Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Marjad on olenevalt sordist kuni väga suured ja valmivad juulis-augustis. Söömisel ei määri suud ja esimesed marjad valmivad kolmandal või neljandal aastal peale istutamist (Metsa talu koduleht, http://taimed.ee/index.php?page=113 (22.05.2013)).
Marjad - on üheks puuviljade rühmaks, siia kuukuvad viinamari, maasikas, vaarikas, jõhvikas, sõstar, karusmari ja teised marjad, millel kõikidel on seemned kas mahlaka viljaliha sisse peidetud või asuvad väikestes õnarustes viljaliha pinnal.
Marjadest on valmistatud komme, moose, mahlu Mahl- 1 liiter vee kohta 1 liiter marju, keeta 20 min, seejärel lasta kaanega kinni panduna seista veel pool tundi, kurnata ja soovi korral lisada litiri kohta 1 teelusikatäis
Marjad on korjatud kuival päikesepaistelisel päeval ja mullaga saastamata, siis ei ole ka pesemist vaja) ning peale valada jahtunud suhkrusiirup (1 liitri vee kohta võtta 400-500g suhkrut). Säilivusaeg 6 kuud.
Marjadest - puuviljadest on müügil lisaks harjumuspärastele maasikatele, vaarikatele, õuntele jms ka kohalikud ja meile veidi eksootilisemad puuviljad nagu virsikud, murelid ja viigimarjad.
Marjad on toksilised, kuna sisaldavad saponiine, kuid mitte väga ohtras koguses ning viljad on üsna ebameeldiva maitsega, mistõttu on ebatõenäoline, et keegi neid ohtlikus koguses
Marjade kvaliteet on peaaegu sama hea kui käsitsi koristamisel, ent miinusteks on saagi hulka sattuvad lehed, hallitanud viinamarjad, praht, kivid ja isegi väikesed loomad ning linnupesad.
Marjad on kõrge suhkrusisaldusega ja sisaldavad 5‰ viinhapet.Jagatakse laias laastus kaheks:lauamarjadeks või veini valmistamiseks veinimarjadeks.
Marjad on glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi sisaldavate lihtsüsivesikute väärtuslik allikas. Fruktoos on kasulik ja kaergesti omastatav suhkur.
Marjad on tal erepunased luuviljad nagu ploomid ja kirsid ning need on toiduks metsa lindudele, kes aitavad nii kaasa ka lodjapuu levimisele.
Marjad on allikaks eeterlike õlide, mahlade, ravimite, spordi- ja tervisejookide, toidu, kosmeetikatoodete ja loomasööda tootmisel.
Marjad on kasvatanud Jaan, Ju- kasvatada avamaal kogu territooriumil (kui valida soodsaid kasvukohti ja ha tegi veinid Soomes valmis.
Marjad - mustikad, metsmaasikad, muulukad, põldmarjad, pohlad, jõhvikad, kohati ka murakas, hiljem ka punased ja mustad sõstrad.
Marjades on leitud palju erinevaid happeid, suhkruid, vitamiine, kauni vaarikapunase värvi annavad kokku mitmed erinevad värvained.
Marjad on allikaks eeterlike õlide, mahlade, ravimite, spordi- ja tervisejookide, kosmeetikatoodete jm valmistamisel.
Marjad on küll väikesed, kuid kasvavad suures kobaras ja seetõttu on neid lihtne korjata.
Marjad on ka vitamiini C ja suhkrurikkad ning seepärast võib neist head teed valmistada.
Marjad on kasulikud inimestele eelkõige vitamiiniteena ja söögiks paljudele lindudele.
Marjad on söögiks mitmetele loomadele, kes levitavad ka seemneid, kuid ka nälkjatele.
Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad.
Marjad on ümmargused kuni ovaalsed ja värvuselt kollasest kuni mustjassinisteni.
Marjad on väga suured, tumemustad, valmivad üheaegselt ja ei talu liigniiskust.
Marjad on keemilise koostise ja toiteväärtuse poolest lähedased puuviljadele.
Marjad on korjamiseks küpsed umbes üheksa kuud pärast õitsemist.
Marjades on palju orgaanilisi happeid, vitamiine on vähesel määral.
Marjades on mõrkjat maitset, värskelt söömiseks pole eriti head.
Marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha.
Marjad on söödavad ja meenutavad maitselt sinikamarju.
Marjad on söödavad ja kasutatakse sordiaretuses.
Marjad on mürgised, vahel isegi eluohtlikult.
Marjad on mustad ja kobaras nagu toomingal.
Marjad on magusamad kui lähtevanematel.
Marjad on vähese parkainesisaldusega.
Marjad on tõelised vitamiinipommid.
Marjad on mustad. Kiirekasvuline.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun