töölised masinaid lõhkuma, sest nende arvates olid masinad need kes nende töö ära võtsid. Masinate lõhkumistega lootsid nad parandada ka endi palgaolusid ning üldisi töötingimusi. Kujunesid välja uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ehk proletariaat ja vabrikuomanikud. Samal ajal kiirendasid masinad ja vabrikud ühiskonna kui terviku arengut. Vabrikutootmine tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad ja aja jooksul paranesid ka tööliste elu-ja töötingimused. Masintootmine suurendas tööviljakust ja alandas kaupade hindu. Elujärje paranemine tõi kaasa rahvaarvu suurenemise. Tööstuslik pööre tõi kaasa ka hariduse leviku ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ja moraalinorme. 19.sajandi keskpaigaks oli masintootmine muutunud enamikus Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides valitsevaks. Varsti hakkas toimuma ka suur transpordi areng, eelkõige raudteede. 19.sajandi algul edukalt katsetatud vedurit kasutati esialgu kaevandustest söe vedamiseks
demokraatia; Teenindusühiskond; Inimõiguste tunnustamine 4. Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond avatud ühiskond, mis moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest; riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. 5. Agraarühiskond põllumajandus Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond linnatsivilisatsioon; kasum, masintootmine, parlamentaarne monarhia/ demokraatlik vabariik, tuumpere, tooraine/ raha/ tööjõud, Argentiina; masinad/ firma/ ärimehed/ omand. Postindustriaalühiskond tööstusjärgne; heaolu, masintootmine, demokraatlik vabariik, mittetäielik pere, info/ energia/ maavarad, teadmised/ ülikool/ eksperdid/ oskused. Info- ja teadmusühiskond heaolu, infotehnoloogia, demokraatlik vabariik, mittetäielik pere, teadmised/ tehnoloogia, Jaapan. 6
Tartu Kommertsgümnaasium Oliver Lopato 11.a Masinate kasutuselevõtt Manufaktuuride asendumine 18. saj. Inglismaa Urbaniseerumine Ülemerekaubanduse valitseja Rikas maavarade riik Unioonis Sotimaaga Hakati tootma rauda 19. saj. levis masintootmine Euroopasse ja Ameerika Ühendriiki Inimesi tabas tööpuudus Tööviljakuse suurenemine Elu ja töötingimuste paranemine esikohale tõusis tööstuslik tootmine toimus tööstuspööre ja üleminek kapitalismile arenesid suured vabrikud töö oli korraldatud konveieritel tööpäev kestis 12 14 tundi omanik pidas tööaja arvestust tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne
suurimaks ühiskonlikuks liikumiseks kujunes rahvuslik liikumine Uusaja algul toimusid suured muudatused. Kaubanduses kujunesid välja kapitalistlikud suhted Põllumajanduses- talupoegadel kõvad feodaalkohustused ikka peal. Lääne-Euroopas jäi pärisorjus kaugele keskaega aga Ida-Euroopas see veel mõnel maal oli. Tekkis kodanlik eraomand. 19.saj kaotati pärisorjus igalpool, kus see veel alles oli Tööstuses- masintootmine, linnastumine, uus elulaad Vaimuelus tuli valgustus, see andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad. Rõhutati hariduse levitamist.Usuline ideoloogia jäi uusajal tahaplaanile, ilmalik tuli. Riigivalitsemises alguses oli rohkem absolutistlik monarhia, tasapisi tõusis esile parlamentlik monarhia.Paljudes maades käis võitlus põhiseadusliku riigikorra saavutamiseks, sellega kaasnesid ususõjad. 30-aastane sõda 1618- 1648 Õpik lk 12
Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Ülemineku tulemusena asendati manufaktuuritootmine vabrikutootmisega. Raha, masinad, tööjõud, toorained. Tõstukid, puurid, aurumasinad, vesirattad, Linnastumine · Kaup paremini kätte saadav · Töö oli raskem(suletud ruumid, tolm , mustus jne.) · Kvaliteet muutus · Võimalusi rohkem · Rahvarohke · Korterid väiksed · Kuritegevus · Saab anonüümselt tegutseda Masintootmine suurendas kaupade tootmist. Inimesed kolisid linna kuna põllumajanduses hakati kasutama masinaid ja seda vähem leidus maal tööd. Põllumajanduse arengut soodustas pärisorjuse puudumine. Kodanlus- rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. Proletariaat- madala sissetulekutega sotsiaalset klassi.
viisid kodaniku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid siiski feodaalsuhted, mille raames talupoegkond oli rängalt koormatud feodaalkohustustega. Ida-Euroopas toimus aga just 17.sajandil feodaalse mõisamajanduse areng ja talupoegade pärisorjastamine. 1760.- 1780.aastatest hakkas uusaja ühiskonnale ilmet andma tööstuslik pööre. 19.sajnadil kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine ja sellega seotud uus elulaad. Industriaalühiskonna areng tõi kaasa uute kapitalistlike majandusteooriate kujunemise, alternatiivsina neile aga sotsialismi oma paljude erisuundadega. Uus vaimumaailm Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.sajandi Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Selle kõrval
INDUSTRIAALÜHISKONNA KUJUNEMINE · 19. Saj. Keskpaigaks oli masintootmine muutunud enamikes Euroopa riikides ja USA-s valitsevaks. · Kaevandati hoogsalt rauamaaki ja kivisüsi. · Kaevanduste juurde tekkisid suured tööstuskeskused. · Suurtööstuse arendamine ongi teisisõnu INDUSTRIALISEERIMINE suurtööstust saavutustele ühiskond aga INDUSTRIAALÜHISKOND . Tööstus kujunes tähtsaimaks majandusharuks, mis kiirendas ka teiste majandusharude arengut ning tõi endaga kaasa elatustaseme tõusu ühiskonnas
3. Raha e. Kapital(et osta/ehitada/hankida/maksta masinad, hooned, tooraine, palgad) raha hangiti suur kaupmeestelt-kaubandus tõi palju sisse. 4. Turg e. Nõudlus vastavatele toodetele(turu moodustasid/vabriku toodangu turu- linnakodanikud,kes ise ka mõned vabrikutes töötasid. Turu moodustasid-talupojad. 5. Tehnika areng(oli vaja leiutada, valmis ehitada masinad vabrikutesse Eri riikidel eri aegadel t.pööre Inglismaal algas tööstuslik pööre 1760-80a, lõppes 1850. Masintootmine igal pool Inglismaal 1850a. Prantusmaal t.pööre 19.saj alguses, lõppes seal 1860ndatel. USA t.pööre 19.saj. keskpaik kuni 1860-70ndad. Saksmaaal t.pööre 19.saj. ,lõppes umber 1880a. Tööstusliku pöörde toimumine tõi kaasa industriaalühiskonna INDUSTRIAALÜHISKONNA KUJUNEMINE Enne industriialühiskonda oli agraarühisk.(inimesed hõivatud põllumajanduses) Ühiskond, kus tööstuses on hõivatud rohkem inimesi kui põllumajanduses. Linnastumine e
Masinatootmise võidulepääsu nimetatakse indusrtialiseerumiseks ja tööstusele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. Industrialiseerimine tõi kaasa suuri muutusi mitmetes ühiskonnaelu sfäärides. Eriti rängalt tabas inimesi aga tööpuudus. Põhjuseks peeti masinaid. Hästi sagedased olid tööliste ülestõusud, mille käigus lõhuti masinaid, lootes saada palgatõuse ja paremaid töötingimusi. Kuid samal ajal arenes ühiskond tänu masinatele kiiresti. Samuti suurendas masintootmine töö viljakust ja alandas kaupade hindu ning soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ja moraalinorme. Tööstusrevolutsioon: Tööstusrevolutsiooni ehk tööstusliku pöörde alguseks nimetatakse manufaktuurtootmise asendumist vabrikutega. Leiutati uusi ja erinevaid masinaid, mida hakati kasutama peaaegu kõige jaoks, mida varem olid teinud inimesed endi kätega. Kuid masinate ülalpidamine nõudis suuri kulutusi
orjakaubandusest ja suhkruroo kultiveerimisest Kariibi mere saartel. Esimesed vabrikud rajati 18. sajandi alguspoolel, kuid nende edasisele arengule andis hoo sisse 1850. alanud uute tarastamisaktide vastuvõtmine ja 1855. seaduse alusel 1861. aastal alanud kanalite ehitamise buum. Masinate kasutusele võtmine, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks. Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada.
sajandil uuendused tehnoloogilises arengus ning algkapitali ja tööjõu olemasolu. Tööjõud saadi enamasti maalt kuna ka põllumajanduses suurenes masinate kasutamine. Esmalt kasutati kaubandusest saadud raha uute tootmisettevõtete rajamiseks. Industriaalühiskonna tekkimist soodustas aina suurenev rahvaarv ja vaba ettevõtlus. Tööstulik pööre sai alguse Inglismaalt 18. sajandi keskel, alles 19. sajandi keskpaigaks oli muutunud Euroopas ja Ameerika Ühendriikides masintootmine valitsevaks. Inglismaa oli algul edukam kuna oli 17. sajandil revolutsioon, mis kõrvaldas feodaalsed takistused ning Inglismaa oli rikas ka maavarade poolest. Alguses olid peamised harud tekstiili- ja söetööstus. Kõigepealt hakati ketramist ja kudumist masinatega hõlbustama. 1764 leiutas James Hargreaves ketrusmasina, kus sai senise ühe lõnga asemel kedrata korraga 16 lõngarulli. Aastal 1765 leiutas James Watt aurumasina, mida sai kasutada ketrus- ja kudumismasinate ajamina
Ühiskonna tehniline areng edendas ka põlluharimist ning vabanes hulganiselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nii muutusid endisel talupojad palgatöölisteks, kes enda ja oma perekonna toitmiseks müüsid oma tööjõudu. Tööstusrevolutsiooni kiirendas kindlasti ka rahvastiku kiire kasv, mille üheks põhjuseks oli varasemate laastavate epideemiate taandumine ning tervishoiuolude paranemine, mis vähendas suremust ning suurendas elanikkonnas loomulikku juurdekasvu. Masintootmine suurendas olulliselt kaupade toomist. Kuid ühiskonnas pidi olema vajadus selliste kaupade järele. Turg muutus tähtsaks tootmist mõjutavaks teguriks. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, siis osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal eksisteeris turul tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Kujunev industriaalühiskond oli paljuski linnaühiskond
masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Raha, mida vajati uute ettevõtete vabrikute rajamiseks, saadi peamiselt kaubandusest. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks, kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada.
suurtöötlus riigi kontrolli all, majanduslik areng. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel Presidentaalne USA ja Parlamentaarne monarhia Suur Britannia. Industriaal ühiskonna teke - Industriaalühiskonna kujunemine 19.sajandil oli esimene globaalne muutus, mis põhjustas võõrandumist. Inimesed kolisid maalt linna ja sellega kadus külakogukonna turvalisus ja toetus. Masintootmine oli muutunud enamikus riikides valitsevaks. Kaevandati hoogsalt rauamaaki ja kivisüsi. Tekkisid suured kaevandustööstused. Transpordi areng tekkis tänu industriaal ühiskonna tekkele. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin
eeskujusid, kuid olid ikkagi üsna primitiivsed. Tikiti madal-, mähk-, vars- ja sämppistetega. Rikkalikult kasutati punaseidtoone, vähem sinist ja rohelist, teisi värvitoone üsna harva. Kihnu tikandite seas on rohkesti mitmesuguseid motiive, mis oma iseloomult kuuluvad Põhja-Eesti lillkirja ja Lääne-Eesti tanude juurde. Huvitavamad on kohapealse päritoluga tikandid. Kihnu tikandeis võeti kasutusele ka ahelpiste. Tanutikandeis domineerib punane värv. 19.sajandi masintootmine viis ka tikkimise üle masintootmisele, mis nõudis uusi mustrieeskujusid. Eestisse kandus see üleeuroopaline mustrite laine peamiselt saksa trükiste vahendusel. 1870-1880.aastatel anti Berliinis välja terve seeria mustriraamatuid, mis kopeerisid vanu 16-17.sajandi rist- ja holbeinpistes ornamente. Nii ulatusid ka uue üleeuroopalise mustriraamatute lainega hiliskeskaegsed ristpistemustrid ka eesti rahvakunsti tikandeisse
2. INDUSTRIAAL- EHK TÖÖSTUSÜHISKOND: · Sai alguse tööstuslikust pöördest 18. sajandi lõpul, Inglismaal · Kapitalismi kujunemine · Ratsionaalsus · Muutus tööhõives (suurim osa elanikkonnast hõivatud tööstuses) · Riik ei sekkunud proletariaadi (kapitalistide ja palgatööliste) vahelistesse suhetesse · Bürokraatia tugevnemine ametnike võimu kasv · Masintootmine (tehniline alus: aurumasin, tootmine vabrikus, mille eellane on manufaktuur, kus tootmine toimus käsitsi) · Tehniline progress energeetikas (uute allikate kasutuselevõtt), side- ja liiklusvahendites, leiutati kudumis- ja ketrusmasinad , mis oli tööstusrevolutsiooni tehniline pool · Uued töö organiseerimise moodused · Uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid · Rahvusriigid
maadeavastajatele ja hõivajatele tähendasid aga täiendavaid kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses. Uusaja kaubandussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse. Kaubanduse areng soodustas ka kultuurialast koostööd ja uute ideede levikut. 1760.-1780. Aastatest hakkas uusaja ühiskonnale ilmet andma tööstuslik revolutsioon. 19.sajandil kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine ja sellega seotud elulaad. Kapitalistlike majandusteooriate alternatiividena kujunes välja sotsialism oma paljude erinevate suundadega. Vaimumaailmas tekkis endise kõrvale uus ilmaliks ideoloogia valgustuse näol, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad , kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Suurimaks ühiskondlikuks ja kultuurialaseks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine,
Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. Peamine tootmisüksus Birma) riigid (Brasiilia), Ida-Euroopa maad. uurimis- või teenindusüksus. Olulised Ressursirikkad 18. saj. Võeti kasutusele aurumasin - algas kõrgkoolid ja kõrgharidus. Tähtis ressurss arengumaad, mis ei masintootmine. informatsioon. Maailmamajanduse suuda industrialiseeruda Ettevõtete paigutamisel oluline faktor globaliseerumine. Tootmine paigutatud on jäänud kõrged veokulud. 20. saj. algus - kolooniates sinna, kus on odavam. Sügav toorainemaadeks, nt. peamiselt agraarne majandus (industriaalne- spetsialiseerumine. Ettevõtte suurus Alzeeria, Sambia, emamaale vajalikes majandusharudes.) Kõige väheneb
esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisorjus kaugele keskaega jäänud, valitsevad olid feodaalsuhted. Ida-Euroopas toimus feodaalse mõisamajanduse areng ja talupoegade pärisorjastamine 17 saj-l.*19 saj kujunes välja industriaalühiskond- masintootmine, linnastumine, sellega seotud uus elulaad vaimuelus: esialgu jätkus usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17 saj Inglismaal. Selle kõrval tekkis uus ilmalik ideoloogia-valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad, rõhutas ka hariduse levitamist.*Rahvuslik liikumine-Suurim kultuurialane ja ühiskondlik liikumine- algas rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks
tunnus. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Raha, mida vajati uute ettevõtete vabrikute rajamiseks, saadi peamiselt kaubandusest. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks, kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada.
maadeavastajatele ja hõivajatele tähendasid aga täiendavaid kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses. Uusaja kaubandussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse. Kaubanduse areng soodustas ka kultuurialast koostööd ja uute ideede levikut. 1760.-1780. Aastatest hakkas uusaja ühiskonnale ilmet andma tööstuslik revolutsioon. 19.sajandil kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine ja sellega seotud elulaad. Kapitalistlike majandusteooriate alternatiividena kujunes välja sotsialism oma paljude erinevate suundadega. Vaimumaailmas tekkis endise kõrvale uus ilmaliks ideoloogia valgustuse näol, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad , kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Suurimaks ühiskondlikuks ja kultuurialaseks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik
Kehtis W.Morrise lause: "Kodus ärgu olgu mingeid esemeid, mis pole kasulikud või ilusad." Arts & Crafts movement Ameerikas · Euroopas 19.saj. teisel poolel laia kõlapinna leidnud Art and Crafts liikumine jõudis ka Ameerikasse, kus 19.sajandi lõpus kodukultuuris valitses suur stiililine segadus. · Ülekuhjatuse ja stiililise segaduse tõi kodudesse üldine jõukus ja masintootmine, mis liiga järsku oli tunginud hiljuti veel päris lihtsaid asju tarvitanud inimeste ellu. · Stiilide võitluses oli valdava koha omandanud ameerikalik ampiir, mis oli omamoodi segu kõikidest Euroopa stiilidest. · Inimesed, kes olid külastanud Inglismaad, tulid järeldusele, et ka Ameerikas on vaja luua Kunsti ja Käsitöö Ühingud. · Ameerikasse kutsuti loenguid pidama Walter Crane, mille mõjutustel Ameerikas asutati enam kui 30
Esmaseks finants-allikaks olid kaubandusest saadud sissetulekud, mida kasutati uute tootmisettevõtete rajamiseks. Vabrikute-ettevõtete omanikud hakkasid huvi tundma uute tehniliste leiutiste vastu ja olid nõus neid osaliselt rahastama. Mõisteti, et tänu sellele saab tulevikus teenida uusi suuri kasumeid. Tööjõudu saadi maalt. Ühiskonna tehnoloogiline areng edendas põlluharimist ning seetõttu vabanes palju inimesi, kes leidsid rakendust vabrikutes. Talupoegadest said palgatöölised. Masintootmine suurendas kaupade tootmist, kuid kui nende asjade vastu nõudlus puudus, siis ei toodetud seda edasi. Turg muutus tähtsaks tootmist mõjutavaks teguriks. Turul tootjate vahel konkurents, mis sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid parandama oma toodete kvaliteetik ja hoida hinda ostajtele vastuvõetav. Murrang ka inimeste mõttelaadis, kuna kui varme tehti paljusid asju kodus (leib, kangas) siis nüüd sai seda kõike ka turult osta. Linnastumine
algatas reformatsiooni; e)aastat 1529, mil Saksamaa palgasõdurid vallutasid ja rüüstasid Rooma; f)aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda. Majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses, koloniseerimine, kaubandus laienes, kultuur laienes jne. Ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused idas kestis veel kaua pärisorjus. 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond (masintootmine, linnastumine). Endiselt kestis usuline võitlus, tekkis ka uus ideoloogia valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus; rahvuslik liikumine; teaduse areng; peamiseks riigikorralduseks oli absolutistlik monarhia, mille kõrvale tekkis parlamentlik monarhia; rahvas nõudis põhiseadust, mistõttu oli palju revolutsioone. 2. Inglismaa 17.-18. saj. Puritanism. Inglismaal anglikaanikirik ei allunud Rooma
tööstusliku pöörde peamine tunnus. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Raha, mida vajati uute ettevõtete vabrikute rajamiseks, saadi peamiselt kaubandusest. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks, kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada Pilet 4 1
negatiivseteks tagajärgedeks oli see et masinate kasutuselevõtmine tegi inimeste eest palju tööd ära ja jättis tööta käsitöölised, kes pidid selle tööga elatist teenima. Palgad oli jäänud väikesteks ja selle süüdlaseks peeti masinaid. Kujunesid uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ja vabrikuomanikud. Positiivseks tagajärjeks oli see, et vabrikutootmine tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad, aja jooksul paranesid ka tööliste elu- ja töötingimused. Masintootmine suurendas tööviljakust ja alandas kaupade hindu. Elujärje paranemine tõi kaasa rahvaarvu suurenemise. Elupaikadesse saabusid mugavused, mis võimaldasid paremini sisustada vaba aega. Kodanlus- ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. Proletariaat- palgatöölised Imperialism on suurriikide soov oma territooriume naabrite arvelt laiendada ja kolooniaid hõivata. See
kujundades pikkamööda maailmakaubanduse. Põllumajanduses kujunesid uusaja alguseks välja väga suured erinevused Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Paljudes lääneriikides oli pärisorjus jäänud keskaega ning arengut mõjutasid kapitalistlikud suhted, mis inglise revol. Ajal viisid kodanliku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid feodaalsuhted., mille raames olid talupojad koormatud feodaalkohustustega. 19.saj. kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine. Uus vaimumaailm Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.saj. Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade. Selle kõrval tekkis ka uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad. Suurimaks kultuurialaseks ja ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine, millele oli eeldused loonud juba keskajal aset leidnud rahvaste kujunemine
See on Eesti Vabariigi sünnipäev. Esimese valitsuse peaministriks sai K. Päts. Jseseisvus manifest loeti ette koolides, kirikutes. Iseseisvus sai olla Tallinnas vaid 1 päev, sest 25.veb, 1918 sisenesid Tallinnasse saksa väed(seoses I ma.-ga). Algas saksa okupatsioon , veb-nov 1918. Pilet nr. 19 ; (1) Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintotmisega ja vabrikutega. Uute masinate leiutamine ja kasutuselevõtt on tööstusrevolutsiooni peamine tunnus. Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist, ühiskonnas aga pidi olema vajadus nende kaupade jaoks, muidu muutus tootmine mõttetuks Nii hakkas tootmist üha enam mõjutama turg ja tootjate vahel kujunes välja konkurents. Kaubandusest saadud raha kasutati uute vabrikute loomiseks. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal, kus toimunud revolutsioon pani
Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik pere, omasooliste abielu. Eesti, tedlasi kasutatakse otsuste tegemisel. Teadmusühiskond- ühiskond, mis tugineb uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, tööl domineerib innovaatilisus ja loovus. Tööhõive, väärtused ja perekond on samad, mis infoühiskonnas. Postindustriaalühiskond- ühiskond, kus enamik tööealistest on hõivatud teenindavas sektoris. Tööhõive: masintootmine. Väärtused: olla firma omanik, jurist, arst, heaolu. Perekond: mittetäielik pere, omasooliste abielu. Postindustriaalühiskond: püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine. Teenused, oskused c) Heaoluriik: tunnused, probleemid, näited. Saksamaal sai alguses 1880.ndatel. Põhja- Euroopas 20.saj esimesel kümnendil ja USA-s 1930.aastatel. Eesmärgid: parandada inimeste toimetulekut, kaitsta neid terviseriskide eest, leevendada elu
maailmakaubanduse, kasumit sai kasutada manufaktuuride rajamiseks, kaubanduse areng soodustas kultuurialast koostööd, uute ideede levikut. Põllumajanduses suuremad erinevused Lääne- ja Ida-Euroopa vahel, paljudes Lääne-Euroopa riikides pärisorjus kaugel minevikus, kapitalistlikud suhted. Ida-Euroopas toimus talupoegade pärisorjastamine. Tööstuslik revolutsioon, kujunes välja industriaalühiskond, masintootmine, linnastumine, uued kapitalistlikud majandusteooriad. Vaimumaailmas jätkus algul usuline võitlus. Tekkis ka uus ilmalik ideoloogia valgustus uued riigivalitsemise ideaalid, ühiskonnakorralduse suunad, hariduse levitamine. Usuline ideoloogia jäi tahaplaanile. Rahvuslik liikumine; teadus, edusammud koolihariduses. Absolutistlik monarhia kuninga või keisri võim piiramatu; parlamentarism; konstitutsiooniline riigikord; revolutsioonid.
kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse Suurbritanniast, levis Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ning lõpuks üle terve maailma. 18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega. Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus. Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada.
annaabi.ee 
