Toodan, produtseerin või sünnitan? Miks ei võiks sõna ,,reha" tähistada labidat. Miks kirjutatakse üks sõna just nii nagu on tema kirjapilt. Miks ei võiks tõlgendada liiklusmärke erinevalt? Mõistagi, tekiks kaos. Aga haiguse sümptomid? Kas vesised silmad tähendavad, et peagi on tulemas nohu, silmad on päevläbi arvuti taga istumisest hakanud streikima või oled hoopistükis kuskilt klamüüdia hankinud? Täna keskendun feministlikule allkeele. Nimelt sellele, kuidas mõista ja tõlkida feministlike keelemärke ja mis saaks siis, kui eirata diskursuse terminoloogiat. Analüüsi käigus seletan lahti feministliku diskursuse keelemärgid, mis tavalugejale võivad jääda lisa kommentaarideta ebaselgeks. Analüüsimiseks olen võtnud artikli ,,Gender and The Metaphorics of Translation" Lawrence Venuti tõlketeooriate kogumikust ,,Translation Studies Reader" (Chamberlain 2004: 306319). Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sag...
Selvelauad Janne-Lii Varik Maria Torop Greete-Liis Põder Helena Levõh 9.b Mis on selvelaud? Üldiselt võiks selvelaudadeks nimetada selliseid laudu, mille juures külalised ei istu ning teenindavad end ise. Suupisted ja joogid võivad olla laudadel, neid võivad teenindajad pakkuda ka kandikutelt või baarist. Söömine võib toimuda nii istudes kui ka seistes. Enam levinud selvelauad on: Fursettlaud Rootsi laud Puuviljalaud Juustulaud Kokteililaud Eeljoogilaud Tervitusjoogilaud Mis on Rootsi laud? Tänu ratsionaalsusele ja käepärasusele Rootsi laud on levinud kõikjale, ning eriti populaarseks saanud hotellides ja laevades nii hommiku kui ka lõuna ja õhtusöökide serveerimisel. Lõuna, hommiku või õhtusöögiks kaetud Rootsi lauda nimetatakse ka buffet. Mis on Fursettlaud? Fursettlaudu kasutatakse tavaliselt vastuvõttudel puhul, kui suht...
Kirjandusteaduse mõiste ja tunnused Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest ja eelarvamustest sõltumatu; selgitab mingeid nähtusi omab terminoloogiat; kirjandusteaduses kasutatakse keelt teatud viisil ja termineid teatud tähenduses; ehk saab midagi uut teada ; Humanitaarteadustes tõestatatakse uurimisel oma tulemusi teisiti kui nt loodusteadustes. Samuti on küsitav tulemuste kontrollitavus. "Üldiselt näikse valitsevat mõtteviis, et välditakse ilukirjanduslike tekstide niisugust tõlgendamist, mida ei toeta viitamine uurimisobjektile (tekstile). Niisugune mõtteviis on võrdlemisi noor. Alles mõnikümmend aastat tagasi tõlgendati ja selgitati sõnakunsti sel viisi, et juhiti tähelepanu kirjaniku elutingimustele, tema karakterile ja meeleolule." (Ihonen 1996: 21) Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimu...
Aasta juunis. Kogu külarahvas oli küüditamise tõttu hirmul ja peitis end neil päevil, kuhu sai. Venelaste järel tulid sakslased. Külasse saksa sõjavägi esialgu ei tulnud, küll aga sai Kubija Kotkakodu Saksa sõjaväeülemate peatuskohaks. Hiljem rajati sinna sõjaväehaigla. Saksa võim seadis taludele suured põllumajandussaaduste müügi kohustused. Oli ju vaja toita sõjaväge ja Saksa riiki. Taludes sai leib otsa juba ammu enne uut viljasaaki. (Suulised andmed, Leida Torop, 2014). Kolhoosia eg 1949. aasta kevadel loodigi Meegomäe ja selle ümbruse maade ja talude baasil väike kolhoos, millele pandi Johannes Kotkase nimi. Kolhoosi algaastail läks põllumajandus niivõrd allamäge, et töö eest kolhoosis ei olnud võimalik peret ülal pidada. Kolhoosniku oma lehm ja aiamaa jäid ainsateks elatusallikateks. Tehtud töö eest arvestati normipäevad ja tasu nende eest üks kord aastas – aasta lõpul.
füüsiliseks toeks. Abort peaks olema kõigest varuvariant, juhul kui ema või lapse elu on ohus, mitte olla ainus otsus, mida vanemad või vanem teeb. Seda otsust ei tohi lasta mõjutada välismaailma survest teha karjääri ja raha. Lõppude lõpuks on tegemist inimolendiga, lapsega, kes pole veel sündinud ja kellel on õigus oma otsustele tulevikus, mis iganes otsused need ka poleks. Janar Torop 12.b
Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas Mis on kirjandus? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) Mõned kirjanduse tunnused: Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Fikseeritus (littera´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Semiootikud on küsimusele lähenenenud järgnevalt: "Teksti mõiste aluseks on ilmselt sobiv võtta järgmised määratlused. Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstiväliste...
Avatud Ülikool Kehakultuuriteaduskond Karin Irval Kaugushüppe õpetamisest noortele Õppereferaat KKSP.05.036 Kergejõustik Õppejõud: T. Torop Tartu 2008 Kaugushüppe õpetamisest noortele Kaugushüppe loomulikkus ja lihtsus teevad nagu tarbetuks rääkida metoodika erinevustest kauguahüppe õpetamisel noortele. See pole siiski nii. Muidugi peab laste ja noorte sportlikus tegevuses, silmas pidades eelduste loomist kaugushüppeks tulevikus, täit tähelepanu pühendama jooksuoskuse ja -kiiruse arendamisele, samuti võimalikult suurema hüppevõime saavutamisele. On aga teada, et hea jooksukiirus ja
kuresaare 1998 lk 37 Ullo Toomi Harjutusvara rahvatantsijale, kirjastus Eesti Raamat Tallinn 1967 ,lk35 ullo toomi kaerajaanist tantsupeoni tallinn eesti raamat 1983 lk78 http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=5396&old_num=779 Ullo Toomi Harjutusvara rahvatantsijale, kirjastus Eesti Raamat,Tallinn 1967 ,lk3 4 rahvakultuuri arendus ja koolituskeskus eesti keele intstituut kristjan torop kontratantsud tallinn 1995 lk78 http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=992 http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=864&kateg=5&alam=21&leht=3 15
Tõlkimisega seotud mõisteid Tõlge (inglise keeles translation 'kirjalik tõlge'; interpretation 'suuline tõlge') on algse tekstiga samatähenduslik tekst mõnes teises keeles või märgisüsteemis. Tõlked on sama vanad kui inimkultuur. Tõlked võimaldavad sõnumite, ideede, mõtete, tekstide (jne) liikumist üle keelepiiride ning aitavad säilitada keelelist mitmekesisust. Tavaliselt nimetatakse tõlgeteks keelepiire ületavaid tekste. Kuivõrd mõistet "keel" kasutatakse mitmes tähendusmahus, siis nimetatakse (mõne käsitluse järgi) tõlgeteks ka tõlkeid ühest murdest, murrakust, zargoonist, erialakeelest, slängist, idiolektist jmt teise keelde või alamkeelde. Nii näiteks on tõlgitud võru keelest eesti keelde ja vastupidi. Zargoonide, erialakeelte, slängide jmt puhul piirdutakse tavaliselt vaid eripäraste terminite tõlkega. Näiteks ragbist rääkides lisatakse mõistetavuse huvides paralleelseid jalgpalli termineid vms. Ülekantud tähenduses nimetatakse...
valitavat samasugust kopeerimiskäsku, või kiirkorraldust Ctrl+C sõrmistikult. Kopeeritud tekstilõigud saab oma teksti maha panna käsuga Kleebi (Paste) sarnaselt kopeerimiskäsu võimalustele (kiirkorraldus Ctrl+V). 11 VIIDATUD ALLIKAD NÄITED: Alas, R. 2002. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. Erelt, T; Kull, R; Põldma ja . Torop, K. Õigekeelsussõnaraamat. (http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?73999) Valgus. 1984 Kaufman, B. E. 2002. Models of Union Wage Determination: What Have We Learned Since Dunlop and Ross. - Industrial Relations, Vol. 41 (1), pp. 110158. Eesti Panga majandusprognoos 2006-2008. Eesti Pank, 8.11. 2006. [http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/press/kommentaarid/Arhiiv/_2006/_157.ht ml?objId=922326] 19.11.2010. Kaldas, M. 2010. Reisimine on parim viis raske aeg seljatada
filosoofiline kategooria, mis ilmselt tekitaski mitmeti mõistmist. 9 Kasutatud kirjandus 1. Jonathan Wolff - ,,Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Jean-Jacques_Rousseau 3. Jean-Jacques Rousseau "Ühiskondlikust lepingust ehk riigiõiguse põhiprintsiibid" 4. Peter Kunzmann, Franz-Peter Burkard, Franz Wiedmann - "A ja O filosoofia taskuteatmik" 5. Jüri Talvet, Peeter Torop, Jaan Unt ,,Maailmakirjandus I. Antiikajast valgustuseni" 10
18 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiirats, K Eesti kiir- ja tõkkejooksjate distantsiläbimise kiiruse dünaamika analüüs. TLÜ terviseteaduste ja spordi teaduskond. Tallinn. 2008. www.ekjl.ee 2. Manglus, M Tõke kui huvitav treeningvahend, näidisõppevahend. Tartu. 2014. http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Koolitus/Marika%20Manglus.%20T %C3%B5ke%20kui%20huvitav%20treeningvahend.pdf 3. Müller, H, Ritzdorf, W, Torop, T Jookse! Hüppa! Heida! Treenerite tasemekoolitus. Sunprint Invest. Tallinn. 2006, 86 lk, lk 5 file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/kergejoustik.pdf 4. Rückenberg, J Kehalised võimed ja võimekus... lk 1, 3 http://opetaja.edu.ee/janarsport/Kehalised%20v%F5imed%20ja%20v%F5im ekus%85.pdf 5. Soom, L Kiirjooks. Türi Majandusgümnaasiumi õppekava. Türi. 2011 http://www.oppekava.ee/index.php/Kiirjooks 6. Torim, H Kiirjooks
tõusevad kodanliku keskklassi esindajad. Klassitsistliku tragöödia aeg on möödunud Kasutatud kirjandus: http://feb-web.ru/feb/litenc/encyclop/le5/le5-2721.htm http://www.tdl.ee/francais/littera/ http://www.nndb.com/people/159/000025084/ Keskkooliõpik ,,MAAILMAKIRJANDUS. Barokk. Klassitsism. Valgustus" Igor Saitanov. Keskkooliõpik ,,MAAILMAKIRJANDUS. Antiikajast valgustuseni" Jüri Talvet, Peter Torop, Jaan Unt. XI klassi ajalooõpik ,,Inimene. Ühiskond. Kultuur." Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava http://www.academie-francaise.fr/histoire/index.html
sarnasest Charles Sanders Peirce (1839 · Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), 1914), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) · Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Lisalugemiseks : P.Gobley, L. Jansz "Juhatus semiootikasse" Tln 2002 Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., · reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel · Kood kui märkide vaheliste ühildusmisreeglite sätestaja
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Magnus Torop Keevitamine Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11
nimede hääldamis juhised. Õsile sai osaks kriitika (ebaühtlused ortoeepias (normidele vastav hääldamine); mõnede tarvilike rööpvormide eitamine; üksiksõnuti otsustamine morfoloogias). Sõnaraamatus on ka vene, kreeka ja hiina nimede ümberkirjutustabelid 7. õigekeelsus sõnaraamat (Keele ja Kirjanduse Instituut, koostanud Erelt, R. Kull, V. Põlma, K. Torop 1976). Mitte 1960 aasta Õsi täiendatud trükk, vaid täiesti uus iseseisev sõnraamat. Palju vaeva taas oksussõnavaraga, oskussõnanimestikud saadeti erialade kaupa spetsialistidele. Sõnavalikul toeks juba üle 2 miljoni sõnasedeli. ÕS on täistähestikuline, sõnastikuosale järgneb kohanimede valimik, õigekirjutusjuhised, tähtsamate ladinakirjaliste keelte nimede hääldamise juhised; vene, kreeka ja hiina nimede ümberkirjutustabelid.
keskpaigast omaette projektina strukturalistlik narratoloogia (Epp Annus, Rein Undusk jt). Uuel sajandil on siin toimunud mõned olulised muutused. Nii on narratoloogiaprojekt vaibunud ja selle tegijad jätkanud hoopis teistsuguseid liine. Tugevaks suunaks on aga arenenud feminism (Eve Annuk, Mirjam Hinrikus jt) ja oluliseks tõusnud postkolonialism (Tiit Hennoste, Tiina Kirss jt). Samuti on ennast hoopis enam eesti kirjandusliku kontekstiga sidunud semiootika (Peeter Torop, Rein Veidemann, kohasemiootika, intertekstuaalsuse analüüsid jne). Lisaks on oluline muutus selles, et varasemast enam ja järjekindlamalt on hakatud looma amaenda teroreetilisi mudeleid (J. Undusk, A. Merilai, T. Hennoste). Postmodernistlik suundade paljus ja samal ajal tagurpidihüpe õhku. Uus kirjandusuurimine jätab sisuliselt vahele formaalsemad tekstikesksed suunad, hüpates kohe väga abstraktsetesse ja kirjandustekstiga minimaalselt seotud lähenemistesse. 16
Rahvatantsude asjatundlikku kogumist alustas 20. sajandi alguses Anna Raudkats (18861965), kes oli saanud Soomes vastava hariduse. Väärtuslikku materjali on ta jäädvustanud oma retkedel Setu alalt ja Põhja-Eestist 1913. aastal, Saaremaalt 1924. aastal. 1930. aastail algas rahvatantsude süstemaatiline kogumine, milles oli keskne osa Rudolf Põldmäel. 1950. aastail tuli tantsukogumisele appi hädavajalik tööriist filmikaamera. 1970. aastatel alustas tööd Kristjan Torop, rahvatantsude koguja, uurija ning rahvapärase esituse taaselustaja. K. Torop uuendas nii rahvatantsude viljelemise kui ka uurimise teoreetilisi lähtekohti ning terminoloogiat. Kahjuks jõudis ta valmis vaid väikse osa oma teoreetilisest tööst. 9.2. Eesti rahvatantsu ajaluguEesti rahvatantsude puhul võib eristada vanemat ja uuemat kihistust. Vanemat kihistust (mis taandus üldisest kasutusest umbkaudu 19. sajandi jooksul) nimetatakse üldiselt rahvatantsuks
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, ...
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Aut...
• Ferdinand de Saussure - Šveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest. • Roland Barthes (“Elementes of Semiology “(1965), “Mythologies” (1957)) uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus). • Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tšernov, P. Torop. Denotatsioon – teatud märgi nö esmane/autentne tähendus: see, mis on nähtav. Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ootustele/emotsioonidele. Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda edastatakse.
tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. Ferdinand de Saussure - sveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., · reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
