Failihalduse ülesanne Kirjelda järgnevaid tegevusi: 1. Kuidas luua rakendusprogrammis uut dokumenti? 2. Mis on vahet käskudel Save ja Save As...? 3. Kuidas avada rakendusprogrammis vajalikku dokumendifaili? Aga viimati kasutatud dokumenti? 4. Kuidas luua arvutisse uut kausta? Nimeta vähemalt kaks viisi. 5. Kuidas valida (märgistada) üht faili? Mitut järjestikust faili? Mitut erinevat faili, mis ei asu järjestikku? 6. Kuidas märgistada kõik kaustas olevad failid? 7. Kuidas kopeerida kaustu ja faile vahepuhvri abil? 8. Aga kuidas teisaldada? 9. Mis klahvi abil saab hiirega vedades faile kopeerida? 10. Kuidas muuta faili või kausta nime? 11. Kuidas kustutada mittevajalikku faili või kausta? 12. Milliseid märke ei tohi faili nimes kasutada? 13. Mida näitab faili nimelaiend? Kuidas seda kirjutatakse? 14. Millised on tekstifaili nimelaiendid? Aga programmifaili? 15
FAILIOPERATSIOONID Failide ja kaustade märgistamisest Selleks, et failiga midagi teha, tuleb see eelnevalt märgistada. Märgistatud faili nimi on sinine (nime taust). Ühe faili või kausta märgistamiseks tuleb sellel teha lihtsalt üks hiireklõps. Kui aga soovitakse märgistada mitut faili või kausta, saab kasutada hiire ja klaviatuuri koostööd. Kui märgistatavad failid asuvad nimekirjas üksteise järel, siis toimitakse järgmiselt: · Märgistatakse nimekirjas esimene fail; · Hoitakse klaviatuuril all tõsteklahvi Shift; · Tehakse hiireklõps nimekirjas viimase faili nimel; · Vabastatakse tõsteklahv. Kui aga failid ei ole nimekirjas üksteise järel, vaid nende vahel on faile, mida ei soovita märgistada, siis järgmiselt:
Failioperatsioonid Failide ja kaustade märgistamisest Selleks, et failiga midagi teha, tuleb see eelnevalt märgistada. Märgistatud faili nimi on sinine (nime taust). Ühe faili või kausta märgistamiseks tuleb sellel teha lihtsalt üks hiireklõps. Kui aga soovitakse märgistada mitut faili või kausta, saab kasutada hiire ja klaviatuuri koostööd. Kui märgistatavad failid asuvad nimekirjas üksteise järel, siis toimitakse järgmiselt: · Märgistatakse nimekirjas esimene fail; · Hoitakse klaviatuuril all tõsteklahvi Shift; · Tehakse hiireklõps nimekirjas viimase faili nimel; · Vabastatakse tõsteklahv. Kui aga failid ei ole nimekirjas üksteise järel, vaid nende vahel on faile, mida ei soovita märgistada, siis järgmiselt:
hüpikmenüü aken, mis sisaldab korraldusi kursori all oleva objekti kohta Hiirt on soovitatav liigutada arvutiga kaasas oleval hiirematil (optilise hiire korral pole hiirematti vaja). Visuaalsed elemendid Ikoonid Pärast Windows XP käivitamist ilmub ekraanile töölaud, millel on vaid üks ikoon Recycle Bin (prügikorv), kui arvuti valmistaja pole töölauale lisanud oma ikoone. Ikoon on väike pildike, mis esindab mõnda faili, kausta või seadet. Fail võib olla dokument (tekst, tabel, pilt jne) või programm. Failid grupeeritakse parema ülevaate saamiseks kaustadesse. Seade on arvuti füüsiline osa - ketta-, flopi-, CD-, DVD-seade või muu. Hiire topeltklõps töölaual või kaustaaknas oleval ikoonil avab sellega seotud programmi- või kaustaakna. Kasutaja võib töölauale lisada talle vajalikke ikoone, kuid soovitatav on hoida töölaud puhas. Töölaud Kasutajakeskkonna üks olulisemaid komponente on töölaud (desktop)
Kuna ikoonid ise on ainult otseteed failide või seadmete juurde, ei mõjuta nende lisamine või kustutamine tegelikke programme või faile. Kui käivitate Windowsi esimest korda, näete ainult üht ikooni. See on Prügikast. Sinna saate paigutada failid, mida soovite arvutist kustutada. Ikooni nime tuvastamine Ikooni nime või sisu kuvamiseks asetage kursor ikoonile. Faili või programmi avamine Ikooniga seotud faili või programmi avamiseks topeltklõpsake ikooni. Ikooni loomine Saate oma töölauale ikoone ka juurde luua. Need otseteed võimaldavad teil avada sageli kasutatavaid programme. Klõpsake nuppu Start, käsku Kõik programmid, leidke menüüst vastav programm, klõpsake ikooni ning lohistage see töölauale. Nii luuakse teie programmi jaoks otseteeikoon. Aknad Kõik, mida saate arvutis teha, toimub raamides, mida kutsutakse akendeks. Kui mõistate
Failihaldus Faile on kahte liiki Programmid ja muud süsteemsed andmed Kasutaja andmed (dokumendid, pildid, videod jm.) Kõik andmed salvestatud failidesse Mistahes info salvestatakse arvutis faili kujul. Failid on kataloogide abil grupeeritud, et oleks kergem neid hallata ja hiljem infot leida. Kataloogidest moodustub otsitee ehk faili asukoht kõvakettal (nt kus võib asuda dokumendifail referaat.odt erinevates operatsioonisüsteemides): MS Windows 2000/XP/ C:Documents and SettingskasutajaMy Documentsreferaat.odt MS Windows Vista/7 C:UserskasutajaDocumentsreferaat.odt GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt FAIL • Iseseisev terviklik andmete kogum. • Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida
Failisüsteem Programme, andmeid, infot säilitatakse arvuti välismälus failidena. Fail (file) on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus. Kuna enamasti on arvutis tuhandeid faile, siis sorteeritakse need otstarbe, sisu või omaduste järgi suurematesse gruppidesse kaustadesse (kataloogidesse, teekidesse). Nii moodustub hierarhiline süsteem failisüsteem. Failisüsteem on operatsioonisüsteemist sõltuv säilitatava failikogumi korraldusviis. Arvutis võib olla mitmeid välismäluseadmeid. Tänapäeval on peaagu igal personaalarvutil
Kerimisribad võivad olla nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt (paremal asuv pilt), olenevalt kus suunas varjatud objektid on. Samuti võib olla ka ainult üks kerimisriba. Kõiki arvutis hoitavaid andmeid nimetatakse failideks. Igal failil on olemas nimi, mis koosneb faili kirjeldavast ja failitüüpi määravast osast ehk faililaiendist. Näiteks fail, millel on nimi maja.jpg näitab, et tegemist on pildifailiga (JPG pildifaili tüüp) ja selle pildil on arvatavasti maja. Failitüüp näitab, mis tüüpi on fail. Levinumate failitüüpide laienditeks on näiteks:
Kõik kommentaarid