Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Programmi tutvustus- Impress (0)

1 Hindamata
Punktid

Kool
Nimi
klass
IMPRESS
Programmi tutvustus
Juhendaja :
õpetaja
Antsla 2010
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. OpenOffice .org Impress 4
2. Esitluse käivitamine 5
3. Uue slaidi lisamine 7
4. Slaidi kustutamine 8
5. Slaiditüübi valimine ja muutmine 9
6. Slaidi tausta muutmine 10
7. Teksti sisestamine 11
8. Piltide lisamine ja kustutamine 12
9. Animatsioonid 13
10. Esitluse vaatamine 14
11. Esitluse sulgemine 15
Kokkuvõte 16
Kasutatud allikad 17
Lisa 1 18
Lisa 2 19
Lisa 3 20

Sissejuhatus

Selle töö teemaks valisin ma programmi „Impress“ seetõttu, et kodus on mul see programm olemas ja ma olen ka juba üsna tuttav selle programmiga.
Eesmärgiks on anda ülevaade programmist ja selle kasutamisvõimalustest.
Materjali kogumiseks kasutasin enamasti Internetti, kuid abi sain ka programmist endast, mida kasutasin, et anda oma tööst paremat ülevaadet. Kuna eestikeelset materjali leidus üsna vähe, siis enamuse tekste pidin tõlkima inglise keelest eesti keelde.
3

1. OpenOffice.org Impress

OpenOffice.org Impress on üks osa OpenOffice.org komplektist. Selle arendajaks on Sun Microsystems ja see presentatsiooniprogramm on sarnane Microsoft PowerPoint'iga. Lisaks sellele, et võimalik on luua PDF faili esitlusi, on ka võimalik eksportida estilusi SWF faili, mis võimaldab neid mängida igas arvutis, millel on Flash Player installitud. See võimaldab vaadata, redigeerida ja salvestada faile mitmes failivormingus, sealhulgas ppt vormingus , mida kasutatakse ka Microsoft PowerPointis.
Programmi puuduseks on valmistehtud esitluse kujundused, kuigi kolmanda osapoole mallid on kergesti kättesaadavad Internetis. Eeliseks on see, et Impress on PowerPointist üle ja seda levitatakse vastavalt lähtekoodiga litsentsi alusel ning seda on võimalik tasuta Internetist allalaadida.
OpenOffice.org Impress kasutajad saavad installida Open Clip Art Library, mis lisab suure galerii piltidega üldiste presentatsioonide ja joonistus projektide jaoks. Linux'i distributsioonid Debian, Gentoo, Mandriva ja Ubuntu on andnud valmis kasutamiseks openclipart paketi allalaadimiseks ja installimiseks oma online tarkvara hoidlatest.
Välja lastud GNU Lesser General Public Licence tingimustel on Impress tasuta tarkvara.
4

2. Esitluse käivitamine

Esitluse käivitamiseks on mitu erinevat võimlust. Levinumad on aga töölaual olev otseteeikoon Impress .
Ka saab esitlust käivitada, vajutades Start ribale ning valides sealt OpenOffice.org Impress. Vajutades Start ribale ning valides sealt All Programs- OpenOffice.org 3.1- OpenOffice.org Impress. Veel üks võimalus programmi käivitamiseks on Documents kaustas olemasoleva esitluse avamine. Impressi käivitamisel avaneb Esitluse loomise nõustaja. Vali esitluse tüübiks tühi esitlus ja klõpsa edasi nuppu.
Esitluse koostamise teise sammuna vali slaidi kujundus ja väljundmeedium.
5
Esitluse koostamise kolmanda sammuna vali slaidisiire ehk slaidide vahetumise viis ja määra slaidisiirde kiirus.
Seejärel klõpsa Loo-nuppu.
6

3. Uue slaidi lisamine

Uue slaidi lisamiseks klõpsake Slaid- nuppu esitlusribal.
Ekraani paremas servas olevalt Paigutused- paanilt vali slaidipaigutus. See määrab, kuidas pealkiri, tekstid, pildid ja muud objektid slaidil paiknevad.
7

4. Slaidi kustutamine

Slaidi kustutamiseks klõpsa pisislaidil parema hiireklahviga ja vali Kustuta slaid.
8

5. Slaiditüübi valimine ja muutmine

Slaiditüüpe on kokku neli: teksti-, sisu-, teksti- ja sisuslaidid ja teised sisuslaidid.
Tekstislaidide alla kuuluvad tiitelslaidid, ainult tiitelslaidid, loetelu slaidid ja loetelu kahes veerus . Sisuslaidide alla kuuluvad tühjad slaidid ja tabeli., pildi-, diagrammi - ja kaardislaidid. Teksti- ja sisuslaidide alla kuulub tekst loetelus ja tabel vm. objekt. Tekst loetelus ja pilt, tekst loetelus ja diagramm, tekst loetelus ja meediaklipp, tabelislaid, graafikuslaid ja diagrammislaid kuuluvad teiste sisuslaidide alla.
Slaiditüüpi saab valida paremal ääres olevast tulbast, mille pealkirjaks on Layouts. Slaiditüübi valimiseks tuleb klõpsata endale vajamineval slaiditüübil ning sellega ongi tüüp valitud.
Slaidi tüübi muutmiseks klõpsa slaidil, mida soovid muuta, ava slaidipaigutuse vaated ning klõpsa uuel kujundusel.
9

6. Slaidi tausta muutmine

Slaidi tausta muutmiseks vali vormindus, sealt vali lehekülg ning viimaks taust. Seejärel vali värviloendist sobiv taustavärv. Kui oled sobiva tausta leidnud, siis klõpsa „sobib“ nupul.
10

7. Teksti sisestamine

Teksti sisestamiseks klõpsa tekstil Klõpsa... ja sisesta soovitud tekst.
11

8. Piltide lisamine ja kustutamine

Piltide lisamiseks esitlusele on mitu erinevat võimalust. Üks levinum viis selleks on kopeerimine ( Ctrl +C). Pilti on võimalik lisada ka menüüst- pilt- failist või pilt- skanneeri.
Pildi kustutamiseks märgista pilt, nii et pildi ümber tekivad märgendid. Seejärel vajuta klaviatuuril Delete või Backspace nuppu.
12

9. Animatsioonid

Animatsiooni lisamiseks vali Slaidiseanss > Oma animatsioon . Märgista objekt, mida animeerid ja Lisa efekt-nupu alt avanevast Oma animatsioon- aknast leia vajalik efekt. Võid valida eraldi efekti objekti sisenemiseks, rõhutamiseks ja väljumiseks.
13

10. Esitluse vaatamine

Esitluse vaatamiseks käivita slaidiseanss. Selleks vali Slaidiseanss > Slaidiseanss.
Slaidide vahetamiseks võid kasutada hiireklõpsu, tühikuklahvi, Enter-klahvi, nooleklahve.
14

11. Esitluse sulgemine

Esitluse sulgemiseks kasutatakse programmi sulgemise nuppu (punane) või esitluse sulgemise nuppu (hall) .
15

Kokkuvõte

Antud töös tutvustasin programmi OpenOffice Impress kasutusvõimalusi ning andsin ülevaate programmi kasutamisest.
Programmi kasutades ei ilmnenud mingeid raskusi, kuid tutvustust tehes tuli ette palju komplikatsioone, millest sain ka jagu. Üheks komplikatsiooniks oli kindlasti see, et enamus materjalidest , mille abil ma programmi tutvustasin olid inglise keeles ning seetõttu pidin kasutama palju sõnaraamatut abi.
Programm on iseenesest üsna arenenud, kuid arenguruumi on ka veel küllalt. Kindlasti võiks olla programmis rohkem slaiditüüpe ja kujundusi.
Seda tööd tehes sain ma väga palju uut ja huvitavat teada OpenOffice Impressi'st ning sain sellest programmist üsna põhjaliku ülevaate.
16

Kasutatud allikad


http://en.wikipedia.org/wiki/OpenOffice.org_Impress
http://www.tlu.ee/~hillarp/OpiProjekt/index51.html
http://www.openoffice.org/product/impress.html
http://www.tutorialsforopenoffice.org/category_index/presentation.html
http://images.google.com/images?q=impress&rls=com.microsoft:et:IE-SearchBox&oe=&um=1&ie=UTF-8&sa=N&hl=et&tab=w i
17

Lisa 1


OpenOffice Impress avaaken:
18

Lisa 2


Slaidide kujundus:
19

Lisa 3


Näide valmis esitlusest:
20
Vasakule Paremale
Programmi tutvustus- Impress #1 Programmi tutvustus- Impress #2 Programmi tutvustus- Impress #3 Programmi tutvustus- Impress #4 Programmi tutvustus- Impress #5 Programmi tutvustus- Impress #6 Programmi tutvustus- Impress #7 Programmi tutvustus- Impress #8 Programmi tutvustus- Impress #9 Programmi tutvustus- Impress #10 Programmi tutvustus- Impress #11 Programmi tutvustus- Impress #12 Programmi tutvustus- Impress #13 Programmi tutvustus- Impress #14 Programmi tutvustus- Impress #15 Programmi tutvustus- Impress #16 Programmi tutvustus- Impress #17 Programmi tutvustus- Impress #18 Programmi tutvustus- Impress #19 Programmi tutvustus- Impress #20
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marilin117 Õppematerjali autor
Tegemist on arvutiõpetuse referaadiga esitlusprogrammist Impress.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Uurmiustöö Windows Xp
50
pdf

Uurmiustöö Windows Xp

Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu. 128 MB on piisav, kui korraga avatud seansse on vaid üks. Komplektis on kõvaketta hooldamiseks vajalikud abiprogrammid (Disk Cleanup ja Disk Defragmenter). Iga programmi failid paiknevad oma kaustas. Programmide kustutamisel ei jää kõvakettale liigseid faile. Kui arvuti pärast mõne uue draiveri installeerimist korralikult ei tööta, võimaldab System Restore taastada eelmise töötava seisundi. Võimas Windows XP sobib nii võimsate tööjaamade kui ka sülearvutite töökeskkonnaks. Ta suudab efektiivselt kasutada mälu, suuri kõvakettaid ja mitut kuvarit, toetab proffidele mõeldud

Kirjandus
Google SketchUp
240
pdf

Google SketchUp

Haapsalu Kutsehariduskeskus Mario Metshein 2011 sept Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Sisukord 1 Mis on Google SketchUp ..................................................................................... 2 2 Programmi käivitamine ja mallid .......................................................................... 5 3 Joonistamine joonega........................................................................................ 10 4 Joonistamine ristkülikuga .................................................................................. 19 5 Vaatega manipuleerimine .................................................................................. 23 6 Veel kujundeid joonistamiseks ...........

Arvutigraafika
Exeli õpetus
91
doc

Exeli õpetus

MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid ­ nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk

Informaatika
Tekstitöötlus-Alustamine Windows XP-ga
33
docx

Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

Ikoonid võimaldavad teil avada programme, faile, kaustu, kettadraive, veebilehti ja printereid. Kuna ikoonid ise on ainult otseteed failide või seadmete juurde, ei mõjuta nende lisamine või kustutamine tegelikke programme või faile. Kui käivitate Windowsi esimest korda, näete ainult üht ikooni. See on Prügikast. Sinna saate paigutada failid, mida soovite arvutist kustutada. Ikooni nime tuvastamine Ikooni nime või sisu kuvamiseks asetage kursor ikoonile. Faili või programmi avamine Ikooniga seotud faili või programmi avamiseks topeltklõpsake ikooni. Ikooni loomine Saate oma töölauale ikoone ka juurde luua. Need otseteed võimaldavad teil avada sageli kasutatavaid programme. Klõpsake nuppu Start, käsku Kõik programmid, leidke menüüst vastav programm, klõpsake ikooni ning lohistage see töölauale. Nii luuakse teie programmi jaoks otseteeikoon. Aknad Kõik, mida saate arvutis teha, toimub raamides, mida kutsutakse akendeks. Kui mõistate

arvutiõpe
Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil
848
docx

Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil

 CreativeDocs.NET  Xara Xtreme  Skencil Kolmemõõtmeline arvutitarkvara  SketchUp  Solid Edge  Autodesk Maya, 3dsMax, AutoCAD jt  Blender Lisalugemist  http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutigraafika  http://www.cs.tlu.ee/~rinde/mm_materjal/pdf/mm_graafika.pdf 8 03 - Photoshop - Tere Photoshop Teemad Kuna iga algus on raske, siis alustame programmi tööga nii algusest kui võimalik. Alustame programmi tutvustamisest, vaatame kus programmi võimalusi kasutatakse ja sätime paika mõned seaded.  Mis on Adobe Photoshop  Kasutusalad ja võimalused  Arvuti seadistamine  Programmi kasutajaliides ja seadistamine Mis on Adobe Photoshop Adobe Photoshop on professionaalne kihtide süsteemil baseeruv pilditöötlusprogramm, millele panid alused vennad Knollid juba aastal 1987

Arvutigraafika
Nimetu
575
docx

Nimetu

C# peatükk täiesti õpitav olema. Võrreldes veebimaailmaga on sealne kasutajaliides tunduvalt mustvalgem, aga selle eest on jälle tunduvalt vähem kohti, kuhu programmeerimise käigus eksida võiks. Esimese mõnekümne leheküljega saab ülevaate programmeerimise põhimõistetest ja ­ võimalustest. Edasi suuremaks väljakutseks on objektorienteeritusega seonduv, millest tänapäeval vähegi suurema programmi kirjutamisel ei saa üle ega ümber. Viimased punktid C# juures aga on pigem edasijõudnutele erilisematel juhtudel hakkama saamise või siis sertifikaadieksamiks valmistumise tarbeks. Ka on kõrgkoolidel võimalus kasutada C# materjali oma programmeerimise põhikursuse alusena ­ senised katsed on olnud edukad. Veebistuudiumi materjali muud peatükid on ka üles ehitatud põhimõttel, et lihtsamast ja tuttavamast keerukama ja võõrama poole

Informaatika
Veebistuudium arendus ASP NET
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Kopeeri validaatori antud ,,kvaliteedimärgi" lõik oma koodi sisse lehe lõppu (enne ). Veendu, et pilt tuli nähtavale. Visual Web Developer Expressi install Tasuta kasutatavate Express-toodete jaoks tarviliku leiab aadressilt www.microsoft.com/express . Veebi jaoks mõeldud toodete installimiseks on võimalik kasutada Web Platform Installerit, kus saab ,,linnukestega" ära märkida soovitud komponendid. Veebiosas Install-nupule vajutades saab vastava programmi kätte. Tasub programm omale alla laadida ja siis käima panna. Üldjuhul küsitakse, kas oled nõus laetud programmi käivitama. Vastavalt operatsioonisüsteemile võib küsimine erinev välja näha, aga administraatoriõigusi ja käivitusluba on igal pool vaja. Edasi kulub mõningane aeg vajalike täienduste laadimisele ning siis saab asuda paigaldatavaid komponente valima. Veebilehestiku loomiseks vajalikud üksused peaksid üldjuhul olema vaikimisi juba valitud.

Veebiprogrammeerimine
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere Kujundaja ja küljendaja: Piibe Piirma

Logistika alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun