Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Matsalu, Soomaa, Alam-Pedja". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
matkarada, raba, kaitseala, matsalu, soomaa, pedja, rahvuspark, kuresoo, looduskaitseala, matkaraja, lihula, õpperada, jõed, moodus, ingatsi, laudtee, kaitsealal, riisa, territoorium, alale, kirna, ramsari, kasari, rajad, prandi, looduskaitsealal, linnud, voola, saart, soode, kõrgustiku, kant, kanuumatk, lodumets, kunagise, laukas, kooslused, kaldalTartu KHK Eesti rahvuspargid Koostaja: Rauno Malmiste 2007 Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla
..2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-31 10. Endla looduskaitseala.....................................................................32-35 11. Viidumäe looduskaitseala..............................................................36-38 12. Vooremaa maastikukaitseala.....
inimasustus Eestimaal. Ammustest aegadest arenenud rahvusvaheliselt toimivaks süsteemiks. all (praegu Järvselja looduskaitseala). (direktor Peeter Päts). on teada sündmusi, mis sobivad tänapäevase Harilaiule loodi kaitseala haruldaste taimede Reastame siin olulisemad sündmused looduskaitse 1939 ühines ajakiri Loodusevaatleja riigi doteeritava looduskaitse põhimõtetega. Nüüdne looduskaitse ja pesitsevate merelindude kaitseks ning ajaloos
Bode 1837.a. ilmunud töö. Kuigi peamine tähelepanu oli selles pööratud kütteturbale, toodi andmeid ka soode põllu- ja metsamajandusliku kasutamise kohta, kirjeldati turba liike, turba juurdekasvu, klassifitseeriti soid ja turbaid jne. Alates 1860.aastatest hakkab soode kohta ilmuma rohkem uurimistöid just Tartu Ülikooli professorite sulest (C. Schmidt, A. Petzholdt, E. Russow). Huvitav on märkida, et nendes saksakeelsetes kirjatöödes kasutati selliseid eestikeelseid nimetusi nagu raba ja laugas . Esimene eestikeelne kirjutis soode kohta ilmus 1861.a. Fr. R. Kreutzwaldi poolt välja antud ajakirjas "Sippelgas". Esimene eestikeelne soid käsitlev metsanduslik kirjeldus ilmus 1896.a. J. Sõggeli sulest. Esimesena Tsaari-Venemaal alustas 1885.a. sooteaduse õpetamist J. Klinge Tartu Ülikoolis. Tema andis ka sooteadusele rahvusvahelise nimetuse - telmatoloogia. Seega soode uurimise vajadus kasvas välja majanduslikust tegevusest ja kuivendustööde baasil
................................................................................................. 56 3.2.4 Loendurite kaardistamine ...................................................................................................... 57 3.2.5 Loenduritest saadud seireandmete säilitamine ja haldamine ............................................... 58 3.2.6 Loendurite perioodilise ümberpaigutamise ajakava koostamine .......................................... 62 3.2.7 Kaitseala külastajate voogude seire kulud kümneks aastaks ................................................ 66 3.2.8 Loendurite kasutamise näide ................................................................................................. 68 3.3 MÕJU HINDAMINE LOOMASTIKULE ................................................................................................................................ 69 3.4 MÕJU HINDAMINE TAIMEKOOSLUSTELE ...............................................
rannavetes üle 1500, enamik asub mandriosale lähedal. Mandrist kõige kaugemal - Liivi lahes, Kuressaarest 52 km kaugusel, asub Ruhnu saar. Eesti suurim meresäär on Saaremaa, järvedes olevatest saartest on suurim Piirissaar. Koos saarte ümbermõõduga on rannajoone pikkus 3793 km. Suuremad poolsaared on Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Noarootsi, Pakri, Viimsi, Juminda, Pärispea jt. Suuremad lahed on Soome, Liivi, Pärnu, Matsalu, Kolga ja Narva laht. Väinadest on tähtsamad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur ja Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin. Väinade kaudu on Läänemerega ühenduses saartevaheline Väinameri. Eesti suuremad järved on Euroopas suuruselt 5. kohal olev Peipsi järv (koos Pihkva järvega 3555 km2), Võrtsjärv (270 km2) ja Narva veehoidla (191 km2, sellest Eestis 40 km2). Siseveed hõlmavad Eesti territooriumist 4,8 %.
Eestis sai looduskaitse alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O.W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F.R. Kreutzwaldil, J.W Jannsenil ja C.R. Jakobsonil. 1853- Eesti Loodusuurijate Selts 1910- Vaika Linnukaitseala, esimene looduskaitseala Eestis 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935- võeti vastu Eesti I looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Riigi Looduskaitsenõukogu esimees (prof. T. Lippmaa) 1936- alustas tööd I riiklik looduskaitseinspektor dr. G. Vilbaste 1958- ilmuma hakkas ajakiri „Eesti Loodus“ 1960- Eesti Looduskaitse Selts, Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist