INIMENE MEEDIA VÕRKU PÜÜTUD KÄRBES Meedia ümbritseb meid igal pool ja koguaeg. Seda on võimatu mitte tähele panna. Meedia vastu ei saa, kuid ka ilma selleta ei saa. See on võitmatu, kuid samas imetlusväärne jõud, mis saab inimestega manipuleerida ja nendega mängida. Kas inimesel on üldse mingisugust võimalust astuda meediale vastu või on ta kõigest meedia juhitav marionettnukk? Kas Inimene on tõesti kõigest nagu kärbes meedia võrgus ning meedia, kui ämblik, ootamas ähvardavalt, kuni saab saagile lõpu peale teha? Inimese elu sõltub suuresti meediast. Igal hetkel ahmin ma sisse reklaame ja uudiseid, mida meedia mulle ette söödab. Olen kui lõksu püütud. Täpselt nii teevad ka miljardid inimesed üle kogu maakera, kuulates ja lugedes päevas sadu kordi samu sõnumeid ja teateid
vastupidist ettekujutada. Tänu internetile saan ma suhelda inimesega ükskõik, kus olles; saan kuulata muusikat ning lugeda uudiseid teemal, mis mind huvitab jne. Meedia aitab mul ennast paremini väljendada ning leida teemasid, millest teistega rääkida. Mul on võimalus avaldada enda arvamus ükskõik millest tervele maailmale ning saada sealt tagasisidet. Muidugi ei saa ma unustada ka seda fakti, et tänu temale avardub minu silmaring, mis varem pole olnud nii lai nagu praegu. Tänu meediale saan ma teada, mis toimub selles maailmas, mis on hetkel moes ja mis pole. Meedia mõju võib olla ka negatiivne. Vägivald, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, terroriseerimine- kes poleks meist seda meedias näinud? Ma olen selle vastu, sest neid asju propageeritakse tihti, kuigi isiklikult mina ei ole nendest mõjutatud. Suureks probleemiks on ka vale informatsiooni edastamine meedia kaudu, mida paljud võimul olevad inimesed ära kasutavad
väärtushinnangud kujunevad koos meediaga . Väga paljud noored loevad ning harivad end meediaga. Kui aga on sinu ümber pidev kollane kõmu, siis sinu väärtushinnangud muutuvad ka selletõttu, kuna meedia on noorte eeskuju. Saadakse aru, et skandaalide tekkimine ning enda rikkumine ongi tänapäeval õige. Minna reality show saadetesse ja teha nn.15min labast kuulsust – nii peabki! See täiesti vale. Meedia loob noortele valesid maailmavaateid ning väärtushinnanguid. Meediale peaks seadma mitmeid norme ja piire. Peab mõtlema mitmekülgselt. Tuleb mõelda ühiskonnale, järelkasvule ning kvaliteetsele ajakirjandusele. Sõnavara ja teksti kasutamine võiks olla läbi töödeldud ning kontrollitud, et ei oleks ebameeldivaid kõmutekste kui ka mitmesuguseid valesid arusaamatusi. Noorte õigemad väärtushinnangud kujuneksid selletõttu paremini. Pole liialt kollaseid uudiseid ja kriitikat, saaksid nad aru ka positiivseid uudsite külgi
· Raadiojaamu 30 ringis Ajakirjandusalane kirjastustegevus ...on koondunud põhiliselt kahe meediakontserni kätte: 1. AS Eesti Meedia (omanikuks on Põhjamaade meediakontsern Schibsted) 2. AS Ekspress Grupp Meediaühingud: Eesti Ajakirjanike Liit (EAL, asutatud 1919) Eesti Ajalehtede Liit (EALL, 1990) Eesti Ringhäälingute Liit (ERL, 1992) Ringhäälingunõukogu (RHL, valitakse viieks aastaks, sinna kuulub 9 liiget, ETV ja Eesti Raadio kõrgeim organ) Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon Meediaagentuur reklaame kokku ostev ning reklaamipindaja ja aega müüv organisatsioon Meedium vahelüli, vahendaja Tsensuur kontroll ajakirjanduse üle 1998. a müüdi Postimeest väljaandev AS Norra meediakontsernile Schibsted. Firma uueks nimeks sai AS Eesti Meedia. Milliseid väljaandeid ühendab Eesti suurim meediakontsern Eesti Meedia? Kes on selle omanikud ja milline on nende osalusprotsent? TV. Ül 6
valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid ei usalda, kuna ajakirjandus on inimesed üles ässitanud.Ajakirjandus avaldab informatsiooni mida tava inimestel ei ole võimalik teada saada ilma meediata. Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas on inimesi teavitada toimuvast valitsuses.Tänu meediale on riigikogu liikmetel võimalus suhelda inimestega ja saada teada nende huvisid. Tanel Lillemets
valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid ei usalda, kuna ajakirjandus on inimesed üles ässitanud.Ajakirjandus avaldab informatsiooni mida tava inimestel ei ole võimalik teada saada ilma meediata. Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas on inimesi teavitada toimuvast valitsuses.Tänu meediale on riigikogu liikmetel võimalus suhelda inimestega ja saada teada nende huvisid. Tanel Lillemets
Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis filoloogiat. Töö 1977. aastast töötas ta ajalehes Edasi, mis aastas 1991 kannab taas nime Postimees. 1983–1991 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991–1992 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992–1998 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia omanikfirma AS Schibsted Eesti juhatuse esimees. Ta on või on olnud ka mitme muu ettevõtte nõukogu liige või esimees, mis kuuluvad Schibstedile ja Eesti Meediale. Aastail 1983-1986 õpetas ta Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedris. Kadastik oli Maailma ajalehtede Liidu juhatuse liige aastail 1994–2000. LOOMING: 2013. aasta aprillis ilmus Kadastiku sulest esimene ilukirjanduslik raamat, romaan "Kevad saabub sügisel“. 2013. aastal ilmus romaanile "Suvi sulab talvel" Mart Kadastik on kirjutanud mitmeid ühiskonnateemalisi artikleid, samuti tõsielu- ja dokumentaalfilmide stsenaariume. 2014
Samuti saavutate meedia poolehoiu, kellega püüate koostööd teha. Pressiteade peaks harva ulatuma üle kahe lehe. Kõige parem üks lehekülg, mis on hästi kirjutatud ja sisaldab detaile. Harjutage lausete lühendamist, visake välja mittevajalikud sõnad ja tehke järgi meedia kokkusurutud kirjastiili. Kõmulehed pole ehk muidu küll parim ajakirjandus, kuid täpse kirjutamise alal on nad eksperdid. Püramiidi kuju sobib meediale kirjutades järgida, alguses loo põhiiva ja olulisemad faktid, millele järgnevad laused ja lõigud tähtsuse kahanevas järjekorras. Infolehed Kiiresti muutuvas või kriisisituatsioonis ei pruugi teil olla aega peensusteni lihvitud pressiteate kirjutamiseks. Sellistel puhkudel koondage kogu info, milles olete kindel, infolehele. Faktilehel esitatakse info täpploendina või lühikeste märkustena. Faktilehel ei pea isegi täislausetega kirjutama
poliitikute tegevuse üle ühiskonnas. Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio , televiisor ja tänapäeval ka internet. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on peakriteerium see, kas teema on värske ja päevakajaline, lugejatele lähedane ja teatud mõtte ebatavaline. Uudisväärtust lisavad ka mõju lugejale, prominentide osalemine ja konfliktsus. Niisiis, meedia kujutab endast neid tehnilisi vahendeid, mis hõlmavad kogu vaimse liikumise, võimaldades kultuurilise ja sotsiaalse pärandi edastamise
poliitikute tegevuse üle ühiskonnas. Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio , televiisor ja tänapäeval ka internet. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on peakriteerium see, kas teema on värske ja päevakajaline, lugejatele lähedane ja teatud mõtte ebatavaline. Uudisväärtust lisavad ka mõju lugejale, prominentide osalemine ja konfliktsus. Niisiis, meedia kujutab endast neid tehnilisi vahendeid, mis hõlmavad kogu vaimse liikumise, võimaldades kultuurilise ja sotsiaalse pärandi edastamise
teine maailmasõda jne. Arvan ka et minevikus peetud sõjad on meile kõigile eriti noortele õpetuseks mida peaksime tulevikus püüdma ära hoida kui see on võimalik ja meie noorte võimuses. Kuid kui tulla tagasi tänapäeva maailma siis peetakse ka tänapäeval maailmas palju sõdu. Õnneks või kahjuks ei muuda need sõjad kõiki inimesi maailmas. Me saame küll sõjast ja sellest olukorrast tänapäeval kiiremini teada kui kunagi vanasti, tänu meediale kuid suuri sõjakahjustusi ei pea kandma kogu maailm. Sõja ajal pidid juba paljud noored minema sõtta isegi kui nad polnud veel selleks valmis, noortel puudus too ajal vajalik väljaõppe ja valmistumine sõjaks nagu on see tänapäeval. Sõjas kaotasid tol ajal elu küll paljud kuid kui puhkeks sõda homme siis ilmselt oleks see inimeste kaotus küll palju suurem nii riigile kui ühiskonnale tervikuna.
Peale tuleproovi saadet ja reklaame üritasid noored hoida end meediapildis avalike skandaalidega ja oma suhete lahkamisega ajakirjanduses rahva vähese huvi tõttu nende kohta aga hiljuti enam artikleid ilmunud pole. Nii on nad kaotanud ka oma staari-staatuse. Suur hulk staare üritab aga ise oma eraelu mitte kajastada meedias ja olla väga privaatsed. Näiteks on paljud Hollywoodi kuulsused võtnud kombeks oma lapsi meediale mitte näidata ja anda oma lastele endale valik, kas nad tahavad olla osa tema kuulsast elust või mitte. Üks selline paar on näiteks Blake Lively ja Ryan Reynolds, kelle kohta on pigem vähe meediakõmu. Kokkuvõtteks võib öelda, et meedia on pigem nö. "pisistaaride" kukutaja inimesed, kes on tõeliselt ära teeninud kuulsuse ja au, saavad ka selle osaliseks ning leiavad kajastust meedias.
News kommunikatsiooniminister MarieLaurence Jocelyn Lassegue teadet. Sugulaste poolt maetud või mujal riigis surnuid pole arvestatud. Praeguseks on ametlikult lõpetatud otsingumissioon rusudes ning edaspidi keskendutakse humanitaarabi jagamisele. Maavärinas kokkuvarisenud majade all on aga veel teadmata arv hukkunuid. «Keegi ei tea, kui palju laipu on rusudesse maetud 200 000? 300 000? Kes teab üldist hukkunute arvu,» nentis Lassegue meediale. Eile raputas saareriiki veel üks järeltõuge, mille tugevuseks registreeriti 4,7 magnituudi. Seni pole uutest kahjustustest teateid. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ---------------------
uudiseid ja loen arvutist ajalehti ,õigemini digiajalehti. Kõige rohkem tarbin ma uusmeediat , kuna see on ,,odavam" . Päevas kulutan ma uusmeediale umbes 1-2 tundi ehk siis tund aega sellest loen digiajalehti ja teine tund vaatan televiisorist olevaid uudised. Millisest meediast ma huvitun ? Mind huvitab enam sellised uudised kus räägitakse eesti ja välismaa elust ja sellega toimuvast . Mingil määral kulutan ma ka oma aega kollasele meediale, umbes siis 10-15 minutit päevas kõige rohkem. Kõige rohkem häirib see , et vahepeal kirjutatakse liiga palju inimese eraelust , nagu näiteks , et mis ta hommikuks sõi ja mis kell ta seda sõi jne. Kas ma pean ennast internetisõltlaseks ? Mingil määral küll , kui siia arvestada see ,et ma väga palju otsin internetist materjali ja loen uudiseid. Kas ma olen Facebooki sõltlane? . Tuleb tunnistada ,et jah , kui sinna arvata see
analüüsima erinevate allikate argumente. Meedias kajastust leidvad sõnumid on alati kellegi valiku tulemus. Kollases ajakirjanduses käsitletud teemad näivad sageli üsna jaburad. Paljudel tabloidpealkirjadel puudub konkreetne sündmus, piisab sellest, et esikaanel on mõne tõsielusarja staar, kelle puhul pole oluline mitte tema tegevus, vaid kuulsus. Laiemas plaanis ei ole aga tabloidmeedia peamised iseloomujooned omased mitte üksnes konkreetselt kollastele väljaannetele, vaid meediale laiemalt. Oleme jõudnud nii kaugele, et sündmus või probleem on oluline pelgalt selle pärast, et see leiab meedias kõlapinda. Demokraatlik ajakirjandus levitab kodanike harimise kõrval tihti ka rumalaid või vähetähtsaid ideid. Meedia muudab teatud probleemid või sündmused aktuaalseks, mistõttu need näivad olulised, kuid pildid ei pruugi alati viitada reaalsele maailmale vaid loovad sageli hoopis reaalsuse illusiooni. Ma arvan, et me ei peaks meediat pimesi uskuma
esitamine ja kasvav värvikasutus. 11. Kuidas ohustab avalikku sääri suhtekorraldajate ja poliitiliste mainemeistrite loodud avalikkus? Aina jõulisemalt ja süstemaatilisemalt kujundavad avalikku arvamust meedias kommunikatsioonispetsialistid, kelle huvides on seda kindlalt suunata, ning aina vähem ajakirjanikud, kelle ülesanne oleks teema mitmekülgne kajastamine ja erinevate vaatepunktide väljatoomine. 12. Millega tegeleb suhtekorraldus? Edastab meediale pressiteateid. 13. Kes on ja millega tegeleb kampaaniameister? Juhivad infot või edastavad sõnumeid maksimaalse edu saavutamise eesmärgil.
suhete raames toimiv reeglite süsteem suhete raames toimiv reeglite süsteem, mis (seadused, määrused, standardid jne), mis hõlmab meediumide organisatsiooni, puudutab informatsiooni andmise, kogumise, kättesaadavust, tööviisi ja õigusi. levitamise ja vastuvõtu tingimusi. Meedium vahelüli, vahendaja Auditoorium kuulajaskond Tsensuur ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon Meediaagentuur reklaame kokkuostev ning reklaamipinda ja aega müüv organisatsioon
S., eds). pp. 57-65. Academic Press, New York. Ajalehe artikkel: Artikli autor(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajalehe nimi. Ilmumiskuupäev (ilma aastanumbrita) ja väljaande number (vajadusel). Part, K. 1993. Kommunism loodusteadustes. Rahva Hääl. 15.november. Artiklid intereneti andmebaasides (sidusbaasid, suurte kirjastuste online artiklid, e-ajakirjad): Artikli autor(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri lühendatult. Köite number, ajakirja number, leheküljenumbrid. [viide meediale] sidusandmebaas (kontrollimise kuupäev) . Karofeld, E. 1998. Effects of bombing and regeneration of plant cover in Kõnnu-Suursoo raised bog, North Estonia. Wetl. Ecol. Manage, 6, 4, 253-260. [Online] Web of Science (19.02.2007) Karofeld, E., Pajula, R. 2005. Distribution and development of necrotic Sphagnum patches in two Estonian raised bogs. Folia Geobotanica. [e-journal] (http://www.tlu.ee/~foliageob- foorum/) (19.01.2007) Muu allikas internetis: Autor(id). Aasta kui võimalik. Pealkiri
3) Osalus saatja või vastuvõtjana on vabatahtlik 4) Organisatsioon on professionaalne ja vormilt bürokraatlik 5) Meedia on korraga vaba ja võimutu Meedia peamised tunnused: 1) Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud. Avatus kõigile vastuvõtjatele ja saatjatele. Meedia vastutab oma tegevuse eest laiema ühiskonna ees. 2) Publitseerimine ühiskonnaliikmete nimel on meediale kindlustanud suure vabaduse majanduslikes, poliitilistes ja kultuurilistes valdkondades. 3) Kuigi on oluline mõjutaja, puudub meedial ametlik võim. 4) Osalemine meediainstitutsioonis on vabatahtlik ja ilma sotsiaalse kohustuseta. Meedia ja vaba aja vahel tugev seos. 5. Millest sõltub meedia tähtsus ühiskonnas ? Massimeedia teke on seotud paljude paljundamise ja trükitehnika leiutamisega. Massiajaleht on pannud
Suur probleem on see, et Eestis on liiga palju riigitöötajaid ning vähe lihttöölisi ja ettevõtjaid, kuna inimesed ei raatsi vähetasustatava ameti peale mina. Majandus ei saagi arenema hakata, kui kõik inimesed on riigi palgal. Suurt kõmu on viimasel ajal tekitanud erinevad probleemid ja arusaamatused erakondades ja riigikogus. Mis saab meie riigist, kui isegi riigipead on segaduses. Riigijuhtide kohus on riiki juhtida, mitte ette sööta iga päev uut kõneainet ja tobedaid teemasid meediale, millest saaks kollaseid uudiseid kirjutada.. Ammu teame, et viimasel iseseisvumisel vahetus ainult lipp, aga tegelased jäid samaks. Aeg oleks lasta tulla uutel noortel inimestel poliitikase, kellel on uued arusaamad ja maailmavaated. Tippu on jäänud liiga kauaks ühed ja samad inimesed ning vaja oleks muutusi. Viimasel ajal minnakse poliitikasse ainult rahateenimise eesmärkidel ning puutub tahtmine teha midagi oma riigi ja rahva heaks. Toetatakse suurte
· Uudis on objektiivne, st ei esita kirjutaja arvamust, seisukohti, jms mida näiteks arvamuslood ja publitsistika esitavad Millest sünnib uudis? · Geograafiline lähedus lugejaskonnale · Mõjukus (uudis on see, mis mõjutab paljusid inimesi) · Osalejate prominentsus (kui asjasse on segatud tuntud inimesed, siis see muudab sündmuse atraktiivseks) · Konfliktsus, kaks osapoolt (tunduvalt atraktiivsem meediale, vastuolud, kokkupõrked, ajakirjanikul peaks olema oskus näha konflikti, õpilased ja õpetajad, kooli hoolekogu ja kooli juhtkond, meedia annab võimaluse esindada mõlemat osapoolt) (tõmbab alati lugeja tähelepanu) · Ebatavalisus ootamatus, ülivõrdelisus · Aktuaalsus päevakajalisus, konkreetses ajahetkes olulise väärtusega, vajalik Uudises otsitakse vastust 6le küsimusele: · Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus?
26.jaanuari ETV saate Vabariigi kodanikud külalisteks olid ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, BNS-i peatoimetaja Aimar Ruussaar, keele- ja kirjandusteadlane ning ajakirjandusõppejõud Tiit Hennasto ning Riigikogu liige Igor Gräzin. Sellekordses saates keskenduti ajakirjandusele ja meediale. Ainar Ruussaar leiab, et masu on teinud ajalehed ja ajakirjad füüsiliselt õhemaks. Ajalehed ei sisalda enam nii palju materjali, kui varem. Samas leiab ta, et kvaliteet ei ole masu ajal alla läinud vaid pigem on jäänud stabiilseks. Tarmu Tammerkule esitati küsimus: Kas ajakirjanike eetika on läinud alla või üles? Ta arvab, et oht selle on olemas. Ajalehtede toimetused kardavad, et ei saa enam hakkama ning hakkavad lisama reklaamlehti
Aja möödudes oleme õppinud üha rohkem ja rohkem solidaarsust välja näitama, kuid seda oma valgustatud ekraanide tagant. Kuidas on riigid ja elanikud näidanud viimaste suursündmuste ajal solidaarsust? Hea ülevaate tänapäeva solidaarsusest saab hiljuti juhtunud Pariisi terrorirünnakust ning ühe Pariisis elava eestlanna meediaartiklist, kus ta räägib, et inimestel tekkis kohe ühismeelsus. Eestlanna Maarja Saue ütles meediale järgmist: „Inimestes tekkis kohe solidaarsus, ja nii on seda tänagi tunda, ehkki me kõik oleme šokis ega suuda toimunut uskuda. Ent inimesed reageerivad armastuse ja kaastundega. Vaata või Facebooki profiilipilte, kuhu on tekkinud Eiffeli torni kujutised“. Minu arvates ei ole sotsiaalmeedias profiilipiltide muutmine Prantsusmaa lipuks või Eiffeli torniks mõttekas, sest keda see ikka aitab? Kaasmaalased, kes
Hea näide sellest on Harry Potteri raamatute autor J.K. Rowling, kelle armastus kirjutamise vastu sai alguse juba lapsepõlves, sest tema vanematel oli kodus palju raamatuid, mida ta innukalt luges. Vastupidiselt levinud arvamusele on kirjandusel väga suur roll tänapäeva hariduses. Tehnoloogia arengu tõttu arvatakse, et kirjanduse tähtsus hariduses järjest väheneb, kuid ligipääsetavus erinevatele teostele, nii ilukirjanduslikele kui teaduslikele artiklitele ja meediale on muutunud järjest paremaks. Teaduslike artiklite lugemiseks tuleb vaid avada arvuti või peaaegu iga inimese taskus olev nutiseade ning otsida vajalik lehekülg internetist. Pole vaja lehitseda suuri, tihti vananenud infoga raamatuid, piisab vaid, kui inimene teab, mille kohta tal on infot vaja. Inimestel on ka lihtsam kirjandusteoseid lugeda, kuna ei pea füüsiliselt raamatut kaasas kandma või omama. Enamus teoseid on tänapäeval saadaval e-
Tõsi küll, varem oli kergem haridust omandada, kuid tänapäeval ei pühenduta sellesse nii hoolikalt. Kool on jäetud tihtipeale tagaplaanile. Väga palju loeb lõpupaber, kuid ei arvestata seda, mis teadmised vastaval inimesel tegelikult on. Tänapäeval väärtustatakse liialt palju raha. See on muutunud tihtipeale tähtsamaks kui inimsuhted. Rahal on suur mõju inimeste üle, praegune ühiskond väärtustab materiaalseid väärtusi rohkem kui midagi muud. Suurelt osalt tänu meediale, arvatakse, et raha on kui võti paremaks eluks. Ka perekondlikud koosviibimised on suhteliselt harv nähtus, sest vanemad on enamuse ajast tööl, et teenida elatist. Seega on väga vähe aega, et olla koos pere või sugulastega. Raha ei tohiks olla eesmärk, see on vaid vahend, millega saab elukvaliteeti tõsta. Väärtushinnangute paljusus toob maailmas kaasa ka palju konflikte. Inimestel on erinevad arusaamad ja arvamused - nii on tülid kerged tekkima
Selle vahendusel same osa sellest, mis toimub maailmas. Vaadates televiisorit ja kuulates raadiot, saame igasugust informatsiooni. Iseasi on see, millist infot me enda jaoks tähtsaks peame. Fakt on aga see, et paljugi sellest, mida meile vahendab media, on kahtlase väärtusega, et mitte öelda ramps.Iga üks peab sealt välja noppima selle, mida ta peab vajalikuks. Meediast tuleb informatsioon aitab meil laiendada silmaringi ja ühtlasi kujundada maailmapilti. Kuid lisaks meediale aitab simaringi laiendada ka lugemine. Palju kasu on nii ajalehtede- ajakirjade kui ka raamatute lugemisest. Tähtis on, et lektüür oleks mitmekesine ning hõlmaks võimalikult palju erinevaid ainevaldkondi. Mõttemaailma mõjutab ka meid ümbritsev ühiskond ja selle väärtus hinnangud. Nii näiteks on tänapäeva edukad inimesed prototüüp hea välimusega, rikas, kõrgeharidusega, enesekindel ning alati hakkama saav indiviid. Me võime ju küll öelda, et hoopis tähtsam
oleks ausa ja läbipaistva rahastamisega. ergas lugu Eesti poliitikute tegevusest enne valimisi. huvitav fakt on aga see, et postimees sai vihje reformierakonnalt ja Kapot suunab reformierakondlane Rahumägi. mina ise olen reformierakonna ja IRL tegevuse austaja ning ei kuulu Savisaare toetajaskonna hulka, kuid see lugu pöörab ka minu mõtted ennevalimisi toimuva laimu kohta. meedia- kas edastab tõtt või mitte, siiski oluline roll poliitilises elus, sest tänu meediale saame aimu, mis toimub seal kõrgel toompeal ja välispoliitikas.
tänapäeval omandama reklaamikriitilise lugemisoskuse.“ Teismelised on võimelised tegema otsuseid ka ilma kommunikatsioonivahendita. Aga kuna nad on üleskasvanud pidevas ajakirjanduse mõjusfääris on nad kergelt manipuleeritavad ning mõjutatavad. Kui inimesed näevad meedias midagi, mis neile meeldib ning mida nad ka endale soovivad, siis nad hakkavad selle nimel pingutama. Niisiis, esimese otsuse teeb ajakirjandus ning sellega mõjutavad lihtsameelseid kodanikke. Tänu meediale teame, mis maailmas toimub. Ka selle, mis on moes või mis on populaarne, saame teada ajakirjandusest. Kommunikatsioonivahendi puudumisel ei jõua informatsioon piisavalt kiiresti levida ning selle tõttu võib see kahjustada maal elavaid rahvuseid. Raivo Palmaru on öelnud: „Meedia on nüüdisaegse ühiskonna üks võtmesüsteeme.“ Ilma infokanaliteta ei jõua info igale poole piisavalt kiiresti ning ei teata, kas maailmas valitseb mingeid ohte või ei
(parimale lubajale). Peale seda pole meil enam midagi teha. Jääb loota vaid, et läheb hästi ja meie riiki valitsetakse hästi. Kodanikel pole muud teha, kui ise riigikogusse kandideerida (ja sellega ohjad enda kätesse võtta) või jätkata netikommentaaride kirjutamisega, mis tegelikuses ei muuda eriti midagi (ehk teha palju kisa ja saada sellest vähe villa). Inimene üksi ei saa üldiselt midagi muuta, kuid kaks või kolm inimest suudavad koos juba palju enam. Eelkõige tänu meediale on nüüdisajal nii kujunenud, et kambavaim ja ühtekuuluvus on kõige mõjuvõimsam jõud, mis suudab oma arvamuse maksma panna nagu tegemist oleks jumala sõnaga. Rahva hääl on jumala hääl. 2
kajastunud mitmeid juhtumeid ajakirjanike mõrvadest või hukkumistest. Nemad on pääsenud võimule liiga lähedale ning teavad toimuvast liiga palju. Näiteks mõrvati Venemaa ajakirjanik ja toimetaja Anna Politkovskajaga 2006. aastal oma kodumaja ukse ees. Politkovskaja oli tuntud Venemaa valitsuse jaoks tundliku teema, Tsetseenia sõja ja selle tagamaade, kartmatu paljastajana. Paari aaste eest presidendi- ning parlamendivalimiste kampaania ajal oli mõne kandidaadi ligipääs meediale oluliselt kitsendatud. Riigiduuma valimistejärgne koosseis garanteerib presidendile vabad käed kõige selle osas, mille üle konstitutsiooni kohaselt otsustavad rahvasaadikud. Poliitilise olukorra ebastabiilsust näitab see, et varem kõige suurema parteina duumas mõju avaldanud kommunistlik partei kaotas oma saadikukohtadest poole, samas kui paremäärmuslastest "liberaaldemokraadid" ja uustulnuk Kodumaa partei saavutasid üheskoos neljandiku duuma kohtadest.Selles vist asi ongi
Ühed ohtlikemad seente poolt eritatavad toksiinid on aflatoksiinid. 1. Konstruktivistlik seisukoht sündmuse ja selle kajastamise suhe Konstruktivisltik seisukoht loob enne uudise ja alles siis tekib sündmus. See ei pruugi olla isegi reaalne peegeldus. Käsitletakse pigem sündmust üldiselt, kui kindalt juhtunud sündmust. Ennetatakse üldist probleemi ja seda ei pruugi juhtudagi. Niimoodi peaks igal inimesel kujunema arvamus asjast üldiselt. Meediale meeldib kirjutada sellest, mida inimesele meeldib lugeda. Ajakirjanukud valivad välja kõige olulisema, et meil ei tekiks uudiste ülevool. 2. Meedia sõnumid on valikute küsimus Võtan näiteks Postimehe Facebooki konto. Postimees postitab iga päev oma seinale päevakajalisi uudiseid. Neid sündmusi, mis on hetkel n-ö kõige kuumemad teemad. Olen tähele pannud, et nad jagavadki inimestega ainult neid, mis on hetkel kõige olulisemad. Pisemad uudised ei pääse löögile
Meedia mõju tõlgendatakse nii positiivselt kui negatiivselt. Algselt kandis ,,mass,, negatiivseid asotsioonid - ,,lihtsad inimesed,, võhliklikud jne. Muidigi oli ka positiivne tõlgendus, eriti sotsialistlikus traditsioonis. See termin tähendas tavaliste tööinimeste solidaarsus ja jõud. Võib defineerida sõna ,,mass,, nagu inimene kogum , kus individuaalsus kaob. Massi mõiste esindab ühte arusaama meedia auditooriumist. 3.Struktuurfunktsionalism , selle vaade ühiskonnale ja meediale. See teooria kirjutab meediat nagu süsteem, mis ise end suunab ja korrigeerib. Teooria eeldab, et kõik mis eksisteerib on vajalik ühiskondliku süsteemi töötamiseks. Teooria väidab, et mida rohkem ühiskonnas kriisis või ebatavaline seisund, seda rohkem meedia võim või usaldusväärtus. Funktsionalistlik teooria pakuti terminaloogiat, mis kasutavad nii kommunikaatorid kui auditooriumid, sõltuvalt sellest kus see on laialdaselt arusaadav. Peamised esindajad on:
Kommunikatsioonivõrkude üks tähtis osa on massimeedia. Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud 1) demokraatliku poliitika üks põhielemente, kuna meedia loob areeni ning kanali laialdasteks aruteludeks, mitmekesise info ja arvamuste levitamiseks, sealhulgas üldise tuntuse saavutamiseks olulistele ametikohtadele kandideerijatele 2) võimu rakendamise vahend tänu poliitikute ja valitsustegelaste suhteliselt privilegitud juurdepääsule meediale, mida nad võivad üldreeglina käsitleda kui oma seaduslikku õigust. (McQuail, 2000) Foucault (1976): "Võimu tolereeritakse ainult tingimusel, et ta maskeerib olulise osa endast. Tema edu on proportsionaalne tema võimega peita oma toimemehhanismi." Poliitiline võim, on valitsuse käes ja seda teostatakse institutsioonide abil - politsei, sõjavägi, administratsioon. Need institutsioonid annavad edasi korraldusi ja karistavad neid inimesi, kes korraldustele ei allu
Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle iformatsiooni tähtsused on uudis , meelelahutus , arvamus ja ka inimeste veenmine kui ka manipuleerimine inimestega. Info esitus on oluline. Info on kindlalt suunatud kelllelegi , kuid rahvapärast teksti pole hea kasutada ja info on uudiste edastamise vahend. Infos on kõigil asjadel mingi mote. Meediale on kahjuks vähe tagasisidet. Ette valmistatud kõne on kindla teavega , suunatud kindlale aadressile , edastatud spetsiaalsete vahenditega , mõeldud laiale kuulajaskonnale ja selle tagasiside on suhteliselt väike. Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. Oma olemuselt on see vahend , mille abil levitatakse info laiale auditooriumile. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks.
Mart Sander on teinud oma tööd kogu aeg perfektselt, just seetõttu oodataksegi teda pidevalt erinevatesse saadetesse ja üritustele nii saate- kui ka õhtujuhiks. Oma küsimusi esitab ta saates alati väga huvitavalt, elades ise alati teemale kaasa. On alati näha, et ta on ise sellest huvitatud, millest ta räägib, ning kõigega kursis. Samuti sobib alati ta riietus saate teemaga kokku, kunagi avaldas ta ka meediale, et peaaegu kõik tema esinemisriided valmivad ta ema käte all. Mart Sander on küll juba 42. aastane, kuid näeb alati hea välja. Ka saatekülalistega saab ta vägagi hästi läbi, õhkkond on alati vaba, rahulik, lõbus ja sõbralik. Samuti oskab Mart igast ebameeldivast olukorrast hästi välja tulla. Mart Sander lihtsalt on sündinud lavale, tal tuleb kõik perfektselt välja. Kasutatud materjal http://www.martsander.com/pages/bioest.html http://s.ohtuleht
Tänu sellele vaimsele taandarengule saavutab juht masside üle samasuguse võimu nagu hüpnotisöör omab absoluutset kontrolli hüpnotiseeritava üle. (Encyklopedia) Ta on avaldanud mitmeid töid massi psühholoogiast ja karja käitumisest. Tema tööd masside psühholoogiast muutusid tähtsaks 20. sajandi esimesel poolel, kui meedia uurijad nagu Handley Cantril ja Herbert Blumer kasutasid tema teooriat, et kirjeldada allasurutud gruppide reaktsioone meediale. Samamoodi on väidetavalt tema töid uurinud ja kasutanud sellised propagandistid nagu Adolf Hitler ja Benito Mussolini. Le Bon'i massipsühholoogial oli omal ajal erakordne menu ja paljudele tundus see olevat absoluutne teaduslik tõde. (Encyklopedia) Tõeline tunnustus tuli Le Bonile peale 1890 aastal ilmunud raamatut ,,Les Lois psychologiques de l'evolution des peuples" (,,Rahvaste ja masside psühholoogia"). Raamat
DVD kirjutajatel näiteks võivad laserid olla 200mW ja veel pealegi. RW meediate puhul (Rewritable – Taaskirjutatav) laser sulatab kristallse struktuuriga metallisulami kihti plaadil. Materjal hakkab omama amorfse aine tunnuseid, mille abil saame me peegeldumist reguleerida. Samas kui rakendada kindla suurusega võimsust uuesti, saame me tagasi kristallse struktuuri. ODD seadmetel on ära määratud maksimaalne kiirus, millega nad saavad pöörelda, ilma, et see ei kujutaks optilisele meediale ohtu. CD-de puhul on selleks 56x ja DVD-de puhul umbes 18x. Suurematel kiirustel võib plaat puruneda kuid seda võib juhtuda ka madalamatel kiirustel, kui kasutada vigast plaati. Kiirused on määratud baasandmete süsteemi järgi. Baasandmeteks CD puhul on 200RPM – 500 RPM ning ka 150KB/s. Seega näiteks 4x kiirus tähendab 800RPM-2000RPM ning 600KiB/s.DVD puhul X1 kiiruseks on 1.35 MB/s ja Blu Ray puhul 4.5MB/s
liikmeslehtede esindajad. Pressisõber 2015 Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu valis tänasel aastakoosolekul pressisõbraks politsei- ja piirivalveameti juhi Elmar Vaheri. Elmar Vaher on Eesti riigiametnik, alates 2. maist 2013 Eesti Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Ta on töötanud ka Politseiameti Keskkriminaalpolitsei juhina ja Põhja prefektuuri prefektina. Elmar Vaheri kasuks rääkis see, et tema juhtimisel on politseiamet muutunud meediale kättesaadavamaks ja liidu hinnangul võiksid tema meediasuhtlusest õppida teisedki politseiametnikud. Pressivaenlane 2015 Pressivaenlaseks valiti Rein Kilk. Rein Kilk on eesti ärimees, kes tegutseb või on olnud tegev nii kinnisvara-, meedia-, metalli-, restorani-, turva-, toiduaine-, trükitööstuse- ja sadamaäris kui ka metsanduse ja põllumajanduse valdkonnas. Kilgile kuulub 50% toidukontsernist AS Pere ja Eesti suurim erasadam Pärnu sadam. Rein Kilk on 2003
tekst, muusika, loodushääled, ka inimese tekitatud heliefektid. Kõik on liidetud tervikuks, mida nimetame audiovisuaalseks meediaks. 4. Internet - telekommunikatsioonivõrgu kaudu loodud andmeside, mis võimaldab infovahetust vastavate tehniliste seadmete ja andmeside protokollide vahendusel. Internetis on esindatud kõik eelnevad meedialiigid. Meedia ajaloost Trükised Trükised olid need, mis panid aluse ajakirjandusele kui meediale. Trükipressi leiutas 1450. aastal Saksa käsitööline Johann Gutenberg. Enne seda kopeeriti ja illustreeriti raamatuid ükshaaval ja käsitsi. Trükipressi kasutuselevõtt võimaldas trükkida ühe korraga tuhandeid koopiaid, mis muutis raamatu taskukohasemaks ka lihtinimesele. Esimesed ajalehed trükiti Saksamaal ning 16. sajandil võis neid näha juba mujal Euroopas. Sellest hetkest sai hoo sisse ka reklaamindus. Tänapäeval trükitakse
Tegelikkus ja meediategelikkus Infoühiskonnas elamine tagab teabe levimise kiirelt ja üsnagi tõepäraselt. Meediat aga mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami. Kas kõikide nende mõjude toimel kajastab siis meedia tegelikkust või võib rääkida meediategelikkusest eraldi? Miski ei saaks toimida ilma, et tegevusala midagi sisse ei tooks. Seega, et meelitada ligi lugejaid, vaatajaid, kuulajaid tuleb väljastada seda, mis rahvale peale läheb. Ellujäämise refleks. Ajalugu on nä...
Reporter.ee uue kodu. Pidevalt ilmuvad uued videod, mis kajastavad aktuaalseid teemasid meie riigis, ja seda läbi nalja. Samuti püüavad meie tähelepanu pälvida maailmaparandajad, rohelise mõtteviisiga inimesed, ja aktivistid, kes korraldavad proteste üsna ebaharilikul viisil. Londonis ronisid 55 Greenpeace'i aktivisti parlamendi hoone katusele, et demonstreerida loosungit ,,Muutke poliitikat! päästke kliima!". Selline eriline arvamusavaldus äratas tähelepanu paljudes, just tänu meediale kuna uudist kajastati väga paljudes meediaväljaannetes ning riikides. Tänu televisioonile sai ka Sangastes elav paljulapseline pere toetusi oma elujärje parandamiseks, nad saavad varsti kolida sisse uude majja, mis on peamiselt toetuste eest ehitatud. Ilmselt avalikkusele tutvustamata oleks perekond pidanud veel kaua elama oma väikeses majas. Seega perioodikaväljaanded ning televisoon ja Internet on hetkel parimad tähelepanu äratamise kaasaaitajad.
armastatud mehe laps ja samuti ta ainuke laps, kes talle väga kallis on. Rabaraud kasvatas oma lapsi tööga ja karmi käega ja kõik tema lapsed olid samuti tugevad ja töökad. Nad aitasid isa töödes ja olid tublid mehed. Juba kasvatajad erinesid väga, Anul polnud raha, et poissi kasvatada nii nagu ta oleks seda soovinud, aga Rabaraula oli seda palju. 5. Tänu meediale said kõik teada, et Joosep on väga hea viiulimängija, kes vajab tunnustust. Meedia kirjutas väga palju temas, tavaliselt ikka häid asju. Kui Rabaraud nägi ajalehes Joosepit sai ta alati väga vihaseks, kuna Joosep pole midagi teinud, et ajalehte pääseda, vaid tema pojad on need, kes on tublid ja peaksid tunnustust saama. 6. Tänapäevani on samuti kunstnikud, nii muusikud või maalijad kuulsad ja kirjutatakse palju neist
areekapalmid ja areekapähklid, bambus, kogukonna ja perekonnaväärtuste austus. Sotsialistlikul ajal mõjutab Vietnami sügavalt valitsuse kontrolli all olev meedia. Mitmeid aastakümneid oli välismaine kultuurimõjutus keelatud ja rõhuti sellele, et hinnataks teiste communistic maade kultuuri nagu Nõukogude Liit ja Hiina ning Kuuba. 1990.aastatest alates on Vietnam olnud rohkem avatud Euroopa, Aasia ja Ameerika kultuurile ning meediale. Ao Dai- Vietnaami traditiooniline rahvusrõivas Haridus Vietnamis on suur riigi poolt kontrollitud koolide, ülikoolide ja kolledzite võrgustik, kuid erakoolide arv aina kasvab. Suur arv avalike koole on jaotatud üle linnade ja külade, eesmärgiga tõsta kirjaoskuse taset riigis, mis on juba üks kõrgemaid maailmas. Vietnam on riik, kus hea haridus on väga tähtis. Inimesed tulevad sageli maalt suurde linna õppima. Quang Tri algkool Kesk-Vietnamis
massipsühholoogia võtete kasutamisel. Kuid milleks on meediat tarvis ning milline on tema mõju indiviidi üle? Tehnoloogia arenguga ei kaasne automaatselt oskus orienteeruda selles infotulvas, millega inimene iga päev kokku puutub, ega võime seda kriitiliselt hinnata. Nii tekibki olukord, kus tegelikult määrab just meedia suuresti selle, millest ja kuidas mõtleme, kusjuures tavaliselt ei anta endale aru, kust on me mõttemallid ja seisukohat pärit on. Just see annab meediale võimaluse manipuleerida nii informatsiooni kui selle vastuvõtjaga. Kuid demagoogia mõjutab indiviide erinevalt. Haritud ja laia silmaringiga inimene, kes omab suuremat analüüsivõimet kui lihtsameelne kõmumeedia tarbija, on skeptiline meedia poolt pakutule. Laiem tarbijaskond on manipulatsioonile palju avatum. Tänane informatsioonivahendaja ei ole õpetlane ega preester, vaid just massimeedia. Toodang on mõeldud afekte tekitama, mitte analüüsiks mõistuse abil
piisavalt sidemeid meie liitlastega ja teinud koostööd erinevate riikidega et täiustada meie sõjatehnikat. Samuti on ta hoidnud kaitsekulutused 2% peal. Teiseks haridusminister Jevgeni Ossinovski, kas ta on ikka piisavalt sobiv. Minu arvates oleks kõige sobivam Tõnis Lukas(IRL). Nagu me kõik nägime, toimus Tõnis Lukase valitsemisajal Eesti haridussüsteemis palju muutusi, ent kui sinna asemele tuleb Jevgeni Ossinovski, kes viimastel andmetel ütles meediale, et kavatseb avatud ülikoolis õppijatelt veel raha küsima hakata, siis tekkib küsimus, mis meie noortest haritud inimestest saama hakkab. Lisaks eelnevale ütlen ka seda, et Reformierakond ei oleks kindlasti kõige sobivam uue valitsuse moodustamisel. Nemad ainult lubavad.Pigem oleks võinud uut valitsust juhtida IRL ja SDE. Saata 10. aprilliks aadressil [email protected]
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame meediast küllastunud ajal, mil kultuur põimub üha enam eri liiki meediaga. Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu. Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja konsoolimänge, mille põhieesmärk on meelt lahutada, mitte teadmisi pakkuda. Oleme jõudmas olukorda, kus selgelt eristuvaid meediavorme on raske esile tuua. Me elame meediast tihedalt läbi põimunud ajal, mis tähendab seda, et meedia saadab meid nii argipäeval kui ka meelt lahutades, tööl ja vabal ajal. Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanik...
lindistusega Ajakirjanikke ei maksa karta, kuid nendega suheldes tuleb olla ettevaatlik, eriti "magusa" jutu korral Ära lase prvovotseerida Eelneva kokkuleppeta on kogu info off-record ehk täielikuks avalikustamiseksInfo andmisest keeldumisest selgita, miks seda hetkel teha ei saa · Intervjuu kirjutavale meediale 7.5.2 · Kuula küsimust Vajadusel palu küsimust korrata Kui vaja, esita vastuküsimus Ole aktiivne Vasta mitmekülgselt, kuid ära lobise Jälgi oma juttu Ära keeruta Põhjenda vastamisest keeldumist Säilita rahu Dubleeri kõige olulisem info kirjalikult 5 · Meediakriis
- 2000 luuakse ühisettevõtjad Ajakirjade Kirjastus ja SL Õhtuleht - 2001 Hans H. Luik ostab Grupi aktsiad Marieberg International'ilt tagasi - 2004 Printall viib lõpule mahukad investeeringud tootmispindadesse ja masinatesse - Grupp omandab mitu Leedu ajakirjade kirjastajat ning koondab need Ekspress Leidyba nime alla - Ostetakse Rahva Raamat - 2005 Grupp ostab 50% Ekspress Hotline'ist - 50% Linnalehest müüakse Eesti Meediale - ostetakse Raamatuvaramu - 2006 Rahva Raamatu ja Raamatuvaramu ühinemine - Grupp ostab ülejäänud 50% Ekspress Hotline'ist - enamus Grupi online portaalidest koondatakse Ekspress Interneti alla - 2007 Grupi aktsiad noteeritakse 5. aprillil Tallinna väärtpaberibörsil(1989 Eesti Ekspressi...2011) 4 3.Ülesehitus Viimase viieteistkümne aasta jooksul on Grupist kujunenud vertikaalselt integreeritud meediakontsern.
Valides sobivat teemat,teadsin kohe, et hakkan rääkima tantsimisest. Täpsemini tänavatantsust. Tänavatants on mõisteks tantsudele, mis on kujunenud väljaspool tantsustuudioid nagu näiteks tänavatel, kooli hoovides, pidudel, parkides jne. Kuulsamad tänavatantsud on näiteks steptants, rumba, tango, dancehall, diskotants, house ja hip-hop. Mina kavatsen rääkida aga Hip-hopist kui tantsustiilist, mis on tänu meediale noorte seas väga populaarseks saanud. Kuid kui öelda vanemale generatsioonile, et tegelen tantsuga, loodetakse, et selleks on rahvatants või võistlustants. Kui jõuan mainida, et hip-hop, ei teata sellest midagi või heal juhul meenutatakse seda kui kottpükstega mustanahaliste meeste hüplemist. Minu soov on Teile, kallid klassikaaslased ja õpetaja, selgitada selle tantsustiili ajalugu, harusid ning sellest kuidas olen ise hiphopiga seotud. Mis on siis see tants nimega Hip-hop
Seda kinnitavad kõik tarbijakäitumise uuringud ning ka sündmused, mis käivitusid sellega, kui Rimi kaupluste kett kuulutas, et nemad enam eestimaist liha oma lettidel ei paku. Väga paljude tarbijate jaoks oli see kui külm duss. Suur osa neist, kes varem oma ostud just Rimi kauplustes tegid, kinnitasid nüüd, et nemad oma jalga enam sinna ei tõsta. Rimist sai kui reetur. Tänaseks on aga selles kaupluste ketis eestimaine liha tagasi. Miks? Seda vaieldamatult tänu meediale. Meedia jaoks oli see magus teema, mis väga paljudele korda läks. Seetõttu kasutas meedia Rimi poolt tehtud halbu otsuseid ja turundusalaseid eksimusi mõnuga ära. Ei möödunud päeva, kui lehes, raadios või televisioonis seda teemat poleks käsitletud. Meedia andis rahva arvamusele ja eelistustele nii tugeva jõu, et Rimi pidi lõpuks käed üles tõstma, oma vigu tunnistama ja eestimaise liha taas oma lettidele võtma. Riskida nii ulatusliku tarbijate pahameelega oleks olnud ohtlik
annaabi.ee 
