Kas tuleme toime massikultuurita See mis on tänapäeval meie ümber , suured ja väiksemad linnad, tulede kuma ja piiramatu Wifi levik on kõik osa massikultuurist. Inimesed praegusel ajal , 21. Sajandil, kes ei ole osa massikultuurist on justkui eraklikud või on ise teadlikult eemalehoidvad. Massikultuurist eemale hoidmine on väga raske, inimesed elavad üksteisele nii lähedal, tahes tahtmata ollakse massikultuuri osa. Olenemata kas sa loed näiteks viimast Harry Potteri saagat, käid kinos või kuulad raadiot, isegi su töö võib olla osa sellest. Nimelt massikultuuri vastand on eliitkultuur - kultuur mis on mõistetav vaid kitsale inimgrupile. Aga kui palju on olemas inimesi kes ei nõustu üldiste masside arusaamadega ja tõekspidamistega? Julgen väita , et vähe, aga kui ei oleks üldse sellist olemust ja elamismalli kui massikultuur, kas me tuleks toime?
Kultuur(kino, teater, kunst jne) teenisid sageli propaganda eesmärki. Kui suhted muutusid vabamaks segunesid ka kultuurid ja idablokksi algas läänestumine. 4. Kuidas kasutati sporti Külma sõja vastasseisus? Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. 5. Mida tähendab massikultuur ja elitaarkultuur? Too näiteid kummagi kohta. Massikultuur ehk keskmise tarbija maitsele vastav kultuur. Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa. Võimsa reklaami abil kujundas massikultuur inimeste maitset ja selle kaudu ühiskonna moesuunda. Nt. reklaam, raadio, televisioon, näitused, spordivõistlused Massikultuuri vastane oli kõrgkultuur ehk elitaarkultuur. See on rikkamatele ja mõistetav, vaid kitsamale inimeste ringile. Mingid kallid maalid ja alkoholid(vana viski) Õpik lk 130 6
järgnevate minutite jooksul esitan Teile oma kaitsekõne uurimistöö teemal ,, MIS ON KULTUUR JA MILLIST KULTUURI EELISTAVAD KUNDA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTID" SLAID 2. Põhjendus: Me tarbime iga päev kultuuri, ning tegeleme oma hobidega. Kultuur on elu üks osa ja iga üks meist on sellega seotud. Kuna elan väikeses linnas, siis otsustasin uurida millised on Kundas kultuuri tarbimise võimalused ja millist kultuuri tarbivad gümnasistid. Mind huvitas ka see, et kui palju tarbitakse massikultuuri ja kui palju tarbitakse eliitkultuuri. Siin kohal defineeriksin need mõisted ära ka.Massikultuur- Keskmise tarbija maitsele vastav kultuur. Eliitkultuur -kultuur, mis on mõistetav vaid kitsamale inimgrupile. SLAID 3. Eesmärk: Peamiseks eesmärgiks oli teada saada, et millega tegelevad Kunda gümnasistid vabal ajal ja kas Kunda linn pakub neile seda, millega nad tegeleda tahaksid. Seega oli üks eesmärkidest ka teada saada ,et kui mitu gümnasisti peab oma hobidega
Tänu II maailmasõjale järgnenud majanduslikele muutustele toimusid ka suured sotsiaalsed muutused Läänes tekkis heaoluühiskond, mida iseloomustasid kõrge elustandard, sotsiaalse turvalisuse kasv ning pidevalt suurenevad sissetulekud; arenes riiklik haridus-, tervishoiu ja sotsiaalabisüsteem. Inimeste ostujõud oli kõrge, toimus linnastumine, levima hakkasid autod, kodumasinad, televiisorid, tänu millele suurenes pop- ja massikultuuri mõju inimestele hiljem mõjutas ja võimaldas see seksuaalrevolutsiooni, hipi- ja munstanahaliste õiguste liikumist. Muutuvatest vaadetest andis tunnistust juba 1948. a ÜRO poolt vastu võetud Inimõiguste deklaratsioon. Ka NSV Liidus toimus heaolu kasv, kuid sellist taset nagu Läänes siin ei saavutatud. II maailmasõja järel toimunud sotsiaalsete muutuste tagajärjel toimus nihe inimeste mõttemaailmas tänu raadio ja televisiooni levikule tekkis suurem teadmine elust mujal ja
investeerinud siia oma unikaalsust. Oma töös soovin paljastada millised meetodid ja väljendusrikkuse viisid pop-art kunstnikud kasutanud; proovin seda teha nende loominguse eeskujul , ja samuti ka detailselt Pop art fenomeni läbi töö käsitleda. -2- 1. Peatükk: Popkunst 1.1 Ülevaade 1950-60 aastate periood iseloomustatakse nagu kõrgendatud nn massikultuuri huvi aeg, samal ajal tekib üks kõige silmapaistvamaid nähtuste modernismi - pop art kunstivool. Popkunst (inglise Pop-art, populaarne kunst - üldkasutatavate asjade kunst) - neoavangardistliku suuna kujutav kunst, mis on pärit Dadaismi ja Sürrealismi latest. Pop art tekkis esialgu modernistliku kujutava kunstis, ja seejärel erinevates XX s. populaarse kultuuri valdkondades. On Pärit USA, pärast teist maailmasõda, mil Ameerikas tekkis suur ühiskonnakiht inimesest, kes teenivad
Maailma keelte mitmekesisus Maailma keelte mitmekesisus on inimkonna peamisi rikkusi ja iga keele hääbumine on inimkonnale suur kaotus.Iga keel ja murre on omapärane, mis peegeldab omal viisil keeletarvitajate välis- ja sisemaailma. Teiselt poolt hääbuvad suurkeelte survel paljud väikekeeled ja -keelkonnad, kui väikerahvad omandavad suurrahva massikultuuri- ja keele. Samas oleks hea, kui kõigil oleks ühine keel. Siis saaksid kõik inimesed üksteisest aru, tänu millele saaks teiste maade inimestega suhelda vabalt. Veel oleks kindlasti selle üheks plussiks, et ei peaks õppima teisi keeli, et elus hakkama saada.
MASSIKULTUUR Marite Pilv 12e 1. Milline infolevitusvahend oli olulisem 1914 , milline kaasajal ? Raadio oli see infolevitusvahend, mille roll aina suurenes. Enamasti kuulutati Piibli tõde. Kaasajal on olulisem vahend arvuti. Arvutist loed lehte, kuulatakse raadiot ning külastatakse muid veebilehti, kus kohast saab omale vajaliku info. 2. Kas massikultuur toodab tarbijalikkust ? Too näiteid ! Massikultuuri all mõeldakse seda osa, mida massid ise spontaanselt loovad. a) Jah, juba Vana-Rooma vaatemängud olid rahva seas populaarsed ning nendega kaasnesid veel igasuguseid lõbustusi. b) Väga suur osa massikultuuris on ka meedial ( televisioon, raadio, ajakirjad jne...) c) Igapäevane mood, hamburgerid, teksad, ilutooted, erinevad tooted ( pesupulber, hambapasta) d) Olümpiamängud ning muu sport ( jalgpall, korvpall, pesapall, jäähoki jne... )
C Kapitali ja tööjõu liikumine- töötatakse ja elatakse erinevates riikides. Too näiteid Eesti majandusliku, poliitilise ja kultuurilise globaliseerumise kohta A majanduslik- rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud Eesti, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) B poliitiline - esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. C kultuuriline- massikultuuri levik (muusika, kirjandus), inglis keele domineerimine, virtuaalsed kogukonnad, haridus- ja teadusalane koostöö. Positiivne Negatiivne · Uued turud suurenev immigratsioon · Välisinvesteeringud ühekülgne ekspordistruktuur
kalastamine ja küttimine, vähemal määral ka põhja põdrakasvatus. . 1628. aastal rajatud Krasnojarski kindlusasula tõi sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustuse. 18. sajandil algas massiline vägivaldne õigeusustamine. 1930. aastatel andis kollektiviseerimine, paikse eluviisi pealesurumine ja võitlev ateism sölkupi elulaadile ja traditsioonidele saatusliku hoobi. 1960. aastatel võtsid paikseks muudetud sölkupid omaks vene eluviisi ja massikultuuri. Tänapäev Sölkupite elukorralduste muutusega ja nende kohanematusega on kaasnenud tööpuudus ning massiline alkoholism. Internaatkoolides üles kasvanud noored on võõrutatud traditsioonilisest keskkonnast ja tegevusest. allikad et.wikipedia.org/wiki/Sölkupid fennougria.ee/?id=10549 suri.ee/ohuur/slkupp.html VIDEO: https://www.youtube.com/watch? v=kuDqXrBId68 AITÄH KUULAMAST!
kalastamine ja küttimine, vähemal määral ka põhja põdrakasvatus. . 1628. aastal rajatud Krasnojarski kindlusasula tõi sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustuse. 18. sajandil algas massiline vägivaldne õigeusustamine. 1930. aastatel andis kollektiviseerimine, paikse eluviisi pealesurumine ja võitlev ateism sölkupi elulaadile ja traditsioonidele saatusliku hoobi. 1960. aastatel võtsid paikseks muudetud sölkupid omaks vene eluviisi ja massikultuuri. Tänapäev Sölkupite elukorralduste muutusega ja nende kohanematusega on kaasnenud tööpuudus ning massiline alkoholism. Internaatkoolides üles kasvanud noored on võõrutatud traditsioonilisest keskkonnast ja tegevusest. allikad et.wikipedia.org/wiki/Sölkupid fennougria.ee/?id=10549 suri.ee/ohuur/slkupp.html VIDEO: https://www.youtube.com/watch? v=kuDqXrBId68 AITÄH KUULAMAST!
surve, mis püüab säilitada segregatsiooni ehk on olemas institutsionaliseeritud rassism. Eelarvamuste ja diskrimineerimise äärmuslik tagajärg on ettekavatsetud katse tappa tervet inimeste kategooriat. Selline praktika on genotsiid. Kõige tuntum näide on natside tapatalgud, juutide hävitamine. Tänapäeval on genotsiid üsna tavaline mõnel pool Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas, aga ka Lõuna-Euroopas ja Balkanil. 9. Massikultuuri kriitika (konfliktiteoreetiline lähenemine, eliit- ja massikultuur, kultuuri tootmine) Tähtsaim probleem konfliktivaatenurgas on kontrolli küsimus kultuurihegemoonia ja popkultuuri tootmise üle. Popkultuuri elemendid ei ole mitte täielikult spontaansed leiutised, mõned inimesed ja grupid peavad otsustama, mida teha ja kelle jaoks ning missugust maailmavaadet nad kannavad. Samuti on veel teine küsimus: kes otsustab mis on hea ja tõeline?
16-17 sajandi paiku. Enne seda tundsid inimesed kokkukuuluvustunnet nendega kes olid nendega sama religiooni või allusid samale valitsejale. Seoses trükimeedia levikuga hakkasid inimesed kogukonna tunnet tundma nende inimeste suhtes, kes lugesid nendega samas keeles. 5 Sissejuhatus sotsioloogiasse Massikultuuri analüüs ja kriitika Frankfurdi koolkond (Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt.). Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxi võõrandumise kontseptsioonist. Olid 1960ndatel üliõpilasrahutuste eesotsas. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus ja kriitiline mõtlemine
Maavalla Anarhistlik Liit (M. A. L.; alates 10. maist 1995) Korporatsioon Fraternitas Anarchensis (alates 1. maist 1999) Eesti Anarhistlik Partei (EAP; alates 30. aprillist 2002) PunaMust (alates 24. veebruarist 2006) Punk Punk on individualistliku anarhismi alaliik mis väljendub muusika, filmikunsti, kirjanduse ja kujutava kunsti kaudu. Eestis kujunes punk 1970. aastatel. Kuna punk on ideoloogiliselt ühiskondlike normide, võimu ja massikultuuri vastu, oli Eesti pungi kriitika peamiseks sihtmärgiks nõukogude kord. Ehkki tavaliselt piirdus noorte mässulisus väljakutsuva käitumise ja gräfititega, leidus punkarite hulgas ka veendunud anarhiste ja vabadusvõitlejaid. Levisid mitmesugused vaated: seksuaalne vabadus, patsifism. Tähtsad tegelased Mihhail Aleksandrovitš Bakunin(30. 05. 1814 – 01. 07. 1876) „Vabadus ilma sotsialismita on privileeg. Sotsialism ilma vabaduseta on türannia".
Eri ajastutel, eri piirkondades võib olla kõigil oma popkultur. 1. Kultuuriuurimine ' Mõistmaks populaarkultuuri ühiskondlikku tähendust tänapäeval, tuleb uurida, kuidas arusaam massikultuurist popkultuuri aja jooksul määrtaletud. Massikultuuri funktsioonid on olnud vastvalt ajastule erinevad: tänapäeval peamiselt meelelahutuslik, kuid samas on see endiselt ka mõjutamisviis. 1930. Aastatel kasutati seda lausa massipropaganda edastamiseks. Massiühiskond koosneb automiseeritud inimestest-inimestest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalsed uhted teiste inimestega. Rahvakultuur- rahva enda loodud, sõltumatu ning peegeldab inimeste endi kogemusi. Ehedalt
· riigid annavad üha enam osa õigustest rahvusvahelistele organisatsioonidele nagu ÜRO, WTO,EL, NATO, IMF ja Maailmapank Kultuuri valdkonnas · erinevate maade äri- ja tarbekultuuride lähenemine · suhtluses lai inglise keele kasutamine · info saamiseks Interneti kasutamise suurenemine · Ameerika filmide, teleülekannete ja programmide levik üle maailma · rahvusvahelise turismi kasv Globaliseerumist iseloomustab massikultuuri levik kohaliku kultuuri hääbumise arvelt. Kasvanud on rahvusvaheline kultuurivahetus. Globaliseerumise mõõtmine · Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne
Inglise keele lai levik on ülemaailmne, see keel on paljudes riikides emakeeleks ning on kujunemas teiseks emakeeleks terves maailmas. See on kõige rohkem levinud keel, mida kasutatakse peaaegu igal pool. Inglise keel populaarsusust mõjutab ka kool; väga paljudes koolides õpetatakse inglise keelt ning sooritatakse ka kohustuslik riigieksam. Paljudele töökohtadele kandideerides on oluline võõrkeelte oskus. Massikultuuri levimise areng toimus vaikselt kuid on jõudnud suurel hulgal mõju avaldada. Inimesed tarbivad massiliselt ühesugust kaupa ning sarnanevad üksteisega. Näiteks eelistatakse välismaiseid toite ning võetakse üle teiste maade kombed, nii aga jääb oma kultuuripärand tahaplaanile. Nii võib juhtuda näiteks läänemeresoome keelkonna rahvastega, kelle kõnelejaskond hakkab järjest vähenema. Selle lõpptagajärjeks on kultuuri osa kadumine ning keele unustamine.
praktika. Eelarvamused ühiskonnas viivad sageli diskrimineerimisele ja diskrimineerimine omakorda tugevdab ühiskonnas valitsevaid eelarvamusi. Institutsionaliseeritud rassism: kui diskrimineerimine kuulub normide käitumis struktuuuri,pole individuaalne, on tegemist rassismiga. Eksisteerib alati sotsiaalsel survel, hoolimata sellest,mis sina ise arvad. Ettekavatsetud katse tappa tervet inimste kategooriat kui sellist praktikat nim genotsiidiks. 9. Massikultuuri kriitika (konfliktiteoreetiline lähenemine, eliit- ja massikultuur, kultuuri tootmine) (257259). Massikultuuri kriitika: väidetakse,et massikultuur esiteks apelleerib kõige madalmale maitsele; teiseks loob tegelikkusest väärarusaamu ja tuhmistab mõtlemist; kolmandaks korrumpeerib eliitkultuuri standardeid, pkkudes kiiret kuulsust ja vara neile, kes püüavad meeldida massidele; neljandaks ei olegi tegelikult kunst kuna teda luuakse ainult kasusaamise eesmärgil.
· maastrichti lepingu kohta oli küsimus, et millele ta aluse pani? Euroopa liidule pani aluse 1992 · milleks on vaja suurt aju? Et saada aru teistest inimestest ja et neid meelde jätta · kõrge intellekti kohta oli küss? Elusa lihatoidu kättesaamine eeldab seda... · mis on geograafiline determinism? Geograafiline asukoht mõjutab ühiskonda oluliselt · milline väidetest käib kultuuri kohta: kultuur kui blabla, kultuur kui blabla.. seal olid kõik õiged · massikultuuri kohta oli küss? Massiline toodang, ebatraditsonaalne, populaarne, kommertslik, ühtlustunud · kes on politoloog? Poliitiku perearst, järelvalvab ja annab nõu · milles seosneb demokraatia? · millest tuleb korruptsioon? Soov teisi ära kasutada, võim · mis oli levinud enne 60ndaid euroopas? V:esindusdemokraatia · oligarhia raudse seaduse kohta oli küs? Esineb kõikides mitte-dem parteides · sorokini meelelise tsükli kohta? Materiaalne, käega katsutav
Sain aimu sellest, et inimesed tegelevad igasuguste asjadega, mida ei oskaks eales ette kujutada. Noorte hobid on erinevad ja mõned neist tekitasid huvi sügavamaks uurimiseks. Kuigi on ka palju tegevusi, mida tehakse massiliselt. Näiteks on ju teada- tuntud tõde, et enim levinud spordialad on Kundas korvpall ja võrkpall. On raske öelda, kas ühtsus noorte seas põhjustab ka sarnasusi kultuuri tarbimise osas, aga valdavalt tarbivad 10-12 klassi noored Kundas massikultuuri. Esmapilgul tundus mulle igav, et vastused olid sarnased ja inimeste eelistused ühe või teise asja suhtes kattuvad. Õnneks sain sellest innustust oma uurimistöö kirjutamisel, ning jõudsin järeldusele, et selle põhjuseks võib olla üksluine kasvukeskkond. Mis on tingitud sellest, et noortel on vähe võimalusi eneseteostamiseks ja oma annete arendamiseks. Muidugi on esmalt kõik inimeses endas kinni,
Saab koguda infot erinevatest allikatest: ajalehtedest, telekast, internetist, raadiost. Kasutatakse vähem loodusressurrse (näiteks paberit, millest tehase raamutuid ja ajalehti), sest nüüd on info paigutatud interneti arhiividesse. Infoühiskonnal on ka väga palju miinuseid, mis minu arust on isegi ülekaalus. Üks suurim puudus seisneb selles, et infot on liiga palju ning inimesed ei suuda eristada vajalikku ebavajalikust. Võrgustik levitab massikultuuri ja tekitab prototüüpe, see avaldub näiteks selles, kui portaalides on pildid saledatest naistest ja kõik noored neiud hakkavad kohe tahtma olla samasugused. Kuna esineb info üleküllasus, siis seda võidakse esitada meile vale või puudulikuna ja see omakorda võib eksitada. Ajalehti ja massimeediat saab mõjutada, see tähendab, et mõnda infot võidakse maha vaikida või hoopis suruda seda jõuliselt peale. Infoühiskond toob paratamatult kaasa ka nutiseadmete laialdase kasutamise
Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi, kuid on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Enamasti õpitakse teiste maade kultuurist või siis võetakse nendelt kultuuri elemente kasutusse. Ulatuslikud kultuurimõjud võivad tekitada teistesse kultuuridesse sissesulandumist ja oma kultuuri kaotamist. Kultuuri vallas võidakse eristada kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud ning saab tavaliselt majanduslikku tuge. Massikultuur tegeleb enamasti meelelahutusega. Rahvakultuur tähendab aga laiadel ühiskonnakihtidel osalemist ilma, et taotletaks majanduslikku kasu. Kultuuri üks oluline osa on arhitektuur ehk ehituskunst. Arenenud Euroopa riikides tunnustatakse arhitektuuri kui üht kultuuri ja elukeskkonna osa. Arhitektuur on üks
Varsti märgati, et dopingained kahjustavad sportlaste tervist ja rahvusvahelised spordiorganisatsioonid keelasid nende kasutamise. 3. Massikultuur Teaduse ja tehnika kiire areng tegi kultuuriväärtused kättesaadavaks. Raadio ja televisioon, stereoplaadid ja magnetofonid, arvutid ja videoaparatuur võisid tuua kontserdid, festivalid, näitused, spordivõistlused igasse kodusse. Sellega seoses hakati rääkima massikultuurist. Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa, kasumi saamise vahendit. 4. Kuidas muutis hariduse kättesaadavus maailma 20. sajandil? NSVLis loodi haridussüsteem, kus kõik kodanikud võisid saada tasuta hariduse (alates alg- ja lõpetades kõrgharidusega). NSVL muutus juhtivaks riigiks maailmas kõrgharidusega spetsialistide arvu poolest. Lääneriikides suurenes vajadus haritud spetsialistide järele. See põhjustas 1960. a. hariduselu ümberkorraldusi
näiteks Egiptuses töötav inimene, samuti on Norras töötaval inimesel paremad töötingimused. Aga samas kui töö oleks tihe läbikäimine teiste riikidega, vähendaks see kindlasti erinevusi erinevate riikide vahel. Globaliseerumine vähendab kindlasti tänapäeval riikide ja kultuuride vahelisi erinevusi, kas siis majanduslikul, poliitilisel või kultuurilisel teel. Alati pole globaliseerumine kõige parem, näiteks suure massikultuuri puhul. Kuid globaliseerumine toob kaasa teiste riikidega koostöö ja üksteise parema mõistmise.
Imperalism-ajajärk 19 saj lõpul ja 20 saj algul, mil suurriigid püüdsid saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu kogu maailmas. 20 saj algust iseloomustavad järgmised dententsid: 1.majanduse kiire areng ja kogutoodangu tõus 2.monopolide valitsemine sise-ja välisturgudel 3.Jätkub linnastumine, muutis inimeste elulaadi ja lõi massikultuuri tarbimise eeldused 4.ostu jõuliste hulga kiire kasv 5.ulatuslik väljaränne euroopast 6.kolooniate ümberjagamise algus. 7.inimeste vabameelsus ja koondumine rahvusvahelised suhted enne I MS 1)Maailmapoliitikas mõju omavad suurriigid olid Suurb.,Saksam.,Prantsus.,Aust.-Ung.,Itaalia,Jaapan. 2)Kõikide huvid olid kolooniate ümber jagamine, võitlus rahvuslusega, konkurentide majandusliku mõjuvõimu vähendamine, maailmaturu ümberjagamine ja relvastusalane ülemvõim.
Pidevalt tuleb jälgida maailma sündmusi ja olla valmis seda kajastama võimalikult kiiresti. Internet on üks parimaid võimalusi uute lugude otsimiseks ning avaldamiseks. Et aga ilmas toimuvat on palju ning rahvaarvu kasvades suureneb see pidevalt, võib info ülekülluse tõttu jääda nii mõndagi olulist märkamata. Samas võidakse paari kontrollimata fakti põhjal teha suurt paanikat, sest sensatsioonilised pealkirjad müüvad. Kuni maailmas on massikultuuri järgivaid inimesi, see tähendab igavesti, müüb ka teiste eraelu. Kuulsuste privaatsuse rikkumine on tänapäeva ajakirjanduse tõsine probleem ning sageli koheldakse neid inimesi rahva ühisomandina. Ühtlasi võitleme aga kõik enda õiguste eest. Ajakirjandust saab rahvas kasutada riigi, võimu ja ligimeste vastu, ent sedasama saab kasutada rahva enda vastu. Olgu ta suulises või kirjalikus vormis, ei ole see oma üldjoontes
religioosseid, eetilisi, esteetilisi või muid sellesarnaseid kriteeriume. Kultuuri loomise aluseks on alateadvus (vihje S. Freudile). Iseloomulik absurdi, unenägude,hallutsinatsioonide kujutamine. Nimi pop kasutusele võetud arvatavasti kunstikriitik R.Alloway poolt 1954-56. Aluseks Richard Hamiltoni kollaaz "Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks, nii meeldivaks!"GAG, Marju Liidja, 2005 Pop-kunstis (popular art) on rõhk tarbimisel, massikultuuri uuel esteetikal. Kunstnikud hakkavad teadlikult kasutama kommertsmaailma elemente. Pop sünnib paralleelselt Ameerikas (läbi neodada) ja Inglismaal läbi tarbimiskultuuri. Inglismaal eelistatakse kujutada figuure, tehnikana kollaazi (palju kasutatakse fotot), Ameerika popi motiivideks suurlinna miljöö, massikultuuri nähud, neoonreklaam, koomiksid, pop-iidolid .
Kuid eelnevatest faktidest hoolimata, on siiski kultuuri mõiste inimestele erinev. Kui mõningatele inimestele tähendab massikultuur sellist inimtegevust ja sellega kaasnevat tagajärge, mis meeldib tavainimestele ehk suurele osale rahvastikust, siis on olemas ka inimesi, kelle jaoks massikultuur tähendab juba midagi erilist, suure tööga tehtut ja väärtuslikkust tippude tippu. Viimastega nõustub ka Tammsaare, kes on öelnud : " Mass ei tähenda vaid harimatuid." Massikultuuri harvustatakse sageli nime pärast, aga mass ei ole ju alati tingimata ramps vaid ka sellel on omad tasemed. Kui on hästi tehtud on väga hea, rahvale meeldib ja kõik on õnnelikud. Kuid mis halvasti tehtud, sees kipubki halvaks jääma. Minu arvates ei tohiks liigitada kultuuri sel viisil, et on kõrgkultuur, mis sobib ainult väga "tarkadele" inimestele ja siis massikultuur, mis on mõeldud kõigile ülejäänutele. Kõrgkultuur on minu jaoks lihtsalt midagi
erinevatest kultuuridest, kultuurierinevustest jmt. Sellest tuleneb sõna ´´kultuur´´ teine tähendus. 1.2 KAS KULTUURI TARBIMIST MÕJUTAVAD KA ARENGUTASE JA SILMARING Nagu ma juba enne rääkisin, siis kultuuri saab jagada mitmesse rühma. Samuti saab jagada rühmadasse inimesi selle alusel, millist kultuuri nad tarbivad. Kuna minu teema puudutab Kunda gümnasistide kultuuritarbimise eelistusi, siis küsitlusi analüüsides selgus, et valdavalt tarbitakse massikultuuri. Arvan, et kultuuri tarbimine on tugevalt seotud silmaringi, arengutaseme ja maailma- vaatega. Kultuuri erisuundades on inimestel erinev arengutase ja vaated. Näiteks mõni võib-olla üliarenenud muusikalise maitsega ja ta tarbib sügavamat ja keerulisemat muusikat, kui massidele tehtud lihtsat ja kerget muusikat. Samas võib sama inimene olla vähem arenenud ja haritud näitekunsti valdkonnas ja ta on sellel alal ebapädev. Näiteid minu vaadete kohta saab tuua ka keelevaldkonnast
tertsiaarsektori osatähtsus. Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. Elatustaseme üldine tõus. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer 2 Masstootmine ja massikultuuri kujunemine. Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet). 1.4. Info- ja teadmusühiskond: Arenenud postindustriaalses ühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni. Info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks edu aluseks majanduses ja teistes valdkondades. Infoühiskonnas maailma majandus globaliseerus ehk tänu kogutud
VABAKAUBANDUS Kapitali vaba liikumine Maksude alandamine ettevõtte kasumilt Poliitikas Riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine Riigid annavad üha enam osa õigustest rahvusvaheliste organisatsioonide nagu ÜRO, WTO jne kätte Kultuuris: Erinevate maade kultuuride lähenemine Ameerika filmide jms levik üle maailma Suhtluses inglise keele kasutamine Internet info saamiseks Massikultuuri levik kohaliku kultuuri hääbumise arvelt Globaliseerumise mõõtmine: Indeks koosneb osaindeksitest Majanduslik intregratsioon Tehnoloogia arengutase Isiklikud kontaktid Poliitiline tegevus Globaliseerumise head ja halvad küljed Plussid Miinused Soodustab kaubavahetust Töötajate kasvav ekspluateerimine madala
John Cage (5. september 1912, Los Angeles 12. august 1992) oli USA avangardistlik helilooja, pianist, publitsist, kelle looming on avaldanud mõju paljudele 20. sajandi heliloojatele. John Cage sündis Los Angeleses. Arnold Schönbergi juhendamisel algasid tema katsetused atonaalsuse ja dodekafooniaga. Ta tundis suurt huvi löökpillide vastu ja 1938. aastal organiseeris oma esimese löökpilliorkestri, millele kirjutas ka hulga teoseid. Sellest perioodist pärineb ka tema üks menukamaid ja enim järgimist leidnud leiutisi ettevalmistatud klaver (prepared piano), mis tähendab pilli kõlavõimaluste muutmist klaveri keeltele või keelte vahele asetatud mitmesuguste esemetega, olgu need siis metallpoldid, klaasitükid, kummiribad vms. John Cage'i küpset loomingut on määratletud mõistetega: aleatoorika juhuslikkuse rakendamine teose kirjutamisel (nootide asukoht noodijoonestikul määratakse juhuslike operatsioonidega) või esitatamisel (noodikirjas...
aastate algul J.Üdi/J.Viidingu luules ja M.Undi proosas.1971.aastal ilmus luulekogu ,,Närvitrükk'', milles esines postmodernistlike jooni. Ilmekad autorid on S. Kivisildnik ja A.Kivirähk, esimese tõsise ja kurja hoiakuga, teine pehme huumoriga ometi otsivad mõlemad väärtusi, mille olemasolus nad samal ajal kahtlevad, mida juba ette eitavad ja välja naeravad. Omanäoline koht on Peeter Sauteri ja Kaur Kenderi jutuloomingu sellel osal, mis kujutab senini pühaks/tabuks peetut. Massikultuuri uudne nähtus on rahvapärast lauldavat luulet kirjutav Contra. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alli Lunter ,,kirjanduse modernistlikud suunad'' , 2001 2. Alli Lunter ,,maailmakirjanduse õpik'' , 2003
kokkulepete tõttu riigid annavad üha enam osa õigustest rahvusvahelistele organisatsioonidele nagu ÜRO, WTO,EL, NATO, IMF ja Maailmapank Kultuuri valdkonnas erinevate maade äri- ja tarbekultuuride lähenemine suhtluses lai inglise keele kasutamine info saamiseks Interneti kasutamise suurenemine Ameerika filmide, teleülekannete ja programmide levik üle maailma rahvusvahelise turismi kasv Globaliseerumist iseloomustab massikultuuri levik kohaliku kultuuri hääbumise arvelt. Kasvanud on rahvusvaheline kultuurivahetus Globaliseerumise mõõtmine Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus:
2)Hävituskampaania, mille käigus hävitati kloostreid, suleti õppeasutusi, põletati kunstiteoseid ja kirjandust, haritlased ja teadlased koonduslaagrisse. Zedongi isikukultus. Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris? Näited. Vastuolu oli ehk peamiselt selles, et kui läänes arenes edasi kino-, maalikunst, televisoon, siis NSVs jäädi arengus toppama. Erinevalt läänes, kus massikultuur oli laiapõhjaline, oli NSVs oluliseim massikultuuri valdkonnaks kinokunst. On ka teistsuguseid näiteid- A. Solzenitsõn kirjutas raamatu(,,Üks päev Ivan Denissovitsi elust"), mis sai populaarseks lääne ühiskonnas, kuid mille vastu NSVs korraldati propagandakampaania. Milline teadussaavutus on mõjutanud enim inimeste elu? Küberneetika, mis tegeles juhtimise, side ja infotöötluse seeaduspärasusteg uurimisega. Küberneetika arengule andis tõuke arvutite areng. 1960 aastate arvutid ehk raalid
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline
tuumariigiks, 1952 Eli- ilmas, 1950-ndatel jõuavad paga jõulisemalt sabeth II troonile. Heaoluühiskonna staadiu- 1952- Eur. Söe-ja Terase- 1953 Rahvaste Ühen- misse ühendus, Alzeeria kriis, dus, Berliinis okupats. sektorid, sõjaline taandumine said majanduasbi Indo-Hiinast 1954 USA-lt, NATO asutajariigid Ühine massikultuuri staadiumisse jõudmie 50-ndatel. 60-ndad: kaotavad palju kolooniaid, madal majandusareng 70-ndad: osalemine Helsingi protsessis, aktiivsed OSCE liikmed GB - võimul kord konservatiivid, kord leiboristid, 60-ndad: 1966 MM tiitel jalkas, Biitlite edu, IRA tegevuse algus 1968 1973 Euroopa majandusühendusse vastuvõtt 1979 võimule Thatcer ning koostöö USA-ga suureneb veelgi Põhja-Iirimaa vastuolud 1982 Falklandi sõda 1997 leiboristid, eesotsas Blairiga võimule.
Eesti luuleloost tõusid esile kummalisemad kirjanikud (nt Uku Masing, Ilmar Laaban) Oluline oli kodumaise luule kokkusaamine pagulasluulega Kõige järjekindlamalt alustas väliseesti luuletajatest kodumaaga koostööd Ilona Laaman Uued suunad noores luules hakkasid endast märku andma 1986. aastal Kasutati palju võõraid tekste (tsiteeriti, töödeldi, kirjutati paroodiaid) Segunesid kõrge ja madal stiil (kõrgesse poeesiasse lisandus massikultuuri võtteid) Keel muutus mitmekesisemaks (rohkem murret, slängi ja võõraid keeli) Luules rohkem koomikat, irooniat ja keelemänge Murranguaegadel olid esiplaanil laululine vemmalvärslik luule, modernismi edasiarendused postmodernistlikus vaimus ja uusromantiline luule Laululine luule Kasutati rohkelt paroodilist mängu ja slängi ega kohkutud tagasi roppustegi ees Priidu Beier Esikkoguni jõudis 1986.aastal
Ameerika popkuntsnik Sündinud Inglismaal 1931 Ja Kitaj Ühendasid inglise popkunstiga New Yorgi koolkonna kogemuse. USA nn. värviväljade abstraktsionismi põhimõtted ühendas Richard Smith motiividega kaubapakenditest. Taotles eelkõige värvide tehislikkust, väljakutsuvust, toorust, jõulisust. Teoseid: ,,Panatella" (1961), Panatella, 1961 ,,Pakend" (1962). RONALD B. KITAJ Ameerika popkunstnik 1932 - 2007 Massikultuuri eeskujud on juhusliku tähtsusega. Abstraktse ekspressionismi, aga ka näiteks inglise figuratiivsete kunstnike najal loob ta originaalse pildikeele, mis laenab fragmente väga erinevatest allikatest ja jätab tähenduse tahtlikult avatuks. Ta on üks nn. popilike värvide loojaid. Teoseid: ,,Vana linnamees" The Ohio Gang, 1964 (1964), ,,Rosa Luxenburgi mõrv" (1960). PETER BLAKE Inglise popkunstnik
töötulemust ei tea keegi. Selline inimene on osainimene mitte täisväärtuslik, sest täidab tööst mingi lõigu ja seetõttu on inimene võõrandunud. Kui inimene teeb tööd palga pärast, on töö võõrandunud. Marxist lähtuv Marcuse ütleb: kaldub arvama, et instinktid on muudetavad. Teine Marcuse raamat „Ühedimensiooniline inimene“ – põhisisu: kapitalistlik ühiskond muudab inimese objektiks ka tema enda jaoks. Teadvus on massikultuuri poolt manipuleeritud. „Repressiivne tolerants“ – tolerantsiga muudetakse opositsioon jõuetuks, hinnangud ühiskonnale ei saa olla demokraatlikud – enamuse mõte tuleb maha suruda. Opositsiooniline vähemus on õigemal teel kui rumal enamus, enamusele ei tohi sõna anda. Suur enamus on töödeldud massikultuuri poolt. 1969 ilmus artikkel, mis kutsus üles kunstist loobuma – uskus reaalse
kesklinnas. Etendused toimuvad regulaarselt. Harrastusteatril Reky esietendub igal hooajal 3 4 uut lavastust. Teatri töös osaleb ca 40 last ja noort. Ando Kivibergi juhitud folgifestival on mitu aastat toonud Viljandisse Euroopast just neid kõrgemat sorti alternatiivturiste, kellele pärimusmuusika on südamelähedane. Ning loomulikult on suure panuse Viljandi vaimsesse keskkonda andnud Viljandi Kultuuriakadeemia, üks Eesti alternatiivsem institutsioon ja trafaretse massikultuuri kaitsevall. Positiivne on koostöö kõrge professionaalsusega külalisõppejõududega. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pakub elutervet alternatiivi akadeemilise Tartu ja asjatava Tallinna kõrvale Eesti kõrgharidusmaastikul. See on kool, mille sisuks on läbiva omakultuurilise enesetunnetuseni jõudmine üha muutuvas ja uuenevas ajas, seda kõike enam elusa ja hingava organismi kui hämarduva näitusesaalina. See on küllaltki ainulaadne ja samas
Kahevalentse loogika paradoksid lahenevad valentsi suurenemisega. Meediauuringutes on mehaanillisest lähenemisviisist üldiselt loobutud. Seda asendavad konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis. Olulisemad kommunikatsiooni- ja meediauuringute lähenemisviisid: Us mass communications research- püsib tänaseni enam-vähem kindlalt eksperimentaalse sotsiaalteaduse traditsioonides Kriitilnine meediateooria- sai oma ainese massikultuuri-teemalistest debattidest. Mõjutas meedia kultuuriteooriaid. Semiootiline analüüs- rakendab semiootika ja semioloogia põhiideed kommunikatsiooni ja kultuuri analüüsiks. Briti kultuuriuuringud Poststrukturalistlikud meediateooriad Vahelt puudu! Meediasõnumite vastuvõtjad kujutavad endast struktureeritud publikut - Nad kuuluvad erinevatesse rühmadesse ja rühma liikmetel on sarnased huvid
Harrastusteatril Reky esietendub igal hooajal 3– 4 uut lavastust. Teatri töös osaleb ca 40 last ja noort. Ando Kivibergi juhitud folgifestival on mitu aastat toonud Viljandisse Euroopast just neid kõrgemat sorti alternatiivturiste, kellele pärimusmuusika on südamelähedane. Ning loomulikult on suure panuse Viljandi vaimsesse keskkonda andnud Viljandi Kultuuriakadeemia, üks Eesti alternatiivsem institutsioon ja trafaretse massikultuuri kaitsevall. Positiivne on koostöö kõrge professionaalsusega külalisõppejõududega. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pakub elutervet alternatiivi akadeemilise Tartu ja asjatava Tallinna kõrvale Eesti kõrgharidusmaastikul. See on kool, mille sisuks on läbiva omakultuurilise enesetunnetuseni jõudmine üha muutuvas ja uuenevas ajas, seda kõike enam elusa ja hingava organismi kui hämarduva näitusesaalina. See on küllaltki ainulaadne ja samas
kuulunud mitte kõik suuremad riigid pidevalt Rahvasteliitu. EV sisepoliitika: põhjused: ülemaailmne majanduskriis 1929- 1934. liialt sagedased valitsuskriisid ja valitsuste vahetumised Eestis, mis ei võimaldanud valitsustel ellu viia järjekindlat poliitikat, rahva rahulolematus seniste poliitikute ja nende tegudega, Vabadussõdalaste liikumise (vapside) teke ning nende kiire populaarsuse kasv.kultuur 20.saj-raadiomuusika kujunad miljonite inimeste eotsionaalset elu, massikultuuri tekkimine, filmitööstuse arengVersailles nõrgad asjaolud- nsv liit kuulutas oma eesmärgiks ülemaailmse revolutsiooni, saksamaa unistas revansist, rahvahulgad veendusid oma õiguses materjaalsele heaolule.Kultuurielu EV: Eesti iseseisvumine võimaldas arendada välja rahvuskultuuril; kadus oht kultuuri saksastumiseks või venestumiseks ning eesti kultuur pälvis esimest korda riiklikku tähelepanu. märksõnadeks kultuurivallas olid kultuurikapitali loomine ja kutseühingute loomine
toodetud, kasutades elektroonilise tehnoloogia ja elektro- mehaanilised muusikainstrumendid. Elektrooniline muusika peamiselt seotud ainult lääne akadeemilise muusika, kuid muutunud tekkega taskukohane elektroonilise süntesaatorid hilja 60ndatel. Täna elektroonilise muusika sisaldab palju erinevaid stiile eksperimentaalse klassikalise muusika populaarne elektroonilise tantsumuusika. Pop Muusika - suunas kaasaegse muusika, omamoodi kaasaegse massikultuuri. Termin "popmuusika" on kaks tähendust. Kõige laiemas mõttes on mis tahes mass muusika (ka rock, elektroonilised, jazz, blues). Kitsamas tähenduses - žanr populaarsete muusika, nimelt meeldejääv lugu.Põhijooned popmuusika kui massikultuur - lihtsus, meloodia, vokaal ja rütm, vähem tähelepanu instrumentaalne osa.Pea- ja peaaegu ainuke koostis popmuusika - laul. Tekstid popmuusika tavaliselt on lihtne ja pühendatud isiklikke tundeid
ERICH MARIA REMARQUE 1989 1970 ,,Minu teemaks on selle sajandi inimene, humaansuse küsimus. Ja minu kreedo on individualisti kreedo: sõltumatus, tolerantsus, huumor." Sündis 22. juunil 1898 aastal Osnabrückis Saksamaal kodanikunimega kirjanik Erich Paul Remark, kirjanikunimi aastast 1923 Erich Maria Remarque. 1916. a lõpetas ta kiirendatud korras katoliku seminari ja läks vabatahtlikuna läänerindele I maailmasõtta, sai korduvalt haavata. Sõjast naasnud 20aastane Remarque soovis saada muusikuks või maalikuntsnikuks, tegelikkuses tuli tal pidada mitmeid ameteid: spordiajakirjanik, väikekaupmees, kooliõpetaja, raamatupidaja, orelimängija, autovõidusõitja, hauasammastega äritseva firma kaubaagent, autotöökoja tööline. Neil aastail rändas Remarque palju ringi, käis Itaalias, Sveitsis, Balkanimaades, Türgis. Töö kõrvalt kirjutas ta oma esimesed jutud, luuletused, romaanid. Kriitikud ütlesid tema teoste kohta ,,Palj...
ka kultuuride erinevusest. Enamasti on erinevused määratletavad keele kaudu. Reeglina kultuurid tekivad, siis arenevad ja ka kaovad. Mõned kultuurid on kestnud vaid sajandi ja teised jällegi aastatuhandeid. Varasematel aegadel on kultuure jagatud ,,madalamateks" ja ,,kõrgemateks". Tänapäeval aga püütakse hoiduda selliset ,,rassismile" viitavatest värtushinnangutest ning lähtutakse võrdsuse printsiibist. Veel eristatakse kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. Kõrgkultuur on enamasti ikkagi elukutseliste looming, mis eeldab neilt ka erilisi teadmisi ja rohkem pingutust. Kõrgkultuur on rohkem väärtustatud ja saab majanduslikku tuge. Massikultuur on jällegi laiatarbekaup mida luuakse kommertslikel alustel ja mida tehes püütakse vastu tulla enamuse maitsele ja ootustele. Rahvakultuur tähendab aga erinevate ühiskonnakihtide
Selle tagamiseks pidi otsustavalt majandusellu sekkuma riik. Maailmas domineerisid Keynesi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suuremat tähelepanu pööramist nõuti vaestele, töötutele, immigrantidele, mustanahalistele. Riigi korraldavat kätt oli vaja selleks, et jagada ümber ressursid vaeste kasuks. Näited poliitiliste sündmuste ja laiemalt kogu külma sõja mõjust nendele hoiakutele ning ideedele · Massikultuuri väljakujunemine · Noorte rahutused · Mustanahaliste liikumised · Vasakäärmuslike terroristlikke organisatsioonide moodustamine · Heaoluühiskonna loomine Tähtsamad teaduse- ja tehnikasaavutused · Omaette teadusharuks kujunes küberneetika, mis tegeles juhtimise, side ja infotöötluse seaduspärasuste uurimisega. Sellele andis tõuke arvutite areng. · Tehti kindlaks, et vaimsetel häiretel, kaasa arvatud depressioonil, võivad olla
01.12 Kultuur on termin mida kasutatakse paljude erinevate omavahel seostatud nähtuste iseloomustamiseks. Siiski kasutatakse seda sõna peamiselt 3s tähenduses: 1. "Kaunid kunstid" (kino, kirjandus jne ) 2. Inimtegevus üldse (maaharimine, toidu valmistamine, sotsaalsed suhted jne) 3. Mõnd üksikut sotsiaal gruppi iseloomustavad hoiakud (tavad, kombed jne) Sõna kultuur võeti sellistes tähendustes kasutusele 18-19 saj. Eelistatakse kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. · Kõrgkultuur: elukutseline kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt, erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud kui rahvastiku indendeedi ja rahvusliku kristiisi? Kandja. · Massikultuur on laia tarvekunst, mida luuakse rahapärast, ning see töttu püüab vastutulla võimalikult laia publiku maitsele ja oodustele, massikultuuri produtseerib meelelahutus tööstus.
Hiljem muutub luulekeel dünaamilisemaks, kõlavamaks. Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Mari Vallisoo („Rändlinnud kõrvaltoas“, „Viimäne vihim“). Koduruum, perekesksus, hõimukesksus. Ei muutu deklaratiivselt rahvuslikuks, räägib väikeste asjade kaudu. Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. 25. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Jaan Undusk, Jüri Ehlvest, Andrus Kivirähk, Kauksi Ülle, Mart Kivastik, Peeter Sauter, Tõnu Õnnepalu. 26. Eesti luule põhisuundumusi ja -autoreid aastatel 1986–95.
Kolmas, äärmuslik põhisuund tekkis pärast Teist maailmasõda USA-s. Seda laadi pilt on kaetud täiesti juhuslike värvipritsmete, laikude ja niredega. Tuntuim esindaja JACKSON POLLOCK(1912-1956), kes harrastas nn. tegevusmaali, mille puhul oli loomise protsess olulisem. Pollock tegi oma maalimisaktsioonidest meediasündmused, ekstaatiliselt tilgutades värvi lõuendile, kinnitades seejuures et ei tea mida teeb. Vastukaaluks massikultuuri ilmingutele. 1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik. Nimetuse tarvitamisel on oluline see, kas abstraktset kunsti viljeldi kahe sõja vahel kunstimetropoli maine endale haarata suutnud New Yorgis (ja mujal Ameerikas) või parajalt "solvunud" ja oma positsiooni kaunikesti II maailmasõja tulemusel kaotanud Pariisis (ja mujal Euroopas). Sõjast suhteliselt puutumata Ameerikasse põgenesid paljud
annaabi.ee 
