filosoofiline kategooria, mis ilmselt tekitaski mitmeti mõistmist. 9 Kasutatud kirjandus 1. Jonathan Wolff - ,,Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Jean-Jacques_Rousseau 3. Jean-Jacques Rousseau "Ühiskondlikust lepingust ehk riigiõiguse põhiprintsiibid" 4. Peter Kunzmann, Franz-Peter Burkard, Franz Wiedmann - "A ja O filosoofia taskuteatmik" 5. Jüri Talvet, Peeter Torop, Jaan Unt ,,Maailmakirjandus I. Antiikajast valgustuseni" 10
18 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiirats, K Eesti kiir- ja tõkkejooksjate distantsiläbimise kiiruse dünaamika analüüs. TLÜ terviseteaduste ja spordi teaduskond. Tallinn. 2008. www.ekjl.ee 2. Manglus, M Tõke kui huvitav treeningvahend, näidisõppevahend. Tartu. 2014. http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Koolitus/Marika%20Manglus.%20T %C3%B5ke%20kui%20huvitav%20treeningvahend.pdf 3. Müller, H, Ritzdorf, W, Torop, T Jookse! Hüppa! Heida! Treenerite tasemekoolitus. Sunprint Invest. Tallinn. 2006, 86 lk, lk 5 file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/kergejoustik.pdf 4. Rückenberg, J Kehalised võimed ja võimekus... lk 1, 3 http://opetaja.edu.ee/janarsport/Kehalised%20v%F5imed%20ja%20v%F5im ekus%85.pdf 5. Soom, L Kiirjooks. Türi Majandusgümnaasiumi õppekava. Türi. 2011 http://www.oppekava.ee/index.php/Kiirjooks 6. Torim, H Kiirjooks
tõusevad kodanliku keskklassi esindajad. Klassitsistliku tragöödia aeg on möödunud Kasutatud kirjandus: http://feb-web.ru/feb/litenc/encyclop/le5/le5-2721.htm http://www.tdl.ee/francais/littera/ http://www.nndb.com/people/159/000025084/ Keskkooliõpik ,,MAAILMAKIRJANDUS. Barokk. Klassitsism. Valgustus" Igor Saitanov. Keskkooliõpik ,,MAAILMAKIRJANDUS. Antiikajast valgustuseni" Jüri Talvet, Peter Torop, Jaan Unt. XI klassi ajalooõpik ,,Inimene. Ühiskond. Kultuur." Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava http://www.academie-francaise.fr/histoire/index.html
sarnasest Charles Sanders Peirce (1839 · Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), 1914), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) · Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Lisalugemiseks : P.Gobley, L. Jansz "Juhatus semiootikasse" Tln 2002 Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., · reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel · Kood kui märkide vaheliste ühildusmisreeglite sätestaja
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Magnus Torop Keevitamine Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11
nimede hääldamis juhised. Õsile sai osaks kriitika (ebaühtlused ortoeepias (normidele vastav hääldamine); mõnede tarvilike rööpvormide eitamine; üksiksõnuti otsustamine morfoloogias). Sõnaraamatus on ka vene, kreeka ja hiina nimede ümberkirjutustabelid 7. õigekeelsus sõnaraamat (Keele ja Kirjanduse Instituut, koostanud Erelt, R. Kull, V. Põlma, K. Torop 1976). Mitte 1960 aasta Õsi täiendatud trükk, vaid täiesti uus iseseisev sõnraamat. Palju vaeva taas oksussõnavaraga, oskussõnanimestikud saadeti erialade kaupa spetsialistidele. Sõnavalikul toeks juba üle 2 miljoni sõnasedeli. ÕS on täistähestikuline, sõnastikuosale järgneb kohanimede valimik, õigekirjutusjuhised, tähtsamate ladinakirjaliste keelte nimede hääldamise juhised; vene, kreeka ja hiina nimede ümberkirjutustabelid.
keskpaigast omaette projektina strukturalistlik narratoloogia (Epp Annus, Rein Undusk jt). Uuel sajandil on siin toimunud mõned olulised muutused. Nii on narratoloogiaprojekt vaibunud ja selle tegijad jätkanud hoopis teistsuguseid liine. Tugevaks suunaks on aga arenenud feminism (Eve Annuk, Mirjam Hinrikus jt) ja oluliseks tõusnud postkolonialism (Tiit Hennoste, Tiina Kirss jt). Samuti on ennast hoopis enam eesti kirjandusliku kontekstiga sidunud semiootika (Peeter Torop, Rein Veidemann, kohasemiootika, intertekstuaalsuse analüüsid jne). Lisaks on oluline muutus selles, et varasemast enam ja järjekindlamalt on hakatud looma amaenda teroreetilisi mudeleid (J. Undusk, A. Merilai, T. Hennoste). Postmodernistlik suundade paljus ja samal ajal tagurpidihüpe õhku. Uus kirjandusuurimine jätab sisuliselt vahele formaalsemad tekstikesksed suunad, hüpates kohe väga abstraktsetesse ja kirjandustekstiga minimaalselt seotud lähenemistesse. 16
Rahvatantsude asjatundlikku kogumist alustas 20. sajandi alguses Anna Raudkats (18861965), kes oli saanud Soomes vastava hariduse. Väärtuslikku materjali on ta jäädvustanud oma retkedel Setu alalt ja Põhja-Eestist 1913. aastal, Saaremaalt 1924. aastal. 1930. aastail algas rahvatantsude süstemaatiline kogumine, milles oli keskne osa Rudolf Põldmäel. 1950. aastail tuli tantsukogumisele appi hädavajalik tööriist filmikaamera. 1970. aastatel alustas tööd Kristjan Torop, rahvatantsude koguja, uurija ning rahvapärase esituse taaselustaja. K. Torop uuendas nii rahvatantsude viljelemise kui ka uurimise teoreetilisi lähtekohti ning terminoloogiat. Kahjuks jõudis ta valmis vaid väikse osa oma teoreetilisest tööst. 9.2. Eesti rahvatantsu ajaluguEesti rahvatantsude puhul võib eristada vanemat ja uuemat kihistust. Vanemat kihistust (mis taandus üldisest kasutusest umbkaudu 19. sajandi jooksul) nimetatakse üldiselt rahvatantsuks
Juri Lotman (19221993): - Tartu-Moskva koolkonnale alusepanija; kultuurisemiootika (semiootika allsuuna) parimaid esindajad; kultuurisem - kultuuril on põhirõhk (poliitiline / soo etc); Lotman on rõhutanud kirjanduse ja kultuuri uurimist (18. saj. vene kirjandus); T-M koolkond tähendab seda, et Tartus tugev semiootikatraditsioon, mis viib selleni, et sem õpitakse eraldi erialana (pole eriti tavaline lähenemine); jätkanud Torop; Lotman jr.; Kull jt. Umberto Eco - 60-70 tegeles suurejooneliselt semiootika uurimisega ning peaks märkama, et ei ole vaid vene ja pr keelne traditsioon, vaid ka teised; it. k. nt; mängivad kaasa (20. saj. lõpus in keelne); tänastele lugejatele romaaniautorina / "Roosi nimi" / 10. SLAIDSHOW Poststrukturalism hakkab domineerima 70. aastatel, koondab enda alla eri autoreid ja koolkondi; saab kategoriseerida järgnevaid autoreid, ning leida pidepunkte, mis sisuliselt muutus teostes
loogika (kui teadusharu) suur järgija; aluste rajaja! Juri Lotman (19221993): - Tartu-Moskva koolkonnale alusepanija; kultuurisemiootika (semiootika allsuuna) parimaid esindajad; kultuurisem - kultuuril on põhirõhk (poliitiline / soo etc); Lotman on rõhutanud kirjanduse ja kultuuri uurimist (18. saj. vene kirjandus); T-M koolkond tähendab seda, et Tartus tugev semiootikatraditsioon, mis viib selleni, et sem õpitakse eraldi erialana (pole eriti tavaline lähenemine); jätkanud Torop; Lotman jr.; Kull jt. Umberto Eco - 60-70 tegeles suurejooneliselt semiootika uurimisega ning peaks märkama, et ei ole vaid vene ja pr keelne traditsioon, vaid ka teised; it. k. nt; mängivad kaasa (20. saj. lõpus in keelne); tänastele lugejatele romaaniautorina / "Roosi nimi" / 39. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). Poststrukturalism hakkab domineerima 70
Juri Lotman (19221993): - Tartu-Moskva koolkonnale alusepanija; kultuurisemiootika (semiootika allsuuna) parimaid esindajad; kultuurisem - kultuuril on põhirõhk (poliitiline/ soo etc); Lotman on rõhutanud kirjanduse ja kultuuri uurimist (18. saj. vene kirjandus); T-M koolkond tähendab seda, et Tartus tugev semiootikatraditsioon, mis viib selleni, et sem õpitakse eraldi erialana (pole eriti tavaline lähenemine); jätkanud Torop; Lotman jr.; Kull jt. Umberto Eco - 60-70 tegeles suurejooneliselt semiootika uurimisega ning peaks märkama, et ei ole vaid vene ja pr keelne traditsioon, vaid ka teised; it. k. nt; mängivad kaasa (20. saj. lõpus in keelne); tänastele lugejatele romaaniautorina /"Roosi nimi"/ 39. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). oststrukturalism - hakkab domineerima 70
• Ferdinand de Saussure - Šveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest. • Roland Barthes (“Elementes of Semiology “(1965), “Mythologies” (1957)) uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus). • Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tšernov, P. Torop. Denotatsioon – teatud märgi nö esmane/autentne tähendus: see, mis on nähtav. Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ootustele/emotsioonidele. Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda edastatakse.
tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. Ferdinand de Saussure - sveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., · reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel
annaabi.ee 
