· Sündinud 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana. · Saksa okupatsiooni lõpukuudel oli vangis. On olnud 194654 Komi ANSVs vangilaagris ja Krasnojarski krais asumisel. · 1971. aastal nimetati ta ENSV teeneliseks kirjanikuks. · On mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. · Valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst. · On nimetatud Martensi Seltsi auliikmeks eriliste teenete eest professor Friedrich Fromhold Martensi elu ja tegevuse tutvustamisel. · Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. · Talle on antud mitmeid riiklikke autasusid Eestis, Soomes, Saksamaal ja Prantsusmaal. · Enda kohta on pool sajandit kirjanduslikku tööd teinud Jaan Kross muheledes ütelnud, et on korralik «kirjanduslik tööhobune».
Jaan Kross (1920 - 2007) Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta on tuntud eelkõige Eesti ajalool põhinevate teoste poolest nagu näiteks "Kolme katku vahel", "Keisri hull" ja "Professor Martensi ärasõit". Kross on pälvinud mitmeid auhindu, preemijaid ja aunimetusi. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 1938. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks, 1988. aastal oli ta üks EÜSi taastamise algatajaid. Saksa okupatsiooni ajal 1944
immatrikuleerimine"(1971) ja jutustused ,,Mardileib"(1973), ,,Taevakivi"(1975) ning ,,Kolmandad mäed"(1975). Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg ja selle eelaeg on Krossi proosa teemakeskmeid. Sellega on seotud ka romaan ,,Keisri hull", mis ilmus 1978. aastal. ,,Keisri hull" seisab kirjaniku loomingus vahejoonel. ,,Rakvere romaanis"(1982) on esikohal dokumentaal ainestikul Rakver linna rippumatuse võitlus 18. sajandil. Veel on kirjutanud ,,Professor Martensi ärasõit"(1984), mis näitab diplomaat Friedriech Martensi identiteediotsinguid ja tõstatab saatuse kordumise probleemi. ,,Vastutuulelaev"(1987) joonistab Bernhard Schmidti imetledava eneseteostuse eemal kodumaast ja kodudest. Memuaarilist ainet on Kross kasutanud novellikogudes ,,Kajalood"(1980) ,,Ülesõidukohad"(1981), ,,Silmade avamise päev"(1988), ,,Järelhüüd" ning romaanis ,,Wikmani poisid"(1988). Romaanis on kujutatud koolielu II maailmasõja eelse Tallinna ühes
*näidendid ,,Dr Karelli raske öö" *elulooraamat ,,Kallid kaasteelised" *tõlked ,,Othello" Teemad: *ajalooline proosa kasutab ajaloolisi isikuid ja sündmusi ning mõtleb ise juurde, teosed on ajalises järjekorras. *autobiograafiline proosa + ajalooline proosa nt ,,Wikmani poisid" ja ,,Tahtamaa" Veel teoseid: ,,Kolme katku vahel" tegelaseks Russow ,,Pöördtoolitund" Jannsen ,,Taevakivi" Masing, K. J. Peterson ,,Keisri hull" Masing, Faehlmann ,,Professor Martensi ärasõit" jurist Martens ,,Kolmandad mäed" J. Köler. Iseloomulik Krossile: *mõleb sõnu välja/kasut haruldasi sõnu nt:krõllis, nigrits *moodustab ise liitsõnu nt:ämmaisand *sidekriipsutamine nt: tont-teab-mis-meelne *võõrkeelsed sõnad/laused
Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross on nende lapsed. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Romaanid „Kolme katku vahel” I–IV (1970–1980) „Keisri hull” (1978) „Rakvere romaan” (1982) „Professor Martensi ärasõit” (1984) „Vastutuulelaev” (1987) „Wikmani poisid” (1988) „Väljakaevamised” (1990) „Tabamatus” (1993) „Paigallend” (1998) „Tahtamaa” (2001) Jutustused „Mardileib” (1973) „Kolmandad mäed” (1975) „Taevakivi” (1975) „Kajalood” (1980) „Ülesõidukohad” (1981) „Silmade avamise päev” (1988) „Järelehüüd” (1994) Luule „Söerikastaja” (1958) „Kivist viiulid” (1964)
Rosemark abiellub Maadega ärilistel põhjustel- Sieversilt tuleb raha. Maadel sünnib poeg, proua T. sureb. Senat on oma dokumendi Rakvere vabaduse kohta Sieversi eestkostel alla saatnud. Kuid linn ei saa oma õigusi kätte, sest uus võim mõisas (proua poeg) on veel võimukam. Sureb Sievers, Rosemarkile ei voola enam raha, ta tahab abielu lõpetada. Falck saab oma Maade kätte ja ka poja, kes on tema oma. 1984 ,,Professor Martensi ärasõit"- romaan tuntud Vene diplomaadi ja õigusteadlase Fiedrich Martensi (eestlane) elukäigust 19.saj. lõpust kuni surmani 1909.a. 2 novellikogu 1980 ,,Kajakalood", 1981 ,,Ülesõidukohad". Viivad lähemasse minevikku. Avaldati uuesti 1988 ,,Silmade avamise päev" 7 novelli eesti rahva saatusest erinevatel aegadel: EV ajal, Saksa ja nõuk. okupats. ajal. Ühendab surmateema (v.a viimane). Igaühes sureb üks inimene ja keskne tegel. Peeter Mirk tunnetab oma süüd. Novellide
Nt vastuolu Jakobsoniga. ,,Taeva kivi" maising ja peterson on kokku viidud. Nad ei leia ühist keelt. Kuna masing vanameelne ja peterson uuemeelne. (On tõlkinud ,,Alice imedemaal".) Alustas lühemate juttudega. Suurteos ,,Kolme katku vahel" 4 osa, räägib Balt Russovist ja Liivi sõja ajast. Tema kui eestlase läbi silma pandud sündmused, natuke saksa võimu vastu kriitilised. 78 tuli ,,Keisri hull" seda peetakse tippteoseks. ,,Rakvere romaan", ,,Professor Martensi ärasõit", ,,Vastutuulelaev" (keegi läks saksamaale, kui hitler kutsus, võimu ja vaimu erinevused, tüüp ei kohanud oludega seal). Kui eesti vabaks sai, siis pühendus 20. sajandile ,,Vikmani poisid" (koolipõlv), ,,Mesmeri ring" (ülikooliaeg), ,,Väljakaevamised" kui minajutustaja tuleb Siberist tagasi, siis leiab arhel väljakaevamistel 13. sajandist käsikirja, kus on piiskopi mõtlemised; ,,Paigallend" noor
1970) on nende lapsed. Poliitika Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993. Looming: Romaanid · ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) · ,,Keisri hull" (1978) · ,,Rakvere romaan" (1982) · ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) · ,,Vastutuulelaev" (1987) · ,,Wikmani poisid" (1988) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001) · ,,Kallid kaasteelised" (2004) oli Eesti 2004. aasta kõige müüdumate teoste edetabelis 6590 eksemplariga 15. kohal. Sealhulgas oli ta Hando Runneli
õpinguid Tartu Erinõupidamise Ülikoolis. otsusega ja viidi GULAGi laagrisse. 4 Kirjanikutee algus Tuntumad romaanid Pärast Gulagi vangilaagrit ◈ “Keisri hull” (1978) 1954. aastal hakkas Kross ◈ “Kolme katku professionaalseks vahel”(1970-1980) kirjanikuks; ◈ "Professor Martensi Kross alustas kirjanduses ärasõit" (1984) luuletajana, läks hiljem üle ◈ "Vastutuulelaev" proosale, eelkõige (1987) ajalooromaanidele. ◈ "Wikmani poisid" 5 (1988) ◈ “Keisri hull” ◈ peategelane on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik, kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ja lahinguvaprus on temast
karakterite (Johann Köler, Otto Wilhelm Masing, Kristjan Jaak Peterson ja Friedrich Martens). Mitmeid (kirjutamis)ajakohaseid poliitilisi kaastähendusi võimaldanud ajalooline romaan ,,Keisri hull" ilmub 1978. aastal. Põneva vormilise leiuna on keisri eeski paindumatu baltisaksa mõisniku Timotheus von Bocki lugu esitatud eestlasest naisevenna päevikuna. 1982.-87 ilmusid ajaloolised romaanid ,,Rakvere romaan", ,,Professor Martensi ärasõit" ja ,,Vastutuule laev". Krossi memuaarse proosa tsükli avavad kriitikute hinnangul novellikogud ,,Kajalood" (1980) ja ,,Ülesõidukohad" (1981). Seda liini jätkavad kaheksakümnendate lõpus ilmunud ,,Wikmani poisid", samuti ,,Mesmeri ring" (1995) ja ,,Väljakaevamised" (1990). 1998. aastal ilmunud ,,Paigallendu" on kriitika nimetanud Krossi kunstiliselt mõjukamaks teoseks. Uuel sajandil on Kross avaldanud romaani ,,Tahtamaa" (2001), elulooraamatu ,,Kallid
käe all haridust omandamas ning ka tembutamas. 1944. aastal on osa neist poistest, kes olude sunnil, kas enese tahtmisest ja veendumusest jäänud kodumaale, mitmedki aga laiali maailmas ja nii mõnigi juba erinevatel pooltel sõdides hukkunud. Sisseelamine Wikmani Eragümnaasiumi lõpuaastaisse annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust. Romaanid ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) ,,Keisri hull" (1978) ,,Rakvere romaan" (1982) ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) ,,Vastutuulelaev" (1987) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) Loe läbi ,,Politseiinspektor Sanchezi kaemus". Vasta täislausetega. 1. Missuguse luulezanriga on tegu? Mis vormis luuletusega on tegu? 2. Kuidas sellest aru saad (mis tunnustele vastab?) 3. Kus toimub tegevus? Kirjelda vangla arhitektuuri, seisukorda, mõõtmeid. 4
kaebekirjadega. Mõisaproua sekretäri ja ühtlasi asja jutustaja Berend Falcki peetakse Keisri hullust pärit Jakob Mättiku analoogiks, küll aktiivsem ja iseseisvam. Intriigis esineb mõisa poolt, linn usaldab talle palvekirja koostamise ülesande. Liinid lõpevad-Falck lastakse lahti mõisast ja Rakvere linn kaotab ajaloolised õigused. Lootus jääb. Romaani keskpunktiks on eri sotsiaalsete rühmituste huvide vastandlikkus. Õigust otsitakse ühtedest ürikutest. ,,Professor Martensi ärasõit" (1984,pälvis J.Smuuli nimelise preemia, palju tõlgitud) Ajaliseks raamiks üks päev, venemaa välisministeeriumi nõunik Martens sõidab Pärnust pealinna, Valga jaamaperroonil tabab teda surm. (sellest ka pealkirja mitmetähenduslikkus). Sünni poolest eestlane,satub Peterburi vaestekooli, töötab end üles edukaks diplomaadiks, temast saab rahvusvaheline kuulsus, aga seisuse pärast on karjääri lagi ette määratud,
uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Romaanid · ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) · ,,Keisri hull" (1978) · ,,Rakvere romaan" (1982) · ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) · ,,Vastutuulelaev" (1987) · ,,Wikmani poisid" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001) Novellid · ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · ,,Pöördtoolitund" (1972) · ,,Rist" · ,,Stahli grammatika"
· 1972: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor · 1990: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1996: Riigivapi teenetemärk I · 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia · 2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest Loomingu ülevaade Romaanid · "Kolme katku vahel" IIV (19701980) · "Keisri hull" (1978) · "Rakvere romaan" (1982) · "Professor Martensi ärasõit" (1984) · "Vastutuulelaev" (1987) · "Wikmani poisid" (1988) · "Silmade avamise päev" (1988) · "Väljakaevamised" (1990) · "Tabamatus" (1993) · "Mesmeri ring" (1995) · "Paigallend" (1998) · "Tahtamaa" (2001) Novellid · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · "Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · "Pöördtoolitund" (1972) Jutustused · "Mardileib" (1973) · "Kolmandad mäed" (1975)
imemaiustus, ja sellest, kuidas kahe kavala vanamehe iseäralikud haigused võivad aidata kokku viia kaks noort armastavat südant. Romaani tegevus toimub 19. sajandi esimese poole Eestimaal. Baltisakslasest peategelane Timotheus von Bock on andnud keiser Aleksandrile vande rääkida ainult tõtt. Vene isevalitsuse kritiseerimise eest kuulutatakse ta aga hulluks ning suletakse pikkadeks aastateks vanglasse. 1982 «Rakvere romaan» 1984 «Professor Martensi ärasõit» 1987 «Vastutuulelaev» 1988 «Wikmani poisid» Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. 1989 «Syvyydestä» 1993 «Tabamatus» 1995 «Mesmeri ring» 1998 «Paigallend» 2001 «Tahtamaa» 1989 «Doktor Karelli raske öö»
· terviseprobleemid Tootlikus on kinni madala haridusega tööjõus, kapitalis, tehnoloogias. Vaesus on kas : · suhteline ( 60% mediaan palgast ?!) · absoluutne ( ohuks- vaesus toodab vaesust) HUMANITAARÕIGUS Inimõigus on rahvusvaheline GROTIUS- ,,isand"- diplomaatia põhimõtted Saab alguse 19. sajand 1863- Punane Rist ( kaitsta, aidata konfliktikoldesse jäänud inimesi) 1862- Genfis (sõda peaks toimuma sõjalistejõudude ja mitte tsiviilisikute vahel) Martensi klaus- printsiip, toob sisse humaansuse põhimõtte mõiste. On hakanud reguleerima sõjapidamise viise ( keelustati maamiinid, dum-dum kuulid, bioloogiline relv, keemia relv) Kehtib rahvusvaheliste ja sisekonfliktide korral (Süüria kodusõda), keelatud on lapssõdurid, informatsiooni levitamine Inimõigus- kehtib koguaeg, nii sõjas kui rahu ajal Humanitaarõigus- kehtib konflikti ajal ja järel, sõja ajal ohvrite kaitsemine-lähtub inimõigusest
Loeng V 19.11.2013 Quis custodiet ispos custodes? - Kes valvab valvurite järele? Ignoratio juris neminem excurat Seaduse mittetundmine ei vabanda Pacta sunt servanda lepingut tuleb täita Inter arma silent leges sõja ajal (relvade vahel) vaikivad seadused !!!!Haagi konventsioonid, tänapäeva see printsiip ei kehti Vim vi renellre lict! - Jõudu on lubatud jõuga tõrjuda! Prof. Friedrich Martensi klausel sõjakuritegude loetelu, mille tema jättis avatuks http://www.diplomaatia.ee/artikkel/anno-domini-2009-sajand-ilma-martensita/ ,,Professor Martensi ärasõit" Jaan Kross Napoleon ,,Igal sõduril peab marsallikepp seljakotis olema" - sõduril peab olema motivatsiooni südikalt sõdida ning innustab võimalus kõrgemale auastmele jõuda Öine viinamüük 80ndatel Esimene Eesti kriminoloogiline uurimus Martinson uuris 150 õpilast ehk kogu erikooli
Baltikumi andmine Moskva meelevalda. Krossi teosed sisaldavad alati mingilgi tasemel poliitilist pinget. 7. Selgita pealkirja, kuidas mõista allegooriat? Sõnasta teose peamõte. Jumaliku sädemega leitud pealkiri «Paigallend» - tähendab, et paigal küll, aga ikkagi lend; soovi korral ka vastupidi see ühendab Ullo Paeranna saatuse teose teise plaaniga. Sest Krossile armsaks saanud kombel (markantseimaks näiteks «Professor Martensi ärasõit» ja «Tabamatus») on peategelasel teadagi teisik. Seekord ei kuulu ta üldsegi inimkonna esindajate hulka. Paerand ja Estland on kaksikvennad kuni viimse veretilgani, nii et Ullo isalgi tuleb ümber kehastuda Euroopaks (keda romaani väga jõulistel lõpulehekülgedel omakorda kehastab Churchill) ja ühe perekonna lahutuseloost saab ühe väikeriigi reetmise lugu. Niisiis, Euroopa kui rongaisa ja Eesti kui mahajäetud imelaps. Selline on tugevasti lihtsustades ja
· Krossile on oluline ka kompomissi teema. Ta valgustab seda teemat mitmest kõljest, kaalub kompromissi lubatavust ja moraalset hinda, mida järeleandmiste eest tuleb maksta. "Pöördtoolitund" (1971). · Kas poliitilistest kaalutustest lähtuva kompromissi kasu kaalub üles kõlbelise kahju, mis sellest sünnib? · Kross armastab kasutada sisemonoloogi või siis vahetava vaatepunkti näitamaks asju mitme nurga alt. "Keisri hull" (1978) · "Taevakivi" (1975); "Professor Martensi ärasõit"(1984); · 1980.aastal asus Kross kirjutama autobiograafilist proosat "Wikmani poisid" (1988); "Mesmeri ring" (1995) ; "Paigalend" (1998). "Keisri hull" · Üliinimlikule filosoofiale toetuv isikulooline romaan. · Toetub üksikisiku sotsiaalse kuhuse ja vastutuse ideele · Teotub eksitentsialistlikule ideele (sisemise valiku vabadus ja seleg kaasnev vastutuse võtmine tagajärgede eest, valimsest alaealisusest lahtiütlemine).
1998. aastal Tallinna vapimärk. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärk. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. 7 Looming Romaanid · "Kolme katku vahel" IIV (19701980) · "Keisri hull" (1978) · "Rakvere romaan" (1982) · "Professor Martensi ärasõit" (1984) · "Vastutuulelaev" (1987) · "Wikmani poisid" (1988) · "Silmade avamise päev" (1988) · "Väljakaevamised" (1990) · "Tabamatus" (1993) · "Mesmeri ring" (1995) · "Paigallend" (1998) · "Tahtamaa" (2001) Novellid · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · "Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · "Pöördtoolitund" (1972) · "Rist" · "Stahli grammatika" · "Vandenõu" · "Väike Vipper"
Jaan Krossi südameasi oli Eesti. Ta kirjutas Eesti rahvuse ja Eesti riigi ideaali ülesehitamisest. Kui olud läksid vabamaks, sai ta väljendada ka rahvusriiki ning selle ideaali. Jaan Krossi romaanide tegelastel on vastutus oma rahva ja maa ees, kust põgeneda ei saa. Jaan Krossi romaanide Eestini on praegusel Eestil veel pikk tee ees. (Tulvet, 2007) 2.3.2. Romaanide loetelu ,,Kolme katku vahel" I-IV (1970-1980) ,,Keisri hull" (1978) ,,Rakvere romaan" (1982) ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) ,,Vastutuulelaev" (1987) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Silmade avamise päev" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) 7 ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) 2.4. Näidendid Jaan Kross on ise kirjutanud 2 näidendit: ,,Doktor Karelli raske öö" ning ,,Vend Enrico ja tema piiskop". Jaan Krossi mitmest romaanist on tehtud näidendeid. Lavastajaks on olnud Mikk Mikiver. 1984
keelde. 1989. aastal pälvis Jaan Krossi "Keisri hull" parima välismaise raamatu auhinna Prix du meilleur livre étranger. 1980.a. ilmus "Kajalood". 1981. a. ilmus "Ülesõidukohad". 1982.a. ilmus "Rakvere romaan". Romaani põhiline sündmustik toimub 18. sajandil Rakveres. Peategelase isikliku elu sündmuste taustal tõuseb keskse süzeelise teljena esile Rakvere linna läbi sajandite kestnud võitlus oma linnaõiguste eest. 1984.a. ilmus "Professor Martensi ärasõit". 1987.a. ilmus "Vastutuulelaev". Romaan Bernhard Schmidtist, Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930.a. leiutas ta uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle maailmakuulsuse. 1988.a. ilmus "Silmade avamise päev". 1988.a. ilmus "Wikmani poisid".
,,Minu onupoja jutustus" ,,Tuhatoos" ,,Pulmareis" ,,Eesti iseloom" ,,Põgenemine" ,,Vürst" ,,Morse" ,,Onu" ,,1941" ROMAANID Jaan Kross kirjutas oma romaanides peamiselt Eestist see oli tema südameasi. Ta rääkis Eesti rahvuse ja Eesti riigi ideaali ülesehitamisest. Tema romaanide tegelaskujudel on vastutus oma rahva ja maa ees, kust põgeneda ei saa. ROMAANIDE LOETELU: ,,Kolme katku vahel" I-IV (1970-1980) ,,Keisri hull" (1978) ,,Rakvere romaan" (1982) ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) ,,Vastutuulelaevad" (1987) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Silmade avamise päev" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) Jutustused: ,,Mardileib" (1973) ,,Kolmandad mäed" (1975) ,,Taevakivi" (1975) ,,Kajalood" (1980) ,,Ülesõidukohad" (1981) ,,Silmade avamise päev" (1994) Näidendid: ,,Doktor Karelli raske öö" (2000) ,,Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Mälestusteosed:
Et olla kindel oma uues passis otsustas ta esmalt minna Sveitsi. Heal läbis ta piiri ilma mingite takistusteta. Edasi läks ta rongiga Austriasse mis kuulus toll ajal Saksamaale. Ta siiski ei julenud Saksamaale minnes passi kasutada ja läks Reini jõe äärde, ootas kuni pimedaks läks, võttis riided seljast ja sidus need kimpu ning ujus üle jõe Saksamaale. Seal lonkis ta Münsterisse hotelli ja helistas oma sõbrale doktor Martensile. Telefoni võttis vastu aga Martensi sekretär, kes ei soovinud meest sõbraga ühendada, kuna Schwarts ei soovinud igaks juhuks oma nime avaldada. Mehl tuli aga idee esindada end Heleni venna Georgina. Saades sõbra kätte püüdis ta talle igati märku anda kes temaga räägib, kuid Martens ei saanud aru, seejärel tuli Schwartsile meelde raamatutegelast nimed kelle järgi nad lapsepõlves üksteist kutsusid. Martens tundis lõpuks vana sõbra ära ja kutsus ta enda kabineti peale tööpäeva
Et olla kindel oma uues passis otsustas ta esmalt minna Sveitsi. Heal läbis ta piiri ilma mingite takistusteta. Edasi läks ta rongiga Austriasse mis kuulus toll ajal Saksamaale. Ta siiski ei julenud Saksamaale minnes passi kasutada ja läks Reini jõe äärde, ootas kuni pimedaks läks, võttis riided seljast ja sidus need kimpu ning ujus üle jõe Saksamaale. Seal lonkis ta Münsterisse hotelli ja helistas oma sõbrale doktor Martensile. Telefoni võttis vastu aga Martensi sekretär, kes ei soovinud meest sõbraga ühendada, kuna Schwarts ei soovinud igaks juhuks oma nime avaldada. Mehl tuli aga idee esindada end Heleni venna Georgina. Saades sõbra kätte püüdis ta talle igati märku anda kes temaga räägib, kuid Martens ei saanud aru, seejärel tuli Schwartsile meelde raamatutegelast nimed kelle järgi nad lapsepõlves üksteist kutsusid. Martens tundis lõpuks vana sõbra ära ja kutsus ta enda kabineti peale tööpäeva
1996: Riigivapi teenetemärk I 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 1971. a. kirjutas Jaan Kross "Michelsoni immatrikuleerimise" . 1972.a. "Klio silma all" 1973.a. "Mardileib". 1975. a. ilmus "Kolmandad mäed". 1975.a. ilmus "Taevakivi". "Taevakivis" on kirjeldatud O.W. Masingu Äksi- perioodi. 1978.a. ilmus "Keisri hull". 1980.a. ilmus "Kajalood". 1981. a. ilmus "Ülesõidukohad". 1982.a. ilmus "Rakvere romaan". 1984.a. ilmus "Professor Martensi ärasõit". 1987.a. ilmus "Vastutuulelaev". 1988.a. ilmus "Silmade avamise päev". 1988.a. ilmus "Wikmani poisid".
asetäitja Kaja Kuivjõgi. Nimetatud komisjon käsitles oma 6. juuli 1998. aasta istungil ka ideed asutada ID-kaardi teemaline sihtasutus, mille kaudu kaasata erasektori finantse, kuid selle arutlus lükati edasi. Komisjoni tööd esitleti 1999. aasta algul avalikul seminaril Rahvusraamatukogus, sellega oli selle komisjoni töö ka lõpetatud. Järgmisena moodustas 11. märtsil 1999.a. Eesti Informaatikakeskus oma käskkirjaga "ID- kaardi töörühma" (TK4-ID) Tarvi Martensi (AS Küberneetika) juhtimisel, kus osalesid ka pankade esindajad, KMA, ID Süsteemide AS ning Informaatikakeskus. Töörühm oli orienteeritud ID-kaardi alaste pilootprojektide läbiviimisele, standardiseerimisele ning pidi olema nõuandev ekspertkogu ID-kaardi küsimustes. Töörühma eestvedamisel viidi läbi identifitseerimiskaartidealaste rahvusvaheliste standardite ekspertiis, koostati rakendusjuhised
kestab põlemine vähemalt 5 sekundit. CLEVELANDI lahtise tiigli meetod sobib leektäpi määramiseks kõikidele naftaproduktidele, mille samal meetodil määratud leektäpp on üle 79 C. Tiigel täidetakse bituumeniga ja tõstetakse proovi ettenähtud kiirusega. Alates 28 C leekpuntkist madalamal temperatuuril viiakse üle nõu proovileek ja leektäpp ongi madalaim termomeetri näit, kus tekib lenduvate osiste tõttu välgatus. PENSKY-MARTENSI kinnise tiigli meetod sobib leektäpi määramiseks vedelkütustele. Katseproov valatakse katsenõusse, kus on segaja, temperatuuri tõstetakse vastava kiirusega. 28 C madalamal temperatuuril avatakse kaanes olev siiber ja viiakse proovi pinnale väike leek ja leektäpiks loetakse temperatuuri, mille juures tekib leegisähvatus. 4. Kuidas tähistatakse polümeerbituumeneid ? Polümeerbituumenid tähistatakse näiteks PMB 45/80-60 PMB on see, et polümeeribituumen
Uusromantiline (arbujalik) peatee, uuema rahvalaulu esteetika, modernistlikud alternatiivid. Humanistlik ja rahvuslik hoiak (vastupanuluule), luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus, looduslähedus, väikeste asjade poeetika, lauluteksti osakaal luules kasvab, absurd ja iroonia. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat. 17. Jaan Krossi looming. „Kolme katku vahel“, „Taevakivi“, „Keisri hull“, „Professor Martensi ärasõit“, „Wikmani poisid“, „Paigallend“. Alustas luulega, satiiriline. Maailm on tehislik, looduslikkust vähe. Pole eriti lüürikat. Pöördutakse ajalukku, minevikku kasutatakse tuleviku huvides. Klassikaline periood – ajalooaineline proosa, üks ajaloolise proosa juhtautoreid. Tekstid on realistlikud, aga samas avatud ka modernistliku proosa mõjutustele. Vaatepunktide vaheldumine, teisiktegelased, peategelaste paralleelid. Väljapeetud, lihvitud, elegantne keelekasutus
1989. aastal pälvis Jaan Krossi "Keisri hull" parima välismaise raamatu auhinna Prix du meilleur livre étranger. 1980.a. ilmus "Kajalood". 1981. a. ilmus "Ülesõidukohad". 1982.a. ilmus "Rakvere romaan". Romaani põhiline sündmustik toimub 18. sajandil Rakveres. Peategelase isikliku elu sündmuste taustal tõuseb keskse süzeelise teljena esile Rakvere linna läbi sajandite kestnud võitlus oma linnaõiguste eest. 1984.a. ilmus "Professor Martensi ärasõit". 1987.a. ilmus "Vastutuulelaev". Romaan Bernhard Schmidtist, Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930.a. leiutas ta uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle maailmakuulsuse. 1988.a. ilmus "Silmade avamise päev". 1988.a. ilmus "Wikmani poisid".
õiguse valdkonnas: Haagi I rahukonverents 1899 peategelasi, osales Venemaale eduka rahuleping koostamisel Venele kaotat sõjas Vene-Jaap vahel (1906). Haagi Rahvusvahelise Arbitraazitribunali üks loojatest ja selle alaline liige. Martens veenis kõrgpoliitikuid Euroopa ühinemise otstarbekuses - E ühinemine saab alguse riikidevaheliste suhete rangemast õiguslikust reguleerimisest ja Eur-s rahu kindlustamisest. J. Krossil 1984 a romaan: "Professor Martensi ärasõit", Martens valiti Pärnu aukod. Euroopa kahe maailmasõja vahel Paneuroopa liikumine : Richard Codenhove-Kallergi kui suur eurooplane (1894-72), päritolu krahv. 1923 Paneuroopa; 1964 Euroopa taasühendamine; 1971 Suurvõim Euroopa. Aastatel 1923-1972 Paneuroopa liikumise eluaegne juht. 1926 Viinis Paneuroopa I kongressil 2000 osavõtjat, Eesti astus liikmeks 1929. asutajaliikmeid 102 Ühingu esimees rahv õiguse prof Ants Piip. Codenhove
заглавие „Ma armastasin Sakslast“ Tammsaare – Я любил немку – описательное заглавие „Kevade“ Oskar Luts – Весна – символическое заглавие „Keisri hull“ Jaan Kross – Императорский безумец – описательное заглавие, скрыто символическое „Professor Martensi ärasõit“ Jaan Kross – Уход профессора Мартенса „Mees, kes teadis ussisõnu“ Andrus Kivirähk – Человек, который знал заклинания – описательное заглавие „Tasuja“ Eduard Bornhöhe – мститель – описательное заглавие „Viimne Reliikvia“ film – Последняя Реликвия «Крейцер соната» - Kreutzeri sonaat опис.
kõige klassikalisem Jaan Kross. Tippteosed jäävad esimesse perioodi. 1. Kross on ajaloolise proosa algataja; 2. 2. kesktee realismi kirjutamise aeg ( 1960ndate lõpu modernsed katsetused 1970-1980ndatel asendatakse põhimõtteliselt realismiga uus tulemine. Krossil on kokkupuutepunkt modernistliku esteetikaga, sulatab osavalt modernistlikkust ja realistlikkust kokku. Tekstid on esteetiliselt radikaalsemad (vahelduv vaatepunkt teostes ,,Taevakivi" ja ka ,,Professor Martensi ärasõit"). Kasutab modernistlikes võtetest sisemonoloogi, sidudes seda realistliku kujutusega). 3. Teisiktegelased (ühel peategelasel on teisik või paralleel, tekivad müstilised seosed, nt ,,Professor Martensi ärasõit"). 4. Krossil on teadlikult lihvitud kirjalik keel ja stiil. Kasutab erinevaid keelevõimalusi tegelaste iseloomustamiseks. 5. Tegeleb ajalooliste tegelastega: Eesti teema ka laiemalt 1970ndate proosasse.
"Kolmandad mäed" 1975 ühe sündmuse lugu, tegelane Johann Köler. "Keisri hull" peategelane Timotheus von Bock, erandlikum peategelane kui mõni teine. Aadlimees, aadlikuks sündinud, ei liigu kuhugi alt üles, pigem ülevalt alla. Romaan antud Jakob Mätiku päevaraamatu kaudu. Liikunud alt üles ja jõudnud seisustevahelisele maale. "Keisri hullu" võimalik võtta NL võrdpildina. 1982 "Rakvere romaan" Rakvere linna õiguste saamine. 1984 "Professor Martensi ärasõit" Martens oli lähedal Nobeli preemia saamisele. Jutustamisaeg vastab ühele rongisõidu ajale, tegevus 7. juunil 1909, lõppeb Martensi surmaga. Tegevus rongis ja Martensi peas. Modernistlik viis jutustamiseks. Jõuliselt ja veenvalt läbikirjutatud tekst, ühtpidi realismiga seos olemas, teistpidi liigutab ära - taustalugu, et elanud varem Fr. Martensi nimeline mees, hakkab tunduma, et 89-aastase faasinihkega hakkavad sündmused korduma, õrn müstiline
,,Reisikiri Egiptuses: muld ja marmor", ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (novellid, Tuglase novellipreemia). Kross oskab leida marginaalseid tegelasi, nad kaotavad tihti tema teostes sideme oma rahvaga. ,,Michelsoni immatrikuleerimine", ,,Pöördtooli tund" (novell) Jannsenist, püüab selgitada, miks isa võttis vastu raha, mille eest pani kinni Jakobsoni veerud. Novellikogud ,,Klio silma all" ,,Kajalood", romaanid ,,Taevakivi", ,,Kolmandad mäed", ,,Keisri hull", ,,Professori Martensi ärasõit", ,,Vastutuulelaev". Autobiograafiline ,,Wikmani poisid", ,,Väljakaevamised", ,,Mesmeri ring". Tegelasi iseloomustab see, et mida lähemale jõuab kaasajale, seda rohkem kasutab pseudonüüme. Tõlgib palju luulet, ka ,,Alice imedemaal" (Carroll), ,,Eilne maailm" (Zweig), publitsistika. Pilet IV · Keskaja kirjanduse mõiste. Islandi kirjandus, ,,Vanem Edda", keskaegsed kangelaslaulud (linnakirjandus, jumalate süsteem, hisp, pr, vene, sks kangelaslaul)
Kaks sõdurit on pantvangi võetud, siis on ebaproportsionaalne tsiviilelanikke suunas agressiooni rakendada. Kollateraalne hagi. 3. Ei tohi kasutada relvi, mis tekitavad võitlejatele liigseid kahjusi võib tappa, kuid seda tuleb teha kenasti ilma liigsete kannatusteta. Näiteks 19 saj. mürgigaasid(Ypres) levik sõltus tuule suunast. · 1899; 1907- Haag suurriigikide huviks oli et tsiviilülestõusud oleksid väiksemad. (Martensi klausel riigid jäävad seotuks enda südametunnistusele, isegi kui relvad edasi arenevad.) Okupeeriv võim ei tohi tsiviilelanikkonda puutuda (4. konventsioon 1907). Nt. represeeringud, vara konfiskeerimine. · 1949; 1977- Genf 4. Sõjavangi staatus - vangi saab võtta ainult võitleja. Kui langed vangi, siis saadki sõjavangi staatuse. Kui annab alla siis tuleks teda vangi võtta, tappa ei tohi, see oleks sõjakokkuleppe rikkumine
Dunant Punase Risti esimese mitteriikliku rahvusvahelise organisatsiooni. Seega kiirendas sõda Euroopa ühendamise mõtte arengut. Poliitiliste, majanduslike ja teaduslike suhete tõttu oli rahvusvaheliste organisatsioonide vajalikkus ilmselge, 19. sajandil kiirenes sidepidamine ja riikide sõltuvus üksteisest suurenes. Pärnust pärit, Venemaa välisministeeriumis salanõunikuna töötanud Friedrich Martens (kellest Jaan Kross on kirjutanud romaani ,,Professor Martensi ärasõit") oli samuti üks neist, kes pidas vajalikuks Euroopa ühendamist rahu tagamise eesmärgil. 1889 loodi Panameerika Liit (Ameerika riikide organisatsioon). Kahe maailmasõja vahel tegutsenud ühiskonnategelastest oli tuntuim Euroopa ühendamise idee pooldaja Richard Coudenhove-Kalergi, kelle asutatud Paneuroopa Liidust sai arvestatav alus ühtse Euroopa loomiseks. Ta tahtis parandada Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Austria suhteid,
1971 Pöördtoolitund – J. V.& E. Jannsen – saab mononäidendiks. 1975 Taevakivi - Kr. J. Peterson ja O. W. Masing 1975 Kolmandad mäed – Johann Köler keskseks tegelaseks, teeb greskot Tallinna Kaarli kirikule. Tekivad samuti eetilised probleemid. 1978 Keisrihull – Timotheus von Bock – peategelane on isemoodi. Ta on saksa päritolu mõisnik. 1982 Rakvere romaan 1982 Professor Martensi ärasõit – peategelaseks on 19nda sajandi lõpu 20nda sajandi alguse silmapaistev Vene diplomaat F. Martens, kes oli väga lähedal ka Nobeli rahupreemia saamisele. Kujutamislaad on erandlik, sest see on sisemonoloogi kaudu antud. Kross hakkab sellel ajal järjest selgemini ajalooliste tekstidega liikuma kaasajale lähemale. 1987 Vastutuulelaevad – Bernhard Schmidt leiutas vastutuult purjetava paadi
sveitslane H. Dunant Punase Risti esimese mitteriikliku rahvusvahelise organisatsiooni. Seega kiirendas sõda 7 Euroopa ühendamise mõtte arengut. Poliitiliste, majanduslike ja teaduslike suhete tõttu oli rahvusvaheliste organisatsioonide vajalikkus ilmselge, 19. sajandil kiirenes sidepidamine ja riikide sõltuvus üksteisest suurenes. Pärnust pärit, Venemaa välisministeeriumis salanõunikuna töötanud Friedrich Martens (kellest Jaan Kross on kirjutanud romaani ,,Professor Martensi ärasõit") oli samuti üks neist, kes pidas vajalikuks Euroopa ühendamist rahu tagamise eesmärgil. 1889 loodi Panameerika Liit (Ameerika riikide organisatsioon). Kahe maailmasõja vahel tegutsenud ühiskonnategelastest oli tuntuim Euroopa ühendamise idee pooldaja Richard Coudenhove-Kalergi, kelle asutatud Paneuroopa Liidust sai arvestatav alus ühtse Euroopa loomiseks. Ta tahtis parandada Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Austria suhteid, soovis riikide rahvuslikku koostööd
Teose ridade vahelt väljaloetava avaldamine teist laadi teoses olnuks sel ajal mõeldamatu. Põhiteemad on isikuvabadus, kompromissitus ja selle hind, diktatuuri ja tugeva isiksuse vastasseis. "Rakvere romaani" (1982) sündmustik toimub 18. sajandil Rakveres. Peategelase isikliku elu sündmuste taustal tõuseb esile Rakvere linna läbi sajandite kestnud võitlus oma linnaõiguste eest ja võimuvõitlus eestlaste ning sakslaste vahel. Romaan "Professor Martensi ärasõit" (1984) räägib eesti juurtega professor Friedrich Martensist, kes oli ka Lenini õppejõud. Tegevus toimub ühe päeva jooksul, teos lõpeb peategelase surmaga. "Vastutuulelaev" (1987) on romaan Bernhard Schmidtist, Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930
saj, ajendix "Liivimaa kroonika". Russow on trügija (voorimehe pojast vaimulikux). Tegevuskoht peamiselt Tln, aegajalt teeb ka reise, ei tunne sidet sugulastega, 3x abielus. "Keisri hull": siin peateg., algselt pidasid kriitkid p äevikut autentsex. "Rakvere romaan": linn sai Põhjasõjas kannatada, vastuolu linna ja Tiesenhausenite mõisa vahel (paremal järjel ja hakkab olukorda ärakasutama), linn kaotab. "Professor Martensi ärasõit": palju monolooge, mõtisklusi. M Audru köstri poeg, jäi lapsena orvux, sattu Peterburi vaestekooli, töötas end üles, hea jur.haridusega. M läx raudteejaama, et Peteburi minna, aga otsustab rongilt maha minna jalutama ja suri. M.t painas, et sama nime ja elukutsega mees elas temast 89a varem, hakkas tema elu jälgima, üsna kattusid (vanem lõpetas enesetapuga), nooremal polnud millegi üle uhkust tunda
Jakobi enda lugu annab paralleelse eluloo, asjadest arusaamine. Romaani tähtsus seisnes eelkõige (ilmumise ajal) selles, et oli möödunud 60 aastat suurest oktoobrirevolutsioonist. Paljastas keisri negatiivsust, probleeme. Seosed kaasajaga. Kirjutab muudkui edasi. „Rakvere romaan“- käsitleb Rakvere linna kodanikke ja aadlikudünastia vahelist võitlust linnaõiguste teemal. Paralleelid Eesti iseseisvusega. Kas Eestil on õigust olla iseseisev? „Prokurör Martensi ärasõit“. Eesti soost õigusteadlane, Tsaari-Venemaal kõrges ametis. Euroopas suur roll inimõiguste seaduste väljatöötamisel. Otsis välja Eestist päris mehe, kellel on oluline roll. Dilemma seisnes inimõiguste ja tsaarivenemaa huvide konfliktis. Aastal 1987 ilmub „Vastutuule laev“ Räägib Eesti päritolu Schmitist. Läätsede lihvimises silmapaistev kuigi ühe käega. Saavutas vigade vabu pilte. Kross lähtus erakliku geeniuse ja
,,Toru" lugu sellest, kuidas kõrvale hiilida kohustuslikust väeteenistusest. Üks toru sülgas noored vene, teised saksa sõjaväkke. Viimane oli leebem. Tahetakse Tallinnast Helsingisse sõita tühjades kütusetsisternides, tuli aga surm. Romaanid 1982 ,,Rakvere romaan" linn sai Põhjasõjas kannatada, vastuolu linn ja Tiesenhausenite mõisa vahel, mis on paremal järjel ja hakkab lolukorda ära kasutama. Linn kaotab. 1984 ,,Professor Martensi ärasõit" palju monolooge ja mõtisklusi. Martens on Audru köstri poeg, jäi lapsena orvuks, sattus Peterburi vaestekooli, töötas end üles, hea juriidilise haridusega. Martens jäi ööseks raudteejaama, sest hakkas Peterburi minema, aga otsustas rongilt maha minna ja suri. Pärnuga seotud mees, rahvusvahelise õiguse lõpetanud mees, oli Vene tsaaririigi üks parimaid diplomaate, kes 1909 pidi saama Nobeli rahupreemia. 1987
,,Toru" lugu sellest, kuidas kõrvale hiilida kohustuslikust väeteenistusest. Üks toru sülgas noored vene, teised saksa sõjaväkke. Viimane oli leebem. Tahetakse Tallinnast Helsingisse sõita tühjades kütusetsisternides, tuli aga surm. Romaanid 1982 ,,Rakvere romaan" linn sai Põhjasõjas kannatada, vastuolu linn ja Tiesenhausenite mõisa vahel, mis on paremal järjel ja hakkab lolukorda ära kasutama. Linn kaotab. 1984 ,,Professor Martensi ärasõit" palju monolooge ja mõtisklusi. Martens on Audru köstri poeg, jäi lapsena orvuks, sattus Peterburi vaestekooli, töötas end üles, hea juriidilise haridusega. Martens jäi ööseks raudteejaama, sest hakkas Peterburi minema, aga otsustas rongilt maha minna ja suri. Pärnuga seotud mees, rahvusvahelise õiguse lõpetanud mees, oli Vene tsaaririigi üks parimaid diplomaate, kes 1909 pidi saama Nobeli rahupreemia.
annaabi.ee 
