Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maria Theresia - esitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
theresia, 1740, reformid, 1717, monarh, antoinette, sanktsiooni, naissoost, valdused, pärilussõda, 1748, riigivalitsemine, efektiivseks, sõjaväereform, sõjaväekohustus, tulumaks, manufaktuuride, rajamist, teotöö, rahvakoolideMaria Theresia (13ma. i 1717 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid). Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa Habsburgide impeeriumist tükikest himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda (17401748). Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud
MARIA THERESIA JANMAR TORN 8.KLASS MÕNISTE KOOL KES TA OLI ? · Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740 1780. · Viimane Habsburgide soost pärinev monarh. · Ta oli Karl VI tütar Franz I Stephani naine ja Joseph II Leopoid II ja Marie-Antoinette'i ema. · Ta oli abielus Lotringi hertsogi Francois Stephane´iga. TROONILE SAAMINE · Theresia isal polnud poegi, kes elanuks temast kauem, seetõttu koostas Karl VI pragmaatilise sanktsiooni. · See andis õiguse ka naissoost järglastel Austria valdused pärida. MARIA THERESI PEAEESMÄRGID · Muuta riigivalitsemine võimalikult effektiivseks. · Maksta Preisimaale kätte kibeda kaoutuse eest. PÄRILUSSÕDA · Peale Karl VI surma puhkes Austria pärilussõda (1740 1748 ).
MARIA THERESIA 17 17 17 8 0 KES TA OLI? Maria Theresia oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna aastatel 1740 1780. Ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh. Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja MarieAntoinette'i ema. K U I DA S T A T R O O N I L E S A I ? Click to edit Master text styles Ta sai Austria troonile, sest ta Second level Third level isal polnud poegi kes elanuks
Maria Theresia Marta Jahhu Tartu Katoliku Kool 8.Klass 2009 ·Maria theresia sündis 13. mai 1717 varahommikul Viinis, Hofburgi palees.Ta ristiti samal päeval Maria Theresia Walburga Amalia Christinaks · Maria theresia meenutas · oma ema. Tal olid suured · sinised silmad, kohevil, · lokkis juuksed · ja tal olid punase · varjundiga laiad huuled. · Ta keha oli suur ja tugev. Maria Theresia noorena. Maria Theresia Maria Theresia oli Austria ·ertshertsoginna ja ·Ungari kuninga · nna. · ·Maria Theresia sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seet õttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: · muuta riigivalitsemine v õimalikult efektiivseks
5. Täiskasvanuaastad…………………………………………………………6 1.6. Huvitavad faktid…………………………………………………………...7 2. Kar XII, Rootsi kuningas (1682-1718)……………………………………………8 2.1. Dünastia……………………………………………………………………8 2.2. Elulugu ja saavutused……………………………………………………...8 3. Maria Theresia, Austria hertsoginna ja Ungari kuninganna (1717-1780)………..10 3.1. Dünastia…………………………………………………………………..10 3.2. Elulugu ja saavutused…………………………………………………….11 4. Louis XIV ehk Päikesekuningas, Prantsusmaa kuningas (1638-1715)…………..13 4.1. Dünastia…………………………………………………………………..13 4.2
,,Maria Theresia" Heinz Rieder Maria Theresia oli tema vanemate Elisabeth Christine ja Karl VI esimene tütar. Ta ei olnud küll nende päris esimene laps, paar aastat enne Maria Theresiat oli ilmavalgust näinud poeglaps Leopold aga ta suri elujõuetuse tõttu. Järgnevatel aastatel sündisidki vanematele 3 tütart, kellest vanim oli 13. mail 1717. aastal sündinud Maria Theresia. Teda ei kasvatatud kui troonipärijat, ta sai kehvapoolse hariduse ning teda hoiti eemal riigiasjadest ja õukonnapidustustest. Hea hariduse sai ta vaid keelte vallas: emakeel oli küll hooletuses aga teadmisi oli tal prantsuse, ladina, itaalia ning hispaania keeles. 31. jaanuaril 1736. aastal palus Franz Stephan, kes oli ilmunud mõne aasta eest kohalikku õukoda ja oli Karl VI'le juba poja eest, ametlikult Maria Theresia kätt. Naine pidi kinnitama, et keisrile järeltulija sünnitamise
suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot. Turgot leidis, et tuleb kaotata feodaalsed privileegid, aadlite ja vaimulike maksuvabadus, sisse seada kohalikud omavalitsused jpm. Ta lähenes kaubandusele kondanluse seisukohast, uskus vabakaubandusse keskendudes peamiselt lihtrahva vajadustele. Kahjuks ta reformid ei õnnestunud ja kuningas tühistas need. Louis XV ja Louis XVI ajal tõi kuningavõimu autoriteedi vähenemine välispoliitilise ebaõnnestumiste ja sisepoliitilise võimetuse tagajärjel kaasa absolutismi kriisi. Katsed läbi viia reforme Louis XVI ajal ebaõnnestusid. Absolutismi kriisis Prantsusmaa otsustas taas kokku kutsuda generaalstaadid. VENEMAAL *Venemaa enne Katariina II aega Venemaal oli võim valitseja ümber koondunud juba ammustest aegadest, kuid et riigiaparaat polnud
suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot. Turgot leidis, et tuleb kaotata feodaalsed privileegid, aadlite ja vaimulike maksuvabadus, sisse seada kohalikud omavalitsused jpm. Ta lähenes kaubandusele kondanluse seisukohast, uskus vabakaubandusse keskendudes peamiselt lihtrahva vajadustele. Kahjuks ta reformid ei õnnestunud ja kuningas tühistas need. Louis XV ja Louis XVI ajal tõi kuningavõimu autoriteedi vähenemine välispoliitilise ebaõnnestumiste ja sisepoliitilise võimetuse tagajärjel kaasa absolutismi kriisi. Katsed läbi viia reforme Louis XVI ajal ebaõnnestusid. Absolutismi kriisis Prantsusmaa otsustas taas kokku kutsuda generaalstaadid. VENEMAAL *Venemaa enne Katariina II aega Venemaal oli võim valitseja ümber koondunud juba ammustest aegadest, kuid et riigiaparaat polnud
Colbert suri 1683.a. Tema poliitika tõi Prantsusmaale edu, kuid mitte sellisel määral kui erakapitalismi teele asumine Inglismaal. Vallutuspoliitika Üle kõige armastas Louis XIV kuulsust. Keskaja arusaamade järgi tõid valitsejale kõige rohkem kuulsust sõjalised võidud ja uute maade vallutamine. Louis XIV pikal valitsemisajal peeti mitu vallutussõda. Peamised rünnakuobjektid olid MAdalmaad (Holland) ja Saksamaa Reini-äärsed alad. Tähtsaimad valdused, mis Louis XIV ajal Prantsusmaaga liideti, olid Lille'I linn Flandrias ja Saksa aladest Strassburg (hiljem Strassbourg). Hispaania pärilussõda Louis XIV vallutuspoliitika kutsus välja teiste riikide vastutegevuse. Prantsusmaa koloniaalvallutused ärritasid eriti Inglismaad, kes nägi temas võistlejat oma kasvavale võimsusele meredel ja ookeanidel. Suure sõja kutsus esile võitlus Hispaania pärandi ümber. 1700.a. suri Hispaania kuningas Carlos II, kelle ei olnud meessoost pärijat
5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II 8. Maria Theresia/ JosephII 9. Ivan IV Julm 10. Peeter I 11. Katariina II 12. Napoleon Bonaparte 1. Absolutism Prantsusmaal
manufaktuuride ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Kui Louis XIV suri ja troonile Louis XV, kuid ta ei tundnud riigi asjade vastu huvi. Louis XV suri 1774. aastal ja troonile tõusis Louis XVI. Kuid Louis XV oli maha jätnud tühja riigikassa. Uus rahanduse peakontrolör Jacques Turgot arvas, et on aeg hakata ellu viima uusi reforme. Tema kehtestatud viljareformist puhkes jahusõda, kuna viljasaak oli 1774. aastal kehv. Ta saadeti erru ja kõik ta reformid tühistati. Riigi võlad oli kasvanud nii suureks, et 1787. aastal kutsuti kokku Notaablite kogu. Kuid see lükkas reformiprojekti tagasi, kokku tuli kutsuda generaalstaadid. 8. PRALMANETARISMI ARENG INGLISMAAL 17.- 18. SAJANDIL Inglise parlament kutsuti kokku 1265. aastal. See koosned alamkojast ja lordide kojast. Vaatamata suurtele konfliktidele ja kodusõdadele, oli inglismaa eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale. 1603
Absolutism varauusaja Euroopas: 17.-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemisviis suuremat osa Euroopast. Inglismaa valitsemises oli näha absolutistlikke jooni kodusõjaeelsel (1603-1642) ning restauratsiooni ajajärgul (1660-1688). Absolutistlikku valitsemisviisi polnud Euroopa vabariikliku korraga riikides Hollandis ja Sveitsis ning ka Poolas. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV-le omistatav lause "Riik see olen mina!". Monarh oli riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik. Koos võimuga suurenes ka töökoormus: Louis XIV veetis päevas kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Absolutistliku riigikorra tähtsaks toeks sai alaline sõjavägi. Sõjaväe komplekteerimine ning selle ülalpidamine nõudis keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi, mistõttu võim bürokratiseerus ning tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht
6. Parlamentarismi areng 18. sajandil a) Kuninga võim nõrgenes · Kui kõrgem esindusisik. · Tara võimul see partei, millel parlamendis enamus. b) Ministrikabinet (valitsus) oli kuningast sõltumatu: · Andis aru parlamendile. · Robert Walpole Esimene peaministri tiitlikandja. Austria keisririik 17.-18. sajandil 1. Pärast Vestfaali rahu (mis lõpetas 30 aastase sõja) 1648 a) Keisririigi valdused: · Reaalne keisrivõim (Habsburgide suguvõsas) säilis vaid tema peruvaldustes (3) Austrias, Ungaris, Tsehhimaal. · Kahte viimast sundis Austriaga liituma Türgi oht. · Edela-Saksamaa osad, mitmed lõunaslaavlaste alad. b) Keskvõimu tugevnemine: · Suurenes absolutism (ka keisrite hulgas) ja vähenes kohalike võimuorganite tähtsus. 2. Türgi oht a) Sissetung Kesk-Euroopasse (1660-ndatel)
tõeliseks kooliks peetakse 1755 asustatud Moskva Ülikool (3 teadusharu: filosoofia, arsti ja õigusteaduskond). Aadlinoormeestele õpetati keeli, teistele seisustele jagati praktilisi oskusi. KATARIINA II: 1729-1796 (valitses 1762 kuni surmani) Katariina II tõusis Venemaa troonile paleepöördega, kui kõrvaldas võimult oma abikaasa Peeter III. Tema soontes polnud tilkagi vene verd, aga ta kuulus Romanivite suguvõssa abielu kaudu. Ajaloos on Katariina II tuntuks saanud kui valgustatud monarh. Ta luges prantsuse valgustajate töid, oli kirjavahetuses Voltaire'i ja Diderot'ga, kes külastasid teda. Tegelikult avaldus valgustuse mõju tema ajal siiski ainult mõnes riigivalitsemise valdkonnas. Uuendused hariduse vallas said teoks Katariina II ajal. 1764 ilmus ukaas aadlineidude instituut Peterburis, millega algas tütarlaste koolitamine Venemaal (mitte lihtinimeste seltskonnas). 1780 aastatel asuti looma ka rahvakoole
füüsilist tööd · Abielus Marie Antoinette'iga (Austriast) · Valitsemisasjades otsustusvõimetu, autoriteedita · Suured majanduslikud probleemid Prantsusmaal riigikassa, mis jäi Louis XV pidudest tühjaks, lisaks kuninganna suured kulutused riietele ja juveelidele, uute losside ehitamine jne. · Rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot, kes soovis reforme, kuid hiljem saadeti ta kuninga poolt erru, kuna ta reformid ei meeldinud privilegeerituile ja tsunftimeistritele · Ameerika iseseisvussõjas osalemisega tekib võlgu juurde · 1789 kutsutakse kokku generaalstaadid, et kehtestada uusi riigimakse · Louis XVI hukatakse 21. jaanuaril 1793 Ptk. 8: Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil Parlament kutsuti esimest korda Inglismaal kokku 1265. aastal ning oli sellest ajast olnud kindel osa Inglismaa valitsemises. Parlament koosnes Alamkojast (valiti) ja Lordide kojast ehk Ülemkojast
Vajati reforme. Rahanduse peakontrolöriks sai uuendusmeelne Jacques Turgot. 1) soovis saada viljakaubanduse vabadust. 2) Kaotada kõrgklassi maksuvabadus. 3) Rahvale leiva garanteerimist riigi poolt. 4) Tahtis kaotada talupoegade teeehitamise kohustust.(talupojad pidid kõik Prantsusmaa teed ehitama ise) 5) Kaotada feodaalsuhted, sest nad takistasid turumajanduse arengut. Kuna paljud protesteerisid Turgot uuenduste vastu, siis saadeti ta erru ja reformid tühistati. Kokku kutsuti notaablite kogu(tähtsaimad isikud riigis), et kehtestada üldine maamaksu kohustus, kuid see ei õnnestunud. Riik oli pankrotis ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. Järgnes Suur Prantsuse revolutsioon, kuninga kukutamine ja vabariigi loomine. Absolutism 1) monarh püüdis seaduslikult moodustatud võimuorganid maha suruda. 2) Kuningad lähtusid jumaliku õiguse postulaadist. Rõhutasid oma võimu jumalast antud seaduslikkusest.
vaatamata tema kuulsusele, ei uskunud mõned, et ta oli katoliiklane ja ta tapeti fanaatiliste katoliiklaste poolt. Henry IV le tehti 20 atentaati. Peale teda sai võimul Maria di Medici, võimu kujundas Richelieu kes tugevdas kuningavõimu ja tühistas Nantesi edikti. Peale teda sai võimule täiskasvanuks saanud Henry IV poeg Louix XIII. Madalmaad Valitsejateks olid Habsburgid, kes laiendasid oma alasid abielude teel. Karl V oli Habsburigist Saksa.Rooma keiser. Ta loobus troonist ja jagas oma valdused kaheks. Hispaanias sai troonile Philipp II, kes hakkab ka Madalmaid valitsema, ülejäänud läksid Karli vennale. Philipp pani aluse Hispaania pealinnale Madridile, ise ta seal ei viibinud, ta viibis sealt eemal ühes lossis. Madalamaades olid linnad hästi arenenud, tihe asustus. Levis kalvinism. Hispaanlased surusid kõik reformatsiooni ilmingud maha. Mauridel keelatakse emakeele ja kultuuri järgimine. Hispaania oli väga võimas mereriik,
kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid kutusti kokku alles 1789. aastal. Abs valitsemisviis - Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta endale alluva bürokraatliku administratsiooni ja piiras aadli võimu, koondades ülikud oma õukonda ja võttes neilt enamiku privileegidest. See sai võimalikuks seisusliku ühiskonna järkjärgulise lagunemise tõttu, mistõttu kuningas ei pidanud enam kuigivõrd arvestama oma feodaalide nõudmiste ja toetusega
o Kavatses kaotada aadli ja vaimulike maksuvabastuse o Kavatses sisse seada kohaliku omavalitsuse o Edikt viljakaubanduse vabaduse kohta o Tekkisid rahutused (jahusõda) mis oli tingitud Turgot'i viljasaagi reformiga o Edikt talupoegade teetegemise kohustuse kaotamisest o Edikt tsunftisunduse kaotamine käsitööaladel · Kuningas saatis Turgot'i erru sest liiga palju tüli tekkis o Reformid tühistati · 1787 kogunes Notaablite kogu, et kehtestada üldist maamaksu o Kogu lükkas reformiprojekti edasi · Absolutism oli kriisis ja kokku tuli kutsuta taas generaalstaadid Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil Parlament 17.saj algul · 1265 kutsuti esimest korda kokku parlament · Koosnes kahest kojast: o Alamkoda mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi o Lordide koda millel olid ülemkoju funktsioonid
maale jõudvat päikesekiirgust. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded jäid aga endiselt külmaks ja jahedaks. Alles sajandi keskpaigas muutusid ka talved soojemaks, mis muuhulgas avaldus ka jääkatte taandumisena Läänemere lõuna- ja keskosast. 18. saj. vähenes viljaikaldustest põhjustatud suremus. Oma osa oli ka üha laiemalt levival kartulikasvatusel. Euroopa viimased tõsisemad näljaajad langesid 1740.-ndate ja 1770.-ndate aastate algusesse. 1771/72 talvel suri Böömimaal näljahäda tõttu 7% elanikkonnast. Suremus epideemiatesse püsis varauusajal endiselt kõrge. Laastavaimaks nakkushaiguseks oli katk: 1665. aastal suri Londonis katku 100 tuhat inimest. Viimane suurem katkupuhang Lääne-Euroopas möllas aastatel 172021 Marseille's, nõudes ligi 90 tuhat ohvrit. Ida-Euroopat tabas viimane katkulaine 1770.-ndate aastate alguses, puudutades eelkõige Poolat ja Venemaa sisekubermange.
5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine. I SISSEJUHATUS: RAHVUSVAHELISTE SUHETE SÜSTEEMIDE TÜÜBID
Ta otsustas ellu viima hakata suurt reformide programmi. Kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse. Tahtis sisse seada kohaliku omavalitsuste jne. ° Reforme alustades lähtus ta lihtrahva kõige hädalisematest vajadustest. Viljakaubanduse edikt. Ta lootis, et see stimuleerib viljakasvatuse arengut. Jättis arvestamata feodaalsuhted. Viljasaak oli aga reformijärgsel aastal kehv ja hinnatõuse seostati Turgot reformidega rahutused. ° Reformid põrkusid privilegeeritud seisuste ja tsunftimeistrite vastupanule ja vähem kui kaks aastat pärast reformide algust saatis kuningas Turgot erru. Kõik reformid tühistati. Tulemusi ei andnud ka teised rahanduse peakontrolöride katsed. Võlgade kustutamiseks nähti väljapääsu maamaksu kehtestamises. Selle läbiviimiseks vajati aga ühiskonna tippude nõusolekut. 1787. kogunes Notaablite kogu, kuhu kuulusid kuninglikud printsid, peapiiskopid, piiskopid, suuremate linnade meerid jne
ja Habsburg-keisrite võimukaotus. Saksamaa jäi ilma poliitilisest keskvõimust. - Saksamaa keisririik koosnes üle 300 vürstiriigist, vabalinnast ja piiskopkonnast, mis olid praktiliselt iseseisvad (nt. Said sõlmida lepinguid võõrriikidega) (vürstid absoliitsed monarhid) - Riigiseisuste suveräänsus = Saksamaa keisrit sidusid Saksamaa riigipäeva otsused, mis puudutasid sõjaküsimusi ja üldriiklikku seadusandlust (Keiser absoluutne monarh vaid Austrias) Tulemus: - Saksamaa Habsburg-keiser võis loota ja toetuda vaid oma pärusvaldustele Austrias ning Böömimaal ja Ungaris (Nende troon kuulus automaatselt Habsburgidele) Vestfaali rahulepingu tagajärjed: 1. Euroopas kadus Habsburgide hegemoonia oht. 2. Saksamaa poliitiline killustumine umbes 200 aastaks. Püha Saksa-Rooma keisririik lagunes Saksamaa riikide liiduks.Territoriaalriiklus võitis universaalriigi idee Saksamaal) 3
vanglakaristusega. F valitsusajal jätkus koolihariduse areng.Töötati välja ja avaldati "Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju. Külakooliõpetaja ülesanded lükati sageli külarätsepa v veisekarjuse õlule. Suur osa F võimuperioodist möödus sõdades. Oma valitsemisaja alguses põhjustas F Austria pärilussõja (1740-1748),kui ta keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgi pärusmaadele. Selle sõja ajal vallutas Preisi Sileesia, mille rahvastiku enamuse moodustasid küll sakslased. Väejuhi võimeid ilmustas F eriti 7-aastases sõjas (1756-1763),mille käigus Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preislased kaotasid sõjas küll mitu lahingut kuid F suutis vastased lüüa ükshaaval ning lõppkokkuvõttes säilitas Preisi oma valdused, sealhulgas ka Sileesia.
Absolutistlik riigikorf ei kujunenud Euroopa vabariikides, samuti Poolas. Pürenee poolsaare riigid enne Hispaania ühendamist. 1. Portugal 2. Kastiilia (suurim) 3. Aragon (Kataloonia, Valencia ja Aragon ise + mõlema Sitsiilia kuningriik) 4. Granada (Hisp.lõuna osas, 1492 ühines Hispaaniaga) 5. Andorra (Pürenee mäestikus) Habsburgide pärusvalduste kasv varauusaja alguses (sh Senlis’ leping), nende jagunemine pärast Karl V troonist loobumist. Habsburgide valdused pärast Hispaania pärilussõda. Habsburgide valduste kasvu varauusaja alguses tingis paljuski juhuste kokkulangevus. Hilisem keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga, kelle surma järel 1482. aastal pärisid Habsburgid nii Burgundia Ülemmaad (tänapäeva Prantsusmaa idaosa) kui ka Madalmaad (tänapäeva Holland ilma Friisimaata, Belgia, Luksemburg ja osa Prantsusmaa põhjapoolseid piirialasid)
-17. saj). "Neutraalne" Anglikaani kirik moodustas kuningliku tsentrumi. Ühel poolel olid rahulole- matud puritaanid. Teisel poolel olid rahulolematud katoliiklased (iirlased). 17. saj-l toimus lahendus: anglikaani riigikiriku säilimine ja usuvabadus protestantidele (puritaanid, presbüterlased). Vastureformatsioon Protestantide väljajuurimiseks mood kat kiriku reformikomisjon (1536). Paavsti liitlaseks kujuneb Püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, Habsburgi monarh Karl V (universaalriigi pea). Selles struktuuris toimub spontaanne sisemine uuenemine: Ignatius Loyola, kes paavsti nõusolekul rajas jesuiitide ordu (1540). Ordu andis lojaalsusvande otse paavstile ning katoliku usu kaitsmine oli vastureformatsiooni efektiivseim relv. Jesuiidid oli tõhus organisatsioon, kuna tegutseb varsti kõikides Euroopa riikides kas avalikult või salaja. Paavst uuendab inkvisitsiooni Hispaania eeskujude järgi: võideldi aktiivselt ketserite vastu
Eesmärgiks pidi olema rahva teenimine, et saavutada üleüldine heaolu. Selle saavutamiseks peab kuningas seadusi reformima. Muutusi tuleb ellu viia kindlakäeliselt, sest rahvas ise seda ju ei tea, mis talle hea on. Preisimaa valitses dünastia nimega Hohenzollern. Seostub kuningas Freidrich II (1740-1786 valitses). Kasutatud on ka nime Suur. Austria dünastia nimeks oli Habsburg. Kaks valgustatud valitsejat: Maria Theresia (1740- 1780) tema poeg Joseph II (1780-90). Kaotati tollipiirid Põllumajandus ja talupoegade olukord: Preisimaa - kuninga juhtimisel soodustati kasutuselevõtmata maade kasutusele võttu. Asustati ümber Oderi jõe luht. Seda ikka selleks, et uut põllupinda saada. Rahvaarv oli ju kasvanud. Toimus ka soode kuivendamine. Ka need võeti esialgu karjamaadena, hiljem põllumaadena kasutusele. Rajati viljamagasid talupoeg andis igal sügisel sinna vilja (puutumatu reserv),
protestantlikes riikides üldse side paavstiga ja ei tunnistata tema ilmalikku võimu. Bologna konkordaat Andis Prantsuse kuningale võimu nimetada piiskoppe võimule ilma paavsti nõusolekuta. See eest Inglismaal ja Rootsis võttis kuningas üldse paavsti võimu üle. Ilmalikud ja vaimulikud kuurvürstkonnad Saksamaal Vaimulikud: Mainzi, Köln, Trieri. Ilmalikud: Baieri, Pflatz Maximilian I reformid keisrivõimu tugevdamiseks, nende tulemused Esimene, kes proovis keisrivõimu tugevdama hakata. Alustab Riigipäeva toetusel reforme, et Saksamaa killustatust vähendada. Vürstide omavahelise tülide lõpetamiseks asutas keiser õukohtu, mis alguses sai küll pilaaluseks, aga sellegipoolest aitas kaasa varauusaegse õiguskorralduse arengule, sh Rooma õiguse retseptsioonile.
feodaalse killustumuse suurenemist. Tähtsaimad Hohenstaufenid olid Friedrich I Barbarossa ja Friedrich II. Friedrich I Barbarossa Üritas vahelduva eduga kindlustada keisrivõimu Itaalias ja Saksamaal. Paavstiga sõlmitud Veneetsia rahuga (1177) sai Itaalias tagasi suure osa võimust või vähemasti õigustest. Saksamaal sõdis suurfeodaalide vastu suurema eduga ja tal õnnestus pagendada Heinrich Lõvi (neist kõige võimsam) ja läänistas tema valdused teistele. Saksamaa kuningas aastast 1152 ja Rooma keiser 1155-90. Taotles rüütlitele tuginedes kuningavõimu tugevnemist ja Edela-Saksamaale kompaktse domeeni loomist. Hävitas Põhja-Itaalia linnade vastupanu murdmaks 1162 Milano. Sai Lombardia Liigaks ühinenud linnadelt, keda toetas paavst, 1176 Legnano lahingus lüüa. Tagas poja abieluga dünastiale Sitsiilia kuningriigi. Heinrich Lõvi Welfide suguvõsast. Üks juhtfiguure saksa idaekspansionis, mida teostati nii
suurenemist. Tähtsaimad Hohenstaufenid olid Friedrich I Barbarossa ja Friedrich II. Friedrich I Barbarossa Üritas vahelduva eduga kindlustada keisrivõimu Itaalias ja Saksamaal. Paavstiga sõlmitud Veneetsia rahuga (1177) sai Itaalias tagasi suure osa võimust või vähemasti õigustest. Saksamaal sõdis suurfeodaalide vastu suurema eduga ja tal õnnestus pagendada Heinrich Lõvi (neist kõige võimsam) ja läänistas tema valdused teistele. Saksamaa kuningas aastast 1152 ja Rooma keiser 1155-90. Taotles rüütlitele tuginedes kuningavõimu tugevnemist ja Edela-Saksamaale kompaktse domeeni loomist. Hävitas Põhja- Itaalia linnade vastupanu murdmaks 1162 Milano. Sai Lombardia Liigaks ühinenud linnadelt, keda toetas paavst, 1176 Legnano lahingus lüüa. Tagas poja abieluga dünastiale Sitsiilia kuningriigi. Heinrich Lõvi Welfide suguvõsast. Üks juhtfiguure saksa idaekspansionis, mida teostati nii vallutuse,
Ristisõdasid rahastasid rikkad Itaalia kaupmehed jm. Ristisõdasid toetas ka Bütsantsi keiser, selle tulemusel siis ristisõdijad sekkusid ka Konstantinoopoli siseasjadesse. VI ristisõda juhtis kuningas Friedrich II, kes oli tülides paavstiga, sõja käigus sõbrunes ta Jeruusalemmas sultaniga, sultan andis Jeruusalemma tema kontrolli alla, paavst heitis ta kirikust välja. Ajapikku ristisõjad hääbusid ning moslemid võtsid lõpuks kõik oma valdused tagasi. Hoolimata poliitilisest/ideelisest fiaskost ristisõjad tõid Euroopa pidevamasse kontakti Islamimaadega. See stimuleeris majanduslikku arengut ning kultuuriarengut, tekkis gooti stiil, käitumisnormid muutusid. Ristisõjad aitasid Prantsusmaal ja Inglismaal oma võimu kindlustada. Ristisõdadel olid ka poliitilised tagajärjed, paavsti võim suurenes paavstluse kõrgaeg. Ristisõjad aitasid kaasa ka Itaalia kaubalinnade arengule
F valitsusajal jätkus koolihariduse areng.Töötati välja ja avaldati "Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju. Külakooliõpetaja ülesanded lükati sageli külarätsepa v veisekarjuse õlule. Suur osa F võimuperioodist möödus sõdades. Oma valitsemisaja alguses põhjustas F Austria pärilussõja (1740-1748),kui ta keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgi pärusmaadele. Selle sõja ajal vallutas Preisi Sileesia, mille rahvastiku enamuse moodustasid küll sakslased. Väejuhi võimeid ilmustas F eriti 7-aastases sõjas (1756-1763),mille käigus Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preislased kaotasid sõjas küll mitu lahingut kuid F suutis vastased lüüa ükshaaval ning lõppkokkuvõttes säilitas Preisi oma valdused, sealhulgas ka Sileesia.
olud ja vaimne vabadus · Jean Baptiste d'Alembert ja Denis Diderot- 35 kd ,,Entsüklopeedia e teadusi, kunste ja ametioskusi seletav sõnaraamat" · Thomas Hobbes (1588-1679) kuningavõim pole Jumalast vaid rahvast · Põhiteos ,,Leviathon" 1631 riigieelne kord oli kõikide sõda kõikide vastu, hiljem sõlmiti ühiskondlik kokkuleppe, mille tulemusel kujunes riigivõim · Monarhile kuulub seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim · Monarh peab tagama rahvale julgeoleku · John Locke (1633-1704) ,,kaks traktaati valitsemisest" riigieelne üh oli koostöö üh, põlluharimine tekitas varandusliku ebavõrdsuse, tekkisid vastuolud ja siis sündis ühisk kokkuleppe. Mille tulemusel sündis riik, mille peamine ül oli eraomandi kaitsmine · Locke pidas oluliseks võimude lahusust , kuningas pidi kinnitama seadused, kuningas ei saa ainuisikuliselt kehtestada makse
annaabi.ee 
