viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule. Näiteks kantakse niisuguste sünapside abil erutus kiiresti kalade keha tagaosa lihastesse, et oleks võimalik silmapilkselt põgeneda. Keemiline sünaps Sünapsid on enamasti keemilised. Sünapsi poolte vahel on väike sünaptiline pilu, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaineks e. neurotransmitteriks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva retseptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi, kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sellisel erutamisel ja pidurdamisel põhineb närvisüsteemis toimuv informatsiooni edasiandmine ja töötlemine. Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse
Jaguneb difusiooniks ja aktiivtranspordiks. Imendumata osa väljutatakse roojana. Mikrobiaalne seede- 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Närviregulatsioon- parasümpaatiline impulss soodustab seedet- innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedetegevust, mõju üle enteraalse NS neuronite või otsene. Mediaator noradrenaliin. Eneraalne närvisüsteem võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Soolelihaspõimik reguleerib lihase toonust ja konkraktsioonide rütmi, submukoospõimik epiteelirakkude sekretoorset funktsioni. Humoraalne regulatsioon- gastriin, koletsütokiniin, sekretiin, glükoosisõltuv
paljud kaitsereaktsioonid. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Nende stimulatsioon on antagonistlik (vastandlik), kui üks kiireneb, teine aeglustub. Autonoomne närvisüsteem ei allu otseselt inimese tahtele, ajukoor ei saa anda otseselt käske siseelunditele. Sümpaatilise närvisüsteemi keskus asub seljaaju rinna ja nimme osa segmentides. Sümpaatilise närvisüsteemi mediaatoriks on noradrenaliin ehk norepinefriin. Otsene toime südamele- löögimahu tõus, sageduse tõus, vererõhu tõus; nägemise ja kuulmise teravnemine; aju- ja lihaste veresoonte laienemine; silma pupilli laienemine; sülje- ja seedenäärmete sekretsiooni vähenemine; soolte veresoonte ahenemine. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad vahe- ja piklikus ajus ning seljaaju sokraal osas (ristluuosa). Parasümpaatilise närvisüsteemi mediaator on
korrastab "kodust majapidamist". Erutuse ülekanne Erutuse ülekanne preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele ja viimaselt efektorile on olemuselt keemiline ning toimub ülekandeainete vahendusel. Nii sümpaatilistes kui parasümpaatilistes preganglionaarsetes närvilõpmetes ja postganglionaarsetes parasümpaatilistes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkoliin. Närvilõpmed, mille mediaatoriks on atsetüülkoliin, on kolinergilised. Kolinergilised närvilõpmed jagunevad omakorda M- ja N- kolinergilisteks, vastavalt sellele, kas atsetüülkoliiniga sarnase efekti kutsub esile muskariin (kärbestes leiduv mürgine alkaloid) või nikotiin. Atsetüülkoliini toimet postganglionaarsete neuronite postsünaptilisse membraani stimuleerib nikotiin ja efektorelundite rakkudesse muskariin. Postganglionaarsetes sümpaatilistes (v.a sümpaatilised postganglionaarsed kiud, mis
Kui asetatakse pill ainult jalale, on tõenäoline, et häiritakse vereringesüsteemi. Olenemata sellest, kas istutakse või seistakse, pillirihma pikkus on oluline. Rihma on istudes palju lihtsam parajaks teha, kuna mõlemad käed on vabad. Kui õlarihm peaks istudes tavapärasest lühem olema, on hea teha veekindla markeriga rihmale märge, et saaks vajaduse korral seda hõlpsasti reguleerida. Parema käe asend Basskitarri mängitakse tavaliselt medikaga, mida kutsutakse ka mediaatoriks ja plektroniks, või sõrmedega. Medikaga mängimine kõlab eredamalt ja jõulisemalt ning sõrmedega mängimine pehmemalt ja naturaalsemalt. Basskitarr nõuab tavalisest veidi paksemat medikat, kuna keeled on jämedamad kui tavalise kitarri omad ning õhuke medikas võib kergesti murduda. Medikat hoitakse pöidla ja nimetissõrme vahel piisavalt tugevalt, et see maha ei kukuks, aga lõdvalt, et saaks kiiresti üle keelte liikuda. Paljud mängijad toetavad oma randme
● kõhunääre (eritab insuliini; glükagooni- veresuhkur) ● kilpnääre (eritab türoksiini- ainevahetus) ● sugunäärmed (eritavad testosterooni; östrogeeni; progesterooni) Keemiline sünaps- närvirakkude vahel on pilu ja signaal liigub ühest rakust teise teatud molekulide vahendusel. Selliseid vahendajamolekule nimetatakse ülekandeaineks ehk transmitteriks ehk mediaatoriks. ● presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi ülekandeaineid; ● sünapsipilu, mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt rakult teisele; ● postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Mediaatorid- Ülekandeained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin.
faasidena. Eristatakse kolme faasi: 1) Aju faas – selle faasi käivitavad toidu suhu sattumine, toidu lõhn, toidu maitse ja inimese puhul ka toidust rääkimine ja toidule mõtlemine. Need stiimulid põhjustavad piklikus ajus uitnärvi ärrituse. Uitnärvi ärrituse tagajärjel hakkavad maos parietaalrakud HCl’i produtseerima. Parietaalrakkudel on atsetüülkoliini suhtes tundlik retseptor. Atsetüülkoliin ongi selleks mediaatoriks, mis uitnärvi lõpmetel vabaneb. Uitnärvi ärrituse tagajärjel hakatakse mao limaskebsta G-rakkudes produtseerima hormooni gastriin. Veres ringlevate ainete kaudu käivitub ka humoraalne süsteem. Gastriin aga stimuleerib HCl’i produktsiooni. 2) Mao faas – toimivad need stiimulid, mis on maost pärit. Selleks on maovenitus, mis tekib toidust, mis on jõudnud mao sisemusse. Maost lähtuvate stiimulite hulka kuuluvad ka makku jõudnud toidu
d) mediaatori tagasihaare sünapsi pilust presünapsisse – likvideeritakse noradrenaliin ja serotoniin Kõige enam levinud mediaatoriteks on atsetüülkoliin ja noradrenaliin (sellele ligilähedane adrenaliin), serotoniin. Atsetüülkoliini lammutab ensüüm – atsetüülkoliini esteraas: ta lammutab mediaatori koliiniks ja esteraasiks. Juhul, kui atsetüülkoliin jääb lammutamata, toimub erutuse ülekanne vastavates sünapsites pidevalt. Atsetüülkoliin on mediaatoriks närviülekandes skeletilihastele. Atsetüülkoliin on ka erutuse ülekandeks vegetatiivseks NS-is. Parasümpaatilist innerversiooni saavatel.... on erutuse ülekandeks atsetüülkoliin. Neuroparalüütilised mürkained ei lase lammutada mediaatoreid. Seepärast jääb erutuse ülekanne kestma ja lõpeb valulike krampidega. Samasuguse toimega on paljud putukamürgid. Fosfororgaanilised ühendid – enam neid mürkides kasutusel pole. Nende kasutamine ruumis just
piirdenärvisüsteem Toime järgi: Somaatiline NS (see, mida kontrollid), Vegetatiivne NS (ei ole kontrolli all ja toimib automaatselt) 4. Sünapsi ehitus Presünaptiline osa mitokondrites ja põiekestes asetseb eriline aine, mida nimetatakse ülekandeaine e. mediaator. Seda ainet toodetakse närviraku mitokondrites. Presünaptiline osa lõpeb presünaptilise membraaniga. 5. Sümpaatilises NS's on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin ja atsetüülkoliin 6. Parasümpaatilises NS's on mediaatoriks vaid atsetüülkoliin 7. Ajukoore funktsioonid 1) Informatsiooni vastuvõtmine analüüs, süntees 2) Vastureaktsiooni kujundamine omandamine, talletamine, seoste loomine, taastamine, taastundmine 3) Emotsioonid Hormoonide tootmine 4) Elutähtsate funktsioonide koordineerimine 8. Püramidaaltrakt tahtelised liigutused 9. Ektrapüramidaalsüsteem asendilised liigutused. Tagab inimese normaalse kehaasendi nii seistes kui erinevate tööoperatsioonide ajal 10. Mõisted
NEURONI PÕHI ÜL Võtab vastu ja edastab elektrilisi signaale 2. Mis on sünaps? Närvirakkudevahelised ühendused (keemilised). Ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega. Signaallained Neuronid transpordivad nende abil infot kiiresti ja väga täpselt just õigesse kohta. (see toimub sünapsis) Keemilist ülekandeainet nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaine. Närviraku pikkus üle 1m. 3. Kuidas muutub närvirakkude arv inimese kasvades? o Alguses on rohkem ja siis hakkavad surema. APOPTOOS! 4. KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju ja seljaaju) 5. PIIRDENÄRVISÜSTEEM (närvid) JAGUNEB: Sensoorseks NS retseptoritest KNS signaale toovaks tundenärvideks Somaatiliseks NS KNS skeletilihastele signaale viivateks motoorseteks närvideks
Kunstlikud trans-rasvhapped kipuvad ladestuma, kuna organism ei oska neid lõhustada, looduslikud trans-rasvhapetega seda probleemi pole. Asendamatud rasvhapped: Ω-6 – linoolhape (C18:2) ja arahidoonhape (C20:4) ja Ω-3 – α-linoleenhape (C18:3) Ω-rasvhapete kaksiksideme asukohta loetakse süsinikuahela algusest, mitte karboksüülrühmast. 4 Oluline on just Ω-6:Ω-3 suhe. Soovitavalt 2:1 – 4:1. Ω-rasvhapped on põletiku mediaatoriks. Ω-6 tekitab tugeva, leemendava põletiku, Ω-3 aga normaalse – seega Ω-6 RH ülekülluse korral muutuvad põletikud palju tõsisemaks. Enamasti pole puudust – probleem on pigem õige vahekorra hoidmises. Rasvade ülesanded: toitainete transport läbi membraanide, naha kaitsefunktsion, põletike kontroll, kehatemperatuuri säiltitamine, rakumembraanide koostises. 3.4. Proteiinid 22 alfa-aminohapet, 10 neist asendamatud
koevedelikus. Selle tõttu püsib vere maht normaalsena. 36) Verevarustuse metaboolne, humoraalne ja närviregulatsioon. Verevarustuse kontrollmehhanismid: metaboolne kontroll: domineerib südame-, aju-, ja töötavate skeletilihaste arterioolides (elutähtsad süsteemid) süsihappegaasi, piimhappe, adenosiini ja K+ sisaldus Närvi- ja hormonaalne regulatsioon: domineerib neerude, seedesüsteemi ja puhkevate skeletilihaste arterioolides. Vereringe närviregulatsioon: sümpaatilised impulsid (mediaatoriks adrenaliin ja naradrenaliin) toimivad veresooni ahendavalt e. vasokonstriktoorselt (va peaaju, kopsude, neerude ja südame veresooned). Parasümpaatilised impulsid: (mediaatoraine atsetüülkoliin) toimivad veresooni laiendavalt e.vasodilatatoorselt. 37) Hingamise mõiste ja etapid. Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine
epiteelirakkude sekretoorset funktsiooni. Põimikud on ühenduses omavahel vaheneuronite abil ja KNS-ga. Refleksid toimuvad KNSi-vahendusel Parasümpaatiline impulss soodustab seedet - innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu (söögitoru, magu, peensool, proks. osa jämesoolest, sapipõis ja pankreas). Teine innervatsioon vaagnanärvi kaudu (jämesoole dis. osa, pärasool ja pärak). Toime ENS vahendusel, mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedet, mõju võib olla üle ENS neuronite või otsene. Mediaator on noradrenaliin. Domineerib fight-or-flight olukorras, kui seedimisel on madal prioriteet. Sensoorsed rakud paiknevad seedetraktis, mõjuvad ka toidu nägemine ja lõhn. KNS ülesanne – koordineerida seedesüsteemi eri osade talitlust. Hormonaalne regulatsioon - olulisemad seedetrakti fn reguleerivad peptiidsed hormoonid:
piirkonda 36) Verevarustuse metaboolne, humoraalne ja närviregulatsioon. Verevarustuse kontrollmehhanismid: metaboolne kontroll: domineerib südame-, aju-, ja töötavate skeletilihaste arterioolides (elutähtsad süsteemid) süsihappegaasi, piimhappe, adenosiini ja K+ sisaldus Närvi- ja hormonaalne regulatsioon: domineerib neerude, seedesüsteemi ja puhkevate skeletilihaste arterioolides. Vereringe närviregulatsioon: sümpaatilised impulsid (mediaatoriks adrenaliin ja naradrenaliin) toimivad veresooni ahendavalt e. vasokonstriktoorselt (va peaaju, kopsude, neerude ja südame veresooned). Parasümpaatilised impulsid: (mediaatoraine atsetüülkoliin) toimivad veresooni laiendavalt e.vasodilatatoorselt. 37) Hingamise mõiste ja etapid. Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine
ning eemal võis asetseda mõni küla, kus kogu äritegevus toimus. Industriaalühiskonna joontest võib välja eraomandi ning äritegevuse. 5 1.3. Kultuur Filmis on suurepäraselt näidatud erinevate kultuuride vastandumist ning seda tegelikult vähese dialoogi ja sündmustikuga. Filmis põrkuvad Allahi järgija ja kristlane ning nende mediaatoriks saab eestlane vaatamata ristisõjale suhteline agnostik. Filmis omistatakse iseloomuomadusi rahvuste järgi. Mainitakse, et mägilased on sõnapidajad, samal ajal vähendades eestlaste sõna maksvust ja paikapidavust. Filmi ühes viimases stseenis on näha normatiivset komponenti surnute matmise näol (surnuid maetakse, enamjaolt kirstuga, vaatamata tema taustale või leerile), kognitiivseks sümboliks on hauale asetatav rist (kristluse ja usu sümbol, mis tihti
kus ta stimuleerib nälja keskuse seisundit ja tööd. Tühja kõhu korral tekivad mao limaskestas aga ka hormoonid, konkreetselt greliin. See läheb verre ja vere kaudu jõuab samuti hüpothalamusele, stimuleerib nälja tunde teket. Sunnib toitu otsima. Ka ajus endas tekivad hormoonid või mediaatorid, mis mõjutavad näljatunde teket. Kõige tugevamaks näljatunde tekitajaks aju on aine, mille nimi on neuropeptiid Y (NPY). Rohkem pidada mediaatoriks. Küllastustunde tekkes on samuti olulised seedekulglast pärit signaalid ja veres ringlevad ained. Söömise järgselt vabaneb rasvkoes hormoon nimega leptiin, see vere kaudu jõuab ajju ja stimuleerib küllastustunde teket. Küllastustunde teket stimuleerib ka toidu mõjul ka peensoole limaskestas tekkinud hormoon koletsüstokiniin (CCK). Üks võimalus on, et stimuleerib uitnärvi retseptorit ja see info antakse piklikajju ja sealt hüpothalamusse küllastuskeskusesse
KNS-is ja teine närviganglionis. Sümpaatiline närvisüsteem – aktiivne stressi ja füüsilise pingutuse ajal. Parasümpaatiline närvisüsteem – aktiivne puhkuse ajal, stimuleerib seedet. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused seljaaju rinna- ja nimmeosas, ümberlülitused sümpaatilises tüves kahel pool lülisammast ja kolmes kõhuõõne ganglionis. Postganglioosed aksonid pikad (aksonid ganglionilt efektororganiteni). Preganglioossete aksonite (jätked KNS-ist ganglionini) mediaatoriks atsetüülkoliin (muskariini või nikotiini tüüpi retseptorid). Postganglioossete aksonite mediaatoriks noradrenaliin (alfa- ja beeta- retseptorid) ja neerupealiste säsis adrenaliin. Aktiviseerub stressi ja pingutuse korral, “fight or flight” reaktsioon. Vereringe aktiveerub, südamesagedus tõuseb, lihaste verevarustus paraneb, hingamisteed avarduvad, vere glükoositase tõuseb, pupillid laienevad. Seedetrakti talitlus aeglustub
Mediaatoraine on atsetüülkoliin. Neuron ja tema poolt innerveeritavad lihaskiud talitlevad koos ja moodustavad motoorse ühiku. Vegetatiivne NS-Reguleerib ja kordineerib siseelundite talitlust, ei allu tahtele. Tema eferentsed närvikiud varustavad siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad aferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Mediaatorained sümpaatilises atsetüülkoliin, mediaatoriks noradrenaliin mediaatorained parasümpaatilises-atsetüülkoliin, mediaatoriks atsetüükoliin. Sümpaatikuse ja parasümpaatikuse mõju organismile- Sümpaatikus(südame löögisageduse tõus, higi eritumine, hingeldamine, silmaava laieneb, seedetrakti silelihaste toonus langeb jne ehk siis hirmu situatsioon) Parasümpaatkus(silmaava aheneb, südame löögisagedus langeb, seedetrakti silelihaste toonuse tõus, hingamisteede ahenemine jne ehk siis rahuloleku situatsioon)
kontsentratsiooniga. Seega saame glükoosi hulka määrata lahustunud hapniku kontsentratsiooni vähenemise kaudu ülaltoodud redoksreaktsiooni tagajärjel. Alternatiivina võib määrata tekkiva vesinikperoksiidi (st reaktsiooni produkti) hulka. Ent kuidas see keemiline info aine kontsentratsioon muuta registreeritavaks elektriliseks signaaliks? Üheks võimaluseks on mediaatorite ehk nn vahendajate kasutamine. Teadusliku uurimise, eksperimentide tulemuste tagajärjel on sobivaks mediaatoriks peetud nt ferrotseeni (R.Blonder, Belmonte Science Laboratories Centre, The Hebrew University of Jerusalem). See ühend suudab ühtaegu nii oksüdeerida (elektrone loovutada), kui redutseeruda (elektrone liita). Seega ferrotseen vahendab ensüümi (GOx) aktiivtsentris toimuvat elektroodile, ise oksüdeerudes ja redutseerudes: a) Glükoos + ensüüm (oksüdeeritud vorm) glükoonhape + ensüüm (redutseeritud) b) Ensüüm (red.) + mediaator (ferrotseen, oks.) ensüüm (oks.) + mediaator
Sümpaatilises NSs on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin, atsetüülkoliin. Seejuures on kaks esimest toimivad närviimpulsi ülekandel närvilt efektorile, atsetüülkoliin kannab aga eritust üle närvirakult närvirakule. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad peaajus (piklikaju, ajusild, keskaju) ja seljaaju ristluu piirkonnas. Parasümpaatilised ganglionid paiknevad kas elundi vahetus läheduses või elundi seinas. Mediaatoriks on siin atsetüülkoliin seetõttu nimetatakse vastavaid sünapseid ja retseptoreid koliinergilisteks. Parasümpaatilise närvisüsteemi erutuse reaktsioonideks on pupilli ahenemine, bronhide ahenemine, südametegevuse pidurdumine (kokkutõmmete sagedus ja tugevus väheneb), südame veresoonte ahenemine, seedetrakti näärmete (sülje, mao ja kõhunäärme) sekretsioon, kusepõie
hallolluse külgmistes sarvedes. Sümpaatilises NS-s on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin, atsetüülkoliin. Seejuures on kaks esimest toimivad närviimpulsi ülekandel närvilt efektorile, atsetüülkoliin kannab aga eritust üle närvirakult närvirakule. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad peaajus (piklikaju, ajusild, keskaju) ja seljaaju ristluu piirkonnas. Parasümpaatilised ganglionid paiknevad kas elundi vahetus läheduses või elundi seinas. Mediaatoriks on siin atsetüülkoliin seetõttu nimetatakse vastavaid sünapseid ja retseptoreid koliinergilisteks. Parasümpaatilise närvisüsteemi erutuse reaktsioonideks on pupilli ahenemine, bronhide ahenemine, südametegevuse pidurdumine (kokkutõmmete sagedus ja tugevus väheneb), südame veresoonte ahenemine, seedetrakti näärmete (sülje-, mao- ja kõhunäärme) sekretsioon, kusepõie lihaste kontraktsioon ja sfinkteritelõõgastumine (soodustab põie tühjenemist), maksas
Sünaps edastab erutust närvirakkudest. Sünaps on elektriline või keemiline. Impulsi levik: Elektriline sünaps- närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule, kuna närvirakud on nii tihendalt seotud. Keemiline sünaps väikese sünaptilise pilu tõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks. Piisa hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva reteptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi , kuid aktiivses rakus impulssi edasi ei kanta. 6. Nägemismeel Meeleelundiks on silm mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optilise süsteemi moodustavad sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Optilisse süsteemi kuulub veel silmaava ehk pupill mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka
● piklikajus, ajusillas, keskajus ja seljaaju ristluu piirkonnas ● parasümpaatilised ganglionid paiknevad kas - elundi vahetus läheduses või elundi seinas - seetõttu on preganglionaarsed kiud pikad, aga postganglionaarsed kiud lühikesed ● peaajus asuvate keskuste kiud ulatuvad alakõhuni ● ristluu piirkonnas paiknevad keskused innerveerivad - jämesoolt, kuse- ja suguelundeid, pärasoolt Parasümpaatilise NS mediaatoriks on ATSETÜÜLKOLIIN ● seetõttu nim vastavaid sünapseid ja retseptoreid KOLIINERGILISTEKS: 1) M-koliinoretseptorites saab atsetüülkoliiniga sarnase reaktsiooni esile kutsuda MUSKARIINIGA 2) N-koliinoretseptorites aga NIKOTIINIGA Parasümpaatilise NS erutuse reaktsioonideks on: ★ Parasümpaatiline NS funktsioon: soodustab organismi energeetiliste varude täiendamist ja tema töövõime taastumist!
Parasümpaatiline - seedimise/taastumise mehhanismid. 24 Kahe süsteemi vahel valitseb tasakaal. Sümpaatilise aktiivsuse suurenedes parasümpaatiline aktiivsus langeb, ja vastupidi. Erutuse ülekanne vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides toimub ülekandeaįnete e. mediaatorainete vahendusel. Nįi sümpaatilistes kui parasiimpaatilistes preganglionaarsetes närvilõpmetes on mediaatoriks atsetüülkoliin. Postganglionaarsetes parasümpaatilistes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkoliin, sümpaatistes aga noradrenaliin. Mediaatoraine võib seostuda eri tüüpi retseptoritega. Näiteks atsetüülkoliin vegetatiivses ganglionites nikotiineegiliste kolinoretseptoritega ja efektorelundil (silelihasel ja vöötlihasel) muskariinergilise koliinoretseptoriga. Noradrenalin aga kas alfa või beeta adrenoretseptoritega. 2. Närvifüsioloogia. Perifeerse närvi omadused (SimNerv).
Sümptomid: ärevus, ärrituvus, treemor, higistamine ja lihasvalud. Rahustid ja uinutid. Toimed: anksiolüütiline, sedatiivne, uinutav, krambivastane, lihasrelakseeriv. Võõrutussündroom: ärevuse psüühilised ja kehalised sümptomid. Unehäired. Krambid. Stimulaatorid. Kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, ecstasy. Stimulaatorid võimendavad ajus monoamiinide (dopamiin, serotoniin, noradrenaliin) poolt vahendatud närviimpulsi ülekannet, eriti sünapsites, kus mediaatoriks on dopamiin. Intoksikatsioon: eufooria, hüpervigiilsus, suurusmõtted, agressiivsus, meeleolu labiilsus, illusioonid, hallutsinatsioonid, paranoidsed mõttet, tahhükardia, oksendamine, kehakaalu langus, lihasnõrkus jne. Võõrutus: düsfooria/depressioon, väsimustunne, psühhomotoorne pidurdus või rahutus, iha stimuleeriva aine järele, söögiisu tõus, insomnia või hüpersomnia, veidrad või ebameeldivad unenäod. Hallutsinogeenid. LSD, Fentsüklidiin, Ecstasy. Intoksikatsioon
sümpaatilise närvisüsteemi neuronitega. Parasümpaatiline N. vagus innerveerib ösofagust, magu, peensoolt, proksimaalset jämesoole osa, sapipõit ja pankreast. Parasümpaatilised kiud seljaaju sakraalosast (nn. splanchici) innerveerivad sigmasoolt, rektumit ja päraku piirkonda. Parasümpaatiliste närvikiudude preganglionaarne kiud lülitub ümber seinasiseses (intramuraalses) ganglionis, seega postganglionaarne kiud on lühike. Mediaatoriks on siin atsetüülkoliin, aga postganglionaarsetel kiududel on mediaatorina leitud ka VIP, substants P ja serotoniin. Atsetüülkoliin reageerib muskariintundlike retseptoritega. Sümpaatikuse preganglionaarsed kiud seedekulglale väljuvad Th5...Th12, L1...L3, lülituvad ümber ganglion coeliacum'is (söögitoru, maks, kaksteistsõrmik, maks, pankreas), ganglion mesentericum superius'es (peensool, jämesoole algusosa), ja ganglion mesentericum inferius'es (alumine käärsool, pärak).
Närviimpulsside kindel liikumissuund on tingitud sellest, et aferentsed ja eferentsed kiud saavad erutuse erinevatelt struktuuridelt: esimesed retseptoritelt, teised närvirakkudelt. Sünapsiks nim. morfoloogilist struktuuri, kus toimub erutuse ülekanne närvikiu lõpmetelt lihasnäärme- või teistele närvirakkudele. Erutuse edasiandmine sünapsis toimub spetsiaalse keemilise vahendaja osavõtul mediaatorile (enamikus sünapsides on mediaatoriks atsetüülkoliin). Kui erutus jõuab närvirakuni lühikeste ajaintervallide järel korduvalt või tuleb mööda paljusid kiude korraga, võib selle tagajärjel aktiviseeruda suur hulk sünaptilisi plaate. Mediaatori eritumine kasvab ning postsünaptiline erutuspotentsiaal suureneb, kutsudes läviväärtuse saavutamisel närvirakus esile erutuse. Tekib närviraku erutuspotentsiaal ja erutus kandub refleksikaare ühelt neuronilt teisele.
27. Parasümpaatiline närvisüsteem. Esimene neuron asub ajutüves ja seljaaju sakraalpiirkonnas. Pregenglionaarsed kiud kulgevad: silmaliigutajanärvi (III), näonärvi (VII), keele-neelunärvi (IX), uitnärvi (X) ja ristluunärvide kooseisus ganglionitesse. Esimese ja teise neuroni vahelises sünapsis on neuromediaatoriks atsetüülkoliin. Retseptori alatüübiks on n- kolinoretseptor, mis on seotud ioonkanaliga. Postganglionaarsetes kiudude ja kudede vahelises sünapsis on mediaatoriks atsetüülkoliin. Retseptori alatüübiks on m-kolinoretseptor, mis on seotud G-valguga. Parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. # ilma pupillide ahenemine # Rohke vedela sülje eritumine # SLS tõus langus ja südamelihase kontraktsioonide nõrgenemine # Maomahla nõristumine # Mao- ja sooleperistaltika tugevnemine # Bronhide valendiku ahenemine 28. Reflekside jaotuvus ja refleksikaar. 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid.
11. Kusepõis – sümpaatikus domineerib põie täitumisfaasis. Sel ajal on põie seina lihased lõdvad, aga sulgurlihased kokkutõmbunud. Parasümpaatiline NS: Preganglionaarsete neuronite kehad asuvad seljaaju ristluu segmentides ja ajutüves: piklikusajus, sillas ja keskajus (3. 7. 9. 10. peaaju närvis). Kiud on kõik pikad, sest ganglionid (seal, kus asuvad postkanglionaarsed neuronite kehad) asuvad elundite vahetus naabruses. Mediaatoriks on parasümpaatilistes ganglionites atsetüülkoliin ning erutuse ülekandel efektorile samuti 9 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks atsetüülkoliin Retseptorid, mis on atsetüülkoliini suhtes tundlikud, on koliinoretseptorid, mida jagatakse:
Lipiidide liigid: ● fosfolipiidid - moodustavad ümber raku bilipiidse kihi. ● kolesterool ● glükolipiidid Membraani lipiidide funktsioonid: ● tagavad rakkude kuju ● isoleerivad raku väliskeskkonnast Lisafunktsioonid (tingitud ebasümmeetrilisest paigutusest) ● tekitavad raku sisemembraanil negatiivset laengut ● osalevad signaalülekandel raku sees 1) ankurdades spetsiifilisi valke, 2) on ise signaaliülekande mediaatoriks. ● osalevad rakkudevahelises kommunikatsioonis. Koolera: Rakku tungimiseks peab koolerabakter kinnituma spetsiifilisele rakumembraani glükolipiididele (GM1 gangliosiid). GM1 gangliosiid esineb ainult peensoole epiteelis. Olles epiteelile kinnitunud, hakkab koolerabakter tootma toksiini, mis tungib rakku ja vallandab püsiva cAMP tõusu. cAMP tõus põhjustab ioonkanalite avanemise ja elektrolüütide ning vee liikumise rakust peensoole valendikku
3. Kusepõis – sümpaatikus domineerib põie täitumisfaasis. Sel ajal on põie seina lihased lõdvad, aga sulgurlihased kokkutõmbunud Parasümpaatiline NS: Preganglionaarsete neuronite kehad asuvad seljaaju ristluu segmentides ja ajutüves: piklikusajus, sillas ja keskajus (3. 7. 9. 10. peaaju närvis). Kiud on kõik pikad, sest ganglionid (seal, kus asuvad postkanglionaarsed neuronite kehad) asuvad elundite vahetus naabruses. Mediaatoriks on parasümpaatilistes ganglionites atsetüülkoliin ning erutuse ülekandel efektorile samuti atsetüülkoliin Retseptorid, mis on atsetüülkoliini suhtes tundlikud, on koliinoretseptorid, mida jagatakse: N-koliinoretseptorid – on nikotiinitundlikud (nikotiini asub tubakas) M-koliinoretseptorid – muskariinitundlikud (muskariini asub kärbseseenes) Nii nikotiin kui muskariin ise mediaatorid ei ole, kuid nad suudavad retseptoreid ärritada nii, nagu mõjuks atsetüülkoliin
annaabi.ee 
