Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Faili haldus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas luua rakendusprogrammis uut dokumenti?
  • Mis on vahet käskudel Save ja Save As?
  • Kuidas avada rakendusprogrammis vajalikku dokumendifaili?
  • Kuidas luua arvutisse uut kausta?
  • Kuidas valida märgistada üht faili?
  • Mitut järjestikust faili?
  • Kuidas märgistada kõik kaustas olevad failid?
  • Kuidas kopeerida kaustu ja faile vahepuhvri abil?
  • Kuidas teisaldada?
  • Mis klahvi abil saab hiirega vedades faile kopeerida?
  • Kuidas muuta faili või kausta nime?
  • Kuidas kustutada mittevajalikku faili või kausta?
  • Milliseid märke ei tohi faili nimes kasutada?
  • Mistahes märkidest välja arvatud ?
  • Mida näitab faili nimelaiend?
  • Kuidas seda kirjutatakse?
  • Millised on tekstifaili nimelaiendid?
  • Mitu ühenimelist faili võib ühes kaustas olla?
  • Kuidas tähistatakse andmekandjaid kettaid?
  • Mis osadest koosneb faili täielik nimi?
  • Milleks kasutatakse programmi Windows Explorer?
  • Kuidas seda käivitada?
  • Kuidas määrata kausta ja faili mahtu suurust?
  • Kuidas on võimalik vaadata kui palju on andmekandjal vaba ruumi?
  • Kuidas leida arvutist kadunud faili?
  • Mida nimetatakse otsinguvõtmeks?
  • Miks peab arvuti failisüsteem alati korras olema?
Failihalduse ülesanne
Kirjelda järgnevaid tegevusi:
  • Kuidas luua rakendusprogrammis uut dokumenti?
    Uue dokumendi loomiseks, selleks anna menüükäsk File  New, või tee hiireklõps nupuribal oleval käsunupul . Mõnikord tuleb kinnitada oma soovi klõpsuga lingil Blank Document (tühi dokument).
  • Mis on vahet käskudel Save ja Save As…?
    Dokumentide salvestamiseks on Windows ’is kaks käsku: Save (Salvesta) ja Save As… (Salvesta nimega…). Need käsud leiad File-menüüst. Käsku Save kasuta juhul, kui dokument on juba kettale salvestatud. Selle käsuga salvestatakse dokument samasse faili, kuhu ta juba salvestatud oli. Käsu Save käivitab ka klõps käsunupul. Kui tahad dokumenti salvestades muuta selle nime või asukohta , siis kasuta käsku Save As. Sellega saad valida, millisesse kausta ja millise nimega sa oma dokumendi salvestad.
    3. Kuidas avada rakendusprogrammis vajalikku dokumendifaili? Aga viimati kasutatud
    Dokumenti?
    Dokumenti võib rakendusprogrammis avada käsuga File Open . Käsk avab dialoogiakna, kust saad valida vajaliku dokumendifaili. Suurem osa rakendusprogrammidest „mäletab”, milliste dokumentidega sa oled viimasel ajal töötanud. Selliste dokumentide avamiseks kasutakse File-menüüs selleks mõeldud menüüridu.
    4.Kuidas luua arvutisse uut kausta? Nimeta vähemalt kaks viisi.
    Näiteks uue kausta saad salvestamise käigus luua salvestamise aknas oleva vastava nupu  abil.
    Enne uue kausta loomist ava see kaust, kuhu sa uue kausta paigutada tahad. Kausta loomiseks vali File-menüüst käsk New Folder ja sisesta kausta nimi.
    5. Kuidas valida (märgistada) üht faili? Mitut järjestikust faili? Mitut erinevat faili, mis ei
    asu järjestikku?
    Selleks, et failiga toimetama hakata, tuleb see kõigepealt märgistada ehk välja valida (select). Faili märgistamiseks tuleb teha hiireklõps selle nimel. Märgistatud failid on kujutatud tumedal taustal. Mitut järjestikust faili saab märgistada klahvi ja hiire abil. Faile saab märgistada ja neilt märgistust ära võtta ka ükshaaval. Selleks tuleb klõpsata hiirega failil, hoides samaaegselt all klahvi .
    6. Kuidas märgistada kõik kaustas olevad failid?
    Kõigi kaustas olevate failide ja alamkaustade märgistamiseks on lihtne klahvikombinatsioon —  +
    (kõigepealt vajuta alla klahv ja seda all hoides vajuta klahvi ). Eelnevalt kontrolli, et Windows Explorer ’i aken oleks aktiivne, vajadusel aktiveeri see.
    7. Kuidas kopeerida kaustu ja faile vahepuhvri abil?
    Failide ja kaustade kopeerimiseks ühest kaustast teise kasutatakse menüü Edit (Redigeeri) käske Copy (Kopeeri) ja Paste ( Kleebi ).
    8. Aga kuidas teisaldada?
    Faile ja kaustu teisaldatakse samuti menüü Edit (Redigeeri) käskude abil. Käsu Copy (Kopeeri) asemel kasutatakse aga käsku Cut (Lõika). Erinevus on selles, et lähteandmed ei kopeerita uuele kohale, vaid paigutatakse ümber.
    Alguses antakse teisaldamise käsk Cut (Lõika). Andmete teisaldamine lõpeb pärast uue kausta valikut käsuga Paste (Kleebi).
    9. Mis klahvi abil saab hiirega vedades faile kopeerida?
    Kopeerimiseks tuleb objekti hiirega vedades hoida all klahvi .
    10. Kuidas muuta faili või kausta nime?
    Seda võib teha File-menüü käsuga Rename (Nimeta ümber). Faili ümbernimetamiseks võib ka selle faili hiireklõpsuga märgistada, siis hetke oodata (et hiire topeltklõpsu ei tuleks) ning seejärel teha faili nimel teine hiireklõps. Nii muutub faili nimekoht sisestusväljaks, kuhu saad uue nime kirjutada. Faili või kausta uus nimi kinnistub, kui teed hiireklõpsu väljaspool nimevälja või vajutad klahvile .
    11. Kuidas kustutada mittevajalikku faili või kausta?
    Faili või kausta on kõige lihtsam kustutada, kui see valida ja seejärel vajutada klaviatuuril klahvile , nupule nupuribal või Windows XP korral linki Delete file (Kustuta fail). Juhusliku kustutamise eest kaitseb sind Windows, küsides kustutamiskäsule kinnitust.
    12. Milliseid märke ei tohi faili nimes kasutada?
    Dokumentide ja programmide eristamiseks on igal failil oma nimi. Faili nimi võib koosneda mistahes märkidest, välja arvatud / : ? * |. Windows’i keskkonnas ei eristata faili nimes suur- ja väiketähti.
    13. Mida näitab faili nimelaiend? Kuidas seda kirjutatakse ?
    Kuna failides säilivad nii programmid kui dokumendid , siis segaduste ärahoidmiseks kasutatakse iga failitüübi jaoks erinevaid nimelaiendeid. Faili nimelaiend koosneb tavaliselt kolmest tähest. Nimelaiend kirjutatakse faili nime järele ning eraldatakse sellest punktiga .
    Näiteks tekstifaili nimelaiend võib olla .txt või .doc. Kui faili nimi on .txt-laiendiga, siis sisaldab fail vormindamata teksti. Kui faili nimelaiend on aga .doc, siis on selles failis lisaks tekstile salvestatud ka teksti vormindamise kirjeldus. Pilte hoitakse tavaliselt failides laienditega .jpg, .gif, .tif või .bmp, veebilehekülgi aga .htm või .html.
    14. Millised on tekstifaili nimelaiendid? Aga programmifaili?
    Näiteks tekstifaili nimelaiend võib olla .txt või .doc. Kui faili nimi on .txt-laiendiga, siis sisaldab fail vormindamata teksti. Kui faili nimelaiend on aga .doc, siis on selles failis lisaks tekstile salvestatud ka teksti vormindamise kirjeldus. Pilte hoitakse tavaliselt failides laienditega .jpg, .gif, .tif või .bmp, veebilehekülgi aga .htm või .html.
    Programme käivitatakse, andmefaile aga töödeldakse programmide abil. Programmifaili laiend on harilikult .exe.
    15. Mitu ühenimelist faili võib ühes kaustas olla?
    Ühes kaustas ei saa olla kahte faili, millel oleks ühesugune nimi ja nimelaiend (ära unusta , et näiteks nimed aivar ja Aivar loetakse ühesugusteks). See-eest võivad samanimelised failid asuda kahes erinevas kaustas. Erinevates kaustades võivad asuda ka ühe ja sama faili täpsed koopiad.
    16. Kuidas tähistatakse andmekandjaid (kettaid)? Too näiteid.
    Andmekandjaid (kettaid) tähistatakse tähestiku esimeste tähtede ja kooloni abil. Näiteks A: on disketiseadme tähis, C: on esimese kõvaketta tähis. Kui arvutis on mitu kõvaketast, siis tähistatakse neid C:, D: jne. Andmekandjate nimekirjas järgneb pärast kõvaketast C: tavaliselt CD–lugeja. Enamikul arvutitest tähistatakse seda tähega D:.
    17. Mis osadest koosneb faili täielik nimi?
    Faili täielik nimi koosneb ketta tähisest, millele ta salvestatud on, kaustade nimede teest (juurkaustast kuni kaustani, milles fail asub), faili nimest ja nimelaiendist.
    18. Milleks kasutatakse programmi Windows Explorer? Kuidas seda käivitada?
    Ikooni My Documents või My Computer abil failistruktuuri sisenedes käivitub tegelikult programm Windows Explorer. Seda programmi võib avada mitmel viisil. Windows Explorer’i leiad näiteks Start-menüüst, Windows XP korral menüüst All Programs Accessories (Kõik programmid Tarvikud), teiste versioonide puhul menüüst Accessories.
    19. Kuidas määrata kausta ja faili mahtu (suurust)?
    Detailses failide kujutamise režiimis esitatakse kõigi failide tüüp ja maht ning nende viimase muutmise aeg. Kausta mahtu aga sel juhul siiski ei kuvata, sest selleks peab Windows kõigepealt kokku arvutama selle kausta failide ja kõigi alamkaustade mahu. Aktiivse kausta mahu arvutamiseks tuleb valida selle kausta omamenüüst käsk Properties ( Atribuudid ).
    20. Kuidas on võimalik vaadata, kui palju on andmekandjal vaba ruumi?
    Andmekandja omamenüüst on võimalik vaadata, kui palju vaba ruumi on andmekandjal. Võtad lahti my computer Sealt teed parema hiire klõpsu C: kõvakettapeal, seejärel valid tööribalt mis ette tuli Properties (Atribuudid). Sealt näed kui palju on vaba ruumi ja kui palju on kasutusel. Mahtu näidatakse baitides kui ka gigabaitides
    21. Kuidas leida arvutist kadunud faili?
    Kui sa ei tea faili täielikku nime, võtab selle otsimine kõigist kaustadest väga palju aega. Failide ja kaustade otsimiseks võib kasutada Windows’i peamenüü käske. Nende nimetused on vastavalt Windows’i versioonile erinevad: Find Files or Folders (Windows 98), Search For Files and Folders (Windows 2000) või Search All Files and Folders (Windows XP).
    22. Mida nimetatakse otsinguvõtmeks?
    Sõnu, mida sa failide nimedest või sisust leida soovid, nimetatakse otsinguvõtmeteks.
    23. Miks peab arvuti failisüsteem alati korras olema?
    Selleks et vajalikku dokumenti kiiresti leida, hoia oma failistruktuur korras! Sageli on dokumenti kiiresti vaja ning selle otsimiseks pole lihtsalt aega. Kui failisüsteem on korras siis leiad vajalikud andmed kiiresti kätte.
  • Faili haldus #1 Faili haldus #2 Faili haldus #3 Faili haldus #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ain123 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Failihaldusülesanne arvutis
    2
    doc

    Failihaldusülesanne arvutis

    Failihalduse ülesanne Kirjelda järgnevaid tegevusi: 1. Kuidas luua rakendusprogrammis uut dokumenti? 2. Mis on vahet käskudel Save ja Save As...? 3. Kuidas avada rakendusprogrammis vajalikku dokumendifaili? Aga viimati kasutatud dokumenti? 4. Kuidas luua arvutisse uut kausta? Nimeta vähemalt kaks viisi. 5. Kuidas valida (märgistada) üht faili? Mitut järjestikust faili? Mitut erinevat faili, mis ei asu järjestikku? 6. Kuidas märgistada kõik kaustas olevad failid? 7. Kuidas kopeerida kaustu ja faile vahepuhvri abil? 8. Aga kuidas teisaldada? 9. Mis klahvi abil saab hiirega vedades faile kopeerida? 10. Kuidas muuta faili või kausta nime? 11. Kuidas kustutada mittevajalikku faili või kausta? 12. Milliseid märke ei tohi faili nimes kasutada? 13. Mida näitab faili nimelaiend? Kuidas seda kirjutatakse? 14. Millised on tekstifaili nimelaiendid? Aga programmifaili? 15

    Arvutiõpetus
    Failioperatsioonid & Windows Explorer
    5
    doc

    Failioperatsioonid & Windows Explorer

    FAILIOPERATSIOONID Failide ja kaustade märgistamisest Selleks, et failiga midagi teha, tuleb see eelnevalt märgistada. Märgistatud faili nimi on sinine (nime taust). Ühe faili või kausta märgistamiseks tuleb sellel teha lihtsalt üks hiireklõps. Kui aga soovitakse märgistada mitut faili või kausta, saab kasutada hiire ja klaviatuuri koostööd. Kui märgistatavad failid asuvad nimekirjas üksteise järel, siis toimitakse järgmiselt: · Märgistatakse nimekirjas esimene fail; · Hoitakse klaviatuuril all tõsteklahvi Shift; · Tehakse hiireklõps nimekirjas viimase faili nimel; · Vabastatakse tõsteklahv. Kui aga failid ei ole nimekirjas üksteise järel, vaid nende vahel on faile, mida ei soovita märgistada, siis järgmiselt:

    Informaatika
    Failioperatsioonid
    2
    docx

    Failioperatsioonid

    Failioperatsioonid Failide ja kaustade märgistamisest Selleks, et failiga midagi teha, tuleb see eelnevalt märgistada. Märgistatud faili nimi on sinine (nime taust). Ühe faili või kausta märgistamiseks tuleb sellel teha lihtsalt üks hiireklõps. Kui aga soovitakse märgistada mitut faili või kausta, saab kasutada hiire ja klaviatuuri koostööd. Kui märgistatavad failid asuvad nimekirjas üksteise järel, siis toimitakse järgmiselt: · Märgistatakse nimekirjas esimene fail; · Hoitakse klaviatuuril all tõsteklahvi Shift; · Tehakse hiireklõps nimekirjas viimase faili nimel; · Vabastatakse tõsteklahv. Kui aga failid ei ole nimekirjas üksteise järel, vaid nende vahel on faile, mida ei soovita märgistada, siis järgmiselt:

    Informaatika
    Uurmiustöö Windows Xp
    50
    pdf

    Uurmiustöö Windows Xp

    hüpikmenüü aken, mis sisaldab korraldusi kursori all oleva objekti kohta Hiirt on soovitatav liigutada arvutiga kaasas oleval hiirematil (optilise hiire korral pole hiirematti vaja). Visuaalsed elemendid Ikoonid Pärast Windows XP käivitamist ilmub ekraanile töölaud, millel on vaid üks ikoon Recycle Bin (prügikorv), kui arvuti valmistaja pole töölauale lisanud oma ikoone. Ikoon on väike pildike, mis esindab mõnda faili, kausta või seadet. Fail võib olla dokument (tekst, tabel, pilt jne) või programm. Failid grupeeritakse parema ülevaate saamiseks kaustadesse. Seade on arvuti füüsiline osa - ketta-, flopi-, CD-, DVD-seade või muu. Hiire topeltklõps töölaual või kaustaaknas oleval ikoonil avab sellega seotud programmi- või kaustaakna. Kasutaja võib töölauale lisada talle vajalikke ikoone, kuid soovitatav on hoida töölaud puhas. Töölaud Kasutajakeskkonna üks olulisemaid komponente on töölaud (desktop)

    Kirjandus
    Tekstitöötlus-Alustamine Windows XP-ga
    33
    docx

    Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

    Kuna ikoonid ise on ainult otseteed failide või seadmete juurde, ei mõjuta nende lisamine või kustutamine tegelikke programme või faile. Kui käivitate Windowsi esimest korda, näete ainult üht ikooni. See on Prügikast. Sinna saate paigutada failid, mida soovite arvutist kustutada. Ikooni nime tuvastamine Ikooni nime või sisu kuvamiseks asetage kursor ikoonile. Faili või programmi avamine Ikooniga seotud faili või programmi avamiseks topeltklõpsake ikooni. Ikooni loomine Saate oma töölauale ikoone ka juurde luua. Need otseteed võimaldavad teil avada sageli kasutatavaid programme. Klõpsake nuppu Start, käsku Kõik programmid, leidke menüüst vastav programm, klõpsake ikooni ning lohistage see töölauale. Nii luuakse teie programmi jaoks otseteeikoon. Aknad Kõik, mida saate arvutis teha, toimub raamides, mida kutsutakse akendeks. Kui mõistate

    arvutiõpe
    Failihaldus
    10
    odt

    Failihaldus

    Failihaldus Faile on kahte liiki  Programmid ja muud süsteemsed andmed  Kasutaja andmed (dokumendid, pildid, videod jm.) Kõik andmed salvestatud failidesse Mistahes info salvestatakse arvutis faili kujul. Failid on kataloogide abil grupeeritud, et oleks kergem neid hallata ja hiljem infot leida. Kataloogidest moodustub otsitee ehk faili asukoht kõvakettal (nt kus võib asuda dokumendifail referaat.odt erinevates operatsioonisüsteemides): MS Windows 2000/XP/ C:Documents and SettingskasutajaMy Documentsreferaat.odt MS Windows Vista/7 C:UserskasutajaDocumentsreferaat.odt GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt FAIL • Iseseisev terviklik andmete kogum. • Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida

    Informaatika
    Faili operatsioonid
    3
    doc

    Faili operatsioonid

    Failisüsteem Programme, andmeid, infot säilitatakse arvuti välismälus failidena. Fail (file) on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus. Kuna enamasti on arvutis tuhandeid faile, siis sorteeritakse need otstarbe, sisu või omaduste järgi suurematesse gruppidesse ­ kaustadesse (kataloogidesse, teekidesse). Nii moodustub hierarhiline süsteem ­ failisüsteem. Failisüsteem on operatsioonisüsteemist sõltuv säilitatava failikogumi korraldusviis. Arvutis võib olla mitmeid välismäluseadmeid. Tänapäeval on peaagu igal personaalarvutil

    Algoritmid ja andmestruktuurid
    Operatsioonisüsteemid-failisüsteemid
    2
    docx

    Operatsioonisüsteemid, failisüsteemid

    Kerimisribad võivad olla nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt (paremal asuv pilt), olenevalt kus suunas varjatud objektid on. Samuti võib olla ka ainult üks kerimisriba. Kõiki arvutis hoitavaid andmeid nimetatakse failideks. Igal failil on olemas nimi, mis koosneb faili kirjeldavast ja failitüüpi määravast osast ehk faililaiendist. Näiteks fail, millel on nimi maja.jpg näitab, et tegemist on pildifailiga (JPG ­ pildifaili tüüp) ja selle pildil on arvatavasti maja. Failitüüp näitab, mis tüüpi on fail. Levinumate failitüüpide laienditeks on näiteks:

    Informaatika




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    1234567891011 profiilipilt
    1234567891011: Päris hea materjal.
    22:12 13-02-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun