Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mari Kalkun". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusik, kalkun, linda, taavi, tatsi, elukaaslane, kivilinna, kultuuriakadeemia, pärimusmuusika, albumid, plaadifirma, tänanSõpruskond Vanemuise Seltsi Segakoor Vox Populi Noorte Segakoor Kammerkoorid A. Le Coq Kammerkoor Eesti Filharmoonia Kammerkoor- on E STuudio Kammerkoor kujunenud tuntuimaks Eesti muusikakollektiiviks maailmas. Aastail Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2001-2007 oli koori peadirigent ja Flora Kammerkoor kunstiline juht inglise muusik Paul Hillier, Hiiumaa Kammerkoor Carina kes on tõstnud koori tuntust kaasaegse Kalevi Kammerkoor muusika esitajana ja jätkanud edukalt Studium Vocale Kammerkoor koori tegevust helisalvestuste valdkonnas. Alates septembrist 2008 on Tallinna Kammerkoor koori peadirigent ja kunstiline juht Daniel Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoor Reuss
iseloomustavad raskesti mõistetavad sõnad ning improvisatsioonid, mis võtavad eeskuju jazz-muusikast. Cantenbury pani aluse ka jazz- fusioni arengule. Inglismaa bänd Caravan ühendas "Canterbury" enda teise albumiga ning bändid, nagu Hatefield, The North ja hiljem National Health, järgnesid neile. Esimene Gong`i album kuulub just sellesse alaliiki. David Allen koos Rober Wyattiga lõid bändi Soft Machine, kelle esimesed kolm albumit kuulusid Canterbury alaliiki, kuid hilisemad albumid kuulusid pigem jazz- fusioni alla. . Kuulamine: The Beatles album Sgt. Pepper's Lonely Hearts Club Band (1967). Tegu on ühe esimese nii-nimetatud progressiivse mõttelaadiga albumiga, mis ei olnud ainult kitsale kuulajaskonnale. Kuna bänd The Beatels oli niivõrd kuulus, suutsid nad selle albumiga teha progressiivse rockmuusika avatumaks rahvamassidele. https://www.youtube.com/watch?v=guiNy0jSKkI A Whiter Shade Of Pale – Procol. Laul on samuti tähtis progressiivse rockmuusika
võtavad eeskuju jazz-muusikast. Cantenbury pani aluse ka jazz- fusioni arengule. Inglismaa bänd Caravan ühendas "Canterbury" enda teise albumiga ning bändid, nagu Hatefield, The North ja hiljem National Health, järgnesid neile. Esimene Gong`i album kuulub just sellesse alaliiki. David Allen koos Rober Wyattiga lõid bändi Soft Machine, kelle esimesed kolm albumit kuulusid Canterbury alaliiki, kuid hilisemad albumid kuulusid pigem jazz- fusioni alla. Pärast laulja Syd Barrett-i lahkumist Pink Floyd-ist muutus nende muusika pehmemaks. Nad defineerisid uue subzanri nimega ,,space rock", mis on väga õhuline ja isegi hüpnootiline rockmuusika. Bänd Gong järgis sama rada oma albumiga ,,Angel Egg", mida peetakse ka praegu nende üheks parimaks albumiks. Peale inglise bändi The Yardbirds`ide lahkuminekut lõi bändi vokalist Keith Relf koos oma
· 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia · 2005 Rahvusmõtte auhind · 2009 Heliloomingu preemia · 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk4 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis 4 Sama allikas 4 Rein Rannap Rein Rannap sündis 6. oktoobril 1953. aastal ja on eesti helilooja, pianist ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap, muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija. Ema Ines Rannap, viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik.5 Haridustee · 19651972 õppis Rein Rannap Tallinna Muusikakeskkoolis. · 19721977 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Virve Lippuse klassis klaveri erialal. · 19771979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis.
tugevad valud. Sai pianistide invaliidsuse, ei saanud enam mängida. Tänu sellele hakkas rohkem muusikat kirjutama. Lemmik instrument klaver. Samal ajal sai alguse ka muusikakriitiline tegevus, hakkas kirjutama muusikakriitikaid ja artikleid. Esimene artikkel oli Chopin'ile pühendatud. 1834 hakkas välja andma ajakirja nimega Uus Muusikaajakiri, mis võitles rutiini ja filisterluse vastu. Filister on vanade klassikaliste ideaalidega muusik. Kitsarinnaline enesega rahulolev inimene. Vananenud ideaalidega muusikud. Schumann ei sallinud neid. Hakkas nende vastu võitlema. 1843 avati Mainzis (?) konservatoorium ja Schumann läks sinna õppejõuks. Uus töökoormus hakkas tema närve kahjustama ja õige pea loobus õpetamisest ja ajakirja toimetamisest, pühendus ainult loomingule, aga see oli tõenäoliselt liiga hilja. 1854 tegi Schumann suitsiidikatse. Hüppas Reini jõkke, sai päästetud, aga viidi
kandlemängija, kogus rahvamuusikat, õppis Pariisis, Viinis ja Berliinis nagu eelminegi. Sibeliuse õpilane. Armas Maasalo "Jõulukellad" soomlaste armastatuim jõululaul. Heikki Klemetti tõstis Soome vana talupojakultuuri ja rahvamuusika ausse. Armas Launis 10 ooperit Yrjö Kilpinen romantilis-rahvuslik teemavalik Ernest Pingoud tõi modernse muusika Soome. Enne seda pmst kõigi loomingus "Kalevala"-temaatika. 1925. Soome Raadioühendus Martti Turunuen uuendusmeelne muusik 20. saj. Sibeliuse Akadeemia juhataja. 1940-60 hilisromantilised jooned ja uusklassitsistlik laad: Ahti Sonninen nt, kes lõi "Kalevala"-teemalisi teoseid koorile ja solistidele. 1945. Soome Heliloojate Ühendus Erik Fordell 20. saj romantik, 40 sümfooniat 70ndad elektroonilise muusika kõrgaeg. 80ndad järelmodernism 90ndad-tänapäev pluralism 90ndate keskel taas uusklassitsism Rahvusvaheliselt edukaim soome muusik Magnus Lindberg (1958) eksperimentaalmuusika.
alusel. Lavastuse sisu on järgnev: kohtunike ette ilmub oma lauluoskusi esitlema 11 ebastabiilne noormees, kes ei lepi läbikukkumisega (teise vooru mitte pääsemisega) ja hakkab relvaga ähvardama, pannes kohtunikke oma pilli järgi tantsima. Osatäitjateks on meelelahutustegelased, kes ise sellistes saadetes osalenud on kohtunikena: Mart Sander, Liis Lemsalu ja Mihkel Raud, hullu noormehe osa kehastab Viljandi Kultuuriakadeemia kasvandik Rauno Polman. ( http://kultuur.postimees.ee/3007019/mihkel-raua-staarisaate-naidend-jouab- telesse, http://www.vonkrahl.ee/etendus/jargmine-voor/) 3. MUUSIKAKARJÄÄR Mihkel Raud päris ilmselt muusikapisiku oma isalt, Eno Raualt. Eno oli noorena viiuldaja ja on samuti kirjutanud ka laule, tuntuim neist ,,Sõidulaul". 13-aastane Mihkel. Foto: https://www.facebook.com/mihk (http://www.ajakirimuusika.ee/#
kandlemängija, kogus rahvamuusikat, õppis Pariisis, Viinis ja Berliinis nagu eelminegi. Sibeliuse õpilane. Armas Maasalo "Jõulukellad" soomlaste armastatuim jõululaul. Heikki Klemetti tõstis Soome vana talupojakultuuri ja rahvamuusika ausse. Armas Launis 10 ooperit Yrjö Kilpinen romantilis-rahvuslik teemavalik Ernest Pingoud tõi modernse muusika Soome. Enne seda pmst kõigi loomingus "Kalevala"-temaatika. 1925. Soome Raadioühendus Martti Turunuen uuendusmeelne muusik 20. saj. Sibeliuse Akadeemia juhataja. 1940-60 hilisromantilised jooned ja uusklassitsistlik laad: Ahti Sonninen nt, kes lõi "Kalevala"-teemalisi teoseid koorile ja solistidele. 1945. Soome Heliloojate Ühendus Erik Fordell 20. saj romantik, 40 sümfooniat 70ndad elektroonilise muusika kõrgaeg. 80ndad järelmodernism 90ndad-tänapäev pluralism 90ndate keskel taas uusklassitsism Rahvusvaheliselt edukaim soome muusik Magnus Lindberg (1958) eksperimentaalmuusika.
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse eden
vastu. Me kõik teame, et Olav Ehala on väga heal tasemel helilooja, aga et Olav Ehala on peale laulude loomise neid ka esitanud lapsepõlves oma bändiga ja vanemas eas vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kellega on antud välja ka mõned plaadid. Olav Ehala on lõpetanud Tallinna Muusikakooli aastal 1969 ja kompositsiooni eriala aastal 1974. Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Ma valisin uurimistöö teemaks Olav Ehala, sest ta väga huvitav persoon olles Eesti üks tuntumaid heliloojaid ja pianiste ja minu kooli Tallinna Kristiine Gümnaasiumi (4. keskkool) vilistlane. 1. LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 Tee muusikani Olav Ehala sündis 31. juulil 1950. aastal Tallinnas. Mõlemad ta vanemad olid väga musikaalsed. Ema
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal
võimaluse õppida instrumenti väiksema koormuse ja ainemahuga, andes seega võimaluse muusikaharidust omandada suuremale arvule õpilastele. Muusikakooli õppekavad koosnevad mitmest õppeainest. Pilliõpetust toetavad järgmised rühmaained: solfedzo, muusikalugu, koosmäng (orkester, ansambel, koor). Õpilasel on võimalik saada õpetust ka teisel ehk nn. lisapillil. Õpilase valikuvõimaluste suurendamiseks valmisid möödunud aastal õppekavad jazz/pop- ja pärimusmuusika valdkonnas. MUUSIKAÕPILASTE ARV 2002-2007[7] 10 9. Kokkuvõte Muusikakooli roll Eesti kultuuris on olnud erinev. Muusikakoolid on kohaliku kultuurielu keskusteks enamikes omavalitsustes. Mitmetes neist, kus aegade segaduses kultuurimajad suleti, ka ainukeseks. Muusikakoolide juures tegutseb üha rohkem kohalikus kultuurielus olulist osa
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene Eestis nii heast kui ka halvast küljes
Kurt Donald Cobain Nirvana oli bänd, mis lõi uuesti ellu pungi, minnes muusikaajalukku legendina. Laulja Kurt Cobain ja bassimängija Chris Novoselic tegid nii kommertsraadio sõbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas või armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lärmakas ning otsekohene. Aastatööks valisin Nirvana sellepärast, et mind huvitas väga selle bändi minevik ning tahtsin rohkem teada saada fakte, millest eriti ei kuskil ei räägita. Töös on eraldi välja toodud Kurt Cobaini elulugu, sest oli ju tema kõige tähtsam liige bändis. Tema kirjutas ja laulis enamus laule. Cobani mõttemaailma tutvustab tema suitsiidkiri, mis on samuti lisatud käesolevasse töösse. Kiri on väga sügava-mõtteline ning raskesti arusaadav. Kurt Donald Cobain sündis 20-ndal veebruaril Aberdeeni linnakeses, mis asetseb umbes 120 kilomeetrit Seattle'st
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND TARTU 2006 Õppe
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Peatükis. 1.2 Muusikaõpingud ja tunnustus Rakverre tulles, 1938. Aastal, kolis Arvo elama korterisse Laada tänaval[LISA 6], Kuhlbergide peresse. Arvo elas tänava nurgal olevas korteris.[LISA 5] Seal oli kaks tuba ja köök. Arvo magas ahju taga olevas nurgas, millel oli kardin ees. Seal majas oli ka suur tiibklaver ,,Sankt Peterburg". See ei olnud hea klaver, kuid Pärt tegi sellega oma esimesed katsetused muusikas. Majas elasid kolm venda, kellest üks oli andekas muusik. Tal oli väga hea muusikaalane raamatukogu, millest oli ,Arvole, tulevasele suurele heliloojale, palju abi. Kui Rakveres avati muusikakool, otsustas Arvo ema teda sellesse kooli õppima panna.[9, lk20-21] Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Õppejõuks oli tal temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. Aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios
Punk rock Punk rock Stilistiline päritolu psühhedeelne rock, pub rock, garage rock, proto- Punk rock on 1970. aastate keskel tekkinud rock- punk muusika stiil, mille iseloomulikud esindajad on Kultuuriline 1970. aastad USA, ansamblid Ramones, Sex Pistols, The Damned ja päritolu Suurbritannia ja Austraalia. The Clash. Instrumendid vokaal, kitarr, basskitarr, Väljendit punk kasutatakse ka sellega tihedalt löökriistad seotud subkultuuri kohta. Populaarsus Suurbritannias, Uus-
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad.........................................................................................................5 1.
Trento kirikukogu poolt heakskiidetud teoste hulka. Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus, seda võib mõista kui kokkuvõtet Madalmaade kompositsioonipõhimõtetest, mis on selitatud erakordse puhtuseni. Veel on ta loonud hulga hümne ja vähemalt 400 motetti. Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 15321594) 1532-1594, V pk, omaaegne Euroopa imetletuim muusik, teoseid kokku üle 2000. Stiilist raske kõnelda, ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusikast. Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema, lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast. Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuusikale. Võrreldes teistega on Lassuse väljenduslaad impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Tal oli leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid, mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele.
○ III tants – 1943. aasta; ■ masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad sõtta minema; ■ mõttetu sõda vastandub armastusele, ilusale elule Eestimaal; ○ IV tants – 1949. aasta; ■ kolhoosielu, esimees Arvo Saaremägi; külvivolinik Eesneri Eedi. ○ V tants – 1957. aasta; ■ Taavi Aniluik tuleb Siberist tagasi; ■ aurukatla asemel on kombain. Juhan Viiding: Mis on see luuletaja luule? Tipud kaasaegsest eesti kirjandusest: See on: kui mõtled elule ● Kristiina Ehin; ja millelegi muule. ● Jürgen Rooste; Mis on see inimese osa ● Tõnu Õnnepalu;
Aralt ohkan nagu mõistukeeli, uskumata, et see täide läeks: Viivuks tummub ehk see: millal? millal! kas me kunagi veel oma meeli mis teis üha tuikab sunnitööl, saame tarvitada rõõmu hääks ning me kohtume sel taevasillal palest palgesse sel jõuluööl. RAHVUSLIKU KUNSTIELU ALGUS Oskar Kallis Kalevipoeg lauakoormaga Linda kive kandmas Vaip “Ussikuningas” Eesti Rahvamuuseum ● Loodi 1909. aastal Tartus; ● Raadi mõis oli muuseumile koduks 1922.-1944. aasta; ● ERM-i uus maja- 2006. aastal. ERM-i näitusemaja ERM-i maja Veski tänaval Kristjan Raud ● 1892. aasta- Peterburi Kunstide akadeemia; ● 1897.-1898. aasta- Düsseldorfi Kunstiakadeemia; ● 1899.-1901. aasta- Anton Ažbee kunstikool; ● 1901.-1903
SOOME Uurimistöö koostaja: Kertu Kristmann 10 klass. Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabariik Riigikord: Parlamen
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak......................................................................................................................................... 6 Laulu algus..........................
Abja Gümnaasium Eesti laulupidu 2009 REFERAAT Juhendaja:Siirius Sikka Koostas: Helari Sosi 2 Abja-Paluoja 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................21 3 Sissejuhatus Üldlaulupidu on üleriigiline laulupi
EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS Referaat SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.EESTI VABARIIGI PRESIDENT.................................................................................4 1.1.Valimine ja ametiaeg................................................................................................4 1.2. Presidendi kohustused.............................................................................................4 2. KONSTANTIN PÄTS...................................................................................................5 3. LENNART GEORG MERI...........................................................................................8 4. ARNOLD RÜÜTEL.....................................
Kirjasõna oli vaimuliku sisuga *Ilukirjandust ei olnud *Usulise sisuga tekstid olid põhiliselt vaimulikele -Kes ei osanud kõige paremini eesti keelt -Abimaterjalid igapäevasteks toiminguteks *Paralleelselt oli kaks kirjakeelt -Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti -Erinevate murrete tõttu Esimene grammatikaõpik ilmus 1637 *Autoriks Heinrich Stahl *Aluseks Põhja-Eesti murre *Oli sakslane, grammatika koostamisel aluseks saksa keel *Saxamah kanna Saksamaa kana ehk kalkun -Kasutati võõrtähti -Vokaali pikendati h-abil -Ühekordne konsonant kirjutati topelt *Oli käibel kuni 1693, kui ilmus Johan Hornungi grammatikaõpik -Vähem saksapärasust, vähem võõrtähti -Pikem vokaal kahe tähega -Pani aluse vanale kirjaviisile -Kasutusel kuni 19, sajandi keskpaigani või isegi kauem *Stahl koostas ka õpiku ,,Kodu ja käsiraamat" -Ilmus 1632 1638 -4 osa
salvestasid, kuid ostjateks olid ainult mustad. Ameerika valge elanikkond seda muusikat ei ostnud, sest sellesse suhtuti kui rassimuusikasse (race music), alaväärtuslikku neegrimuusikasse. (Muusikutega toimunud juhtumused Ojakäär “P opm uusika” lk. 102.) Taolisi heliplaate hakati nimetama koguni rassiplaatideks (race records). Neljakümnendate aastate lõpul hakkasid traditsioonilisele bluusile lisanduma kaasakiskuvad rütmid. Üks sellise suuna mõjukas muusik oli John Lee Hooker (1948 aastal tehtud plaadilt laul “Boogie chillen”- e. k. “B oo gie lapsed”). Tooni andev bluesiviljeleja oli ka Big Bill Broonzy (1893- 1958). Suur Bill (Big Bill) oli tema hüüdnimi muusikasõprade seas, tema õige eesnimi oli aga Lee Conley. Lisaks lauljakuulsusele hinnati teda kui head kitarristi, kes oma karedatele lauludele ise saateid tegi. Kitarriga ringirändavate bluesilauljate hulgas oli palju pimedaid kerjuslaulikuid- ei
Puhtakujulisi nimetusi ei tarvitse jutumärkidesse panna ega suurtähega alustada: 2005. aasta teatmikkalender, äriseadustik, autoriõiguse seadus, keeleseadus, kaitseministeeriumi põhimäärus, liikluseeskiri; Schuberti duett viiulile ja klaverile A-duur, Tsaikovski orkestrisüit, Debussy sonaat, Brahmsi viiulikontsert, Nikolai Triigi tehtud Juhan Liivi portree, Salome Trei natüürmort, A. H. Tammsaare monument, Linda kuju, 1991. aasta augustisündmuste mälestuskivi, Eduard Vilde kogutud teosed, Mats Traadi valitud teosed. Ajaloosündmused 21 Ajaloosündmusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt. Nimetuse püsikindluse näitamiseks kasutatakse esisuurtähte: Veebruarirevolutsioon, Juuniülestõus, Jüriöö ülestõus, Madisepäeva lahing, 4
neil oli 15 last (7 nendest surid varajases eas). Rahvasuus hüüti Minna Kappi ka ,,kihelkonna emaks", sest ta oli eestlaste huvide kaitsjaks. 1887. aastal valiti Joosep Kapi abikaasa ,,Ilmatari" koosolekul koori auliikmeks ning hiljem jätkas ta kooris lauljana. Oma lastele andsid nad hea kesk-ja kõrhariduse. Vanimast pojast Valterist sai jurist maakonnalinnas, Hansust õpetaja ja koorijuht, Aleksander õppis usuteadust ja Arturist sai professionaalne muusik. (Joost 1987, Liim 1997: 75) Joosep Kapp lahkus elavate hulgast 1894. aasta 8. veebruaril ja 25. augustil 1896 püstitati tema endiste õpilaste ja sõprade algatusel Joosepi auks hallist marmorist tahutud obelisk. (Joost 1987, Liim 1997: 75) (vt Lisa 1) 1.2. Artur Kapp Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878 Suure-Jaanis. Artur sündis koolmeistri Joosep Kapi perekonda, kus sai oma esimesed klaveri-ja orelitunnid. 1891. aastal asus Artur õppima Peterburi Konservatooriumi, lõpetades 1898
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt)
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Kärolin Vallimäe 11Ü Valge Daam Referaat Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................3 1. VALGE DAAM..................................................................4 1.1. Kes on Valge Daam ?............................................4 2. LEGENDID...................................................................5 3. VALGE DAAMI PÄEVAD...........................................6 3.1. Festival.................................................................6 3.2. Etendused...........................................................7-9 4.FAKTE.........................................................................10 4.1. Müüt või tegelikkus ?..........................................11 Kokkuvõte......................................
talle usaldatud ülesandeid. 1905. aasta detsembris kehtestati seoses revolutsiooni algusega Baltimaadel sõjakohus ja algas politseiterror Eesti linnades. Tartus vahistatakse massiliselt inimesi, ,,Uudiste" toimetuses tehakse läbiotsimine. Vildel õnnestub otsesest allikast teada saada, et varsti on tulemas korraldus tema arreteerimiseks. Koos naisega sõidab Vilde Tartu lähedasse Haage mõisa, kus elas Linda tädi T. Vilberg. Kui olukord muutub veelgi pinevamaks, otsustavad nad rongiga Peterburisse sõita. Enne minnakse veel Tallinnast läbi, et vanematelt ja õelt raha laenata ja 1906 aasta eesimestel päevadel suunduvad nad Peterburi ning algab Vilde 14 pagulaspõlv, mis kestab üle üheteistkümne aasta. Vilde vahistamissüüdistuse aluseks olid järgmised süüdistused: osavõtt Eesti Sotsiaaldemokraadide Tööliste Ühistu Tartu osakonna
annaabi.ee 
