Matemaatilised valemid ja joonistus – MS Word 2003 Jüri Kormik Matemaatilised valemid ja joonistus Valemite sisestamiseks tuleb tekstikursor viia kohta, kuhu soovid valem tekstis paigutada, seejärel tuleb menüükäsuga Lisa > Objekt… (ingl. Insert > Object…) avanevas dialoogi- aknas vahelehel Loo uus (ingl. Create New) olevast loendist valida Microsoft Equation 3.0 ja klõpsata nupul OK. Word’i menüüriba asendub võrrandiredaktori menüüribaga ning kuva- takse valemikast ja võrrandiredaktori nupuriba (dialoogikastis; teised Word’i tööriistaread peidetakse), mille ülemises reas on sümbolite ja alumises reas mallide nupud: Seosed Lisandid Nooled Hulga- Kreeka tähed teooria väikesed suured Tühikud ja Tehte-
1. 2. Avaneb funktsioonide valimise aken. Vasakus servas on funktsioonitüüpide loetelu (statistilised, finantsilised....), paremal viimati või enam kasutatud funktsioonid. Automaatse kuupäeva funktsiooni nimi on TODAY, tee sellel hiireklõps ja vajuta OK. (Kui Today funktsiooni ei ole parempoolses loetelus, vali vasakult loetelust Date and Time ja otsi paremalt poolt tähestikulisest järjekorrast). Avaneb uus kast ja klõps jällegi nupul OK. Ning automaatne kuupäev on sisestatud. Et Excelis aru saada, kus on lehekülje parem- ning alaäär. Pead korraks ära käima prindi eelvaatuses. Tee klõps nupul Print Preview . Normaalvaatesse saad tagasi tehes hiireklõpsu Close nupul. Nüüd märkad lehe paremas servas (joonisel I ja J vahel) katkendlikku joont, samasugune 3 joon on tekkinud ka lehe allserva. Need katkendlikud jooned piiravadki ära lehe suuruse.
Sisstulek sissetulnud/ülekantud raha summa. Väljaminek välja läinud/ära makstud raha summa. Selgitus võid lisada, milleks raha kulutasid või kui Sul on vaja mõne tehingu kohta midagi selgitavat kirjutada (näiteks, kui bensiini kulust arvad maha 20%). TABELI PEALDISE KOOSTAMINE, KUJUNDAMINE Esimeses lahtris käib tavaliselt järjekorra number. Siis omad ka ise paremat ülevaadet, mitu tehingut Sa oled sooritanud. Tee hiireklõps lahtris A1 ja sisesta tekst Jrk. Vajuta parempoolsele nooleklahvile , et liikuda järgmisesse lahtrisse B1. Sinna kirjuta Kuupäev, võid ka lühendatult lihtsalt Kuup., järgmisesse lahtrisse kirjuta Dok. nr. Lahtrisse D1 sisesta tekst Kellelt saadud/kellele makstud. Nagu Sa märkad, on tekst nii pikk, et läheb üle veergudest E ja F. 2 Kui oled teksti sisestuse lõpetanud, vajuta noole- või Enter-klahvile ning venita lahter D laiemaks, nii et kogu tekst ära mahuks. Selleks liigu
Salvesta fail sobivasse kohta ja pane nimeks nt ,,Kirjamall". Ava salvestatud kirjamall, et luua sellest uus dokumendi kirjamall. 2. Ava dialoogiaknas Page Layout ja vali sealt Page Setup. Säti paika järgmised veerised: vasakul 30, üleval 12, paremal 15 ja all 12 mm. Ava sealt Layout ning määra esimesele lehele erinev kujundus (different first page). See on vajalik, et malli sisestatud logo ja kontaktandmed ilmuksid ainult esimesel lehel. 3. Lisa päis ja sellesse ettevõtte logo. Vajuta Insert, sealt vali Header ja lõpuks Edit Header. Seejärel vali Insert ja sealt vali Picture. Aseta logo päise keskele. 4. Lisa leheküljenumbrid järgnevatele lehtedele üles keskele, nii et seda poleks esilehel näha. Selleks vajuta Ctrl+Enter, mis teeb lehevahetuse. Mine teisele lehele ja tee topeltklõps päisesse ja lisa sinna keskele lehekülje number. Selleks vali Insert, vajuta sealt Page Number, Top of Page ja vali Plain Number 2
2. tööriista seadete paneel 3. tööriistad 4. paneelid 5. lõuend Vaikimisi välimus Kui sinu töölaud ei näe samasugune välja, siis leia tööriista seadete ribalt üles viimane nupp Workspace. Vali sealt eelsalvestatud profiil Essentials ja siis Reset Essentials. See annab meile võimaluse ühtemoodi alustada. 18 Menüüriba Menüüriba sisaldab programmi põhikäske ja erinevaid valikuid. Juhendis annan reeglina menüüle viitavad käsud kujul Image>Image Size jne. Tihti on levinumad käsud asendatud lühikäskudega klaviatuurilt. Näiteks Image>Adjustments>Levels valimise asemelt vajuta klaviatuuril Ctrl+L. Tööriistad Tööriistapaneel, asub reeglina programmi vasakus servas. Siit leiad näiteks kustutamise, suumimise, selekteerimise jne käsud. Enamusel nuppudest on all pisike nooleke, mis tähistab seda, et selle tööriista all on veel teisigi.
kaustaoperatsioone. Esmatutvus Kasutajanime ja parooli sisestamine Windows XP installeerimisel määratakse arvuti kasutajate nimed, Professional-versiooni korral ka administraatori parool. Hiljem võib igale kasutajale kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale väljale ja vajuta Enter-klahvi või klõpsa paroolivälja taga oleval noolenupul. Õige parooli sisestamisel avatakse täpselt see töökeskkond, mille oled enesele loonud. Uusi kasutajanimesid ja paroole saab lisada, tehes topeltklõpsu akna Control Panel ikoonil User Accounts. Samast saad ka muuta kasutajanime ja kasutajale määratud ikooni. Tehases eelinstalleeritud Windows XP korral pole vaja sisestada aktiveerimisvõtit. Ka seadmete vahetamise või lisamise korral pole aktiveerimisvõtit vaja, v
Lehekülje vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Lehekülje vormindamine Kirjalike tööde tegemisel tuleb lisaks tekstile vormindada ka leheküljed, määrates veeriseid, lehtede orientatsiooni ehk paigutust, leheküljenumbreid, päiseid jms. Lehekülje seaded Lehekülje seadete määramiseks tuleb valida menüükäsk Fail > Lehekülje häälestus… (ingl. File > Page Setup…), mispeale avaneb järgmine dialoogiaken: Vahekaardil Veerised (ingl. Margins) saad seada veeriseid, orientat- siooni ja lehekülgede arvu (kirjalike tööde
1.2 Pistikprogrammide lingid http://sketchuppluginreviews.com/ http://sketchupplugins.blogspot.com/ http://sketchup.google.com/download/plugins.html http://sketchuptips.blogspot.com/ http://www.scriptspot.com/sketchup/plugins http://www.tensile-structures.de/sb_software.html http://wparena.com/how-to/google-sketchup-plugins-extensions-and- resources-must-have/ 1.3 LayOut LayOut on programm tasapinnaliste (2D) plaanide koostamiseks. Kahjuks tuleb see kaasa vaid tasulise SketchUp Pro versiooniga. Antud programmi abil on sul võimalik kokku panna plaanid, lõiked, vaated ja 3D-pildid, siduda need kirjanurgaga projektijoonisteks nagu mis tahes teine projekteerimisprogramm. Nii saab võimalikuks professionaalsete jooniste väljatrükk ja nendest PDFide väljutamine ilma CAD-programmidesse eksportimata. Samuti mõistab LayOut mudeli muudatusi, presenteerides neid automaatselt ka n-ö 2D-lehekülgedel.
MS Exceli tabelitöötluse lühikonspekt Lahtri vorming Lahtri vormingu muutmiseks tuleb avada menüü Vorming (Format) Lahtrid (Cells). Klõpsates valikule Lahtrid, avaneb lahtrite vormindamise aken. Lahtri vormindamise aknas, lehel Arv, Kategooria all, on näha, mis vorming lahtris on. Kategooriast valida vajalik vorming ja siis klõpsata valikut OK. Samast aknast saab muuta ka tabeli lahtrite joondust (valida lahtri sisu joondusviisi, muuta teksti suunda ja murda ridu), kirjastiili (muuta fonti ja selle omadusi, tekitada astendajaid ja indekseid), tabeli ääriseid (saab muuta lahtri äärise stiili), moodustada tabeli lahtritele taustamustreid ja kaitse
Veoauto osalusel 89 84 89 108 97 Bussi osalusel 72 79 91 109 78 1. Koosta 2017 a toimunud liiklusõnnetuste põhjal sektordiagramm. Diagramm peab olema võimalikult sarnane näidisega. Vii kursor 2017. a vabalt valitud väärtusele, klõpsa hiire paremat klahvi ja vali Sort-Sort Larges to Smallest. Märgista andmed A veerus, seejärel vajuta alla Ctrl klahv, märgista andmed F veerus, vali Insert menüüst käsud Insert Pie or Doughnut Chart-Pie. Sisesta pealkiri. Kustuta legend. Diagrammile väärtuste ja andmesiltide lisamiseks ning % näitamiseks klõpsa diagrammi parema kõrval olevat + märki ja vali Data Label-More Options. Märgista Category Name, eemalda märgistus Value eest, märgista Percentage ning vali Label Position-Outside End. NB!
saab kasutada mõõduriba (joonlauda). Mõõduriba kuvamiseks avada vahekaart Vaade (View) ja valida Joonlaud (Ruler) või vertikaalselt kerimis- ribalt ülevalt valida Joonlaud. Jooniste koostamisel on vahel hea kasutada nn ruudujooni (Gridlines), mida saab valida Küljendus (Page Layout) vahekaardist Joonda (Align) Kuva ruudujooned (View Gridlines). Olekuriba paikneb Wordi akna alumises servas, kuhu saab kuvada teavet dokumendi kohta. Olekuriba valikuid (lehe-, sektsiooni-, reanumbrit, kursori asukohta, sõnade arvu (statistikat), redigeerimis- keelt, õigekirja, suumi jne) saab lisada/eemaldada hiire paremat klahvi klõpsates olekuribal. TEKSTI KOMPONENDID, ERIMÄRGID. NAVIGEERIMINE, MÄRKIMINE, KOPEERIMINE JA TESALDAMINE TEKSTIDOKUMENDI PÕHILISED KOMPONENDID Sõna - tekstiosa, mis on eraldatud tühikutega. Tühik - eraldab sõnu, paigutatakse sõnade (lausete) vahele ühekaupa.
2. Esitluse käivitamine Esitluse käivitamiseks on mitu erinevat võimlust. Levinumad on aga töölaual olev otseteeikoon Impress . Ka saab esitlust käivitada, vajutades Start ribale ning valides sealt OpenOffice.org Impress. Vajutades Start ribale ning valides sealt All Programs- OpenOffice.org 3.1- OpenOffice.org Impress. Veel üks võimalus programmi käivitamiseks on Documents kaustas olemasoleva esitluse avamine. Impressi käivitamisel avaneb Esitluse loomise nõustaja. Vali esitluse tüübiks tühi esitlus ja klõpsa edasi nuppu. Esitluse koostamise teise sammuna vali slaidi kujundus ja väljundmeedium. 5 Esitluse koostamise kolmanda sammuna vali slaidisiire ehk slaidide vahetumise viis ja määra slaidisiirde kiirus. Seejärel klõpsa Loo-nuppu. 6 3. Uue slaidi lisamine
tuleb kasutada vastavat laadi ja seda vastavalt vormindada, teisel juhul kasutame lõigu vormindamist (lähemalt nendest hiljem mõni teine tund). -3- Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Kui klaviatuuril mõnda sümbolit või erimärki ei ole, siis saab selle menüükäsuga Lisa > Sümbol… (ingl. Insert > Symbol…), mispeale avaneb dialoog erinevate fontide nimekirja ja neile vastavate sümbolite tabeliga. Tekstikursorist vasakule jäävat sümbolit kustutame Backspace-klahviga, kursorist paremale jäävat sümbolit aga Delete-klahviga. Märgistatud ehk selekteeritud tekstiosa kustutamiseks kasutame emba-kumba klahvidest (levinum on Delete-klahvi kasutamine). PS! Aeg-ajalt tasub oma töö salvestada; selleks tuleb valida menüükäsk Fail > Salvesta (ingl. File > Save) või kasuta klahvikombinatsioone Ctrl+S.
Tingimuse Püstkriips (ingl. Bar) puhul paigutatakse tabulaatori asukohta vertikaaljoon. Tingimusrühmaga Pilgujuht (ingl. Leader) määrad tabeldusjuhikute välimust. Pole (ingl. None) puhul juhikuid ei kasutata, ülejäänud võimaluste puhul on kas punktiir-, kriips- või pidev joon. Pärast tabulaatori omaduste määramist on vaja vajutada nupule Sea (ingl. Set; suuremasse tekstikasti tekib uus rida) ning kui kõik vajalikud tabulaatorid on moodustatud, siis klõpsa dialoogikastis nupul OK. -1- Tabelduskohad ja süvisinitsiaal – MS Word 2003 Jüri Kormik Mingi moodustatud tabulaatori eemaldamiseks vali loetelus vastav tabulaator ja vajuta nupule Kustuta (ingl. Clear). Kõigi moodustatud tabulaatorite kustutamiseks vajuta nupule Kustuta kõik (ingl. Clear All). Kui tabulaatorid on moodustatud, on nende asukohad näha ka joonlaual:
Valikuterühmas Suvandid saad määrata, kas lubada rea katkestamist lehekülgede vahel (ingl. Allow row to break across pages) ja kas korrata esimest rida päisereana iga lehekülje alguses (ingl. Repeat as header row at the top of each page). -2- Tabel (2. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Klikkides nupul Järgmine rida (ingl. Next Row) saad asuda järgmise juurde ilma menüüst väljumata. Read saab ühekõrguseks ka, kui nad esile tõsta ja valida parema hiireklõpsuga avanevas koht- menüüs käsk Jaota read ühtlaselt (ingl. Distribute Rows Evenly) või klõpsa tabelite ja ääre- joonte nupuriba nupul . Veerud saab ühelaiuseks, kui nad esile tõsta ja valida parema hiireklõpsuga avanevas koht- menüüs käsk Jaota veerud ühtlaselt (ingl
jalusesse kuupäev, et hiljem teaks, millal mingi versioon valminud on. See aitab üha kasvavates dokumentide hunnikutes paremini navigeerida. Selleks, et panna kuupäev dokumendi jalusesse, tuleb jalused ja päised esmalt aktiveerida. Selleks valige menüüst 'View' valik 'Header And Footer'. Selle peale aktiveeritakse dokumendi päised ja jalused. Valige dokumendi jalus. Jaluse aktiveerimisel ilmus 'Header And Footer' nupurida. Sellel on nupp, millel on kujutatud avatud kalender. Sellel nupul klõpsates sisestab Word kuupäevavälja kohale, kus asub kursor. 1.7 Kuidas teha Wordis joonealuseid märkeid Raamatutes ja kirjalikes töödes kasutatakse pea alati viiteid, mille kohta on selgitused kas lehe alaservas või dokumendi lõpus. Microsoft Wordis on üsna lihtne teha joonealuseid märkeid. Märke lisamiseks pange kursor kohta kuhu tahate panna viidet joonealusele märkele. Seejärel valige 'Insert' menüüst 'Footnote'
jalusesse kuupäev, et hiljem teaks, millal mingi versioon valminud on. See aitab üha kasvavates dokumentide hunnikutes paremini navigeerida. Selleks, et panna kuupäev dokumendi jalusesse, tuleb jalused ja päised esmalt aktiveerida. Selleks valige menüüst 'View' valik 'Header And Footer'. Selle peale aktiveeritakse dokumendi päised ja jalused. Valige dokumendi jalus. Jaluse aktiveerimisel ilmus 'Header And Footer' nupurida. Sellel on nupp, millel on kujutatud avatud kalender. Sellel nupul klõpsates sisestab Word kuupäevavälja kohale, kus asub kursor. 1.7. Kuidas teha Wordis joonealuseid märkeid Raamatutes ja kirjalikes töödes kasutatakse pea alati viiteid, mille kohta on selgitused kas lehe alaservas või dokumendi lõpus. Microsoft Wordis on üsna lihtne teha joonealuseid märkeid. Märke lisamiseks pange kursor kohta kuhu tahate panna viidet joonealusele märkele. Seejärel valige 'Insert' menüüst 'Footnote'
6 Microsoft Excel on tabelarvutusprogramm, mis võimaldab koostada kõikvõimalikke tabeleid ja diagramme, vormistada andmeid nendes ning illustreerida värvide ja piltidega. Kui käivitate Exceli, on teie ees suur tühi ruudustik. Ülaservas on tähed ja vasakus servas ülevalt alla on numbrid. Allservas on lehesakid Leht1, Leht2 jne. Töö alustamine Võimalusi on selleks mitu, millest enamik erineb teistest siiski ainult nüansside poolest. 1. Klõpsutame nupul Start, 2. All Programs, 3. Leia kataloog Microsoft Office 4. Kataloogis on kirje Microsoft Office Excel 2007, tee sellel hiireklõps. Ekraanipilt Riba Excel 2007 ülaosas kutsutakse lindiks (1). Lint koosneb eri menüüdest (2). Iga menüü on seotud kindla tegevusega, mida Excelis tehakse
Vasakul pool oleval pildikesel (väljavõte vormingu nupu- reast) võib leida mõned enamlevinud teksti kujundamise vahendeid; kui tekst on märgistatud, siis kujundatakse seda, aga kui mitte, siis kujundatakse sõna, mille peal tekstikursor parajasti asub. Alustades vasakult poolt, esimese nupp-ripploendi abil määrame teksti fondi ehk tüübi (ingl. Font Type); kui klõpsata noolekest, siis avaneb nimekiri fontidest, mis on sinu arvutisse installeeritud (siit ka soovitus: väldi haruldase fondi kasutamist, teistel ei pruugi seda olla ja siis Word pakub oma versiooni sellest). Enamkasutatavad fondid on Arial (seriifideta kiri), Times New Roman (seriifidega kiri) ja Courier (võrdsammuga kiri). Seriifid on tähele kaunistuseks lisatavad väikesed kriipsukesed. Võrdsammuga kirja puhul on aga kõik süm- bolid võrdse laiusega, analoogselt kirjutusmasinaga
.., 30, ...
Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z, AA, AB, ...
Lahter (cell) - rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.).
Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise ja parema alumise lahtri tähisega, eraldajaks on koolon (näiteks
A1:H1, C2:K12 jne.).
4. Töö alustamine ja lõpetamine
Töö alustamiseks valige START / ALL PROGRAMS / MICROSOFT OFFICE EXCEL. Avaneb programm Excel ja
tühi vihik (Book 1).
Töö lõpetamiseks on erinevaid võimalusi:
· vihiku sulgemiseks valige menüüst File/Close või klõpsake nupul Close Window .
Kõikide vihikute korraga sulgemiseks avage menüü File, hoides samal ajal all klahvi
Sarnaselt kõigi programmide või dokumentidega töö alustamiseks on ka Wordi puhul tavaliselt kaks võimalust: Kui programmi või dokumendi kiirväljakutse on olemas töölaual, siis selle programmi käivitamiseks või dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest. Teine võimalus mingi programmi või dokumendiga töö alustamiseks on kasutada nuppu Start. Klõpsutades nupul Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust: Documents - klõpsutades sellel valikul, ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi
Kirjalikes töödes ei tohi mitte ükski pilt, joonis ega tabel olla ilma pealdiseta (pildi allkiri). Selle lisamiseks muuda enne pilt aktiivseks ja seejärel vali menüükäsk Lisa > Viide > Pealdis… (ingl. Insert > Reference > Caption): Esimeses lahtris lisatakse silt ja nummerdus automaatselt; kasutaja mure on lisada pildile allkiri. Silt (ingl. Label) alt saad valida sildi, millega näiteks pilte sildistatakse; uue sildi tegemiseks vajuta nuppu Uus silt… (ingl. New Label…). Pealdis lisatakse pildi, joonise või tabeli alla, seega jäta Paigutus (ingl. Position) muutmata. -2- Pildid tekstitöös – MS Word 2003 Jüri Kormik Nupu Nummerdus… (ingl. Numbering…) alt saad valida, millises formaadis sildi nummerdus kuvatakse.
Faili märgistamiseks tuleb teha hiireklõps selle nimel. Märgistatud failid on kujutatud tumedal taustal. Mitut järjestikust faili saab märgistada klahvi ja hiire abil. Faile saab märgistada ja neilt märgistust ära võtta ka ükshaaval. Selleks tuleb klõpsata hiirega failil, hoides samaaegselt all klahvi . 6. Kuidas märgistada kõik kaustas olevad failid? Kõigi kaustas olevate failide ja alamkaustade märgistamiseks on lihtne klahvikombinatsioon -- + (kõigepealt vajuta alla klahv ja seda all hoides vajuta klahvi ). Eelnevalt kontrolli, et Windows Explorer'i aken oleks aktiivne, vajadusel aktiveeri see. 7. Kuidas kopeerida kaustu ja faile vahepuhvri abil? Failide ja kaustade kopeerimiseks ühest kaustast teise kasutatakse menüü Edit (Redigeeri) käske Copy (Kopeeri) ja Paste (Kleebi). 8. Aga kuidas teisaldada? Faile ja kaustu teisaldatakse samuti menüü Edit (Redigeeri) käskude abil. Käsu Copy (Kopeeri) asemel kasutatakse aga käsku Cut (Lõika)
Kuna kodutöö näeb ette funktsiooni Referendes Register tööjuhendi koostamist siis valisin Word 2003-e, mis tundub mõnevõrra lihtsam. Registri abiga saab mingist dokumendist kiiresti üles leida märksõnu või mõisteid, sest seal on näha mis leheküljel mingi kindel märksõna esineb. Et valikusse Register saada, tuleb esmalt teha vasak hiireklikk valikul Lisa Viide Register, sisukord ja loendid... 1 Seejärel avaneb selline aken Register hõlmab dokumendis käsitletud mõisteid ja teemasid koos leheküljenumbritega, millel need esinevad. Et registrit luua tuleb esmalt dokumendis ära märkida registrikirjed ja pärast seda teha register. Näiteks märkisin oma lühikeses sissejuhatuses ära sõna MS Office. Kui register on märgitud lisab MS Word dokumenti kindla välja:
Course Lab'i võimalused Course Lab võimaldab ühendada üheks sisupaketiks teksti, audio, video, animatsioonid ning luua ka hinnatavaid ja mittehinnatavaid teste. Lihtsa sisupaketi loomine Course Lab'iga Esmakordselt CourseLab'is kursuse loomisel on soovitav kasutada viisardit (wizard): 1. Viisardi käivitamisel tutvustatakse avanevas aknas esmalt CourseLab'i võimalusi ning põhimõtteid ning sealt saab edasi klikates Next nupul. 2. Teisel sammul tuleb sisestada siupaketi nimi (Name), kaustanimi (Folder), kuhu paigutatakse sisupaketiga seotud failid ning valida kausta asukoht (Location). 3. Kolmandal sammul tuleb panna moodulile nimi (Module name) ja saab valida sisupaketi kujunduse. 4. Viimasel sammul palutakse kinnitust (nupp Finish), et kõik on loodud ja valitud õigesti ning olete valmis looma oma esimest sisupaketti moodulit. Kui viisardi sammud on edukalt läbitud, siis avaneb teile järgmine pilt:
5. Tabeli reale A4 kirjuta "Kokku". 6. Tabel jagatakse ridadeks (vasakult paremale, nagu lugemiselgi on read) ja tulpadeks (nagu matemaatikas tulbad, ülevalt alla). 7. Teise tulpa (lahter B2 ja B3) kirjuta, kui mitu poissi ja tüdrukut on sinu klassis. 8. Tabelitega on väga lihtne teha matemaatilisi tehteid. Kõige lihtsam neist on summeerimine ehk kokku liitmine. 9. Märgi hiirega siniseks lahtrid B2 ja B3 ja tühi lahter, kuhu vastus peab tulema, ehk B4 10. Seejärel vajuta "sum" nuppu. 11. Nüüd peaks sul olema kokku arvutatud, mitu last sinu klassis on. 12. Tabelites mõne kindla rea väljatoomiseks, kasutatakse teksti vormindamist (seda õppisime tekstidokumente tehes). 13. Tee rida 4 "bold" kirja, et see paremini näha oleks. 14. Tee kaldkirja oma klassi nimi tabeli esimesel real. 15. Viimasena pead tegema tabelile ümber ruudu, et see oleks teistest lahtritest paremini eristatav. 16
..................................................8 Tabeltöötluseprogrammi kasutamine 1. Tabeltöötluseprogrammi avamine ja sulgemine. OpenOffice Calc avamiseks avage arvuti Start menüüst programmid ning sealt kataloog OpenOffice ning OpenOffice.org Calc. 2. Ühe töövihiku avamine Uue tabeli avamiseks klõpsta Fail sealt valida käsk Uus ning Arvutustabel. Uue tabeli saab avada ka kasutades tööriistaribal olevat nuppu Uus ning avaneb uus tabel. Juba olemas oleva ja salvestatud tabeli saab avada fail menüüst klõpsates nupule Ava. Avanenud aknast otsida soovitud dokument märkige see ühekordse klõpsuga ja vajutage nuppu Ava. 3. Malldokumendi salvestamine ja avamine Salvestamiseks mallina avage Fail, siis valige käsk Mallid ja järgmiseks käsk Salvesta. Avaneb aken Mallid lahtrisse uus mall sisetage mallile nimi
Administrator account'i, mis omab superkasutaja privileege ja mis ei sisalda parooli. Ühesõnaga võib suvaline inimene siseneda Windows Logon Welcome ekraani kaudu Sinu süsteemi ja seejuures omada Administraatori superõigusi. (Paljud kasutajad ei teagi sellise Administraatori konto olemasolust, rääkimata juba sellisest Windows Xp'sse sissesaamise viisist...) Kuidas tegutseda? · Käivita kompuuter ja kui ilmub Windows Logon Welcome ekraan, siis vajuta kaks korda järjest Ctrl-Alt- Del klahvikombinatsioone, st vajuta algul Ctrl+Alt+Del klahve (lõpetades on kõik need 3 klahvi alla surutud...), siis vabasta need klahvid ja seejärel korda sedasama protseduuri. · Seejärel ilmub ekraanile Log On to Windows dialoogiaken, kuhu tipi ülemisse User name tekstikasti sõna administrator ja jäta alumine Password tekstikast tühjaks ning klõpsa OK. · Seejärel jõuadki Sa rahumeeli Windows XP-sse kus
joondada tabel lehekülje ülejäänud teksti suhtes vasakule (ingl. Left), keskele (ingl. Center) või paremale (ingl. Right). Tingimusega Teksti mähkimine (ingl. Text wrapping) saad määrata, kas tabelit ümbritsev tekst ümbritseb (ingl. Around) seda tihedalt või mitte (ingl. None). Kui otsustad, et tekst peaks paiknema tabeli ümber, siis on sul veel võimalus klõpsuga nupul Paigutus… (ingl. Positioning…) avanevas dialoogiaknas määrata horisontaalset (ingl. Horizontal) ja vertikaalset (ingl. Vertical) paigutust ning kaugust ümbritsevast tekstist (ingl. Distance from surrounding text).
pöörlema madalamal kiirusel. Lõpuks, kui on tarvis mootor seisata täielikult, tuleb vajutada STOPP nuppu, mille tulemusel jääb mootor seisma. 4 Sagedusmuunduri mälu kustutamine: Enne alustamist uue projektiga tuleb sagedusmuunduri RAM mälu kustutada. Selleks kasuta BOP (Basic Operator Panel) paneeli. vajuta P nuppu nooltega liikudes vali parameeter P0010 (factory setting) väärtuseks 30 ning seejärel vajuta P nuppu järgmine parameeter nooltega liikudes on P0970 (reset) ning väärtuseks olgu 1, seejärel vajuta P nuppu. Ekraanile ilmub teade busy, oota selle kustumist ning vaheta BOP paneel PC KIT paneeli vastu. Sagedusmuundurile MM440 (MICROMASTER) programmi koostamine Uus projekt Ava programm STARTER. Ekraanile ilmub aken Projekt Wizard Starter. Uue projekti puhul vali Arrange drive units offline. 5
tasumisele kuuluv summa. Järgmine etapp toimetulekutoetuse menetlemisel on sisestada kulud. Neid saab lisada ka käsitsi iga kuu kohta. Lihtsam võimalus on kasutada menüüd :Kopeeri kulud eelmisest perioodist. Tähelepanu tuleb pöörata kalendri rippmenüü valikutele. Kasutades eelmist valikut : kopeeri andmed eelmisest menetlusest avanevad kohe ka kalendri valikutes eelmise kuu andmed. Iga kulu sissekandel tuleb uuesti parandada valikuid kalendri rippmenüüs. Andmed sisestatud, kontrollitud – sisesta klahv Vali. Peale seda saab andmeid veel muuta . Siis tuleb kasutada klahvi Eemalda. Vali kuluartikkel nt. elekter, 19 sisesta õiged numbrid ja lõplikuks salvestamiseks vajuta klahvi +. Ekraanile peab ilmuma Makstava toetuse arvutuskäik summana. Kui summa sobib eelmistest menüüdes tehtud toimingutega- vajuta klahvi Edasi. Avaneb menüü Maksmine. Soovitav on
tehakse ketas puhtaks enne formaatimist ning selle käigus siis kustuvad kõik andmed kettalt! Samas on see hea siis, kui su windows on totaalselt omadega läbi(viirustest pungil, aeglane jne) või kui soovid vahetada opsüsteemi. Windows XP installimine Kui kõik eelnevad asjad on korras, tuleb Windows XP plaat panna CD-ROM seadmesse ja arvuti taaskäivitada. Edasised juhised: Samm 1 Kui ekraanile ilmub tekst: Press any key to boot from CD ..., siis vajuta suvalisele klahvile, et arvuti käivituks CD- plaadilt. Magad selle koha maha, pead arvuti taaskäivitama. PS! CD-plaadilt buutimist vajame ainult üks kord. Kui installeerimise käigus arvuti teeb restardi, siis üritab jällegi CD-plaadilt buutida seekord laseme arvutil rahulikult olla ning ei torgi mingeid klahve. Sealt kohast möödaminek võtab aega kusagil 5-10 sekundit. Samm 2 Peale pikka ootamist, kus loetakse mällu erinevaid draivereid, saab edasi tegutseda. Valikuteks on
personaalarvutiga. Õppeprogramm õpetab Teid, kuidas sooritada põhioperatsioone, 15 mis on seotud teksti loomise, parandamise, kujundamise ja viimistlemisega. Näidatakse ka keerulisemate operatsioonide nagu tabelite loomine, piltide ja fotode kasutamine dokumendis, objektide dokumenti sissetoomise ja hulgipostituse valdamist. Tekstitöötluse lehel saab valida kahe õppeprogrammi vahel: 1. MS Word 2007 õppeprogramm, otselingina vajuta SIIA . 2. MS Word 2003 õppeprogramm, otselingina vajuta SIIA . Avanevas aknas vali kasutaja „Kasutaja“ ning kliki valikut „Sisene“. Koolitusülesanded on eestikeelse tekstiga. 2.3.2 Tabelitöötlus Tabelitöötlus – loodud õppematerjalid aitavad Teil omandada oskusi kasutamaks tabelitöötlustarkvara personaalarvutil. Pärast õppematerjalide kasutamist mõistate ja suudate sooritada põhioperatsioone, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
