nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Kas ja kuidas peavad riigiasutuste juhid korraldama isikute vastuvõtu selleks pädeva ametniku poolt ja kas nad ka ise peavad kodanikke vastu võtma? Kui pikk peaks olema vastuvõtu aeg? Riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutuse juht korraldab isikute vastuvõtmise selleks pädeva ametniku või töötaja poolt või võtab isikud ise vastu selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal. Asutuses tuleb vastuvõtuaeg ette näha igal kuul vähemalt kolme tunni ulatuses. Kas ja mis tingimustel võib isiku vastuvõtmisest keelduda või vastuvõtu lõpetada? Isiku vastuvõtmisest võib keelduda või vastuvõtu lõpetada, kui: 1) isik on piiratud teovõimega ja kohus on talle määranud eestkostja ning vastuvõtul ei osale piiratud teovõimega isiku esindaja;
õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Kas ja kuidas peavad riigiasutuste juhid korraldama isikute vastuvõtu selleks pädeva ametniku poolt ja kas nad ka ise peavad kodanikke vastu võtma? Kui pikk peaks olema vastuvõtu aeg? Riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutuse juht korraldab isikute vastuvõtmise selleks pädeva ametniku või töötaja poolt või võtab isikud ise vastu selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal. Asutuses tuleb vastuvõtuaeg ette näha igal kuul vähemalt kolme tunni ulatuses. Kas ja mis tingimustel võib isiku vastuvõtmisest keelduda või vastuvõtu lõpetada? Isiku vastuvõtmisest võib keelduda või vastuvõtu lõpetada, kui: 1) isik on piiratud teovõimega ja kohus on talle määranud eestkostja ning vastuvõtul ei osale piiratud teovõimega isiku esindaja;
kontrollima kahtluse korral väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele Teabenõude esitamise viis- Igaüks võib, kes soovib saada riigi- ja omavalitsusasutustelt teavet, esitada asutusele kas kirjaliku või suulise (näiteks telefoni teel) teabenõude. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus- Vastamise tähtaeg Märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
rikkumise eest. Avaliku teade seadus avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused, teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. 2. Kuidas loetakse ,,adressaadiks" tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastavat seadust? Adressaat käesoleva seaduse tähenduses on riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik- õigusliku juriidilise isiku asutus, organ, ametnik, töötaja või kollegiaalorgani liige. 3. Dokumendihalduse valdkonna standardid: ISO 15489:2004 4. Kes on AvTS järgi teabenõudja? Teabenõudja võib olla eraisik või juriidiline isik. Teabenõudja võib olla iga isik kes esitab teabevaldajale teabenõude käesolevad seaduses sätestatud korras. 5. Kuidas võib teabenõude esitada? suuliselt ja kirjalikult 6. Sisemised dokumendihaldust reguleerivad normdokumendid asjaajamise kord, dokumentide loetelu, dokumendihalduse kord, ametijuhendid,
Põhiseaduse § 44 määrab, et igaühel on õigus pöörduda Eesmärk on luua põhimõtted organisatsioonide järk-järguliseks märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, KOV-ide ametiiskute üleminekuks elektroonilisele dok.haldusele. poole. Alused määravad kindlaks asjaajamise korraldamise Seaduses on toodud märgukirja ja selgitustaotluse mõisted põhimõtted riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning seaduse tähenduses avalik-õiguslike juriidiliste isikutele. Märgukiri on isiku pöördumine 1) asjaajamisele esitatavaid nõudeid teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks 2) dokumentide vormistamise nõudeid
tehniline vahend 5. tegevuse käigus loodud, saadud dokumendid Dokumendihalduse riiklikud normdokumendid ja juhendmaterjalid: Seadused Arhiiviseadus – seadus sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, arhiveerimise, säilitamise ja nende juurdepääsu korraldamise ning arhivaalide tegevuse alused. Avaliku teabe seadus – sätestab: avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused Märgukirja ja selgitustaotluse vastamise seadus – sätestab isiku pöördumisele vastamise korra, niivõrd kui see ei ole sätestatud teise seadusega. Isikuandmete kaitse seadus – eesmärgiks on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega Digitaalallkirjaseadus – digitaalallkirja kasutamiseks vajalikud tingimused. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Andmekogude seadus
ANDMED- inimesele või masinale arusaadaval kujul vormindatud info esitusviis, mida saab kasutada suhtlemiseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötlemiseks. (Info esitamise viis inimesele arusaadaval kujul) INFORMATSIOON- fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teetud kontekstis eritähendus. (Andmed millel on teatud kontekstis tähendus minule. Inf. On tavaliselt kodeeritud kujul, kokkulepe saaja ja saatja vahel. Inf. on edasi antud teadmus.) TEADMUS- informatsioon ja oskused, mis on omandatud läbi kogemuse või hariduse. (Andmed>Informatsioon>Teadmus) DOKUMENT- on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (dok. On registreeritud teavik) DOKUMENT (record) organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äritegevuse käigus loodu
kasutamine on ette nähtud õigusaktides. § 12. Plankide vorminõuded (1) Asutusel, struktuuriüksusel, kui see on ette nähtud asutuse või struktuuriüksuse põhimääruses, ja ametnikul või töötajal, kellel on õigusakti andmise õigus, peab olema asjaajamiskorras kehtestatud vormi kohane üldplank, mis on nii paberkandjal kui digitaalsel kandjal. (2) Üldplangile kantakse asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse nimetus või ametniku või töötaja ametinimetus (edaspidi dokumendi väljaandja) nimetavas käändes ning vapi kujutis või muu sümbol. (3) Paberkandjal plangile kantakse soovitavalt turvaelement. (4) Turvaelemendiks võivad olla: 1) vesimärk; 2) reljeef- või värvitrükis vapi või muu sümboli kujutis; 3) plangi number; 4) reljeefpitsatiga, polügraafiliselt või muul viisil valmistatud element.
Saabuvate dokumentide ringluse põhimõtteline protseduur 1. dokumentide vastuvõtt 3. dokumentide sorteerimine 4. dokumentide registreerimine 5. dokumentide menetlemine 6. vastusdokumendi registreerimine 7. vastusdokumendi väljasaatine/tutvustamine 8. dokumentide paigutamine sarja toimikusse vastavalt dokumentide loetelule Sisedokumentide ringluse põhimõtteline protseduur 1. Töötaja koostab ja vormistab dokumendi eelnõu 2. Koostaja, tema vahetu ülemus ja teised pädevad spetsialistid viseerivad dokumendi 3. Juht(sisu eest vastutaja) allkirjastab ja paneb kuupäeva 4. Dokument kooskõlastatakse teise asutusega (vajadusel) 5. Tippjuht kinnitab dokumendi (vajaduse) 6. Koostaja / assistent/registreerib dokumendi vastavs dokumendiregistris/allregistris 7. Koostaja/assistent tutvustab dokumenti täitjale vastavalt jaotuskavale
22.06.2012 Reguleeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute: asjaajamisele ja dokumendihaldusele esitatavaid nõudeid; dokumentide vormistamise nõudeid; dokumentide registreerimise korraldamist; asutuse dokumendihaldussüsteemile ja dokumendiregistrile esitatavaid nõudeid; dokumentide läbivaatamise, kooskõlastamise ja allkirjastamise protseduuri; asjaajamise üleandmist ametiisiku, teenistuja (edaspidi ametnik) või töötaja teenistusest või töölt vabastamise, teenistussuhte või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral. Asutuse asjaajamisele ja dokumendihaldusele esitatavad nõuded Asjaajamise korraldamine asutuses Asutuse asjaajamiskord Dokumendi plank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. (EVS-ISO 5127)
3.5.7. juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed). 3.6. Saabunud ja väljasaadetavate dokumentide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 3.6.1. saatja või saaja nimi või nimetus ja vajadusel dokumendi registreerija andmed 3.6.2. saabumise või saatmise kuupäev; 3.6.3. saatja posti- või elektronposti aadress või muud sideandmed; 3.6.4. dokumendi liik (avaldus, märgukiri, resolutsioon, teabenõue, kiri vms); 3.6.5. pealkiri või lühike sisukokkuvõte; 3.6.6. dokumendi lisade nimetused ja arv; 3.6.7. dokumendi kuupäev ja vajadusel kellaaeg; 3.6.8. vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul); 3.6.9. mil viisil dokument saabus või väljastati (elektronposti, posti, faksi või kulleriga või anti isiklikult üle); 3.6.10. sarja tähis; 3.6.11
9) dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; 10) dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord; 11) vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord; 12) dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas ,,Arhiiviseaduse" § 13 alusel kehtestatud arhiivieeskirjaga (edaspidi ,,Arhiivieeskiri"); 13) ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise, teenistus- või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral asjaajamise üleandmise kord; 14) muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest. (2) Asutuse asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. (3) Dokumendiringluse korra või skeemidega määratakse kindlaks dokumentide liikumine
Haldusmenetluse peaeesmärk ei ole mitte menetluse läbiviimine ise, vaid menetluse lõppeesmärgi saavutamine. “Õige menetlus aitab kaasa õige tulemuse saavutamisele. Mida tõhusam on menetlus põhiõiguste tagamiseks, seda paremini realiseeruvad põhiõigused praktikas.” Vt PS kommentaar, 2008, lk 157. 4 Materiaalõigus ja menetlusõigus Materiaalõigus ütleb, millise otsuse peab ametnik tegema. Menetlusõigus ütleb, kuidas otsustamine toimub. Menetlusreeglid kirjeldavad, mis toimingud tuleb teha enne otsustamist ja kuidas otsus ise välja peab nägema. Need reeglid on vajalikud ka tehtud otsuse sisulise õigsuse hilisemaks kontrollimiseks. 5 Bürokraatia mitte kui menetluse venitaja, vaid paindlik ja lihtne, mis aitab õige otsuse langetamist. 6
enne koosoleku toimumist. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Põhikirjas võib näha ette teistsuguse teatamise korra.(2) Teates tuleb näidata osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. 51. Mida reguleerib/sätestab Pankrotiseadus? 52. Nimetage töölepingu kohustuslikud tingimused ja andmed? (1) Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
võivad tulla ka muud lisakriteeriumid. 2. asjaga seotud üldkorraldus, mille eesmärk on muuta asja avalik-õiguslikku seisundit. Eelhaldusaktiga tuvastatakse edasise menetluse jaoks siduvalt mõni loa andmise tingimuseks olev asjaolu. Osahaldusaktiga lubatakse tegutsemist piiratud ulatuses. Edasise menetluse käigus otsustatakse, kas luba anda ka ülejäänud tegevusteks. Haldusakti kõrvaltingimus 1. Haldusakti kehtivusaja piiramine. Näiteks on ametnik A 20.02.2011 käskkirjaga nimetatud alates 25.02.2011 ametisse, kuni naaseb tööle lapsehoolduspuhkusel olev ametnik B. 2. Haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus. Näiteks kohvikule antakse kauplemisluba, milles on ette nähtud kohustus hoida kohviku ümbrus korras. Õigus kaubelda tekib kohe, kui haldusakt on teatavaks tehtud, kuid loa omanik peab täitma teatavat kohustust. 3. Lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks
riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Nende lahendamise üldkord on reguleeritud avaldustele vastamise seaduses. Teatud liiki vaidluste kohustuslik kohtueelse lahendamise kord võib olla sätestatud eriseadustes. Sisuliselt on mõlemal juhul tegemist õigusliku vaidlusega, mis lahendatakse haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud
riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Nende lahendamise üldkord on reguleeritud avaldustele vastamise seaduses. Teatud liiki vaidluste kohustuslik kohtueelse lahendamise kord võib olla sätestatud eriseadustes. Sisuliselt on mõlemal juhul tegemist õigusliku vaidlusega, mis lahendatakse haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud
trükitakse või kuvatakse märge,mis sisaldab vastatavat märget autoriõigusest ja märget garantii puudumise kohta. Eesmärk: Kui autor soovib, võib ta piiramatult lubada enda teose kasutamist selle eest tasu nõudmata. Sellistel juhtudel on siiski tavaline, et autor soovib enda seostamist teosega näiteks kaubamärgi kasutamise läbi või kohustab teose igakordseid kasutajaid nõustuma samade litsentsitingimustega, mille alusel kasutakse. 15. IO ja tööõigus: töötaja õigused ja tööandja õigused Vastavalt autoriõiguse seadusele tekib töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril autoriõigus oma teosele, kuid autori varalised õigused lähevad üle tööandjale. Töötaja kohustused: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
Domeeninimi - Interneti aadressi kasutamise reeglid määrab harilikult tippdomeeni valdaja, kuid alati tuleb lähtuda kaubamärgi-, ärinime- ja konkurentsiõigustest. Kõlvatu konkurents - Ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine; konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. Tähtsamad IO organisatsioonid Rahvusvahelised World Intellectual Property Organization (WIPO) Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon www.wipo.int International Intellectual Property Alliance (IIPA) Rahvusvaheline Intellektuaalomandi Liit www.iipa.com European Patent Office (EPO) Euroopa Patendiamet www.european-patent-office.org Office of Harmonization for the Internal Market (OHIM) Siseturu Ühtlustamise Amet www.oami.eu.int
1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab
; autentsus dokumendi omadus, kus dokumendi ehtsust ja algupära on võimalik tagada näiteks allkirja, pitsati või soovimatute isikute juurdepääsu vältimisega; digitaaldokument võib olla allkirjadeta, kui see on dokumendihaldussüsteemi sisestatud või seal loodud ID-kaardi või paroolide abil süsteemi sisenemisel autenditud töötaja poolt; dokumendi liik dokumendi laad, mis tuleneb sisu esitamise viisist ja vormielementide kasutamisest; dokumendi liik on tavaliselt nimetatud 1 Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud digitaalne andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Visuaalselt on digitaalallkiri tähtede, numbrite ja tähemärkide suvaline jada dokumendi lõpus
kohta; 4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus; 5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või eksperdirühma koosseis. § 14. Ekspert (1) Keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi ekspert). (2) Kui keskkonnamõju hindab või hindamist juhib juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu, vastutab keskkonnamõju hindamise nõuete täitmise ja keskkonnamõju hindamise tulemuste eest juriidiline isik. (3) Eksperdil on õigus keskkonnamõju hindamiseks moodustada eksperdirühm, mille koosseisu võivad kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud. (4) Ekspert peab keskkonnamõju hindamisse kaasama eriala spetsialiste, kui tema kvalifikatsioon
Selline õigusvaidlus lahendatakse haldusorganis. Alternatiiv isik võib pöörduda ka otse kohtusse. 2. Ametiisikud arutavad haldusõigusrikkumise asju ja määravad halduskaristusi, nt politseiametnikud. Karistusena võidakse kohaldada rahatrahvi või vastava eriõiguse äravõtmist. 3. Karistuse määrab tõendite ja asjaolude vaagimise järel ametnik. Nt ametnike distsiplinaarvastutusele võtmine. Haldusorgan formaalses mõttes: põhifunktsioon on haldusfunktsioon Abifunktsioon legislatiivfunktsioon !! Abifunktsioon jurisdiktsiooniline funktsioon ! 3. Kohtud. Kohtute puhul vaadatakse kõige rohkem, et võimudelahusus oleks täidetud tagamaks kohtute sõltumatust. a
2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev Töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema. Lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud aja jooksul. Töötegemisel on töötaja tööandjaga alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile. Töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. 3. Töötamine avalikus teenistuses
Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik- õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. 4. Avaliku teenistuja mõiste. Ametnik Avalik teenistuja (edaspidi teenistuja) on isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigiga teenistussuhtes olev isik on riigiteenistuja. Kohaliku omavalitsusüksusega teenistussuhtes olev isik on kohaliku omavalitsuse teenistuja. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks. 5
dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29.dets. 1998 aasta määrusega nr. 308 kinnitatud "Arhiivieeskirjaga" ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise või teenistus või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest Dokument asjaajamises Dokumendi komponendid · teabekandja · sisu faktid, millest dokument räägi · vorm viis, kuidas sisu on esitatud · füüsiline vorm dokumendi välised tunnused · intellektuaalne sisu väljendamise viis ( tekst, pilt, diagramm, jms. ) · isikud võivad olla nii juriidilised kui füüsilised
ülesannete täitmise tagamiseks. (MKS § 251 lg 1) Töötamise registrisse kantakse andmed järgmiste töötamise liikide ja füüsiliste isikute kohta, kelle töötamisel tekib maksukohustus Eestis: (MKS § 251 lg 4 p-d 1-16) 1) töölepingu alusel töötav isik; 2) võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja; 3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige; 4) ametnik ja töötaja avaliku teenistuse seaduse § 7 tähenduses; 5) Riigikogu liige; 6) Vabariigi President; 7) Vabariigi Valitsuse liige; 8) kohtunik; 9) õiguskantsler; 10) riigikontrolör; 11) riiklik lepitaja; 12) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige; 13) valla- või linnavalitsuse liige; 14) osavalla- või linnaosavanem; 15) avalik-õigusliku ameti kandja;
1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. H
saabunud dokumendi registreerimise hetkest alates. Seega menetluse alustamiseks on 2 võimalust: 1. taotluse esitamine: tuleb välja selgitada teised menetlusosalised (§ 11) ning neid teavitada menetluse algatamisest; 2. haldusorgani enese initsiatiiv: - menetlusosalise (§ 11) teavitamine; - sooritatakse muu menetlustoiming. 3.1. Menetlustähtaeg Menetlustähtaeg hakkab erireeglite puudumisel kulgema taotluse registreerimisest (HMS § 35 lg 4), v.a: 1 RKHKo 07.03.2002, nr 3-3-1-9-02, p 10. 2 Selle kohta vajadusel vt RKHKo 29.01.2004, nr 3-3-1-81-03; samuti nr 3-3-1-43-06, nr 3-3-1-86-06. 5 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009
kaks erinevat funktsiooni. Kõigepealt järelevalve nii seaduste kui valitsuse määruste kui ka kohalike võimude otsuste põhiseaduskohasuse üle. Eesmärgiks oli põhiseadusse sisse tuua institutsioon, kellel oleks pädevus tõstatada omal algatusel võimu otsuste põhiseaduspärasuse küsimus. Teise funktsioonina kirjeldas Jüri Adams pädevusi, mille võiks kokku võtta mõistega parlamendi ombudsmani funktsioon. Idee järgi pidi olema õiguskantsler sõltumatu ametnik, kellel on kohustus kuulata ära suvalise kodaniku [ ] kaebused. Seaduserikkumise avastamise korral pidi ta kutsuma vastava asutuse või ametiisiku kor- rale või algatama koguni kohtuasja.*36 Õiguskantsleri peatüki lõppversioon valmis 1992. aasta talvel.*37 Põhiseaduse § 139 lõikes 1 sätestatud järelevalve õigustloovate aktide üle tuleneb ideest, et õiguskantsler peaks teostama järelevalvet seadus- andluse ja õigussüsteemi kujunemise üle
I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod avalik haldus on selline riig
1) maavanemale või valla- või linnavalitsusele alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatule; 2) valla- või linnavalitsusele avalikul üritusel mis tahes või teatud etanoolisisaldusega või teatud liiki alkohoolse joogi jaemüügiks õiguse andmisest keeldumiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanekuga nõustumisest või sellest äraütlemisest teavitab asjaomane ametnik motiveeritult selle ettepaneku teinud politseiasutust. § 52. Äravõetud alkoholi hoidmine (1) Alkoholi, mis kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele, hoitakse kuni selle edasise käsutamise otsustamiseni selle alkoholi ära võtnud ametniku asutuse asitõendite hoidlas või muus selle asutuse valduses olevas ruumis. (2) Kui äravõetud alkoholi koguse hoidmiseks selle alkoholi ära võtnud ametniku asutuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
