august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. Eesti Kongress-oli Eesti Vabariigi kodanike rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24. veebruaril 1990. interrinne-Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine oli Eestis aastatel 19881991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. rahvarinne-Rahvarinne Perestroika Toetuseks (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. Kodaniku kommiteede liikumine-24. veebruar 1989 Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP ja Eesti Kristlik Liit avaldasid üleskutse korraldada Eesti Vabariigi kodanike üldine registreerumine ja vabad valimised Eesti kodanike esinduskogusse, Eesti Kongressi. Isikud Mihail Gorbatsov- 1985. a sail uueks NLKP peasekretäriks, temast pidi saama uus parteiliider, kes NSV Liidu kriisist välja viib ja silitab sotsialistliku ühiskonda, tema uuenduskava oli perestroika.
Tallinna Saksa Gümnaasium Eestimaa Rahvarinne ehk Rahvarinne Perestroika Toetuseks Nimed Tallinn 2009 Eestimaa Rahvarinne (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine. See oli suurim massiliikumine Eestis. 13. aprillil 1988, Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati kuidas rakendada kodanike initsiatiivi avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1. 2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. 23. augustil 1989. aastal organiseerisid Balti riikide
Iirlaste väljarändamist põhjustas kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda. (1840. aastal) Tsartistlik liikumine Tsartistide eesmärk oli saavutada üldine valimisõigus. Londonis hakati asutama erinevaid tööliste ühinguid. Tsartistid nõudsid uut parlamendireformi. Tsartistid soovisid uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel, mis oleks muutnud tõeliseks rahvaesinduseks Massiliikumine vaibus alles 1840. aastate lõpus. 1847. aastal sätestati 10tunnine tööpäev. Rahva Harta" põhipunktid (1838): üldine valimisõigus meestele alates 21. eluaastast Igaaastased parlamendivalimised Tasu maksmine saadikutele Salajane hääletamine Võrdsed valimispiirkonnad Varandusliku tsensuse kaotamine Riigivõimu autoriteedi kasv Kuninganna Victoria valitsemise ajal tugevnes monarhia autoriteet rahva hulgas. (1837. aastal kuni 1901. aastani)
revolutsioon. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 20. sajandi totalitaarsed reziimid kui ka 19. sajandi revolutsionäärid. Kukutati feodaalkord ning kuningavõim. Aastatel 1789-1815 toimunud teod andsid alust paljude põhjalike muutuste läbiviimiseks, sooviti uuendusi kaasa haarati sellesse kogu maailm. 14. juulil 1789 Bastille' vallutamine, selle kindlusvangla maatasa lõhkumine ning järgnenud massiliikumine suunas tavatinimeste mõttemaailma peagi eitama kõike, mis pärit varasemast minevikust. Viha alla sattusid kõrgfeodaale ja tollaseid kuningaid kujutavaid kunstiteoseid ning valitsejate säilmeid. Uue usuindi otsingud seadsid ohtu kirikud ning katedraalid, toimuma hakkasid suured hävitustööd, mille käigus hävitati ka paljud skulptuurid ja ehitised. Üritati ka uuendada igapäevaelu ja murda sellega vana korra väliseid avaldumisvorme
Alustas läbirääkimisi AR-iga, tühistas erakorralise seisu ja vabastas vanglatest poliitisised vangid. Ajatollah Homeini Rahvaülestõusu juhtinud Pariisi usujuht. Saddam Hussein - 1979 sai Iraagi presidendiks. Kuulus Sunniitide hulka. 2003a kukutasid USA väed koos liitlastega ta valitsuse, kuid rahu see iraagile ei toonud. Yasser Arafat PVO asutaja ja juht. Juan Peron Argentiina diktaator. Viis läbi palju reforme. Peronism - Peroni õpetusel põhinev massiliikumine. Salvador Allende Tsiili president, sotsialist. Püüdis ellu viia sotsialistlikku poliitikat, riigistades tööstusettevõtteid ja panku ning teostades maareformi. Augusto Pinochet kindral, hiljem Tsiili diktaator, kehtestas riigis autoritaarse diktatuuri. Asuti turumajanduslikke ümberkorraldusi tegema. Mõisted! Mauism Mao Zedongi ideede põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund. Suur hüpe kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga.
aastal õppis ta, kuidas Alpides sõda pidada. Tema poliitiline teooria põhines fasismil ja natsionaalsotsialismil Esimene presidentlus 1946, teine 1952, Kolmas 1973 (kestis natukene üle aasta) Suri 1. juulil 1974 Maria Eva Duarte de Peron Kohtusid 1944 Abiellusid 1945 Oli populaarne vaeste hulgas Aitas mehel võita populaarsrust tööliste ja naiste seas Naised sai Argentiinas valimisõiguse aastal 1947 Sõjajärgne ,,Peronism" Juan D. Peron de la Sosa õpetusel põhinev massiliikumine Unistus oli Argentiina LadinaAmeerika juhtivaks riigiks muuta Peron valiti presidendiks aastal 1946, samal aastal kehtestas riigis diktatuuri Suudeti ellu viia reforme, mis parandasid rahva elu ning teda toetas ka vaesem rahvas. Kestis kuni 1955. aastani, kuni toimus riigipööre ning Peron põgenes Majandus Majandusreform: 1. Takistada maaressursside välisjõududele kätte sattumist, anda need riigile 2. Jagada ressursse ausalt, et ei tekiks liigrikkaid inimesi
Kuivõrd tõi pöörde Prantsusmaa ajaloos 1789. aastal alanud revolutsioon? Bastille' vallutamine 14. juulil 1789, selle kindlusvangla maatasa tegemine ning järgnenud massiliikumine suunas lihtinimeste mõttemaailma peagi eitama kõike, mis pärit minevikust. Viha alla sattusid kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ning valitsejate säilmeid. Uue usuindi otsingud seadsid löögi alla katedraalid kui ka kirikud, toimuma hakkasid suured hävitustööd, mille käigus hävitati ka paljusid skulptuure ja ehitisi. Revolutsiooni käigus üritati uuendada ka igapäevaelu ja murda sellega vana korra väliseid avaldumisvorme. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks
vanameelsed. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari, Poolas sai peaministriks mittekommunist ja uueks presidendiks valiti Lech Walesa, 89 kõrvaldati rahvaliikumise survel Tsehhoslovakki ja Bulgaarai vanameelsed juhid, hakati üles ehitama demokraatiat .Berliini müüri langemine 1989(mi soli sotsalismileeri tugipunktiks, siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida Saksamaal ulatusliku massiliikumine, avati piir Austriaga ning 89 lühkus rahvas müüri, Saksamaa ühines), Lech Walesa(poola poliitik,inimõiguste activist ja kaitsja) & liikumine “Solidaarsus”,liiduvabariikide iseseisvumine.,USA”toetav käsi” ja külma sõja lõpp.Stagnatsioon-majandusilpoliitiline ideoloogia seisak, liikumatus, ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist,sovetiseerimine-NSVL mõju alla sattunud riikide majanduskord muudeti NSVL omega sarnaseks dissidentlus-
näljahäda. Massiliselt iirlasi rändas välja USA-sse. Parlamendireform küll suurendas valimisõiguslike kodanike arvu, kuid jättis töölised endiselt valimisõigusest ilma. Võimule tulnud liberaalid viisid ellu hulga reforme, mis vastasid kaubanduse ja tööstusega hõivatud kodanluse huvidele. Alamrahva, eriti tööliste seas tekitasid need aga pettumust. Suureks probleemiks oli pidevalt suurenev tööpuudus. Rahulolematusest kasvas välja ulatuslik massiliikumine. Londonis asutati tööliste ühinguid, et pöörduda parlamendi poole nõudes üldist valimisõigust ja tööliste olukorra parandamist, nõudmised olid kokku võetud "Rahva Hartas". Selle järgi sai liikumine nimeks tsartism. Parlament lükkas Harta tagasi. Tsartistid korraldasid massimiitinguid ja demonstratsioone, mitmel pool puhkesid vägivalla tõttu ka ülestõusud. Tsartistide tegevuse tulemusel tegi valitsus hulga ümberkorraldusi, nt sätestati 10-tunnine tööpäev.
· 2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal · nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele · arutati rahvuskultuuri olukorda · avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga · Rahvas pooldas pleenumi seisukohti. · aprilli keskel (telesaates "Mõtleme veel") sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar · aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks) · 16. novembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selles dokumendis: · Eesti seadused kuulutati ülimuslikus (=kõrgemaks, tähtsamaks) NSV Liidu seaduste suhtes.
· Inimeõiguste eest võitleja, Vadav Havil sai presidendiks. · Hakati üles ehitama demokraatiat. · Vanameelsete kõrvaldamine. Rumeenia · Rahvaülestõus. 1989 a. · Ceausescu arreteeriti ja mõisteti hukka. · Moskva sõjaline abi. Saksa DV · Ulatuslik massiliikumine 1989 a. · Austria piiri avamine · Honeckeri tagasiastumine · Berliini müüri lõhkumine · Saksamaa ühinemine Jugoslaavia · Rahvarahutused 1991 1992 a · Riik lagunes
Kuidas mõjutas Prantsusmaa 1789-1815 Euroopat ja maailma? Euroopat ja maailma on väga palju mõjutanud 1789. aastal 14. juulil Bastille vallutamisega alguse saanud Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis 10 aastat. Seda peetakse piiriks uue ja uusima aja vahel, tehti lõpp privilegeeritud seisustele ning levisid uued põhimõtted. Kultuuri mõjutas väga Bastille vallutamisele järgnenud massiliikumine, mis suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis pärit minevikust. Suurt viha, mis vana korra vastu oli, said tunda eelkõige kõrgfeodaale ja kuningaid kujutavad kunstiteosed. Kannatada said Notre-Dame´i katedraal ja ka St. Denis´e katedraal. Hävitustöid saatsid korda nii üksikisikud kui ka linnaosade kohalikud võimuorganid. 1790. aastal moodustati Monumentide Komisjon, mille tegevust jätkas 1793. aastal Kunstide Ajutine Komisjon.
1989.a. Presidendiks sai Vaclav Havel, hakati üles ehitama demokraatiat. Ceausescu nõudis Moskvalt sõjajõu kasutamist, kuid kasutult. RUMEENIA Vallandus rahvaülestõus. Ceausescu ei suutnud seda maha suruda, seejärel ta arreteeriti 1989.a. ning hukati. Ei mindud kaasa uuenemisprotsessiga. SAKSA DV Ulatuslik massiliikumine. 1989.a. Honeckeri tagasiastumine ja Berliini müüri lõhkumine. Kahe Saksamaa ühinemine. S. Milosevic tahtis luua SuurSerbia riiki. 1990.a. JUGOSLAAVIA Lagunes Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, 1991. Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. 1992.a.
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon! Bastille´ oli vallutatud, kindlusvangla maatasa tehtud ning suur massiliikumine suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis oli toimunud. 14. juunil 1789. aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See sündmus andis tervele maailmale palju. Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon! Bastille´ oli vallutatud, kindlusvangla maatasa tehtud ning suur massiliikumine suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis oli toimunud. 14. juunil 1789. aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See sündmus andis tervele maailmale palju. Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus
likvideerimise kokkuleppele. Interliikumine - Eestis 1988-1991 tegutsenud Nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. Perestroika - 1980.a algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte NSV Liidus. Augustiputs - 1991.aastal Nõukogude Liidus korraldatud vanameelsete riigipöördekatse Rahvarinne - suurim koduanikualgatuslik poliitiline massiliikumine ENSV-s perestroika toetuseks Eestimaa Laul - suurim Tallinna lauluväljakul korraldatud massiüritus septembris 1988 Lennart Meri - Eesti Vabariigi välisminister 1991.aastal, hilisem Eesti Vabariigi president Suveräänsus deklaratsioon - 16.novmebril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument Edgar Savisaar - rahvarinde idee autor ja IME programmi üks algatajest Karl Vaino - EKP esimene sekretär kuni aastani 1988
koloniaalvõimude vastu. Näiteks kestis kaua aega relvavõitlus Prantsusmaale kuulunud Alseerias ja Portugalile kuulunud Angolas. Mõnes riigis, näiteks Angolas ja Mosanbiigis, said võimule kommunismimeelsed. Ensamikus vabanenud riikides olid võimul diktaatorlkud reziimid. 2.Iseloomusta LadinaAmeerikat 20.saj. II poolel Neil olid väga suured välisvõlad ning ülekaalus oli uimasti tootmine. Peronism ehk massiliikumine, mille järgi Argentiina pidi valima kapitalismist ja kommunismist erineva tee ja saama LadinaAmeerika juhtivaks maaks. 3. Kirjelda Pakistani riigi kujunemist. India rahva pikaajaline iseseisvusvõitlus Briti koloniaalvõimu vastu kandis vilja 1947, mil Londonis võeti vastu otsus jaotada India impeerium usu põhjal kaheks dominiooniks hindu usklikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. 4.Kirjelda Iisreli riigi kujunemist.
juhtimisel, toimus 1. ja 2. aprillil Toompea lossis tolleaegses Eesti NSV Ülemnõukogu istungite saalis. Ametlikult kandis ettevõtmine nimetust Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenum ja selle eesmärk oli loovliitude osa arutamine NLKP XXVII kongressi otsuste täitmisel ja XIX üleliiduliseks parteikonverentsiks valmistumisel. 12. Rahvarinne- oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis. Rahvarinde esialgne eesmärk oli Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine. 13. Balti kett- Balti riikide rahvarinnete organiseerimisel moodustati enam kui 600 kilomeetri pikkune inimkett nn Balti kett TallinnRiiaVilnius, milles osales ligikaudu 2 miljonit inimest. 14. Sametrevolutsioon- Tsehhoslovakkias oli 1987. aastast alates toimunud meeleavaldusi, kuid need aeti alati laiali
aastateni pea kõikides LadinaAmeerika riikides. Sõjaväelaste diktaatorlikud valistused(hundad) üritasid riigis ümberkorraldusi teha. Nad lubasid pärast korra loomist taastada demokraatia, kuid lubaduse täitmiseks läks kaua aega ja võimu ei loovutatud sugugi vabatahtlikult. Peronism Argentiinas Reformimeelse rahvusliku liikumise eredaks näiteks on Argentiinas laialdast toetust leidnud peronism e. Kindral Juan D. Perón de la Sosa õpetustel põhinev massiliikumine. Tema unistus oli see, et Argentiina muutuks LadinaAmeerika juhtuvaks riigiks. Pärast Perón'i presidendiks saamist kehtestas ta diktatuuri, ning lõi 9 aasta jooksul palju reforme, mis parandasid inimeste eluolu. Pärast ekspordihindade langemist muutus majanduslik seis halvemaks ja korraldati riigipöörde, millega president kukutati ja sunniti maalt põgenema. Tagasi demokraatia teele said argentiinlased pärast 1982. aastal
juhtimisel, toimus 1. ja 2. aprillil Toompea lossis tolleaegses Eesti NSV Ülemnõukogu istungite saalis. Ametlikult kandis ettevõtmine nimetust Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenum ja selle eesmärk oli loovliitude osa arutamine NLKP XXVII kongressi otsuste täitmisel ja XIX üleliiduliseks parteikonverentsiks valmistumisel. 12. Rahvarinne- oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis. Rahvarinde esialgne eesmärk oli Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine. 13. Balti kett- Balti riikide rahvarinnete organiseerimisel moodustati enam kui 600 kilomeetri pikkune inimkett nn Balti kett TallinnRiiaVilnius, milles osales ligikaudu 2 miljonit inimest. 14. Sametrevolutsioon- Tsehhoslovakkias oli 1987. aastast alates toimunud meeleavaldusi, kuid need aeti alati laiali
reformid pettumust. Lõpuks kasvas pettumus ulatuslikuks massiliikumiseks. Londonis hakati asutama erinevaid tööliste ühinguid. Oma nõudmistega otsustati pöörduda parlamenti, mis olid kokku võetud ,,Rahva Hartas". Sooviti uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel. Kuigi kokku koguti üle miljoni allkirja, lükati Harta tagasi. Seejärel alustati massimiitingiud ja demonstratsioone. Mõnel pool kasvasid need ülestõusudeks. Massiliikumine vaibus 1840. lõpus kui valistus tegi hulga ümberkorraldusi, näiteks sätestati 10-tunnine tööpäev. Arutluse eesmärk oli välja selgitada, kas Euroopa oleks pidanud 19. sajandi Inglismaast eeskuju võtma. Minu arvates mitte, kiusati taga katoliiklasi ja inimeste elu oli raske, et midagi saavutada pidi kasutama kõige halvemaid meetodeid.
26. detsember 1991 - Nõukogude liidu laiali saatmine. Lambisem: Laulev revolutsioon - poeetiline ühisnimetus aastatel 1988-1991 Eestis toimunud rahvuslikele massimeeleavaldustele, kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. Eesti Muinsuskaiste Selts - esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon ENSV- s. Trivimi Velliste - EMS esimees. Eesti Rahvarinne Perestroika Toetuseks (Rahvarinne, RR) - suurim kodanikualgatuslik poliitiline massiliikumine ENSV-s perestroika vastu. IME - majandusprogramm, mille eesmärk oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele, kaugem siht aga Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Edgar Savisaar - Rahvarinde idee algataja, IME programmi üks algatajatest. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) - Esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei ENSV ning kogu NSV Liidus
c) Nõukogude Liit vähendas kontrolli IdaEuroopa sotsialistlikeriikide üle d) Nõukogude Liit lõpetas sekkumise Afganistaani sõtta 6. Nimeta idabloki lagunemise põhjused! Nõukogude Liidu mõju vähenemine Varssavi lepinguorganisatsioon Nõukogude vägede riikidest välja viimine plaanimajandus + majanduslik allakäik massiliikumine 7. Missugused sündmused toimusid Eesti Vabariigi taasiseseisvumise käigus? 1986-1987 nn fosforiidikampa, st protestiliikumine Virumaale kavandatava fosforiidi kaevanduse vastu 1987 august MRPAEG loomine eesmärgiga tuua päevavalgele MRP salajase lepingu
Aprilli algus toimus Toompeal loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, esitati hulk nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonna tegevusele. Pleenumis kõlanud nõudmisi toetas ka rahvas . Aprilli keskel (telesaates "Mõtleme veel") sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar. Aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks). 16. Juunil vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Tema asemele sai tagasi kutsutud Vaino Väljas, kelle kandidatuuri toetas M. Gorbatsov. Juhtkonnavahetus parteiladvikus leevendas pinget, mis oli tekkinud ühiskonnas.
Parempoolsed parteid esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve; toimetuleku ja käekäigu eest peaks vastutama inimene ise; vabadus, konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas moodustavad parempoolsete peamised ideaalid. Tsentriparteid parteid, mis mõnes küsimused kalduvad vasak ja mõnes parempoole. Rohelised poliitika kujundamisel lähtuvad loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Ühiskondlik massiliikumine tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus. Ametiühing tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon. Tavapärased nõudmised väärikas palk, õigus puhkusele, seadusega sätestatud tööaeg, tervislikud töötingimused ja tööohutus. Sotsiaaldialoog läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja ettevõtjate vahel. Kodanikuühendus välja kasvanud tavakodanike probleemidest hariduse, kultuuri edendamine Kodanikuühenduse on kolm
· aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal 1) nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele 2) arutati rahvuskultuuri olukorda 3) avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga (parteijuht Karl Vaino, Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul) Rahvas pooldas pleenumi seisukohti. · aprilli keskel (telesaates "Mõtleme veel") sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar. · aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks). · juunis toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas: EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada
diskussioonina.Laulev revolutsioon hõlmab aastail 19871988 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud sündmusi, mille eesmärk oli uutmine, avalikustamine, Isemajandav Eesti ja liidulepingu alusel Nõukogude Liidu koosseisu astumine.Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta.Rahvarinne -Eestimaa Rahvarinne (ERR), ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks, hiljem Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks Leedu Sjdise, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahvarinde ning Balti Nõukogu algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti. Balti keti toimumise ajaks valiti Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäev, et demonstreerida oma hoiakut selle pakti suhtes.Kuuesajal kilomeetril ligi kaht
Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. 14) ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates. Eesmärk Eesti Vabariigi taastamine. 15) Rahvarinne kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. 16) ENSV suveräänsusdeklaratsioon Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega 16. novembril 1988 vastu võetud dokument, millega kuulutati Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. 17) Kodanike Komiteede Liikumine (Eesti Kongress) Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24. veebruaril 1990. 18) Balti kett 23
majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. India Rahvuskongress- India Iseseisvuse eest võidelnud massiliikumine, mida juhtisid mitu põlvkonda perekond Gandhi LAV- üks edukamaid Aafrika riike, mille elanikkond moodustab 5% Aafrika elanikkonnast ning on väga rikas riik tänu oma maavarade ja asukoha tõttu. Apartheid- rahvastiku jaotamine rassilise tunnuse järgi. Afrikandrid ehk buurid- Hollandi kolonialistide järeltulijad LAVs. Aafrika Rahvuskongress- Aafrika põliselanike huvide kaitseks loodus poliitiline organisatsioon
Fosforiidikampaania - 1987.a toimunud NSVL kampaania hakata Virumaal kaevandama fosforiiti, mis oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning uue migratsioonilaine Eestisse* Laulev revolutsioon 1988 a kevad-suvel Eestis toimunud sündmused, mille tulemusena toodi taas välja rangelt keelatud sinimustvalge eesti lipp, millest sa vabadusvõitlust innustav sümbol* Rahvarinne - Kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis* Balti kett - 23. augustil 1989 Nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi kulgevat katkematut inimketti. Demonstreeriti oma hoiakut Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise suhtes * Sametrevolutsioon Tsehhoslovakkias toimunud meeleavaldused ja hoiatusstreigid, mille tulemusega oli valitsus kohustatud alustama läbirääkimisi
Võim läks kommunistide kätte. See võit tugevdas kommunistide positsioone kogu maailmas. Teise maailmasõja järel laienes demokraatia. Poliitilises elus sai osaleda ühe rohkem inimesi. Sõjakogemus aitas mõista, et demokraatiat tuleb kaitsta. Riigivalitsemine ja erakondlik süsteem muutus stabiilsemaks. Võimule tulid konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Näiteks Kreekas üritasid kommunistid relva jõul võimu haarata, kuid said kodusõjas lüüa. Suurenes massiliikumine ning ametiühingute mõju. Ametiühingud nõudsid valitsuselt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning saavutasid silmapaistvat edu. Demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan aitasid riikidel taastata oma majandust. Arengu tulemusel jõuti heaoluühiskonda, kus inimeste elu on sotsiaalsete tagatiste ja riiklike abiprogrammide toel kindlustatud. Eesmärgiks on võrdsete võimaluste tagamine kõigile
ühiskonna uuenemisprotsessi.Pleeniumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale,esitati hulk nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonna tegevusele.Loominguliste liitude ühispleeniumil kõlanud nõudmisi toetas ka rahvas. *Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks-EestimaaRahvarinne(ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks) (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis. 13. aprillil 1988, Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati kuidas rakendada kodanike initsiatiivi avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1.- 2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. Oktoobris-novembris koguti
veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal 1) nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele 2) arutati rahvuskultuuri olukorda 3) avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga (parteijuht Karl Vaino, Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul) Rahvas väga toetas pleenumi seisukohti · aprilli keskel (telesaates "Mõtleme veel") sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar · aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks) · 16. juunil määrati Karl Vaino asemel EKP juhiks Vaino Väljas · 17. juunil toimus u. 150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna Lauluväljakul · augustis loodi ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. See oli esimene poliitiline erakond Eestis (peale EKP)
Tsehhoslovakkia. Vene tsaaririigi kokkuvarisemine avas tee Poola, Leedu, Eesti, Läti ja Soome iseseisvumisele. Suurbritanniast eraldus Iirimaa. Vene revolutsioonid: 1917. aasta alguseks oli sisepoliitiline kriis Venemaal saavutanud haripunkti. Veebruaris tekkisid häired Petrogradi varustamisel leivaga. Pealinnades vallandusid massirahutused: streigid, miitingud, demonstratsioonid. Tsaarivalitsus püüdis algul rahvast rahustada ja seejärel sõjaväe jõuga maha suruda. Kuid massiliikumine oli selleks ajaks kontrolli alt väljunud, kasvades üle revolutsiooniks. Rahutused panid tegutsema erinevad poliitilised jõus. 12. 03 loodi tsaarivalitsuse asendamiseks Riigiduuma komitee. Loodi ka Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Moodustati Ajutine Valitsus. 15. märtsil loobus Nikolai II troonist oma venna Mihhaili kasuks, ametisse asus Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. Järgmisel päeval loobus Mihhail troonist ja sellega lõppes Romanovite dünastia Venemaal
Iirlased asutasid katoliikliku Assotsiatsiooni, see kujunes mõjuvõimsaks, kuid Iirlased tahtsid ka iseseisvust ning parlamendi taastamist. 1840 tabas Iirimaad näljahäda, sellele lisandus ka massiline elanike väljaränne, eriti USAsse. Tsartistid ja nende uuendused Tsartistid soovisid uut parlamendireformi üldise valimisõiguse asemel. Selleks koguti üle miljoni allkirja, kuid parlament lükkas selle tagasi. Mitmel pool puhkesid ülestõusud. Massiliikumine vaibus alles 1840' lõpus. Nende tegevuse tulemsel tehti ka hulga ümberkorraldusi, nt sätestati 10-tunnine tööpäev. 4. Kunst: kunstistiilid ja neile iseloomulikud tunnused, kunstnikud (David, Ingres, Friedrich, Canova) ja nende teosed. Kunstistiilid ja neile iseloomulikud tunnused : Klassitsism - lihtsus, selgus, puhtad riimid, lihtsad rütmid. Sünnimaa - Prantsusmaa, seotud revolutsiooniga, kajastab ümberkorraldusi ühiskonnas,
Saientoloogide enda kinnitusel tuleb aga pidada demokraatiat ohustavaks just püüdeid kasutada nende vastu riigi repressiivaparaati. USA-gi peab Saksamaa käitumist kõige ehedamaks tagakiusamiseks. Et teised riigid pole saientoloogide suhtes niisugust närvilisust üles näidanud, peitub Saksamaa allergia paljude meelest lihtsalt riigi minevikus: võimud tahavad juba eos lämmatada kõike, millest võiks kujuneda natse meenutav demokraatiavastane massiliikumine. Isegi kui haakristi asendab E-mõõdiku värelev andurnool. Tom Cruise kui ususümbol •• Näitleja teravad ütlemised psühholoogia vastu ning järjekindel saientoloogia propageerimine on teda viinud mitmesse konflikti. Väidetavalt teenis tema film “Mission: Impossible III” just Cruise’i saientoloogiliste tõekspidamiste tõttu 150 miljonit dollarit vähem. Aasta tagasi pani ta aga maailma meelelahutusmeedia taas
õiglust ja võrdsust.Rikkamad maksavad rohkem makse.Parempoolsed(reformikad,Isamaa-,Res Publica liit(IRL)) esindavad jõukamaid,ettevõtlusega tegelejaid.Nende arust peab inimene ise vastutama elu eest.Parempoolsete ideaalid:vabadus,konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas.Tsentriparteid pehmendavad ideoloogilisi vastuolusid stabiliseerides ühiskonna kahe poole vahel. Eestis on Rahvaliit(seisab põllumeeste huvide eest).Ühiskondlik massiliikumine tekib vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus. (sõjavastased,naisõiguslased,sõjavastased).Pärast kriisi lahenemist see taandub.Sellisest liikumisest võib tekkida partei.(keskerakond tekkis 1980.ndate rahvaliikumisest.).Veel on poliitika kujundamisel tähtsad ametiühingud.Ametiühing-mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine
Iroonia aga oli selles, et linn oli saanud 1951.aastal uue ja ühiskondlikult progressiivse arhitektuuri preemia. Tekkimise põhjused Postmodernismi tekke põhjusteks võib lugeda näiteks tüdimust labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematust kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Varemgi oli juhtunud, et üks kunstiline äärmus sünnitab teise. Lisaks kunstisisestele põhjustele tuleb arvestada ka ühiskondlikke põhjusi. 1968.aastal oli radikaalne massiliikumine ummikusse jooksnud ning 1970.aastail hakkas vasakpoolne ideoloogia mainet kaotama, eriti noorte hulgas. Hipide asemel said trendiks yuppie´d. Tugevnesid konservatiivsed meeleolud. 1973.aasta naftakriis teavitas esmakordselt laiemat avalikkust sellest, et maakera ressursid on tegelikult piiratud. Ilmselt nõrgendas see modernistlikku progressiusku ja toetas konservatiivsust. Tunnused Postmodernistlikule kunstile on omane pastissi kasutamine(teos, mis teadlikult jäljendab kas teist
- Mõisted: välisjulgeolek, reservarmee, kaitsejõud, kaitsevägi, kaitseliit - Kaitseväe ülesanded - Sõjaväekohustus kas peaks olema või mitte 11) Eesti Vabariik rahvusvahelistes organisatsioonides (õpik lk 180-183, TV ül 145) - ÜRO - Euroopa Liit - NATO 3. Kodanikuühiskond 1) Kodanikukultuur (õpik lk 85-89; TV ül 71-72) - Mõisted: erakond, ühiskondlik massiliikumine, ametiühing, sotsiaaldialoog, streik. - Erakonnad: parempoolsed ja vasakpoosed erakonnad, erakondade tegevuse eesmärgid, erakonna liikmeks astumine - Ametiühingud: tegevuse eesmärgid, nõudmiste esitamise meetodid, liitudesse koondumine. 2) Kodanikualgatus (õpik lk 90-93; TV ül 73-76) - Mõisted: kodanikuosalus, kodanikualgatus, kodanikuühendused. - Kodanikualgatuse eesmärgid ja võimalused.
sektori tugevdamine. 1950. a-te majanduslikud raskused aitasid kaasa Peroni populaarsuse vähenemisele ja ta kukutamisele 1955. 1955-58 oli võimul kindral P. Aramburu, 1958-62 leppimatute radikaalide esindaja A. Frondizi. Viimane taastas dem. Vabadused ja alustas suhtelmist sotsiaal. Riikidega, läks aga a-st 1959 koostööle USA ja sisereaktsiooniga (Argentiina KP keelustamine 1959), mis hõlbsustas 1962 tema kukutamist peronistide tugevnemist kartva armee poolt. Massiliikumine ei võimaldanud äärmuslikel parempoolsetel sõjalist diktatuuri kehtestada. 1963 valiti presidendiks Kodanlik.Radikaalse Rahvaliidu esindaja A. Illia, kes aga kukutati sõjalise pöördega 1966. Parteidest (u.60) on tähtsamad Kodanlik-Radikaalse Liidu lõhenemisel 1957 tekkinud Kodanlik-Radikaalne Rahvaliit (konservatiivsema suunitlusega) ja Leppimatute Kodanlik- Radikaalne Liit (radikaalsema suunitlusega), nende kõrval konservatiivne Argentiina Rahvaliit Ja Kristlik-Dem. Partei
Uus algus oli oodatud, aga ka hirmutav. Kõlapinda leidis ka Nietzsche õpetus Dionysosest: 'tragöödia sünd vaimust', mida samastatakse veneliku stiihiaga. Poetiseeriti dionysoslikku - tundelist, joovastuslikku. Olulised olid ka erinevad antinoomiad, nt kaos ja kord, aga Nietzsche ei kandnud neid üle ajaloole nagu venelastel kombeks oli (Dionüüsosliku ja apollonliku antinoomia kannavad Ivanov ja Merekovski üle Ida ja Lääne vastandusele.), samuti puudub tal dionüüsosliku paatose massiliikumine. Nietzsche oli pigem individualist, luges masse nõrkade pelgupaigaks ja kohati isegi hoiatab masside eest. Räägitakse Venemaast kui noorest kultuurist ja vaevamata kultuurimälust. Näiteks veel Bloki "Humanismi häving" väidab, et 19. sajandiga lõppevat humanismi ajastu, viimasteks kandjateks nimetab Goethet ja Schillerit. Lõpu kuulutajaks olevat Wagneri muusika, millega iseloomult seostub vene revolutsioon (sügav, ürgne, massiline). Iga revolutsiooni põhiaspekt olevat pöördumine
ettepanekutega. Nõuti, et Eestis tuleks üle minna isemajandamisele, nõuti seda, et avalikustamist tuleks süvendada, et rahvusteadused peaksid olema prioriteediks, nõuti, et küüditamine tuleb ebaseaduslikuks kuulutada, nõuti, et immigratsiooni tuleb tõkestada, nõuti ka kultuurielu detsentraliseerimist. Viimane kujutas seda, et loominguga tegelevad inimesed üritasid välja tuua valupunkte. 88 aasta 13 aprillil käidi välja idee Rahvarindest. RR see pidi olema massiliikumine perestroika toetuseks. Vähemalt esialgu iseseisvumisest juttu ei olnud. Üle Eesti tekkisid erinevates asustustes RR tugigrupid. Eesti eeskujul samalaadsed liikumised tekkisid ka Lätis ja Leedus, kus Leedus kandis nimetust Sajudis ning Lätis Tautas Fronte. Järgmisel päeval 14 aprillil toodi Tartus toimunud Muinsuskaitse päevadel välja Eesti lipp. Maid ja Juunit (suve) on nimetatud laulvaks revolutsiooniks. Ühest selgitust sellele on suhteliselt raske. See oli pigem
Partei esimeheks valiti endine poliitvang Lagle Parek. Erakonna eesmärgiks seati okupeeritud ja annekteeritud Eesti iseseisvuse taastamine RR- Rahvarinne (ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks, hiljem Eestimaa Rahvarinne) loodi 1988. Liikumise idee käis välja selle hilisem juht Edgar Savisaar aprillis 1988 Eesti Televisiooni populaarses telesaates. Rahvarinne ei olnud vormiliselt partei, vaid laiapõhjaline rahvuslik massiliikumine. Esimesel tegutsemisaastal toetas Rahvarinne Eestile NSV Liidu koosseisus laiaulatusliku autonoomia andmist. 1989. a asuti toetama Eesti iseseisvust Eesti riigi (nn kolmanda vabariigi) väljakuulutamise põhimõttel. organiseeris aastatel 1988–1991 mitu massiüritust, millest suurim oli kolme Balti riigi rahvarinde korraldatud Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäevale pühendatud Balti kett augustis 1989. c) Laulev revolutsioon: Võimukriis: 1988
· aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal 1) nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele 2) arutati rahvuskultuuri olukorda 3) avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga (parteijuht Karl Vaino, Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul) Rahvas pooldas pleenumi seisukohti. · aprilli keskel (telesaates "Mõtleme veel") sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar · aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks) · juunis toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas: EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid ning rahva kasvanud rahulolematust senise
pleenum (kirjanike-, kunstnike-, kinoliit jne). Toimusid kõned jms. Taheti juhtkonna väljavahetamist jms. Oluline on see, et KADUS TSENSUUR ajakirjanduses. Hakkavad mõjutama kujunevat meelsust. I korda väljas ka sinimustvalge lipp. < Tartus Edgar Savisaar kuulutas välja uue liikumise RAHVARINNE (registreeritud kui 'Rahvarinne Perestroika Toetuseks'). Muutus massiliikumiseks, kaasas inimesi, ettevõtteid jms. Lõppeesmärk oli ISESEISVUMINE. Sellega algab massiliikumine. Kriis jõuab EKPsse.Tekivad rahvuskommunistid (Ilmar Toome), on kommunistid, kuid ka rahvuslased. Kogu kriitika suunatud Karl Vaino vastu, kardeti plahvatusliku olukorra tekkimist. Sõideti Moskvasse, et veenda neid EKP juhtkonda väljavahetama. Korraldati EKP pleenum, kus K. Vaino eemaldati ja Vaino Väljas sai uueks Keskkomitee I sekretäriks. 1988 ka 'laulev revolutsioon' 17. juuni Lauluväljaku miiting (NLKP konverentsi delegaatide ärasaatimiseks) 11
likvideerimine. Eesti Muinsuskaitse Selts- 12. detsembril 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo- objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja teabe levitamine. ERSP- oli Nõukogude Eestis 20. augustil 1988 asutatud rahvuslik erakond, üks esimesi mittekommunistlikke parteisid Nõukogude Liidus Rahvarinne- poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993 „Eestimaa laul“- oli laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi, mis toimus 11. septembril 1988 Tallinna lauluväljakul Interliikumine- oli Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine Suveräänsusdeklaratsioon- 16 november 1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes
valismaalt. Venemaal on nö kaks venemaad: Esimene suund Moskva ja Peterburg Ülejäänud venemaa. Kui kõrvutada nüüd Moskvat ja Eestit, siis Eestis oli ilmselge maha jäämine. Kõik seisnes partei aparaadi taga, kes olid valmis ootama ja laveerima ! Kui ei oleks toimunud stiihilised massiliikumised, siis poleks neid uuendusi ka vastu võetud. Esimene arvestatav ja võitnud rahva liikumine Eestis: Fosforiidisõda 1987. Kõne alla tulid uued kaevandused see sama massiliikumine kukutas Karl Vaino ja tema asemele tuli tollane suursaadik Vaino Väljas toimus võimu vahetus. Lätis 1986 Teha Daugapilsi kõrvale uus elektrijaam, olgugi et oli üks juba olemas. Teine idee oli plaan ehitada Metroo, tollel ajal vaadati seda teise pilguga, et tuuakse kohale muulasi, et ehitada Metroo. Leedus 1986 Tsernobõli tuumaelektrijaama katastroof. Pärast seda kui Balti riigid olid vastu võtnud enda deklaratsioonid, siis läks lahti teistel NSVL
puudutavale ideedekogumile et meedia on potentsiaalne vahend avalikkuse valgustamiseks, teadmiste täiendamiseks ning uut institutsioonide, universaalse koolituse , avalike raamatukogude ja .rahva hariduse edendamiseks .Meediat süüdistatakse ja temalt oodatakse suuremat panust ühiskonna valupunktide lahendamisse .Algselt tähendas mass lihtsaid inimesi, keda nähti harimatutena, korratute, isegi vägivaldsetena Massiline toetus, massiliikumine, massikäitumine tähistavad suurt hulka koos tegutsevaid inimesi, .kuid on positiivse varjundiga .Massi on defineeritud kui kogumit, milles individuaalsus kaob :Massikommunikatsiooni protsess Laialdane levik ja vastuvõtt - Ühepoolne teadetevool - Asümmeetriline suhe - Impersonaalsus ja anonüümsus - Kalkuleeriv ja turunduslik suhe - Standardseeritud sisu - Auditooriumi iseloomustavad vahelduv koosseis, muutuvad piirid, ebaühtlus, passiivsus,
Kuid 1989. aasta detsembris vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausescu maha suruda, seejärel vihatud diktaator arreteeriti ning hukati koos ta naisega. Ida-Saksamaa oli sotsialismileeri üks olulisemaid tugipunkte ja Berliini muur külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol. Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Ida-Saksamaal 1989.aasta sügisel toimus ulatuslik massiliikumine, kus kümned tuhandes idasakslased suundusid läbi Ungari Läände, sest Ungari avas sama aasta sptembris piiri Austriaga. Selle aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9.novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. See tõi kaasa ulatuslikud poliitilised muudatused ja tekkis küsimus kahe Saksamaa ühinemine. Ühinemine ei olnud üksnes sakslaste endi siseasi, said selle pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud Teise maailmasõja võitjariigid.
Kissingeri läbirääkimiste vahendamist Iisraelis ja Lähis-Idas. Jimmy Carter (James Earl Carter jun. 1924) 1977-1981: moraalist ja inimõigustest lähtuvalt (toetatakse riike, kus USA seisukohast inimõigusi jälgiti ja seal astuti inimeste kaitseks välja, kus ei jälgitud). Väga ebaõnnestunud president. v.a Camp David 1979 Egiptuse ja Iisraeli, kus Egiptus ei rünnanud enam Iisraeli. *NL tungis Afgaani, Carter väitis, et see on ohtlikum hetk Külma Sõja ajal. *Iraan noorte massiliikumine Teheranis- kaks saatkonna töötajate pantvangi võtmist. 2 kriis 1979, kestis 144 päeva. Diplomaandid vabastati alles siis kui Regan võimule tuli. Põhimõtted: inimõigused, relvastuse kontroll ja piiramine. Brežnev ja NL:kommunistlikud ideed, ühtsus maailmas. Parteidele (KP) toetus välismaal. Kümnendi teine pool, osaliselt pingelõdvendus. Miks? Uued relvad, maailma häving (MAD mutually ashuered desruction) Koostöö on võit kõigile. Uued liidrid (Stalin/Truman & Nixon/Brežnev)
annaabi.ee 
